1996.a. HALDUSARUANNE

 

 

 

 

 

I Olulisemad sündmused ettevõtte tegevuses. Ettevõtte struktuuris ja juhtimises aset leidnud muutused. Suuremad investeeringud ja finantseerimisotsused.

 

1996. aastal jätkas AS Viisnurk äriplaanijärgset tegevust kõigil põhitegevusaladel. Positsioonide tugevdamiseks teostati investeeringuid mahus 22,7 mln krooni kõikidesse tootmisharudesse rõhuasetusega mööblivabrik ja kiudplaadivabrik. Alustati liimkilpide tootmist mööblivabrikus, teostati täies mahus puitkiudplaatide vääristusjaoskonna tootmisvõimsuste väljaehitamine, lähtuvalt energeetilistest ja keskkonnaalastest kaalutlustest paigaldati retsirkulatsiooni filtersüsteemid suusa- ja mööblivabrikus, alustati töid küttehakkepuidu hoidla rajamiseks ja täiustati võimalusi kohaliku kütuse suuremahulisemaks kasutamiseks soojusenergia tootmise eesmärgil.

Investeeringuid teostati ettevõtte turvalisuse tõstmiseks ja varade kaitse ja säilivuse tagamiseks. Jätkati tegevust ettevõtet katva arvutivõrgu väljaehitamisel ja installeerimisel tarkvaraga. Vabrikutes juurutati raamatupidamistarkvara SCALA. 1996. aastal viidi läbi tipp- ja turustusjuhtide plaanikohane koolitus.

 

28. oktoobrist 1996.a. on AS Viisnurk kantud äriregistrisse ja ettevõtte juhtimine viidud vastavusse Eesti Vabariigi seaduste nõuetega. AS Viisnurk aktsionäride üldkoosolek kinnitas aktsiaseltsi nõukogu 29.07.1996 ja nõukogu kinnitas uue juhatuse 30.07.1996. 1996. aastal loodi eeldused tehnilise teenistuse kulude otsejaotamiseks teenindatavatele struktuuriüksustele.

1996. aastal alustati projektiga juhitavat tegevust ettevõtte territooriumidele detailplaneeringu saamiseks ja kinnitamiseks Pärnu Linna Volikogu poolt 1997. aastal, mis sisaldab taotlust lisaterritooriumide hankimiseks.

AS Viisnurk omandas Eesti Erastamisagentuuri korraldatud müügist 5404 AS Mööblimaja aktsiat investeerides 1,4 mln krooni, kindlustamaks oma strateegiliste eesmärkide elluviimist. AS-i Viisnurk teenindavad Hansapank ja Hoiupank, lisaks kahele eespoolnimetatule krediteerib Eesti Investeerimispank.

 

 

II Toodangu turgudel toimunud muutused. Uued tooted ja toodangu struktuurimuutused.

 

1996.a. jagunes ettevõtte toodangu realisatsioon töötmisüksuste vahel järgnevalt:

suusavabrik 47,4 %,

kiudplaadivabrik 27,1 %,

mööblivabrik 18,2 %,

soojusenergia müük 5,1 %,

plastmasstoodete jaoskond 0,96 %,

muu 1,24 %.

 

* Suusavabrik

Suusavabrik säilitas tootjana oma positsiooni olles Austria firma FISCHER järgi teine tootja maailmas. Toodetud suusapaaride arv moodustab üle 20 % maailmaturust. Positsioonide hoidmiseks juurutati plastküljega suusad ja cap-suusad ning kitseneva keskosaga suusad. Balti regioonis esindab suusavabrik suuskade müügi toetuseks ja turusituatsiooni ärakasutamiseks selliseid talispordi kaupu tootvaid kaubamärke nagu START, EXEL, ARTEX, ROTTEFELLA, LILL-SPORT.

 

 

1997. aastal jätkab vabrik tootearendust turupositsioonide kindlustamiseks, juurutades kallima hinnakategooria mudelid.

 

* Kiudplaadivabrik

Kiudplaadi, kui ehitusmaterjali puhul võib kindlalt väita, et kõik seni populaarsed tooteartiklid on seda ka edaspidi ning et kiudplaadil on oma kindel koht teiste ehitusmaterjalide hulgas. Realisatsiooni kasv 1996.a. tulenes uute toodete ISOTEX turule toomisest ja ISOPLAAT hindade tõusust.

1996.a. kasvas müük Eestis ja uute piirkondadena lisandusid Portugal ja Leedu, suurenes lähetus Prantsusmaale. Toodangu struktuuris kasvas kindlale turule suunatud sihtotstarbeliste toodete osakaal.

 

*Mööblivabrik

1996. aastal kasvas läänesuunaline eksport 60,8 %-ni ja Eesti müügi osatähtsus vähenes 27,8 %-ni. Vabariigisisese müügi vähenemise põhjusteks on aegunud mudelid ja uuenduste madal operatiivsus.

Toodangustruktuur materjalide kasutamise järgi:

tislerikilp 36,1 %,

laastplaat 48,6 %,

liimitud massiivpuitkilp 15,3 %.

Selge tendents on puitlaastplaadi baadil toodangu vähenemise suunas kõikidel turgudel.

1996.a. tehti ettevalmistustöö uute projektide tootmise alustamiseks: söögitoamööbel "JONI", meediakappide komplekt "GALAXI", "ANTIIK" sarja täiendtooted. Tootmisse juurutati elutoaseinakomplektid "ROSI" ja "MIAMI" ning söögitoakapid "KARAAT". Projekti staadiumis on komplekt "66".

