LISAD
EMISSIOONIPROSPEKTILE

 

 

590 406 EÜP lihtaktsiat
nimiväärtusega 10 EEK
 
11 159 592 EÜP lihtaktsiat
nimiväärtusega 10 EEK
 

 

Sisukord

 

Eesti Ühispanga nõukogu otsus nr. 98/3/9, 05.03.1998
Eesti Ühispanga nõukogu otsus nr. 98/2/8, 18.02.1998
Eesti Ühispanga nõukogu otsus nr. 97/12-1/39, 19.12.1997
Eesti Ühispanga aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsus, 13.12.1997
Eesti Ühispanga aktsionäride korralise üldkoosoleku otsus nr. 3, 12.04.1997
Eesti Ühispanga aktsionäride korralise üldkoosoleku otsus nr. 5, 12.04.1997
Eesti Ühispanga ja tema tütarettevõtjatele kuuluvad kinnistud ja hooned ning nende poolt renditud ruumid
Ülevaade Eesti Ühispanga kindlustuslepingutest
Eesti Ühispanga investeeringud põhivarasse 1997.a.
Eesti Ühispanga kasumiprognoosi muutmine
Eesti Ühispanga osalus tütar- ja sidusettevõtetes (graafik)
Informatsioon Eesti Ühispanga tütarettevõtjate kohta
Informatsioon Eesti Ühispanga sidusettevõtete kohta
Eesti Ühispanga lühiajalised ja pikaajalised laenud
AS Ühisliisingu võlakohustused
Informatsioon Eesti Ühispanga nõukogu liikmete kohta
Eesti Ühispanga finantsaruanded 30.09.1997
Eesti Ühispanga Aastaaruanne 1996 (väljavõte)
Põhja-Eesti Panga finantsaruanded (1995, 1996)
Eesti Ühispanga põhikiri
Eesti Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga liitumisdokumendid
Tagasi EMISSIOONIPROSPEKTILE
 

AS Eesti Ühispank nõukogu otsus nr.98/3/9

 

 

 

Tallinnas, 05.03.1998.a.

Seoses täiendava omakapitali kaasamise vajadusega aktsiakapitali vormis ja tuginedes AS Eesti Ühispank kehtiva põhikirja § 10 lg.-le 3 ning aktsionäride erakorralise üldkoosoleku 13.detsembri 1997.a. otsusele nõukogu otsustab:

 

1. Suurendada aktsiakapitali 111’595’920 (ükssada üksteist miljonit viisada üheksakümmend viis tuhat ühekssada kakskümmend) Eesti krooni võrra, milleks emiteerida ja pakkuda nimeliselt kindlaksmääratud investoritele ühegi piiranguta levitamiseks järelturul 11’159’592 (üksteist miljonit ükssada viiskümmend üheksa tuhat viissada üheksakümmend kaks) AS Eesti Ühispank nimelist ja tähtajatut aktsiat nimiväärtusega 10 (kümme) Eesti krooni ("Aktsia").

Aktsia annab seaduse ja AS Eesti Ühispank põhikirja alusel selle omanikule AS Eesti Ühispank nimelisest lihtaktsiast tulenevad õigused ning kohustused, mida täpsustatakse AS Eesti Ühispank põhikirjas.

 

2. Kinnitada 53,535 Eesti krooni suurune ülekurss ühe Aktsia suhtes, 597’428’757. 72 Eesti krooni suurune ülekurss kokku ning aktsiaemissiooni kogusuuruseks 709’024’677.72 Eesti krooni.

 

3. Kinnitada, et Aktsiad annavad võrdsed õigused juba noteeritud sama liiki aktsiatega, sealhulgas võrdse õiguse dividendi saamiseks emissioonile järgneval dividendi maksmisel koos börsil juba noteeritud sama liiki aktsiatega. Emiteeritavad Aktsiad annavad õiguse dividendile 1997 majandusaasta eest.

 

4. Aktsiate märkimisele kutsutakse üksnes Bankers Trust Company, kellel on õigus märkida kuni 11’159’592 aktsiat.

 

5. Aktsiate märkimispäev on 19. märts 1998.a. Aktsia märkimise taotlemine ja Aktsia eest kogu väljalaskehinna (Aktsia nimiväärtus pluss ülekurss) tasumine toimub üheaegselt. Aktsia eest tasutakse kogu väljalaskehind rahalise sissemaksega AS Eesti Ühispanga pangakontole Merita Pangas.

 

6. Kinnitada käesolevale otsusele lisatud aktsiaemissiooni prospekt. Volitada juhatuse liikmeid allkirjastama nimetatud prospekt.

 

7. Aktsiad märkinud investorite nimekirja edastamine toimub Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumile 19. märtsil 1998.a. Võimaluse korral korraldada emiteeritavate aktsiate või märkimistõendite kandmine märkinud investorite väärtpaberikontodele hiljemalt 20. märtsil 1998.a.

 

8. Kinnitada, et seniste aktsionäride eesõigus märkida aktsiaid on välistatud vastavalt AS Eesti Ühispank 13.12.1997 toimunud erakorralise üldkoosoleku otsusele.

9. Kinnitada, et seoses suunatud emissiooniga nimeliselt kindlaksmääratud investorile ei toimu Aktsiate ülemärkimist. Aktsiate alamärkimise korral on juhatusel õigus lähtuda äriseadustiku §-st 347 ja muude õigusaktide vastavatest sätetest.

 

LISA: Aktsiaemissiooni prospekt.

 

Aare Urm

Nõukogu esimees

 
 

Aktsiaseltsi "Eesti Ühispank" nõukogu

erakorralise koosoleku

 

OTSUS nr.98/2/8

 

 

 

Tallinnas, 18.02.1998.a.

 

 

Juhindudes Äriseadustiku §-dest 342 ja 349, AS-i Eesti Ühispank põhikirja § 10 lg.3 ja

AS-i Eesti Ühispank aktsionäride 13.detsembri 1997.a. erakorralise üldkoosoleku otsusest

nõukogu otsustab:

 

1.Muuta nõukogu 19. detsembri 1997.a. otsuse nr.97/12-1/39 punkti 3 ja sõnastada see alljärgnevalt:

"3.Aktsiate eest tasumine toimub Swedfund Financial Markets AB poolt rahalise sissemaksega sooritamisega hiljemalt 19.veebruariks 1998.a."

2. Kõik ülejäänud otsuse nr.97/12-1/39 sätted jätta muutmata.

 

 

Aare Urm

Nõukogu esimees

 

 

Aktsiaseltsi "Eesti Ühispank" nõukogu erakorralise koosoleku

 

OTSUS nr.97/12-1/39

 

Tallinnas, 19.12.1997.a.

 

Juhindudes Äriseadustiku §-dest 342 ja 349, AS-i Eesti Ühispank põhikirja § 10 lg.3 ja

AS-i Eesti Ühispank aktsionäride 13.detsembri 1997.a. erakorralise üldkoosoleku otsusest

nõukogu erakorraline koosolek otsustab:

 

1.Suurendada AS-i Eesti Ühispank aktsiakapitali 5 904 060 (viie miljoni üheksasaja nelja tuhande kuuekümne) krooni võrra, s.o. 302 654 060 (kolmesaja kahe miljoni kuuesaja viiekümne nelja tuhande kuuekümne) kroonini, emiteerides 590 406 (viissada üheksakümmend tuhat nelisada kuus) lihtaktsiat nimiväärtusega 10 krooni.

2. Lihtaktsiad emiteeritakse Swedfund Financial Markets AB-le hinnaga 67.75 krooni (kuuskümmend seitse krooni, seitsekümmend viis senti) ühe aktsia eest, s.o. ülekursiga 57.75 krooni ühe aktsia kohta.

3. Aktsiate eest tasumine toimub Swedfund Financial Markets AB poolt Eesti Ühispangale antud allutatud laenu konverteerimise teel Eesti Ühispanga aktsiakapitali 31.detsembril 1997.a.

4. Emiteeritavad aktsiad kantakse Swedfund Financial Markets AB väärtpaberiarvele peale aktsiakapitali suurendamise registreerimist äriregistris.

5. Emiteeritavad aktsiad annavad võrdsed õigused börsil noteeritud Eesti Ühispanga lihtaktsiatega, s.h. võrdse õiguse saada dividende 1997 majandusaasta eest.

 

AS Eesti Ühispank aktsionäride 13.detsembri 1997.a. erakorralise üldkoosoleku otsusega on välistatud aktsionäride eesõigus märkida käesoleva otsuse alusel emiteeritavaid aktsiaid.

 

 

 

Aare Urm

Nõukogu esimees

 

Aktsaseltsi Eesti Ühispank aktsionäride

erakorralise üldkoosoleku

OTSUS

 

Tallinnas,13. detsembril 1997.a.

 

Juhindudes Äriseadustiku §298 lg.1 p.10 ja §345 lg.1 aktsiaseltsi Eesti Ühispank aktsionäride erakorraline üldkoosolek otsustab:

 

Välistada aktsionäride eesõigus märkida uusi aktsiaid nende aktsiate suhtes,

(1) mis emiteeritakse välisinvestoritele suunatud emissioonil müügihinnaga, mis ei ole madalam kui aktsiaseltsi Eesti Ühispank aktsia sulgemishindade keskmine Tallinna Väärtpaberibörsil müügihinna määramise päevale eelnenud kahekümne (20) börsipäeva jooksul, ja

(2) mille emiteerimine otsustatakse nõukogu poolt Äriseadustiku §349 lg.2 ja aktsiaseltsi Eesti Ühispank põhikirja §10 lg.3 kohaselt nõukogu volituste ulatuses hiljemalt 30. aprilliks 1998.a.

 

Aare Urm

Erakorralise üldkoosoleku juhataja

 

Marju Sibrits

Protokollija

 

 

Aktsiaseltsi "Eesti Ühispank" aktsionäride

korralise üldkoosoleku

 

OTSUS nr.3

 

 

 

Tallinnas, 12.04.1997.a.

 

Lähtudes Äriseadustiku §§ 298 lg.1 p. 2, 342 ja 350 ning AS-i Eesti Ühispank põhikirja §§ 10 ja 21 lg.1 p. 2. AS-i Eesti Ühispank üldkoosolek otsustab:

 

1. Aktsiate müügi ülekursist laekunud vahendite (aazio) arvelt viia läbi fondiemissioon andes igale aktsionärile iga tema omandis oleva lihtaktsia kohta 1 (ühe) fondiemissioonis osalemise õiguse. Iga aktsionär omandab 20 (kahekümne) fondiemissioonis osalemise õiguse eest 1 (ühe) uue lihtaktsia.

2. Fondiemissiooni tulemusena suureneb aktsiakapital 1’175’000 (ühe miljoni ühesaja seitsmekümne viie tuhande) lihtaktsia võrra, igaüks nimiväärtusega 10 (kümme) krooni.

3. Fondiemissioonis osalemise õigused omandavad aktsionärid, kes on aktsiaraamatusse kantud seisuga 29.aprill 1997.a. kell 9.00.

4. Aktsionäridel on õigus nende omandis olevatest aktsiatest tulenevat fondiemissioonis osalemise õigust võõrandada kuni 15.maini 1997.a. (kaasaarvatud) Tallinna Väärtpaberibörsi kaudu.

5. Uued aktsiad kantakse fondiemissioonis osalenud aktsionäride väärtpaberiarvetele pärast fondiemissioonist tuleneva aktsiakapitali suurendamise registreerimist äriregistris.

6. Fondiemissiooni teel omandatud uued lihtaktsiad annavad õiguse dividendile 1997 majandusaasta eest.

 

 

Lisa:

1. AS-i Eesti Ühispank juhatuse ettepanek üldkoosolekule fondiemissiooni läbiviimiseks, otsus nr.103, 10.03.1997.a.

 

Otsuse hääletamistulemus: poolt 16583219 häält, 279 aktsionäri/esindajat,

97.960 % registreerunuist;

ei hääletanud 345317 häält, 21 aktsionäri/esindajat,

2.040 % registreerunuist;

 

 

 

Aare Urm

Üldkoosoleku juhataja

 

Livia Toomik

Üldkoosoleku protokollija

 

 

Aktsiaseltsi "Eesti Ühispank" aktsionäride

korralise üldkoosoleku

OTSUS nr.5

 

 

 

Tallinnas, 12.04.1997.a.

 

 

Lähtudes Äriseadustiku §§ 298 lg.1 p.2 ja 8, 397 lg.1, 421 lg.1 ja 422 lg.1 ning AS-i Eesti Ühispank põhikirja § 21 lg.1 p.2 ja 8 AS-i Eesti Ühispank üldkoosolek otsustab:

 

 

1. Kiita heaks AS-i Eesti Ühispank ja AS-i Põhja-Eesti Pank vahel 05.jaanuaril 1997.a. sõlmitud liitumisleping, mille kohaselt suureneb AS-i Eesti Ühispank aktsiakapital liitumise tulemusena 50’000’000 (viiekümne miljoni ) krooni, s.o. 5’000’000 (viie miljoni) lihtaktsia nimiväärtusega 10 (kümme) krooni, võrra.

 

2. AS-i Eesti Ühispank juhatusel taotleda pankade liitumiseks luba Eesti Pangalt.

 

3. AS-i Põhja-Eesti Pank aktsiad vormistatakse liitumislepingu alusel ümber AS-i Eesti Ühispank aktsiateks 26.mail 1997.a.

 

 

Lisa:

1. AS-i Eesti Ühispank ja AS-i Põhja-Eesti Pank vahel 05.01.1997.a. sõlmitud liitumisleping;

2. Ühinemisaruanne;

3. Audiitori aruanne liitumislepingu kohta.

 

Otsuse hääletamistulemus: poolt 16590519 häält, 279 aktsionäri/esindajat,

98.003 % registreerunuist;

ei hääletanud 338017 häält, 21 aktsionäri/esindajat,

1.997 % registreerunuist;

 

 

Aare Urm

Üldkoosoleku juhataja

 

Livia Toomik

Üldkoosoleku protokollija

 

 

Eesti Ühispangale ja tema tütarettevõtjatele

kuuluvad kinnistud ja hooned ning

nende poolt renditud ruumid

 

 

1. Emitendile kuuluvad kinnistud ja hooned

(sulgudes bilansiline väärtus seisuga 31.01.1998.a.)

 

Tallinn

Kinnistu Suur-Karja 7, 477 m², (40,000,000EEK)

Hooned Tartu mnt.13, 4750 m², (66,070,881EEK)

Tartu mnt.16, 2036,6 m², (10,183,000EEK)

Pärnu mnt. 12, 1353 m², (43,597,657EEK)

Kopli 96, 3888 m², (34,471,048EEK)

 

Tartu

Hoone Munga 18, 2842,9 m², (4,185,728EEK)

Puhkekompleks Võrtsjärve ääres (179,300EEK)

Jõgeva, hoone Suur tn.14, (mõtteline osa 23%), (3,455,244EEK)

Rõngu, hoone Puiestee 8, (mõtteline osa 50%), (225,000EEK)

 

Haapsalu

Hoone Karja 27, 1289 m², (5,885,591EEK)

Lihula, hoone Tallinna mnt.12A (mõtteline osa 35%), 409,9 m², (498,549EEK)

Kärdla, hoone Sadama 15 (mõtteline osa 8,3%) 2198,8 m², (512,066EEK)

 

Paide

Kinnistu Vainu 11, 2945 m², (11,914,069EEK)

 

Pärnu

Kinnistu Rüütli 40A , 2287 m², (13,056,526EEK)

Hoone Munga 2 (mõtteline osa 28,8%), 1513,7 m², (5,181,837EEK)

 

Rakvere

Hoone Turuplats 2, 1553,2 m², (22,267,203EEK)

Haljala Rakvere mnt.3 (mõtteline osa 16,6%), (116,163EEK)

 

Rapla

Kinnistu Tallinna mnt.12, 2372 m², (9,284,707EEK)

Hoone Kohila Vabaduse 7 (mõtteline osa 8,94%), 641 m², (102,894EEK)

 

Valga

Kinnistud Aia 5, 2911 m², (10,632,617EEK)

Aia 18A, 288 m², (81,103EEK)

 

Viljandi

Kinnistu Vaksali 2, 3148 m², (10,625,649EEK)

Hooned Männimäe tee 28, (mõtteline osa 25,7%), (400,000EEK)

Vabaduse plats 6 (mõtteline osa 26,62%), (2,776,360EEK)

Suure Jaani, Tallinna tn.11A (mõtteline osa 25%), (109,516EEK)

Tarvastu vald, Porsa küla (90,784EEK)

 

Narva

Hoone Tallinna mnt.28, 1269,2 m², (16,565,547EEK)

 

Loksa

Hoone Papli 2, (6,729,897EEK)

 

Võru

Kinnistu Tartu 25, 1449 m², (13,149,205EEK)

 

Vastseliina

Hoone Võidu 28, 383,1 m², (2,151,087EEK)

 

Sillamäe

Korterid, Kesk tn.29, (2,062,597EEK)

 

Muud hooned ja rajatised on pangahoonete juurde kuuluvad abihooned, või ajutiselt Panga omandis olevad realiseerimiseks mõeldud hooned, mis olid laenutagatiseks.

 

 

2. Rendipinnad kontorite lõikes on alljärgnevad:

 

 
 
kontor harukontorid renditud pinnad rendile antud
Tallinn 18 3995.3m² 1260.7m²
Haapsalu 6 130m² -
Jõhvi 4 130m² -
Narva 2 22m² -
Paide 3 189m² 377.4m²
Pärnu 9 462.6m² 1056.5m²
Rakvere 4 173.6m² 389.9m²
Rapla 4 146.2m² 247.55m²
Tartu 12 3102.1m² 1612.8m²
Valga 4 256m² -
Viljandi 5 68.4m² 850.7m²
Võru 5 291m² 753m²
Kokku: 76 8966.2m² 6548.55m²
 

 

3. Emitendi tütarettevõtjatele kuuluvad hooned

 

AS PF Koda

Hoone, asukohaga Jõhvis Rakvere tee 3A, 463m², (6,658,256.-EEK)

 

 

4. Emitendi tütarettevõtjate poolt renditavad pinnad

 

Ühisliisingu AS

490 m² rendile võetud pinda
 
 

Ülevaade Eesti Ühispanga kindlustuslepingutest

 

 

Varakindlustus

 

Eesti Ühispanga materiaalsed aktivad on kindlustatud 100%-selt kindlustusfirmas Seesam.

Kindlustusleping nr.16098 tähtajaga 01.01.98-31.12.98

Kindlustusleping nr.17582 tähtajaga 01.01.98-31.12.98

 

Nimetatud lepingute järgi on kindlustatud:

- ehituslik osa;

- kontori sisustus;

- kontori-, arvutus-, side- ja turvatehnika;

- sularahaautomaadid

 

Kindlustus katab:

varalisi kahjusid mis on tekkinud pôlengute, röövimiste, varguste, vandalismi ja loodusônnetuste tagajärjel ning samuti lisakahjusid, kui need on hüvitatava ônnetusjuhtumi vältimatu tulemus.

 

 

Sularahakindlustus

 

Eesti Ühispanga rahalised kaotused on kindlustatud kindlustusfirmas Lloyd´s.

Kindlustuspoliis 657/BR046040J tähtajaga 23.05.97-22.05.98

 

Kindlustatud on:

rahalised kaotused 1,5 milj. USD piires, omavastutus 50 tuh. USD

 

Kindlustus katab:

Rahalisi kaotusi mis on tekkinud sularaha ja väärtpaberite röövimiste, varguste, pôlengute ja loodusônnetuste tagajärjel ning samuti lisakahjusid, kui need on hüvitatava ônnetusjuhtumi vältimatu tulemus.

Rahalisi kaotusi mis on tekkinud muude rahaliste vahendite kriminogeense kaotuse (pettuste, vôltsingute) tagajärjel.

 

 

Elektroonilisel teel põhjustatud rahaliste kaotuste kindlustus

 

Eesti Ühispangas elektroonilisel ja arvutiga tehtud kriminogeenselt pôhjustatud rahalised kaotused on kindlustatud kindlustusfirmas Lloyd´s.

Kindlustuspoliis 657/BR046040J tähtajaga 23.05.97-22.05.98

 

kindlustuse alla kuuluvad:

rahalised kaotused 1,5 milj. USD piires, omavastutus 50 tuh. USD

 

 

EESTI ÜHISPANK KINNITATUD

1997. a. investeeringud EÜP juhatuse otsus nr. 160

10. juunist 1997. a.

Eesti Ühispank

1997. a. investeeringud põhivarasse KINNITATUD

EÜP juhatuse otsus nr.160

10. juunist 1997. a.

 
 
Tegelik
Aastaplaan
Jrk. nr.
Nimetus
soetused 
Kokku investeeringud
1997.aastal
põhivaradesse 
(koos ettemaksetega) 1997.a.
1. Maa omakasutuses
383,342.75 
1,385,103.70 
2. Maa rendiks
3. Immateriaalne pôhivara
4. Arvutitarkvara
7,469,177.01 
17,462,600.00 
5. Hooned omatarbeks
70,742,697.71 
82,589,661.90 
6. Hooned rendiks
40,034,373.40 
40,000,000.00 
7. Arvutid + lisad
12,941,947.78 
12,342,838.55 
8. Autod
1,116,614.30 
833,786.20 
9. Kaardiautomaadid + lisad
16,149,699.80 
13,520,599.00 
10. Mööbel+ehitus
18,877,444.13 
23,267,472.85 
11. Sidetehnika
3,341,004.12 
3,335,179.40 
12. Bürootehnika
5,327,792.24 
3,161,734.40 
13. Muud 
sh. korterid
laenu katteks
14. Seifid
2,003,519.95 
1,544,065.75 
15. Relvad
16,247.06 
16. Turvasüsteemid
5,631,546.04 
4,411,238.80 
17. Kunstiväärtused
35,000.00 
KOKKU
184,070,406.29 
203,854,280.55 
 

 

Bilansikommentaar 11.97, 1997. aasta kasumiprognoosi muutmine

 

Eesti Ühispanga novembri puhaskasum oli 6,1 mln krooni, mis oli prognoositust väiksem väärtpaberiturgude langusest tingituna.

 

Üheteistkümne kuuga on Ühispank teeninud puhaskasumit 211,1 mln krooni.

Väärtpaberiportfelli ümberhindamise ja osalise realiseerimise tulemusena kandis Ühispank kahju 56,2 mln krooni. Samas teenis pank novembris erakorralist kasumit 52,4 mln krooni, millest pikaajaliste finanstinvesteeringute ja bilansiväliste aktivate realiseerimisest vastavalt 20,7 mln krooni ja 17,2 mln krooni ning allettevotetest 14,5 mln krooni. Panga lühiajalised

finantsinvesteeringud vähenesid 133 mln krooni vorra 216 mln kroonini. Kliendiportfellid ja pöördrepod vähenesid 100 mln krooni vorra 380 mln kroonini.

Arvestades, et olukord Eesti majanduses lähikuudel ei parane ning seoses jätkuva ebastabilsusega raha- ja kapitaliturgudel otsustas Eesti Ühispanga juhatus panga stabiilse arengu kindlustamiseks muuta ametlikku kasumiprognoosi ning suunata panga ja allettevótete detsembri kasum täiendavateks provisjonideks. Seega on panga 1997. aasta uus kasumiprognoos 211,1 mln krooni.

 

Ühispanga 11 kuu kogutuludest moodustasid intrssitulud 53 protsenti (novembris 73 %), teenustasud 15 protsenti (26 %), tulud väärtpaberitest,allettevôtetest ja valuutavahetusest

29 protsnenti (-43 %) ning muud tulud 3 protsenti (44 %).

Ühispanga bilansimaht oli kuu lopu seisuga 9 589, 4 miljonit krooni, kahanedes kuuga 26,3 mln krooni vorra. Bilansimahu kahanemine oli tingitud klientide hoiuste vähenmisest 317,9 mln krooni vorra, mille pohjustasid valitsuse stabilisatsioonifondi moodustamiseks välispankadesse kantud deposiidid. Samal ajal kasvas panga laenuportfell 151 mln krooni vorra, moodustades 54 protsenti panga aktivatest. Vôimalike laenukahjumite katteks loodud reserv moodustas kuu lôpu seisuga 1,7 protsenti laenuportfellist.

AS Eesti Ühispanga juhatus

Täiendav info:

Urmas Pütsepp, finantsdirektor, (+372) 6 104 355

Janek Mäggi, asepresident, (+372) 6 104 240

 

Informatsioon Eesti Ühispanga tütarettevõtjate kohta

(majandusnäitajad on toodud 1997.a. 3. kvartali aruande põhjal)

 

AS Ühisliising

reg.kood 01293866, reg. kantud 03.10.97.a.

aadress: Tallinn, Raua 1A

tegevusala: liisimine

EÜP osalus 96,7%

Aktsiakapital 5,001,000.-, omakapital 21,481,495.-, kasum 15,980,395.-, realiseerimise netokäive 169,247,340.-, kohustused pangale 374,218.-

Juhatus -Marek Puidak, Andrus Kimber, Tiina Anton

Nõukogu -Ott Karolin, Margus Veskimäe, Mati Kitsik

 

AS Ühispanga Fondijuht

reg.kood 10179773, reg. kantud 14.01.97.a.

aadress: Tallinn, Tartu mnt.13

tegevusala: EÜP fondide valitsemine

EÜP osalus 100%

Aktsiakapital 500,000.-, omakapital 746,152.-, kasum 246,152.-,

laenusid ja olulisi vôlgu ei ole.

Juhataja - Alvar Jaamu

Nõukogu - Ain Hanschmidt, Margus Schults, Riho Rasmann

 

AS LF Finants

reg.nr.01380772 (äriregistrisse kandmisel)

aadress: Tallinn, Estonia pst.3/5

tegevusala: laenu- ja krediiditehingud

EÜP osalus 100%

Aktsiakapital 100,000.-, omakapital 134,873.-, kasum 34,873.-,

EÜP-lt saadud laen 93,255,551.-, väljaantud laenud 92,834,973.-.

Juhataja - Andrus Kimber

Nõukogu - Ain Hanschmidt, Margus Schults, Ott Karolin

 

AS Navarra

reg.nr. 01335984 (äriregistrisse kandmisel)

aadress: Tallinn, Tartu mnt.13

tegevusala: kinnisvarahaldus

EÜP osalus 100%

Aktsiakapital 200,000.-, omakapital 567,499.-, kasum 302,451.-,

realiseerimise netokäive 115,200.-, vôlad pangale 872,136.-

Juhataja - Guido Gritsenko

 

AS TPF Orior

reg.kood 10028376, reg. kantud 15.05.96.a.

aadress: Tallinn, Tartu mnt 16

tegevusala: turvateenused

EÜP osalus 100%

Aktsiakapital 100,000.-, omakapital 94,469.-, kahjum 5531.-,

realiseerimise netokäive 530,593.-, olulisi vôlgu ei ole

Juhatus - Alger Holzmann, Aleksander Morozov, Ülo Suurkask

Nõukogu - Ain Hanschmidt, Aare Urm, Guido Gritsenko

 

AS PF Koda

reg.nr. 01387509 (äriregistrisse kandmisel)

aadress: Tallinn, Estonia pst.3/5

tegevusala: ehitus ja kinnisvarahaldus

EÜP osalus 100%

Aktsiakapital 113,000.-, omakapital 1,144,622.-, kahjum 255,378.-,

pooleliolevad ehitused 32,012,808.-, vôlad pangale 31,009,262.-.