 

* Soojusenergia tootmine

AS Viisnurk säilitas turuosa Pärnu Linnas soojuse tarnijana - 15 % linna soojustarbest. 1996. aastal vähenesid soojusenergia tootmisel küttemasuudi põletatavad kogused 1995.a. 2960 tonnilt 1921 tonnini. Tehti algust küttehakke müügiga.

 

 

III Tulemuste võrdlus majandusaastaks püstitatud eesmärkidega. Olulisemad majanduslikud näitarvud.

 

AS-i Viisnurk 1996.a. eelarves olid ettevõtte tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks püstitatud kolm peaeesmärki:

 

plaan täitmine

* realiseerimise netokäive 152,2 mln kr 153,9 mln kr

* brutokasum 36,7 " 36,4 "

* puhaskasum 7,8 " 7,8 "

AS Viisnurk konsolideeritud puhaskasum (koos tütarettevõttega AS Ener) oli 96.a. 8,1 mln kr.

Nagu eeltoodust nähtub, nimetatud eesmärgid täideti täismahus. AS Viisnurk allüksustes jäid etteantud plaanid täitmata vaid mööblivabrikul. Samuti täideti ettevõttesisesed investeeringute (investeeringute maht 96.a. 22,7 mln krooni) ja tööhõive plaanid.

Ettevõtte töö tulemuslikkust kõige enam iseloomustava näitarvu - käibe puhasrentaabluse osas toimus võrreldes 1995.a. väike tõus - 95.a. 4,7 %, 96.a. 5,3 %. Võrreldes eelmise aastaga kasvas ettevõtte kogutuluks 19,5 %-lt 23,6 %-ni. Bilansimaht kasvas 25,9 mln kr. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, mis peegeldab ettevõtte võimet oma kohustusi täita, oli 1996.a. lõpu seisuga 1,58. Firma talitustsükkel oli 1996.a. 150 päeva (sellest debitoorse võlgnevuse käibesagedus 58 päeva).

1996.a. moodustas puhaskasum ühe aktsia kohta 15,15 kr. AS Viisnurk aktsia raamatupidamisväärtus tõusis 71,88 kroonilt 79,82 kroonini.

 

 

 

IV Tulevikukavad

 

Tänases majandussituatsioonis on oluline positsioonide kindlustamine, ettevõtte potensiaali tõstmine ja laienemine.

Tulevikukavad allüksuste lõikes:

- suusavabrikus on tähtis tootearenduslikust seisukohast liikumine kõrgema hinnaklassiga toodete suunas; kärgkiiluga võistlus- ja cap-suusk, eriotstarbelised suusad, VISU disainiga cap-suusk jm. Tööd tuleb jätkata madala ja keskmise hinnaklassiga suuskade omahinna alandamiseks. Oluline on ärisuhete kindlustamine tänaste suurklientidega ja töö uutel turgudel SRÜ regioonis ning Aasias.

- mööblivabrikus saavutada massiivpuitkilbi jaoskonna projektvõimsus. Tootearenduse vallas jätkata tööd oma mööbliprojektide osatähtsuse suurendamiseks ja vähendada allhanke osatähtsust. Tähtis on mööblivabriku juhtimisstruktuuri ümberkorraldamine tagamaks efektiivsuse tootmis- ja marketingülesannete täitmisel. Tuleb saavutada kavandatud mahukasvu dünaamika ja positiivsed kasuminäitajad.

- kiudplaadivabrikus on olulisemad arengusuunad põrandaplaadi paksuse muutumine õhenemise suunas (valdavalt Saksa turul) ning niiskuskindlama põrandaplaadi väljatöötamine madalmaade turu jaoks. Inglismaa turule pääsuks on meie jaoks oluline välja arendada Ivory faces ja saepuruplaat.

Siseviimistlusplaadi konkurentsivõimeliseks muutmiseks on vaja muuta tema mõõte ja freesida plaat neljast servast tapitavaks. Analoogset freesimist on perspektiivikas kasutada ka tuuletõkkeplaadi puhul, mis avardaks tema väljavaateid Saksamaal ja Norras.

Oluline on tootmismahtudele vastavate turustusvõimaluste leidmine ISOTEX toodetele. Arendada välja vahendaja kontseptsioon erinevate plaattoodete vahandajana.

- soojusenergia tootmisel töötada välja strateegia, tagamaks positsioonide hoidmise ja laiendamise soojusenergia müügiturul integreerudes vastavatesse jaotusorganisatsioonidesse. Jätkata tööd tootmaks soojusenergiat suuremas suhtelises mahus täna odavast hakkepuidust. Töötada välja kontseptsioon vastuseisuks elektrienergia hinna jätkuvale kallinemisele.

 

Ettevõtte kui terviku seisukohast on vaja:

* leida vahendid laienemiseks

* töötada välja ettevõtte arengukontseptsioon

* jätkata tööd firma poliitika- ja kultuuriküsimustega.

 

1997.a. eelarves on kavandatud realiseerimise netokäibeks 185 mln krooni ja puhaskasum 10,0 mln krooni.

 

 

V Kohustuslik informatsioon

 

1996.a. maksti AS Viisnurk juhatuse liikmetele ja tegevdirektorile töötasudena välja 1575,4 tuh.kr. Ettevõtte palgafond oli 1996.a. 31,3 mln. krooni. Aasta keskmine töötajate arv oli 816. Arengu- ja uurimisväljaminekud tehti 1996. aastal 234,8 tuh. krooni eest. Käesoleva aasta eelarvesse on analoogseid väljaminekuid planeeritud 100 tuh. krooni eest.