Juhataja - Jaanus Sula

Nõukogu - Ain Hanschmidt, Toivo Annus, Aare Urm

 

AS Russki Objedinjonnõi Lizing

reg.nr. P-6603.16, reg. kantud 19.06.97.a.

aadress: Venemaa Föderatsioon, Sankt-Peterburg, Konstitutsiooni väljak 2

tegevusala: liisimine

EÜP osalus 75%

Aktsiakapital 1,000,000,000 Vene rubla (Vene rubla nominaalväärtuse 1000-kordse muutuse tulemusena alates 01.01.1998.a. 1,000,000 Vene rubla),

tegevus algusjärgus

Juhataja - Andrei Haponen

Nõukogu - Ott Karolin, Mart Grünvald, Marek Puidak,

Dmitri Troitski, Hillar Teder

 

AS Ühisinvesteeringud

reg. kood 10282152, reg. kantud 06.10.97.a.

aadress: Tallinn, Tartu mnt.13

tegevusala: faktooring, väärtpaberialane tegevus, liising, kinnisvaratehingud

EÜP osalus 100%

Aktsiakapital 100,000 krooni, tegevus algusjärgus

Juhataja - Margus Kangro

Nõukogu - Ain Hanschmidt, Margus Schults, Ott Karolin

 

OÜ Efficio

reg. kood 10002566, reg. kantud 20.11.95.a.

aadress: Tallinn, Pärnu mnt.6

tegevusala: personaliotsing ja valik

EÜP osalus 100%

Osakapital 10,000 krooni, ei tegutse

Juhataja - Mirjam Hakkaja

 

 

 

 

Eesti Ühispanga sidusettevõtted

(majandusnäitajad, juhatuse ja nõukogu liikmed)

 

AS Sularahakeskus

(majandusnäitajad seisuga 31.12.1997.a., auditeerimata)

(EEK)

aktsiakapital 6 000 000.-

omakapital 4 816 877.-

bilansimaht 9 193 850.-

käive 10 238 740.-

puhaskasum (kahjum) -1 183 123.-

 

Nõukogu Urmas Sõõrumaa, Alger Holzmann,

Juta Maar, Einar Pilvet

Juhataja Sten Nugis

 

Seesam Elukindlustuse AS

(majandusnäitajad seisuga 31.12.1996.a., auditeeritud)

(EEK)

aktsiakapital 12 000 000.-

omakapital 11 823 008.-

bilansimaht 12 655 201.-

käive 608 810.-

puhaskasum (kahjum) -275 509.-

 

Nõukogu Jukka Peltola, Jyrki Hägglund, Juhani Talvia, Ivo Kuldmäe

Jaan Tamm, Ain Hanschmidt, Toomas Vilosius

Juhataja Taivo Saar

 

Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS (31.12.1996.a., auditeeritud)

(majandusnäitajad seisuga 31.12.1996.a., auditeeritud)

(EEK)

aktsiakapital 10 000 000.-

omakapital 36 360 309.-

bilansimaht 72 345 090.-

käive 35 521 314.-

kasum 643 310.-

 

Nõukogu Jukka Peltola, Jyrki Hägglund, Riho Remmel,

Jaan Tamm, Jürgen Lamp, Bengt Westergren

Juhataja Toomas Abner

 

 

 Eesti Ühispanga lühiajalised ja pikaajalised laenud
 
Laenuandja
Laenujääk
Valuuta
Tähtaeg
Intress
Hansabank Latvia
10,000,000.00
EEK
28-Jan-98
16,0 %
Merita Bank Ltd.
5,000,000.00
DEM
29-Jan-98
3.47%
Hansapank
50,000,000.00
EEK
30-Jan-98
15,5%
Unibank Latvia
550,000.00
LVL
2-Feb-98
6,5%
Bayerische Landesbank
5,000,000.00
DEM
2-Feb-98
3,75%
Unibank Latvia
100,000.00
LVL
5-Feb-98
6,0%
Eesti Hoiupank
60,000,000.00
EEK
9-Feb-98
17,0%
Hansapank
50,000,000.00
EEK
12-Feb-98
15,0%
Landesbank Schleswig-Holstein
5,000,000.00
DEM
23-Feb-98
3,75%
Merrill-Lynch International
25,000,000.00
LTL
27-Apr-98
9,0%
Swedfund Financial Markets
25,000,000.00
SEK
21-May-98
5,0%
IMF
5,187,500.00
DEM
1-Oct-99
6,3-6,6%
Landesbank Schleswig-Holstein
4,000,000.00
DEM
10-Mar-00
6 months DEM LIBOR + 2,5%
EBRD
17,000,000.00
DEM
24-Jul-01
6 months DEM LIBOR + up to 3%
IMF
5,625,000.00
DEM
1-Apr-02
6,3-6,6%
IFC
10,000,000.00
DEM
15-Jan-03
6 months DEM LIBOR + 2,25%
Worldbank
2,330,000.00
USD
15-Nov-03
7,94%
DEG
8,000,000.00
DEM
15-Nov-06
6 months DEM LIBOR + 3,75%
EBRD
13,000,000.00
DEM
2007
6 months DEM LIBOR + 3%
 

 

 

AS Ühisliisingu võlakohustused (seisuga 27.01.1998.a.)

 
 
1.Tagastamata laenud & intresslepingu tüüp lepingupool jääk 31.12.97 s.h. lühike s.h. pikk intress
võlakirjad ETAS
1,000,000.00
1,000,000.00
 
10%
võlakirjad ESTiB
50,000,000.00
50,000,000.00
 
5.76%
laen Peep Aguraiuja
200,000.00
200,000.00
 
10%
laen Baden-Würtenbergische bank
3,500,000.00
1,000,000.00
2,500,000.00
7.10%
laen Sch-Holstein Landesbank
7,200,000.00
7,200,000.00
 
6.70%
võlakirjad London Forfaiting
399,999,999.76
399,999,999.76
 
5.375%
võlakirjad London Forfaiting
16,000,000.08
5,689,469.60
10,310,530.48
6.625%
võlakirjad London Forfaiting
96,962,965.44
96,962,965.44
 
6.094%
võlakirjad London Forfaiting
14,400,000.00
3,200,000.00
11,200,000.00
8%
võlakirjad EÜP
360,000,000.00
360,000,000.00
 
8%
võlakirjad EÜP
200,000,000.00
200,000,000.00
 
8%
võlakirjad EÜP
100,000,000.00
100,000,000.00
 
10%
laen EÜP
17,289,000.00
3,842,000.00
13,447,000.00
8.45%
laen PMKF
66,785,560.00
26,751,219.25
40,034,340.75
5%
vekslid Volvo Truck Co
80,220,520.00
13,604,320.00
66,616,200.00
6,55%-10%
vekslid Schmitz
4,840,408.00
1,613,472.00
3,226,936.00
11%
arvelduskrediit EÜP
71,427,811.73
71,427,811.73
 
8%
arvelduskrediit EÜP
29,999,999.91
29,999,999.91
 
8%
arvelduskrediit EÜP
44,641,626.00
44,641,626.00
 
8%
arvelduskrediit EÜP
10,034,950.39
10,034,950.39
 
12%
           
           
2.Kasutamata laenulimiit & tähtaeg
      limiit kasutamata  
arvelduskrediit EÜP
71,427,811.73
75,000,000.00
3,572,188.27
2/28/98
arvelduskrediit EÜP
29,999,999.91
30,000,000.00
0.09
2/28/98
arvelduskrediit EÜP
44,641,626.00
45,000,000.00
358,374.00
4/30/98
arvelduskrediit EÜP
10,034,950.39
24,370,520.00
14,335,569.61
12/31/97
           
           
3.Võetud laenude tagatus Ühispanga või kontserni varaga
võlakirjad London Forfaiting
399,999,999.76
399,999,999.76
 
5.375%
võlakirjad London Forfaiting
16,000,000.08
5,689,469.60
10,310,530.48
6.625%
võlakirjad London Forfaiting
96,962,965.44
96,962,965.44
 
6.094%
võlakirjad London Forfaiting
14,400,000.00
3,200,000.00
11,200,000.00
8%
vekslid Volvo Truck Co
80,220,520.00
13,604,320.00
66,616,200.00
6,55%-10%
vekslid Schmitz
4,840,408.00
1,613,472.00
3,226,936.00
11%
 

 
 

Informatsioon Eesti Ühispanga nõukogu liikmete kohta

 

 

AARE URM

AS Eesti Ühispank nõukogu esimees

Sünniaeg ja koht

05.03.1950 Otepää

Haridus (õppeasutus, eriala, lõpetamise aeg)

Tartu Riiklik Ülikool, õigusteadus, 1987

3 viimase aasta teenistuskäik

AS Eesti Ühispank nõukogu esimees

 

MART AVARMAA

AS Eesti Ühispank nõukogu liige

Sünniaeg ja koht

09.11.1943 Järvamaa, Koeru

Haridus (õppeasutus, eriala, lõpetamise aeg)

Eesti Põllumajanduse Akadeemia, agronoomia, 1972

3 viimase aasta teenistuskäik

Tartu Tootjate Liit juhatuse esimees

 

KOIT UUS

AS Eesti Ühispank nõukogu liige

Sünniaeg ja koht

11.02.1954 Haapsalu

Haridus (õppeasutus, eriala, lõpetamise aeg)

Tallinna Polütehniline Instituut, tööstus- ja tsiviilehitus, 1977

3 viimase aasta teenistuskäik

AS Haapsalu KEK juhatuse esimees

 

ENN PANT

AS Eesti Ühispank nõukogu liige

Sünniaeg ja koht

26.06.1965 Võru

Haridus (õppeasutus, eriala, lõpetamise aeg)

Tartu Ülikool, rahandus ja krediit, 1990

3 viimase aasta teenistuskäik

1992-1996 EV Rahandusministeerium, kantsler

1996-1997 AS Hansatee, peadirektor

 

ANDRES LIPSTOK

AS Eesti Ühispank nõukogu liige

Sünniaeg ja koht

06.02.1957 Haapsalu

Haridus (õppeasutus, eriala, lõpetamise aeg)

Tartu Riiklik Ülikool, rahandus ja krediit, 1980

3 viimase aasta teenistuskäik

1995 EV Riigikogu liige

1995-1996 EV Majandusminister

1996 EV Riigikogu liige

1997 Haapsalu Linnavolikogu esimees

 

AADU LUUKAS

AS Eesti Ühispank nõukogu liige

Sünniaeg ja koht

24.09.1939 Tallinn

Haridus (õppeasutus, eriala, lõpetamise aeg)

Tallinna Polütehniline Instituut, masinaehituse tehnoloogia, 1976

3 viimase aasta teenistuskäik

AS Pakterminaal juhatuse esimees/nõukogu esimees

 

TIIT KÕUHKNA

AS Eesti Ühispank nõukogu liige

Sünniaeg ja koht

08.07.1942 Viljandi

Haridus (õppeasutus, eriala, lõpetamise aeg)

Eesti Põllumajanduse Akadeemia, piima ja piimasaaduste tehnoloogia, 1975

3 viimase aasta teenistuskäik

AS Epeks juhatuse esimees

alates märts 1996 ka AS ETFC Grupp nõukogu esimees

 

TORD MARTIN OLOFSSON

AS Eesti Ühispank nõukogu liige

Sünniaeg ja koht

24.09.1939 Rootsi Kuningriik

Haridus (õppeasutus, eriala, lõpetamise aeg)

Uppsala Ülikool, politoloogia, 1964

3 viimase aasta teenistuskäik

Swedfund Financial Markets AB, tegevdirektor

 

ERNESTO PREATONI

AS Eesti Ühispank nõukogu liige

Sünniaeg ja koht

16.06.1942 Milaano, Itaalia

Haridus (õppeasutus, eriala, lõpetamise aeg)

Milaano Katoliiklik Ülikool, majandusteadus, 1967

3 viimase aasta teenistuskäik

rahvusvaheline äritegevus

 

ROBERT LEPIKSON

AS Eesti Ühispank nõukogu liige alates 12.04.1997

volitused peatanud perioodil mai 1997- jaan.1998 seoses teenistusega EV Siseministeeriumis siseministrina.

Sünniaeg ja koht

14.06.1952

Haridus (õppeasutus, eriala, lõpetamise aeg)

Tallinna Polütehniline Instituut, elektro-automaatika, 1980

3 viimase aasta teenistuskäik

1995-1996 EV Kaitseministeeriumi kantsler

1996 EV peaministri nõunik

1996-1997 Tallinna linnapea

1997-98 EV Siseminister

 
EESTI ÜHISPANGA FINANTSARUANDED 30.09.97

 

Tulude ja kulude aruanne Kontsern (auditeerimata)

 
 
(tuh.EEK)
30.09
31.12
31.12
31.12
1997
1996
1995
1994
Intressitulu
576241
289311
219575
183163
Intressikulu
-326629
-116248
-78985
-52260
Tulu intressidest
249612
173063
140590
130903
Saadud komisjanitasud
116532
52329
34710
19552
Makstud komisjonitasud
-40876
-16107
-8062
-6039
Tulu komisjonitasudest
75656
36222
26648
13513
Tulu väärtpaberitest
94763
24080
7107
0
Tulu finantstehingutest
32059
21068
16820
14092
TULU PANGANDUSTEGEVUSEST KOKKU
452090
254433
191165
158508
ADMINISTRATIIVKULUD
Personalikulud
-100286
-81966
-64382
-48198
Ruumide ja inventarikulud
-27308
-20764
-14528
-15256
Väljaõppe- ja kontorikulud
-59496
-48967
-33846
-20121
ADMINISTRATIIVKULUD KOKKU
-187090
-151697
-112756
-83575
Amortisatsioonikulud
-34440
-40592
-17034
-7096
Muud tegevustulud
9288
37638
11170
11304
Tulu allettevõtetest
0
0
0
0
Muud tegevuskulud
-19798
-14165
-8003
-10750
Kulude ja eraldiste väärtuse muutus
-42666
-27241
-27466
-42712
KASUM ENNE MAKSE
177384
58376
37076
25679
Tulumaks
-4425
-415
-1183
-5440
Vähemusosanike kasum
-4198
-508
-577
0
PUHASKASUM
168761
57453
35316
20239
PUHASKASUMI JAOTUS:
Pangariski reservi
0
-57453
-29066
-20239
Dividendideks
0
0
-6250
0
Jaotamata kasum
168761
0
0
0
 

 

Bilanss, Kontsern (auditeerimata)

 
 
(tuh.EEK)
30.09
31.12
31.12
31.12
1997
1996
1995
1994
AKTIVA
Rahalised vahendid
703056
574781
342900
230949
sh.arve Eesti Pangas
493422
430206
179237
62652
Nõuded teistele pankadele ja fin.asut
215585
567484
720176
557921
Finantsinvesteeringud
1265348
130702
17065
3567
Väärtpaberid
573518
222712
129065
30224
Laenud klientidele
5056238
1865834
1182981
751837
Võlgnevuste kattereserv
-90971
-42079
-49301
-37592
Laenude jääk
4965267
1823755
1133680
714245
Materiaalsed aktivad
790814
404981
238472
98019
Rahad arveldustes
212274
29374
9916
9770
Ettemaksed ja viitlaekumised
281625
108516
61087
43682
AKTIVA KOKKU
9007487
3862305
2652361
1688377
PASSIVA
KOHUSTUSED
Kohustused keskpangale
9659
13828
21499
26958
Kohustused teistele pankadele
701546
265905
475419
68738
Võlad klientidele
5134042
2254329
1442675
1189838
Siht- ja välisabi fondid
273609
251293
230321
164000
Emiteeritud võlakirjad
1581525
378000
0
0
VÕÕRKAPITAL KOKKU
7700381
3163355
2169914
1449534
sh. nõudmiseni võõrkapital
3744193
1801510
1322548
942121
tähtajaline võõrkapital
3956188
1361845
847366
507413
Rahad arveldustes
489072
247899
258131
117733
Ettemaksed ja viitlaekumised
218221
97678
34094
15326
KOHUSTUSED KOKKU
8407674
3508932
2462139
1582593
Vähemusosanike omakapital
8141
2962
1239
0
OMAKAPITAL
Aktsiakapital
296750
235000
150000
105000
Aazio
38858
28108
9133
0
Reservid
87303
87303
29850
784
Perioodi jaotamata kasum
168761
0
0
0
OMAKAPITAL KOKKU
591672
350411
188983
105784
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
9007487
3862305
2652361
1688377
 

 

Deioitte &Touche

Statsautoriseret Revisionsaktieseiskab

Postbox 7012 Telefon: 98 18 01 33 Gøteborgvej 18 Telefax: 98 18 52 33

DK-9200 Aalborg SV

 

Eesfi Ühispank

 

Estonia

 

Independent Auditors' Report

 

Dear Sirs,

We have audited the financial statements of Eesfi Ühispank for the first 9 months of 1997. These financial statements are the responsibility of the bank's management. Our responsibility of the bank`s management. Our responsibility is to express an opinion on the financial statements based on our audit.

 

Basis of opinion

Our audit was planned and conducted in accordance with generally accepted Intemational Standards on auditing to obtain reasonable assurance that the financial statements are free of material misstatements. Based on an evaluation of materiality and risk our audit has included an audit of evidence supporting the amounts and disclosures in the financ'al statements. We have assessed the accounting policies applied and the estimates made by the management as well as evaluated the overall financial statement presentation.

 

Opinion

In our opinion, the financial statements have been presented in accordance with Intemational

Accounting Standards and give a true and fair view of the bank's assets and liabilities, financial

position and result.

 

Taillinn, Estonia 24 October 1997

Deloitte and Touche

 

Harry Aamann

State Authorized Public

Accountant (Denmark)

AIS-reg nr. 3925

SE nr 1035901 5

 

 

Tulude ja kulude aruanne, Pank (auditeeritud)

 
 
(tuh.EEK)
30.09
31.12
31.12
31.12
1997
1996
1995
1994
Intressitulu
397048
284322
211275
183163
Intressikulu
-169984
-112192
-76222
-52260
Tulu intressidest
227064
172130
135053
130903
Saadud komisjanitasud
106308
53249
34710
19552
Makstud komisjonitasud
-41412
-16107
-8062
-6039
Tulu komisjonitasudest
64896
37142
26648
13513
Tulu väärtpaberitest
94570
24080
7107
0
Tulu finantstehingutest
32059
21368
16820
14092
TULU PANGANDUSTEGEVUSEST KOKKU
418589
254720
185628
158508
ADMINISTRATIIVKULUD
Personalikulud
-97000
-80689
-64083
-48198
Ruumide ja inventarikulud
-26696
-20834
-14528
-15256
Väljaõppe- ja kontorikulud
-58567
-48967
-33519
-20121
ADMINISTRATIIVKULUD KOKKU
-182263
-150490
-112130
-83575
Amortisatsioonikulud
-33858
-25514
-13136
-7096
Muud tegevustulud
7369
8147
10345
11304
Tulu allettev¢tetest
4832
469
1261
0
Muud tegevuskulud
-16233
-2638
-8003
-10750
Kulude ja eraldiste väärtuse muutus
-33736
-27241
-27466
-42712
KASUM ENNE MAKSE
164700
57453
36499
25679
Tulumaks
0
0
-1183
-5440
PUHASKASUM
164700
57453
35316
20239
PUHASKASUMI JAOTUS:
Pangariski reservi
0
-57453
-29066
-20239
Dividendideks
0
0
-6250
0
Jaotamata kasum
164700
0
0
0
 

 

 

Bilanss, pank (auditeeritud)

 
 
(tuh.EEK)
30.09
31.12
31.12
31.12
1997
1996
1995
1994
AKTIVA
Rahalised vahendid.........................
703052
574781
342828
230949
sh.arve Eesti Pangas.................
493422
430206
179237
62652
Nõuded teistele pankadele ja fin.asut......
215585
567360
720176
557921
Finantsinvesteeringud tütarettevõtetesse...
13855
6263
2861
0
Muud finantsinvesteeringud.................
1028405
46871
16965
3567
Väärtpaberid...............................
603344
223046
129065
30224
Laenud klientidele.........................
4998140
1793303
1194715
751837
Võlgnevuste kattereserv....................
-78347
-37510
-49301
-37592
Laenude jääk.........................
4919793
1755793
1145414
714245
Materiaalsed aktivad.......................
503270
300623
205039
98019
Rahad arveldustes..........................
212274
29374
9916
9770
Ettemaksed ja viitlaekumised...............
132020
84810
54452
43682
AKTIVA KOKKU...............................
8331598
3588921
2626716
1688377
PASSIVA
KOHUSTUSED
Kohustused keskpangale.....................
9659
13828
21499
26958
Kohustused teistele pankadele..............
656837
210103
413987
68738
Võlad klientidele..........................
5085871
2241299
1490296
1189838
Siht- ja välisabi fondid...................
273609
251293
230321
164000
Emiteeritud võlakirjad.....................
1147736
248000
0
0
VÕÕRKAPITAL KOKKU..........................
7173712
2964523
2156103
1449534
sh. nõudmiseni võõrkapital..........
3744193
1801510
1322548
942121
tähtajaline võõrkapital.........
3429519
1163013
833555
507413
Rahad arveldustes..........................
489072
247899
258131
117733
Ettemaksed ja viitlaekumised...............
81203
26088
23499
15326
KOHUSTUSED KOKKU...........................
7743987
3238510
2437733
1582593
OMAKAPITAL
Aktsiakapital..............................
296750
235000
150000
105000
Aazio......................................
38858
28108
9133
0
Reservid...................................
87303
87303
29850
784
Perioodi jaotamata kasum...................
164700
0
0
0
OMAKAPITAL KOKKU...........................
587611
350411
188983
105784
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU.............
8331598
3588921
2626716
1688377
BILANSIVÄLISED KOHUSTUSED
Garantiid
1067009
422094
168189
121079
Tühistamatud (siduvad) kohustused
526190
174615
49053
25256
Tühistavad kohustused
0
0
0
0
Intressi ja kursiga kohustused
1250771
220724
93472
0
MUUD BILANSIVÄLISED KIRJED
Maha kantud laenud
305417
75592
36560
27467
Erastamisväärtpaberid (EVP)
8243893
7256804
4872350
677147
 

Rahavoo Aaruanne, Pank (auditeeritud)

 
 
Periood Periood
31.12.96- 31.12.95-
-30.09.97 -31.12.96
Kasum enne tulumaksu
164700
57453
Amortisatsioon
33858
25514
OPERATIIVSE TEGEVUSE RAHAVOOG
198558
82967
Netolaenud klientidele, muutus
-3164000
-610379
Neton¢uded pankadele, muutus
351775
152816
Muud aktivad, muutus
-610408
-143797
AKTIVATE SUURENEMINE/VÄHENEMINE
-3422633
-601360
Kohustused klientide ees, muutus
3787992
967944
Kohustused pankade ees, muutus
662370
-169756
Muud kohustused, muutus
55115
2589
KOHUSTUSTE SUURENEMINE/VÄHENEMINE
4505477
800777
OPERATIIVSE TEGEVUSE NETORAHAVOOG
1281402
282384
Finantsinvesteeringud, muutus
-989126
-33308
Materiaalsed aktivad, muutus
-236505
-121098
INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOG
-1225631
-154406
Aktsiakapitali ja aazio muutus
72500
103975
FINANTSEERIMISE RAHAVOOG
72500
103975
RAHA JA SELLE EKVIVALENTIDE MUUTUS (NETORAHAVOOG)
128271
231953
RAHA JA SELLE EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES
574781
342828
RAHA JA SELLE EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS
703052
574781
 

 
 
 

Märkused kirjetele

 
 
1.Intressitulude jaotus
(tuh.EEK)
30.09
31.12
31.12
1997
1996
1995
Laenudelt ja akreditiivide limiiditasud
340793
249410
189502
Deposiitidelt
12924
21349
11956
Väärtpaberitelt ja emissioonidelt
38169
12468
8163
Tulevikutehingutelt
1594
499
0
Eesti Panga võlakirjadelt ja muud
3568
596
1654
KOKKU
397048
284322
211275
2.Intressikulude jaotus
(tuh.EEK)
30.09
31.12
31.12
1997
1996
1995
Keskpangalt saadud laenudele
63
87
77
Intressid teistele pankadele
24984
12194
350
Nõudmiseni deposiitidele
59588
37607
27767
Tähtajalistele ja säästudeposiitidele
64226
56976
48028
Fikseeritud tuluga väärtpaberitele
21123
5328
0
KOKKU
169984
112192
76222
3.Personalikulud
(tuh.EEK)
30.09
31.12
31.12
1997
1996
1995
Palgad ja toetused
72912
60664
47905
Sotsiaal- ja ravikindlustusmaksud
24088
20025
16178
KOKKU
97000
80689
64083
4.Muud tegevustulud
(tuh.EEK)
30.09
31.12
31.12
1997
1996
1995
Renditasud
3989
2390
1358
Muud pangandustulud
2481
628
3879
Erakorralised tulud:
saadud trahvid, viivised, hüvitised
560
2938
2695
aktivate müügitulu ja muud
339
2191
2413
KOKKU
7369
8147
10345
5.Muud tegevuskulud
(tuh.EEK)
30.09
31.12
31.12
1997
1996
1995
Ühekordsed advokaadi- ja notaritasud
2983
1406
953
Muu panganduskulu
2642
295
1416
Pikaajaliste fin.investeeringute väärtuse muutus
10000
0
0
(Põhja Eesti Pangas olnud EÜP osaluse mahakandmine)
Erakorralised kulud:
makstud trahvid, viivised, hüvitised
363
543
801
muud
245
394
4833
KOKKU
16233
2638
8003
6.Kulude ja eraldiste väärtuse muutus
(tuh.EEK)
30.09
31.12
31.12
1997
1996
1995
Mahakantud laenud
-24367
( 46541) ( 28257)
Tagasisaadud laenud
5974
7509
12500
Võlgnevuste kattereservi muutus
-15974
11791 ( 11709)
Kahjum muudest deposiitidest
0
0
0
KOKKU
-33736
( 27241) ( 27466)
7.Nõuded keskpangale
(tuh.EEK)
30.09
31.12
31.12
1997
1996
1995
Eesti krooni deposiidid
96251
277203
96690
Välisvaluuta deposiidid
16
10
31
Kohustuslik reserv Eesti Pangas
397155
152993
82516
KOKKU
493422
430206
179237
8.Nõuded teistele pankadele ja finantsasutustele
(tuh.EEK)
30.09
31.12
31.12
1997
1996
1995
Nõudmiseni deposiidid
116454
384428
349715
kohalikud pangad Eesti kroonides
0
12
750
kohalikud pangad välisvaluutas
1
1
942
välispangad Eesti kroonides
192
484
710
välispangad välisvaluutas
116261
383931
347313
Tähtajalised deposiidid
82124
182927
360461
kohalikud pangad Eesti kroonides
30080
151880
96090
kohalikud pangad välisvaluutas
409
16760
102573
välispangad Eesti kroonides
2400
2400
1013
välispangad välisvaluutas
49235
11887
160785
Muud
17007
5
10000
KOKKU
215585
567360
720176
9.Väärtpaberid ja finantsinvesteeringud
30.09
31.12
31.12
(tuh.EEK)
1997
1996
1995
Fikseeritud tuluga väärtpaberid
603344
223046
129065
Kohalike omavalitsuste väärtpaberid
131471
53225
30788
Eraettevõtete väärtpaberid
122799
12292
49183
Riigievõtete väärtpaberid
1000
0
0
Keskvalitsuse väärtpaberid
167430
8780
8944
Eesti Panga võlakirjad
0
0
0
Teiste pankade väärtpaberid
33200
25000
0
Fin.asutuste väärtpaberid
147444
123749
40150
Finantsinvesteeringud tütarettevõtetesse
13855
6263
2861
Muud aktsiad, osalused
1028405
46871
16965
KOKKU
1645604
276180
148891
10.Materiaalsed aktivad
(tuh.EEK)
30.09
31.12
31.12
1997
1996
1995
Maa ja ehitised
288412
175981
85602
Renoveerimine
0
0
0
Muud põhivarad
214858
124642
119437
Ettemaksud mat.varade hankimisel
0
0
0
KOKKU
503270
300623
205039
11.Rahad arveldustes
30.09
31.12
31.12
(tuh.EEK)
1997
1996
1995
Aktivad
Deebitorid
959
28
1442
Maksed teel
211315
29307
8457
Muud aktivad
0
39
KOKKU
212274
29374
9916
Passivad
Maksed teel
379689
160634
247466
Limiteeeritud tsekiraamatud
0
0
1947
Muud kreeditorid
109383
87061
1980
Posti rahakaardi operatsioonid
0
0
3459
Muud passivad
0
204
3279
KOKKU
489072
247899
258131
12.Ettemaksed ja viitlaekumised
(tuh.EEK)
30.09
31.12
31.12
1997
1996
1995
Aktivad
Intressinõuded
76787
25828
16837
Maksude ettemaksud
1863
1863
2824
Immateriaalne põhivara
0
0
194
Muud
53370
57119
34597
KOKKU
132020
84810
54452
Passivad
Intressivõlad
70361
18093
8005
Maksuvõlad (eraldised makseteks)
860
860
5606
Muud (maksmata kulud)
9982
7135
9888
KOKKU
81203
26088
23499
13.Kohustused keskpangale
(tuh.EEK)
30.09
31.12
31.12
1997
1996
1995
Võlgnevus keskpangale
9659
13828
21499
Soome eksportkrediit
7533
10870
17926
Muud võgnevused
2126
2958
3573
14.Kohustused teistele pankadele
(tuh.EEK)
30.09
31.12
31.12
1997
1996
1995
Nõudmiseni deposiidid
2381
3536
45567
Tähtajalised deposiidid
654456
206567
368420
kuni 3 kuud
292652
17677
10000
3-12 kuud
42000
55020
220845
üle 12 kuu
319804
133870
137575
KOKKU
656837
210103
413987
15.Võlgnevused klientidele
(tuh.EEK)
30.09
31.12
31.12
1997
1996
1995
Deposiidi liigid
Nõudmiseni deposiidid
3741812
1797974
1276981
Tähtajalised deposiidid
1344059
443325
213315
KOKKU
5085871
2241299
1490296
Kliendigrupid
Keskvalitsusele
1145531
447349
249355
Eelarvevälistele fondidele
148442
182932
155291
Kohalikele omavalitsustele
635473
269284
195001
Finantsasutustele
75116
98165
10868
Riigiettevõtetele
475840
130661
182553
Eraettevõtetele
1537632
551626
454092
Mittetulundusühingutele
38998
0
0
Üksikisikutele
1028839
561282
243136
KOKKU
5085871
2241299
1490296
16.Kõik deposiidid
(tuh.EEK)
30.09
31.12
31.12
1997
1996
1995
Nõudmiseni deposiidid
3744193
1801510
1322548
Tähtajalised deposiidid
3429519
1163013
833555
KOKKU
7173712
2964523
2156103
 
17.Muutused aktsiakapitalis
(tuh.EEK)
Aktsiakapital.................................. 01.01.97
235000
Põhja Eesti panga aktsiakapitali liitmine...... 21.04.97
50000
Aktsiate fondiemissioon........................ 26.05.97
11750
Aktsiakapital.................................. 30.09.97
296750
18.Muutused reservides
(tuh.EEK)
Riskireservid.................................. 01.01.97
87303
Eraldised riskireservidesse..(1)...............
0
Eraldised riskireservidesse..(2)...............
0
Riskireservid.................................. 30.09.97
87303
muud reservid.................................
0
Reservid bilansis.............................. 30.09.97
87303
Pangal on õigus moodustada maksuvabalt reserve kuni
5 protsendi ulatuses laenuportfellist.
19.Bilansivälised kirjed
(tuh.EEK)
30.09
31.12.96 31.12.96
1997
1996
1996
Garantiid.........................................
1067009
422094
168189
Tühistamatud (siduvad) kohustused.................
526190
174615
49053
Tühistavad kohustused.............................
0
0
0
Intressi ja kursiga kohustused....................
1250771
220724
93472
Mahakantud laenud.................................
305417
75592
36560
Klientide erastamisväärtpaberiarved (EVP).........
8243893
7256804
4872350
Märkus: Erastamisväärtpaberid ja mahakantud laenud
ei ole panga kohustused.
20.Nõudmised tütarettevõtetelt
ja kohustused tütarettevõtete ees
30.09
31.12
31.12
(tuh.EEK)
1997
1996
1995
Nõudmised tütarettevõtetelt:
AS Ühispanga Fondijuht..........................
338
0
0
AS LF Finants...................................
95113
0
0
AS Ühisliising..................................
957442
46992
1250
AS Obedinennõi Lizing...........................
908
0
0
AS Navarra......................................
569
10330
7332
AS TPF Orior....................................
145
0
0
AS PF Koda......................................
13468
0
0
Kohustused tütarettevõtete ees:
0
0
0
21.Aktsiad ja osalused (tuh.EEK) 30.09.97
Bil.väärtus Osalus, %
Konsolideeritavad tütarettevõtted
13855
AS Ühispanga Fondijuht..........................
338
100
AS LF Finants...................................
113
100
AS Ühisliising..................................
10382
67
AS Obedinennõi Lizing...........................
908
75
AS Navarra......................................
569
100
AS TPF Orior....................................
145
100
AS PF Koda......................................
1400
100
Sidusettevõtted
13954
Seesam Elukindlustuse AS........................
5182
40
AS Seesam.......................................
7272
20
AS Sularahakeskus...............................
1500
25
Muud pikaajalised investeeringud
kauplemiseks, kus osalus ületab 10 %
59880
OÜ Efficio......................................
10
100
AS Hayeks.......................................
3500
58
Linkman Sweden AB...............................
559
60
AS Ühisinvesteeringud...........................
490
49
Ühisarengu AS...................................
50
50
AS Räni.........................................
523
48
AS Tartu Arenduskeskus..........................
90
33
AS RT Holding...................................
10
34
AS FMC..........................................
24
23
AS Repo.........................................
147
49
IS Muusikagrupi AS..............................
2780
49
AS Kadaka Kinnisvara............................
1430
28
AS Betola.......................................
5304
34
AS Tallinna Piimatööstus........................
15000
35
Vana-Võidu Saetööstus...........................
5000
40
AS Viljandi Erakliinik..........................
20
12
AS Reval Auto...................................
5800
33
AS Hansatee Grupp...............................
19140
20
OÜ Munga Maja...................................
3
29
Muud finantsinvesteeringute all
näidatud aktsiad ja osalused
954571
KOKKU
1042260
 
Nende aktsia kapital (nimi-
väärtus)
EÜP-le kuuluv osa (nimiväär-
tus)
EÜP osalus %
EÜP poolt sissemakstud osa
Selle väärtus EÜP bilansis
Nende omakapital
Bilansi maht
käive
Puhas-kasum
AS Ühispanga Fondijuht
500
500
100
500
338
746
766
432
246
AS LF Finants
100
100
100
100
113
135
93825
0
35
AS Ühisliising
5000
3334
67
3334
10382
21481
1091319
45519
15980
AS Obedinennoi Lizing
2420
1815
75
908
908
2420
2420
0
0
AS Navarra
1000
1000
100
1000
569
567
1444
115
302
AS TPF Orior
100
100
100
100
145
95
149
531
-5
AS PF Koda
113
113
100
113
1400
1145
19423
219
-255
Kokku:
9233
6962
6055
13855
 

 
 
23.Varade ja kohustuste jagunemine (tuh.EEK)
30.09
31.12
1997
1996
Tähtaeg  Varad Kohus- 

tused

Maturity gap Kumula- 

tiivne

Varad Kohustused Maturity gap Kumula- 

tiivne

< 3 kuud
3692112
5578637
-1886525
-1886525
1708854
2292693
-583839
-583839
3 - 12 kuud
1462293
481605
980688
-905837
539740
294114
245626
-338213
1 - 5 aastat
1822235
1082479
739756
-166081
661435
536192
125243
-212970
> 5 aastat
792343
601266
191077
24996
359199
111800
247399
34429
Muud
562615
587611
-24996
0
319693
354122
-34429
0
KOKKU:
8331598
8331598
3588921
3588921
 
 
24.Deposiitide liigid
(tuh.EEK)
30.09 1997 31.12 1996
Deposiitide liigid Summa % kogusummast Summa % kogusummast
Nõudmiseni deposiidid
3744193
52.2
1801510
60.8
Tähtajalised deposiidid
1312026
18.3
423170
14.3
Säästudeposiidid
17609
0.2
18383
0.6
Sihtfondid
273609
3.8
251293
8.5
Pankade sihtlaenud
641592
8.9
220395
7.4
Muud deposiidid
1184683
16.6
249772
8.4
KOKKU
7173712
100
2964523
100
 
25.Laenuportfell järelejäänud tähtaja järgi
(tuh.EEK)
30.09
31.12
31.12
1997
1996
1995
Tähtaeg Summa % kogu-summast Summa % kogu-summast Summa % kogu-summast
Tähtajaks tasumata
56945
1.1
18985
1.1
16578
1.4
< 3 kuud
1268014
25.4
441906
24.6
274544
23
3 - 12 kuud
1409662
28.2
537340
30
438252
36.7
1 - 5 aastat
1766550
35.3
661435
36.9
343640
28.8
> 5 aastat
418622
8.4
96132
5.3
72400
6
Provisjonid
78347
1.6
37510
2.1
49301
4.1
LAENUPORTFELL KOKKU
4998140
100
2E+06
100
1194715
100
s.h.pankadele
0
5

 
 
28.Kapitali adekvaatsus (Eesti Panga reeglite kohaselt)
30.09
31.12
31.12
31.12
Pank
1997
1996
1995
1994
Omakapital
587611
350411
188983
105784
kaalutud allutatud laenud
293806
0
0
0
immateriaalsed aktivad
0
0
-194
0
investeeringud teistesse krediidi- ja fin.asutustesse
-4842
-7373
-10120
-120
Omakapital vähendamiste järel
876575
343038
178669
105664
Riskiga kaalutud aktivad
6746955
2407626
1625140
984433
Riskiga kaalutud bilansivälised kirjed
1064342
297312
108621
73168
Avatud netovälisvaluutapositsioon
45985
36780
0
0
Riskiga kaalutud varad kokku
7857282
2741718
1733761
1057601
Kapitali adekvaatsus, %
11.16
12.51
10.31
9.99
(Nõutav miinimum = 8 %)
 
 
29.Likviidsus (Eesti Panga reeglite kohaselt)
30.09
31.12
31.12
31.12
Pank
1997
1996
1995
1994
Likviidsed aktivad
2067038
1153652
630275
542176
Lühiajalised kohustused
5314821
2206866
1386704
993259
Likviidsed aktivad / Lühiajalised kohustused, %
38.89
52.28
45.45
54.59
(Nõutav miinimum = 35 %)
 
 
28.Laenuportfell regioonide lõikes (tuh.kr.) 30.09 1997 31.12 1996 Muutus (+,-)
Tallinn
3464297
885638
2578659
Narva
51383
0
51383
Haapsalu
135433
92651
42782
Jõhvi
44023
0
44023
Rakvere
112815
74227
38588
Paide
58214
50923
7291
Pärnu
205234
129320
75914
Rapla
97637
79870
17767
Tartu
479368
250286
229082
Valga
75746
75059
687
Viljandi
158203
75437
82766
Võru
115787
79892
35895
KOKKU:
4998140
1793303
3204837
29.Laenuportfell tegevusvaldkondade lõikes (milj.kr.)
30.09
31.12
Muutus (+,-)
1997
1996
Tööstus
785.9
514.7
271.2
Kaubandus
707.9
315.9
392
Põllumajandus
246.1
246.9
-0.8
Üksikisikud
724.9
152.3
572.6
Kinnisvara
406
137.8
268.2
Rahandus ja riigivalitsemine
1194.2
130.8
1063.4
Transport
357.9
109.1
248.8
Teenindus
152.3
88.8
63.5
Ehitus
116.1
53.4
62.7
Meditsiin ja teadus
26.7
19.7
7
Muu
280.1
23.9
256.2
 
 
AS EESTI ÜHISPANGA AASTAARUANNE 1996
(väljavõte)
 

 

 

Deioitte &Touche

Statsautoriseret Revisionsaktieseiskab

Postbox 7012 Telefon: 98 18 01 33 Gøteborgvej 18 Telefax: 98 18 52 33

DK-9200 Aalborg SV

 

Eesfi Ühispank

Estonia

 

Independent Auditors' Report

 

Dear Sirs,

We have audited the financial statements of the consolidated financial statements of Eesti Ühispank for 1996. These financial statements are the responsibility of the bank's management. Our responsibility is to express an opinion on the financial statements based on our audit.

 

Basis of opinion

Our audit was planned and conducted in accordance with generally accepted Intenational Standards on auditing to obtain reasonable assurance that the financial statements are free of material misstatements. Based on an evaluation of materiality and risk our audit has included an audit of evidence supporting the amounts and disclosures in the financial statements. We have assessed the accounting policies applied and the estimates made by the management as well as evaluated the overall financial statement presentation.

 

Opinion

In our opinion, the financial statements have been presented in accordance with International

Accounting Standards and give a true and fair view of the group`s and the parent company`s assets and liabilities, financial position and result.

 

 

Taillinn, Estonia 7 March 1997

Deloitte and Touche

 

 

Harry Aamann

State Authorized Public

Accountant (Denmark)

A/S-reg nr. 3925

SE nr 10359015

 

Autoriseerimata tõlge

 

Sõltumatu audiitori järeldus-otsus

 

Oleme auditeerinud Eesti Ühispanga 1996. aasta finantsaruandeid ja konsolideeritud finantsaruandeid. Nende finantsaruannete eest on vastutav panga juhtkond. Meie ülesanne on avaldada läbiviidud audiitorkontrolli põhjal nende finantsaruannete kohta.

 

Alus otsuse tegemiseks

Meie audiitorkontroll planeeriti ja vidi läbi kooskõlas üleüldiselt tunnustatud rahvusvaheliste audiitorkotrolli standarditega, et saada piisavat tunnistust selle kohta, et finantsaruannetes ei esine olulisi puudujääke. Tuginedes olulisuse ja riski hindamisele on meie audiitorkontrolli kaasatud finantsaruannetes kajastatud summade ja avalduste tõendusmaterjali kontroll. Oleme hinnanud nii juhtkonna poolt rakendatud raamatupidamisprintsiipe ja tehtud prognoose kui ka andnud oma hinnangu finantsaruannete üleüldisele esitusele.

 

Järeldus-otsus

Meie arvates on esitatud finantsaruanded ja konsolideeritud finantsaruanded vastavuses rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ja kajastavad tõeselt grupi ja emaetteõtte varasid ja kohustusi, finantsseisundit ja tulemusi.

 

Tallinn, Eesti, 7. märts 1997. a

Delotte & Touche

 

Harry Aamann,

riiklikult atesteeritud

audiitor (Taani)

 

 

 

Hoiused

 

 

Möödunud aasta lõpus oli Ühispangal 131 000 klienti, neist 51 000 tulid juurde 1996. aastal. Deposiitide maht kasvas 1,5 miljardit 2,2 miljardi kroonini (kasv 46,6%).

 

Hoiuste hulga poolest on juriidilised isikud eraisikutest küll kaugelt üle, kuid on hea, et eraisikute osakaal tõuseb aastate lõikes pidevalt. 1994. aastal moodustasid eraisikute hoiused 11 %, 1995. aastal 16 % ja 1996. aastal 25 % kõigist hoiustest. Eraisikute osa suurenemise nimel on läinud aastal palju tööd tehtud. Hästi on mõjunud ka Ühispanga usaldusväärsuse oluline tõus ja inimeste elujärje paranemine.

 

Aastaga kasvas eraisikute kontode arv 50 000 võrra ja jõudis 111 000ni

( kasv 82 %). Samal ajal suurenesid eraisikute hoiused 318 miljonit krooni ning jõudsid aasta lõpuks 561 miljoni kroonini (juurdekasv

131 %).

 

Meeldiv tendents hakkab silma ka tähtajaliste hoiuste arengut jälgides: 1996. aastaga kasvas tähtajaliste hoiuste maht 213 miljonilt 436 miljoni kroonini (kasv 105 %). Ka need arvud vihjavad Ühispanga usaldusväärsuse kasvule ja kogu majanduskliima parandamisele.

 

 

Pangakaardid

 

VISA kaartide väljastamine kasvas möödunud aastal märgatavalt, seda eriti VISA Electroni osas. Kui 1996. aasta algul oli väljastatud 7333 VISA Electroni, siis aasta lõpuks oli see arv juba 25 563. VISA Classicute vastavad numbrid olid 817 ning 1653.

 

Kaarditehingute kogukäive oli 312,7 miljonit krooni, kusjuures 266,6 miljoni krooni väärtuses sooritati sularahatehinguid. 1995. aastaga võrreldes on käive seega oluliselt kasvanud – siis oli aasta kogukäive 10,8 miljonit krooni.

 

1996. aastal tõi Ühispank turule VISA kaks uut. VISA toodet. VISA pangakaartide kõige prestiizikam toode - VISA Gold - nägi esmakordselt ilmavalgust veebruaris. Esimene kaart anti üle Tartu Ülikooli rektorile. 1996. aastal väljastati umbes sadakond VISA Goldi Ühispanga kõige parematele klientidele.

 

Panga kõige noorematele klientidele suunatud Vupi kaart tuli turule juuli alguses. See kaart on mõeldud 7–16-aastastele klientidele, kellel on avatud lastehoius. Oma põhimõttelt on Vupi kaart sama, mis VISA Electron. 1996. aastal leidis endale omaniku 1899 Vupi kaarti.

 

Kui 1995. aastal sai Ühispank VISA täisliikmeks, siis mullu märtsis anti meile teise suure rahvusvahelise kaardiorganisatsiooni EUROPAY poolt õigus väljastada Eurokaarte. Eurokaardi turuletoomiseni Ühispank mullu siiski ei jõudnud. Möödunud. aastal alustati ka American Expressi kaartide väljastamimst.

 

1996. aasta oli Ühispangale esimene aasta, mil pank tegeles POS-terminalide rentimise ja kaupmeeste rahade vahendamisega. Aasta algul võtsime Inpassilt üle 89 kaupmeest, kes töötasid 48 POS-terminaliga (ülejäänud kasutasid imprintereid). Aasta lõpuks olid lepingud sõlmitud juba 320 kaupmehega, kelle käsutuses kokku 342 POS- terminali. Kaupmeeste kogukäive oli eelmisel aastal 56,7 miljonit krooni.

 

Möödunud aastal alustas Ühispank sularahaautomaatide paigaldamist. Igasse maakonnakeskusse pandi üles vähemalt üks sularahaautomaat, suurematesse linnadesse mitu. Kokku hakkas tööle 26 sularahaautomaati.

 

1996. aastal alustati ka oma kaardikeskuse ehitamist, et hoida kaartide ja tehingute andmebaase reaalajas ning vältida andmebaaside nihetest tulenevat riski. Pärast

kaardikeskuse valmimist peaks paranema ATMi töö kvaliteet ning kaartide töötlemise hind langema.

 

1996. aastal astus Ühispank Pankade Kaardikeskuse aktsionäriks eesmärgiga anda välja Eurokaart ning teostada pankadevaheline ATM- ja POS-ristkasutus.

 

 

Laenud

 

Eesti Ühispanga laenupoliitika on jätkuvalt konservatiivne, lähtudes põhimõttest - risk peab olema hinnatav. Professionaalsus laenuanalüüsis, toodete, lepingute ning protseduuride standardiseeritus ning tugev järelevalvesüsteem on olnud möödunud aasta laenupoliitika märksõnad.

 

Klientide majandusolukorra paranemine, mis on kaasnenud Eesti majanduse üldise kiire kasvuga, esitab pangale uusi ja järjest suuremaid nõudmisi. Saavutamaks klientide rahulolu, oleme olnud võimalikult paindlikud. Pidevaks laenutoodete arendamiseks ja laenuturul konkurentsis püsimiseks loodi meil möödunud aasta alguses laenuarendusosakond, mille tööülesanded on tihedalt seotud laenupoliitika ülalpool nimetatud märksõnade elluviimisega.

 

Ettevõtetele laenamisel on Ühispank pidanud prioriteetseks järgmisi valdkondi: transport (sh laevandus), kinnisvara-arendus, tööstus, toiduainetetööstus ning hotellindus. Eelistatud on kliendid, kellega Ühispanka seob pikaajaline tulemuslik koostöö. Samas pakutakse uutele klientidele konsultatsioone ning perspektiivikate projektide finantseerimisest.

 

Nagu kogu EÜP suund möödund aastal aastal, oli ka laenudivisjoni oluline siht suurendada Tallinnas Ühispanga osakaalu ning muuta tööstiili kliendikesksemaks. Sama suunda, milles on saavutatud juba märkimisväärseid tulemusi, soovime jätkata ka edaspidi.

 

Eesti Ühispank on olnud põllumajandusse laenamisel üks turuliidritest, seda positsiooni soovime hoida ka edaspidi. Põllumajandusettevõtetele laenamisel on Ühispangal pikaajaline kogemus, millele tuginedes on alustatud põllumajandusele suunatud pangatoodete väljatöötamist ja standardiseerimist.

 

1995.aastast alates pöörab Eesti Ühispank suuremat tähelepanu ka eraisikutele. Majanduse kiire arengutempo on pannud aluse keskklassi tekkimisele ning sissetulekute kasvamisega on kaasnenud suurem huvi laenude vastu. Eraisikutele pakume kahte pangatoodet: tarbimislaenu ning eluasemelaenu. Laenutingimused on paindlikud ja vastavad tänase turu nõudlusele. Edusammuks on tarbimislaenu taotlemise lihtne ja mugav protseduur - laenutaotlusi võtavad vastu kõik Eesti Ühispanga harukontorid. Paljudele erasikutele on kättesaadav kuni 10-aastase tähtajaga eluasemelaen. Eraisikutele väljaantud laenude maht Ühispanga laenuportfellis suurenes möödunud aasta jooksul 2,6 korda.

 

Eesti Ühispanga suurus ja usaldusväärsus võimaldab järjest rohkem saada ressursse

välispankadelt, finantsasutustelt, sihtfondidelt jt, mille tulemusena laenutähtajad on oluliselt pikenenud. Panga eesmärk on luua klientidele sobivad arengu- ja investeerimisvõimalused. Eestis on meie partneriteks Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond, Eesti Eluasemefond, Väikeettevõtete Krediteerimise Fond.

 

Laenu keskmine intressimäär oli möödunud aastal 14,63%. 1995.aastal oli sama näitaja 17,74%. Madal keskmine intressimäär on võimaldanud Eesti Ühispangal püsida pankade-vahelises konkurentsis heal positsioonil. Laenuportfelli kvaliteetsuse kasvust annab märku provisjonide osakaalu oluline langus. 1993. aastal oli see 4,13% laenuportfellist, 1996. aasta lõpul aga 2,09%.

 

 

Liising

 

Eesti Ühispanga tütarfirma Ühisliisingu AS pakub alates 1994. aastast klientidele liisinguteenuseid. Möödunud aastal kasvas Ühisliisingu turuosa Eesti liisingufirmade seas kõige kiiremini. 1996. aastal oli Ühisliisingu AS teisel kohal nii bilansimahu (300 miljonit krooni) kui ka portfelli suuruse (214 miljonit krooni) poolest.

 

Ühisliisingut võib iseloomustada kui universaalset liisingufirmat. Teenustena pakutakse kapitalirenti, kasutusrenti, järelmaksuga ostu-müüki ning faktooringu erinevaid tooteid: faktooring, tarbijafaktooring ja eksportfaktooring.

 

Liisinguturul tihenevas konkurentsis jälgime pidevalt turu arengut, pakkudes oma klientidele paindlikke tingimusi. Põllumajanduse ja metsanduse sektori finantseerimise võimalused on kohaliku turu soodsaimad.

 

 

Valuuta- ja rahaturud

 

 

1996 aasta oli valuuta- ja rahaturgude osakonnale eelkõige kvalitatiivse arengu aasta. Kui 1995. aastal toimus hüppeline suurenemine tehingute mahus, siis möödunud aastal panime enim rõhku teenuste kvaliteedi parandamisele ja uute toodete juurutamisele. Osakond arenes koos Eesti majanduse ja klientidega, tutvustades ning pakkudes intressi- ja valuutariskide maandamiseks uusi ja tõhusamaid lahendusi.

 

Panga ressursside paremaks juhtimiseks ja struktureerimiseks moodustati eelmise aasta keskel tippspetsialistidest ja juhtivtöötajatest aktivate ja passivate juhtimise komitee, ning aasta lõpuks paranes tunduvalt, ilma riski olulise suurenemiseta, aktivate tootlikus.

 

Tänu edukale koostööle ABN AMRO Panga konsultantidega treasury arendamise valdkonnas, tugevdas Ühispank oma positsioone nii Eesti turul kui ka välispartnerite hulgas. Usalduse kasvust annab tunnistust fakt, et Chase Manhattan Bank korraldas Lääne-Euroopas kaks võlakirjaemissiooni, mis mõlemad lõppesid ülemärkimisega. See tähendab, et osta soovijaid oli tunduvalt rohkem kui emiteeritavaid võlakirju. Mitu teistki rahvusvaheliselt tunnustatud finantsinstitutsiooni avasid Ühispangale pikkaajalised krediidiliinid, mis võimaldasid pakkuda meie klientidele soodsat ja pikkaajalist finantseerimist ja kinnitavad, et Eesti Ühispank on rahvusvaheliselt hinnatud ja usaldusväärne koostööpartner.

 

 

Väärtpaberid

 

 

1996. aasta väärtpaberiturul kujunes nii kogu Eesti kui ka Ühispanga jaoks oluliseks aastaks, kuna 31. mail alustas tööd Tallinna Väärtpaberibörs. Esimesel tööpäeval, mil noteeriti kaheksat erinevat väärtpaberit, vahetas omanikku ligi 38 000 aktsiat ja võlakirja, millest 16 000 ehk 42% olid Eesti Ühispanga aktsiad. Aasta viimasel börsipäeval noteeriti aga juba 17 erinevat väärtpaberit, millest 23% olid Ühispanga aktsiad. See näitab selgelt investorite jätkuvat huvi ja usaldust Eesti Ühispanga vastu.

 

Jätkuvalt on Eesti Ühispank liider pankades avatud väärtpaberikontode arvu poolest. 31.detsembriks 1996 oli 19 418 investorit valinud oma kontohaldurpangaks Eesti Ühispanga. See hulk moodustab üle 45% kõigist Eesti pankades avatud väärtpaberikontodest.

 

Ka erastamisväärtpaberite (EVP) turul püsib Eesti Ühispank endiselt liidripositsioonil. Aasta lõpuks oli meie panga kontorites avatud ligi 270 tuhat EVP-arvet. See on 40% kogu EVP-arvete hulgast. Niivõrd suur turuosa ja lai kontorite võrk võimaldavad pangal olla üheks põhiliseks hinnakujundajaks Eestis ning garanteerivad Ühispangale erastamisväärtpaberitega kauplemisel kindla ja stabiilse tulu.

 

Seoses väärtpaberituru tormilise arenguga möödunud aastal alustas Eesti Ühispank põhiliselt aktiivsetele investoritele suunatud uute teenuste - investeerimisteenuse ja varahaldusteenuse - väljatöötamist ning arendamist. Esimene neist on mõeldud neile, kes soovivad tehinguid sooritada iseseisvalt, andes maaklerile korralduse telefoni teel. Teine aga klientidele, kes usaldavad investeerimisotsuste tegemise panga maakleritele. Aasta viimased kuud näitasid selgelt, et niisuguste teenuste olemasolu pakub investoritele huvi ning võimaldab pangal hulgaliselt uusi kliente juurde võita.

 

Soovides pakkuda oma klientidele võimalikult mitmekülgseid ja erinevaid investeerimisvõimalusi, alustas Eesti Ühispank aasta lõpul ettevalmistusi kolme fondi - Rahaturufondi, Aktsiafondi ja Indeksifondi loomiseks. Viimati nimetatu on Eestis esimene sellelaadne fond , mille osaku väärtus hakkab muutuma sünkroonselt Äripäeva indeksiga. Vastav indeks arvutatakse kaheteistkümne Tallinna Väärtpaberibörsil noteeritud aktsia hindade baasil. Raha paigutamine nendesse fondidesse saab aga võimalikuks 1997. aasta kevadel.

 

Tütarfirmad

 

1994. aastal asutas Ühispank oma esimesed tütarettevõtted: AS Ühisliisingu (Ühispanga osalus 67 %), AS Navarra (100 %), Linkman Sweden (60 %). Järgmisel aastal asutati kolm Ühispanga 100-protsendilise osalusega tütarfirmat: AS Ühisinvesteeringud, AS Rime Kinnisvara AS, AS PF Koda.

1996. aasta lõpuks oli Ühispanga osalus 50% või suurem neljas firmas: aktsiaseltsides Navarra (100 %), PF Koda (100 %), LF Finants (100 %), Ühisliising (67%).

 

AS Navarra haldab ja arendab panga kinnisvara.

 

ASi PF Koda põhiülesanne on pangakontorite ehitamine ja renoveerimine. 1998. aasta lõpuks peab selle firma egiidi all katuse alla saama Ühispanga uus peahoone Tallinnas.

 

LF Finantsi töö hõlmab eraisikute finantsprojekte.

 

Ühisliising tegeleb edukalt nii juriidiliste kui ka eraisikute ostude liisingfinantseerimisega. Eesti liisingturust on haaratud üle 12% ning selle näitajaga ollakse riigis teisel kohal.

 

 

 

 

Deioitte &Touche

Statsautoriseret Revisionsaktieseiskab

Postbox 7012 Telefon: 98 18 01 33 Gøteborgvej 18 Telefax: 98 18 52 33

DK-9200 Aalborg SV

 

Shareholders and Supervising Committee of

Eesti Ühispank

Estonia

 

Independent Auditors' Report

 

Dear shareholders and Supervising Committee,

We have audited the balanced sheet of Eesti Ühispank as at 31. Detsember 1995 and the income statement for 1995. These financial statements are the responsibility of the bank's management. Our responsibility is to express an opinion on the financial statements based on our audit.

 

Our audit was performed in accordance with International Standards on Auditing. We have also audited the balance sheet of Eesti Ühispank as at 31 December 1994 and stated that this was in accordance with International Accounting Standards.

 

Eesti Ühispank was established at the end of 1992 by ten independent landbanks and has been operated under a mutual banking license from 12 January 1993. From 1 May 1994 the ten independent banks entered into a joint-stock companies. The comparative figures for 1994 reflects all the 12 months of 1994 regardless of the formal change of structure as at 1 May 1994.

 

The income statement for 1995 shows a net profit of 35,316 Th. EEK and the balance sheet as at 31 December 1995 shows a balance sum of 2,626,716 Th. EEK and total equity of 188,983 Th. EEK.

 

In our opinion, the financial statements present fairly in all material aspects, the financial position of Eesti Ühispank as at 31 December 1995 and the financial result for 1995 in accordance with International Accounting Standards.

 

Deloitte & Touche

Taillinn, Estonia 21 March 1996

 

Poul Eric Grüning Harry Aamann

State Authorized Public State Authorized Public

Accountant (Denmark) Accountant (Denmark)

 

reg nr. 3925

10359015

 

 

Autoriseerimata tõlge

 

Sõltumatu audiitori raport

 

Eesti Ühispanga aktsionäridele ja järelvalve nõukogule

 

Me oleme auditeerinud Eesti Ühispanga 31.12.1995 bilanssi ja 1995. a kasumiaruannet. Nende finantsaruannete eest on vastutav panga juhtkond. Meie ülesanne on avaldada läbiviidud audiitorkontrolli põhjal arvamust nende finantsaruanne kohta.

 

Meie audiitorkontroll viidi läbi vastavalt rahvusvahelistele audiitorkontrolli standarditele. Me oleme auditeerinud ka Eesti Ühispanga bilanssi seisuga 31. detsember 1994. a ning märkinud, et see vastas rahvusvahelistele raamatupidamisstandardile.

 

Eesti Ühispank asutati 1992. a lõpus kümne iseseisva maapanga poolt ning alustas tööd ühise panganduslitsentsi alusel 12. jaanuarist 1993. a. Alates 1. maist 1994. a töötavad kümme iseseisvat panka kümne aktsiaseltsi omanduses oleva ühise aktsiaseltsina. Võrdlevad andmed aastast 1994 kajastavad kogu selle aasta 12 kuud, seda vaatamata formaalsele struktuurimuutusele 1994. a 1. mail.

 

1995. aasta kasumiaruanne näitab puhaskasumit suuruses 35,316 tuhat EEK ning bilansimaht oli seisuga 31.12.1995 2,626,716 tuhat EEK ja omakapital 188,983 tuhat EEK.

 

Meie arvates kajastavad finantsaruanded kõikides seisukohtades ausalt Eesti Ühispanga finantsseisukorda seisuga 31. detsember 1995 vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandardile.

 

 

Deloitte & Touche

 

Tallinn, Eesti, 21. märts 1996. a.

 

 

 

 

Poul Erik Grüning Harry Aamann

riiklikult atesteeritud audiitor (Taani) riiklikult atesteeritud audiitor (Taani)

 

 

Deioitte &Touche

Statsautoriseret Revisionsaktieseiskab

Postbox 7012 Telefon: 98 18 01 33

Gøteborgvej 18 Telefax: 98 18 52 33

DK-9200 Aalborg SV

 

Põhja-Eesti Pank

Estonia

 

Independent Auditors' Report

 

Dear Sirs,

We have audited the financial statements and the consolidated financial statements of Põhja-Eesti Pank for 1996. These financial statements are the responsibility of the bank's management. Our responsibility is to express an opinion on the financial statements based on our audit.

 

Basis of opinion

Our audit was planned and conducted in accordance with generally accepted Intenational Standards on auditing to obtain reasonable assurance that the financial statements are free of material misstatements. Based on an evaluation of materiality and risk our audit has included an audit of evidence supporting the amounts and disclosures in the financial statements. We have assessed the accounting policies applied and the estimates made by the management as well as evaluated the overall financial statement presentation.

As at 31 December 1996 part of the Bank`s assets were covered by a guarantee. Before the merger agreement was signed on 5 January 1997 a contract was made according to which the guarantee was replaced by writing down the bank`s equity and by transferring other assets from the owners. Simultaneous 50 mill. EEK new sharecapital was paid in.

 

Opinion

In our opinion, the financial statements and the consolidated financial statesments have been presented in accordance with International Accounting Standards and give a true and fair view of the group`s and the parent company`s assets and liabilities, financial position and result.

 

Taillinn, Estonia 11 March 1997

Deloitte and Touche

 

Harry Aamann Finn Sørensen

State Authorized Public State Authorized Public

Accountant (Denmark) Accountant (Denmark)

A/S-reg nr. 3925

SE nr 10359015

 

Autoriseerimata tõlge

 

 

Sõltumatu audiitori järeldus-otsus

 

Oleme auditeerinud Põhja-Eesti Panga 31.12.1996 finantsaruandeid ja konsolideeritud finantsaruandeid. Nende finantsaruannete eest on vastutav panga juhtkond. Meie ülesanne on avaldada läbiviidud audiitorkontrolli põhjal arvamus nende finantsaruannete kohta.

 

Alus otsuse tegemiseks

Meie audiitorkontroll planeeriti ja vidi läbi kooskõlas üleüldiselt tunnustatud rahvusvaheliste audiitorkotrolli standarditega, et saada piisavat tunnistust selle kohta, et finantsaruannetes ei esine olulisi puudujääke. Tuginedes olulisuse ja riski hindamisele on meie audiitorkontrolli kaasatud finantsaruannetes kajastatud summade ja avalduste tõendusmaterjali kontroll. Oleme hinnanud nii juhtkonna poolt rakendatud raamatupidamisprintsiipe ja tehtud prognoose kui ka andnud oma hinnangu finantsaruannete üleüldisele esitusele.

Seisuga 31.12.1996. a. oli osa panga varadest kaetud garantiiga. Enne ühinemislepingu alla kirjutamist 5. jaanuaril 1997. a. sõlmitud lepingu kohaselt asendati garantii panga omakapitali maha kandmise ja asendamisega omanike muu varaga. Samaaegselt maksti sisse uus aktsiakapital 50 miljoni krooni ulatuses.

 

Järeldus-otsus

Meie arvates on esitatud finantsaruanded ja konsolideeritud finantsaruanded vastavuses rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ja kajastavad tõeselt grupi ja emaetteõtte varasid ja kohustusi, finantsseisundit ja tulemusi.

 

Tallinn, Eesti, 11. märts 1997. a

Delotte & Touche

 

Harry Aamann, Finn Sørensen

riiklikult atesteeritud audiitor (Taani) riiklikult atesteeritud audiitor (Taani)

 

 

 

 

Deioitte &Touche

Statsautoriseret Revisionsaktieseiskab

Postbox 7012 Telefon: 98 18 01 33

Gøteborgvej 18 Telefax: 98 18 52 33

DK-9200 Aalborg SV

 

Shareholders of

Põhja-Eesti Pank

Estonia

 

Independent Auditors' Report

 

Dear shareholders,

We have audited the balance sheet of Põhja-Eesti Pank as at 31. December 1995 and income statement for 1995. Our audit was performed in accordance with generally accepted auditing principles. The financial satatesments are the responsibility of the Bank`s management. Our responsibility is to express an opinion on these financial atatesments based on our audit.

The income statement for 1995 shows a net profit of 1,547 Th. EEK and the balance sheet as at 31 December 1995 shows a balance of 1,428,303 Th. EEK and total equity of 63,030 Th. EEK.

Part of the Bank`s assets are covered by a guarantee. The guarantee will be reduced with a maximum of 154 mill EEK by the collection of the assets and most likely by the profits of the Bank during the coming years, which means that the profits of the Bank for the coming years will be used to cover the losses arising from these assets.

The financial statesments in our opinion present fairly in all material aspects, the financial position of Põhja-Eesti Pank as at 31 December 1995 and the financial result for 1995 in accordance with International Accounting Standards.

 

Deloitte and Touche

Taillinn, Estonia 30 Aprill 1996

 

Harry Aamann Finn Sørensen

State Authorized Public State Authorized Public

Accountant (Denmark) Accountant (Denmark)

 

 

Põhja Eesti Pank

Tulude ja kulude aruanne, pank (auditeeritud)

 
 
(tuh.kr.)
31.12
31.12
1996
1995
Intressitulu
96814
81290
Intressikulu
-44333
-32853
Tulu intressidest
52481
48437
Saadud komisjonitasud
21037
36065
Makstud komisjonitasud
-7861
-19407
Tulu komisjonitasudest
13176
16658
Tulu väärtpabveritest
0
203
Tulu finantstehingutest
14528
-7467
TULU PANGANDUSTEGEVUSEST KOKKU
80185
57831
ADMINISTRETIIVKULUD
Personalikulud
-39087
-36169
Ruumide ja inventarikulud
-21926
-4543
Väljaõppe ja
0
-19664
ADMINISTRETIIVKULUD KOKKU
-61013
-60376
Amortisatsioonikulud
-16038
-12037
Muud tegevustulud
6530
14861
Tulu allettevõtetest
402
5487
Muud tegevuskulud
-919
-12209
Kulude ja eraldiste väärtuse muutus
6457
7990
KASUM ENNE MAKSE
15604
1547
Tulumaks
0
0
PUHASKASUM
15604
1547
PUHASKASUMI JAOTUS
Pangariski reservi
-15604
-1547
Dividendideks
0
0
Jaotamata kasum
0
0
 

 

Põhja Eesti Pank

Bilanss, pank (auditeeritud)

 
 
(tuh.kr.)
31.12
31.12
1996
1995
AKTIVA
Rahalised vahendid
118,972 
118,000 
s.h.arve Eesti pangas
20,363 
55,712 
Nõuded teistele pankadele ja fin.asut.
265,350 
462,025 
Finantsinvesteeringus tüterettevõtetesse
uud finantsinvesteeringud
45,874 
13,445 
Väärtpaberid
229,002 
231,940 
aenud klientidele
680,980 
505,708 
Võlgnesvuste kattereserv
(25,497)
(32,278)
Laenude jääk
655,483 
473,430 
Materiaalsed aktivad
95,596 
87,403 
Rahad arveldustes
6,862 
20,431 
Ettemaksed ja viitlaekumised
20,174 
21,628 
0
AKTIVA KOKKU
1,437,313 
1,428,302 
PASSIVA
KOHUSTUSED
Kohustused keskpangale
984 
Kohustused teistele pankadele
173,631 
306,485 
Võlad klientidele
1,067,050 
967,164 
Siht- ja välisabi fondid
23,640 
14,840 
Emiteeritud võlakirjad
15,000 
10 
VÕÕRKAPITAL KOKKU
1,280,305 
1,288,499 
s.h.nõudmiseni võõrkapital
699,155 
881,686 
tähtajaline võõrkapital
566,150 
406,813 
Rahad arveldustes
65,149 
69,362 
Ettemaksed ja viitlaekumised
13,225 
7,411 
KOHUSTUSED KOKKU
1,358,679 
1,365,272 
OMAKAPITAL
Aktsiakapital
60,000 
60,000 
Aazio
Reservid
18,634 
3,030 
Perioodi jaotamata kasum
OMAKAPITAL KOKKU
78,634 
63,030 
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
1,437,313 
1,428,302 
BILANSIVÄLISED KOHUSTUSED
Garantiid
54,788 
41,528 
Tühistamatud (siduvad) kohustused
41,551 
25,730 
Tühistavad kohustused 
Intressi ja kursiga kohustused
5,118 
 

 

Põhja Eesti Pank

Rahavoo aruanne

 
 
(tuh.kr.)
31.12
31.12
1996
1995
Intressitulu
96,569 
97,033 
Intressikulu
(40,834)
(30,279)
Muud tulu
47,823 
39,713 
Tegevuskulud 
(69,589)
(74,870)
Põhitegevuse netorahavoog
33,969 
31,597 
Laenude vähenemine (suurenemine)
(175,786)
(107,644)
Muu vara vähenemine (suurenemine)
956 
9,446 
Materiaalsete aktivate vähenemine (suurenemine)
(23,806)
(27,716)
Aktsiate ja väärtpaberite vähenemine (suurenemine)
(49,434)
(156,750)
Teiste krediidiasutuste deposiitide vähenemine (suurenemine)
181,273 
(133,644)
Investeeringute netorahavoog
(66,797)
(416,308)
Klientide hoiuste suurenemine (vähenemine)
108,686 
185,617 
Vahendatud laenukapitali suurenemine (vähenemine)
15,000 
74 
Omakapitali suurenemine(vähenemine)
58,800 
Krediidiasutuste deposiitide suurenemine (vähenemine)
(131,870)
264,651 
Muude kohustuste suurenemine (vähenemine)
(2,097)
(107,956)
Finantseerimise netorahavoog
(10,281)
401,185 
Netorahavoog
(43,109)
16,474 
Likviidne vara perioodi alguses
201,125 
184,651 
Likviidne vara perioodi lopus
158,016 
201,125 
 

 

Märkused Põhja-Eesti Panga

aruannetele seisuga 31.12.1995 ja 31.12.1996

 
 
31.12
31.12
1996
1995
1.Kassa
98,609 
62,287 
Eesti kroonides
65,715 
41,752 
Valuutas
32,894 
20,535 
2.Nôuded keskpangale
20,363 
55,712 
Arvelduskonto jääk
20,363 
55,712 
3.Laenud ja nõuded teistele krediidiasutustele
265,349 
482,957 
Nôudmiseni deposiidid
46,790 
83,125 
Tähtajalised ja muud deposiidid
176,559 
291,586 
Laenud
42,000 
87,315 
Lühiajalised võlakirjad
20,931 
4.Laenud ja nõuded klientidele
680,978 
505,707 
Eesti kroonides
674,323 
496,511 
Valuutas
6,655 
9,196 
Laenud valitsusele
1,340 
1,613 
Laenud finantseerimisasutustele
59,390 
11,000 
Laenud riigiettevõtetele
9,322 
13,439 
Laenud eraetttevõtetele
549,196 
438,633 
Laenud eraisikutele
61,730 
41,022 
5.Vôlakirjad
229,002 
211,009 
Eesti Valitsuse võlakirjad
133,000 
138,000 
Teiste valitsuste võlakirjad
13,613 
9,309 
Kohalike omavalitsuste võlakirjad
25,900 
13,000 
Teiste krediidiasutuste võlakirjad
11,100 
11,100 
Teiste ettevõtete võlakirjad
45,389 
39,600 
31.12
31.12
1996
1995
6.Aktsiad
37,750 
6,689 
Lühiajalised aktsiad
36,507 
6,296 
Hansapank
10,648 
705 
Hoiupank
5,302 
1,326 
Eesti Ühispank
185 
Forekspank
1,489 
Tallinna Pank
1,358 
Tallinna Kaubamaja
595 
AS Norma
1,333 
Saku Õlletehas
213 
Kondiitritoodete vabrik Kalev
67 
Tallinna Farmaatsiatehas
157 
Rakvere Lihakombinaat
713 
Eesti Näitused
129 
Hansa Erastamise Investeerimisfond
14 
Estiko
62 
AS Liviko
507 
AS Emex
507 
Electronic Data Systems Corporation
1,614 
Sanoyas Corporation
1,306 
National Semiconductor Group
71 
Cable Desing Technologies Corporation
1,935 
Continental Homes
1,321 
FMG Funds
6,450 
4,265 
EVP
531 
Pikaajalised aktsiad
1,243 
393 
SWIFT
13 
13 
AS Krediidiinfo
50 
50 
AS Reeder
30 
30 
Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium
200 
200 
Tallinna Väärtpaberibörs
100 
Kaardikeskus
850 
7.Sidusettevõtete aktsiad
7,272 
6,757 
AS Seesam
7,272 
6,687 
AS Põhjaliising
70 
8.Tütarettevõtete aktsiad
853 
AS Põhjaliising
853 
9.Põhivara
95,596 
87,403 
Ehitused
71,446 
61,274 
Masinad ja seadmed
7,974 
10,906 
Muu inventar
15,609 
15,183 
Ettemaksed põhivara soetamiseks
567 
40 
10.Muud aktivad
27,038 
42,059 
Maksed teel
887 
289 
Intressinõuded
16,418 
17,418 
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud
1,196 
1,353 
Immateriaalsed aktivad
2,560 
2,857 
Muud
5,977 
20,142 
31.12
31.12
1996
1995
11.Võlgnevused teistele krediidiasutustele
174,615 
306,485 
Arvelduslaen
23,714 
124 
Nõudmiseni deposiidid
1,669 
5,747 
Tähtajalised ja muud seposiidid
129,232 
270,014 
Laenud
20,000 
30,600 
12.Võlgnevused klientidele
1,067,051 
967,165 
Eesti kroonides
954,901 
868,387 
Valuutas
112,150 
98,778 
Nõudmiseni deposiidid
697,487 
875,939 
Tähtajalised deposiidid
369,564 
91,226 
13.Muud kohustused
78,373 
76,772 
Maksed teel
48,226 
58,851 
Intressivõlad
8,299 
4,800 
Ettemakstud tulevaste perioodide kohustused
4,926 
2,611 
Muud
16,922 
10,510 
14.Intressitulu
96,814 
81,290 
Laenudelt
68,894 
48,887 
Deposiitidelt
3,248 
9,492 
Väärtpaberitelt
23,841 
20,240 
Tulevikutehingutelt
640 
Muud
191 
2,671 
15.Intressikulud
44,333 
32,853 
Nõudmiseni deposiitidele
16,979 
16,159 
Tähtajalistele deposiitidele
17,212 
7,731 
Laenudele
6,172 
1,644 
Väärtpaberitele
3,515 
7,308 
Muud
455 
11 
16.Teenustasu
21,037 
15,437 
Ülekannete teostamise tasu
6,532 
6,811 
Sularahaoperatsioonide tasu
2,538 
3,356 
Laenude ja garantiide tasud
6,423 
3,735 
Pangakaardi tasud
3,827 
389 
Muud teenustasud
1,717 
1,146 
17.Teenustasu kulu
7,861 
3,579 
Kulud välisülekannetele
1,251 
871 
Kulud garantiidele
331 
90 
Pangakaardi kulud
5,089 
2,347 
Muud
1,190 
271 
18.Administretiivkulud
61,013 
60,376 
Tööjõukulu
39,087 
36,169 
Õppe- ja lähetuskulud
1,268 
1,355 
Reklaamikulud
3,324 
2,187 
Andmetöötluskulud
3,218 
2,368 
Büroo- ja teabekulud
6,630 
6,525 
Kulud ruumidele ja inventarile
5,389 
8,918 
Muud
2,097 
2,854 
31.12
31.12
1996
1995
19.Materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse muutus
16,038 
12,037 
Ehitiste kulum
1,786 
1,118 
Masinate ja seadmete kulum
4,226 
4,511 
Muu põhivara kulum
8,407 
5,457 
Immateriaalse põhivara kulum
1,619 
301 
Ehituse allahindlus
650 
20.Muud tegevustulud
5,945 
14,861 
Eelmiste aastate tegevustulu
732 
200 
Saadud trahvid, viivised ja hüvitised
1,677 
1,627 
Muud
3,536 
13,034 
21.Muud tegevuskulud
919 
8,202 
Eelmiste aastate tegevuskulu
43 
634 
Makstud trahvid, viivised ja hüvitised
171 
95 
Muud
705 
7,473 
 

 

Põhja - Eesti Panga raamatupidamise

arvestuse põhimõtted

 

 

Põhja- Eesti Panga finantsaruannete koostamisel lähtutakse raamatupidamise seadustest ja headest raamatupidamistavadest. Finantsaruanded on vastavuses Rahvusvaheliste Raamatupidamise Standarditega (International Accounting Standards).

 

Konsolideerimine

 

Pangal ei ole tütarfirmasid rohkem kui 50%-lise otsese või kaudse osalusega. Sellest tulenevalt ei ole pank teostanud finantsaruandluse konsolideerimist. Pangal on 2 sidusettevõtet - AS Põhjaliising (osalus 35% kogu aktsiakapitalist) ja AS Seesam (osalus 20% kogu aktsiakapitalist), mida on aruandluses arvestatud sõltuvalt nende ettevõtete kapitali osast. Sidusettevõtetelt saadud dividendid ja aktsiate väärtuse suurenemine on kajastatud kasumiaruande kirjel finantstulud.

 

Välisvaluuta vara ja kohustused

 

Välisvaluuta fikseeritud vara ja kohustused on kajastatud bilansis Eesti kroonides 31. detsembril kehtinud Eesti Panga kursiga. Eesti Panga poolt mittenoteeritav valuuta on bilansis kajastatud arvestusliku kursiga vastava riigi keskpanga 31. detsembri Saksa marga noteeringu alusel. Ümberhindluse tagajärjel tekkinud kasum või kahjum valuutakursi muutustest on näidatud kasumiaruande real finantstulud/kulud.

 

Põhivara

 

Põhivarana on bilansis kajastatud pikaajalise kasutusega materiaalne ja immateriaalne vara, mille seotusmaksumus ületab 2000 Eesti krooni. Põhivara kulumit arvestatakse pangas kehtestatud normide alusel lineaarse meetodi järgi hoonete soetamismaksumuselt kuni

30% aastas. Immateriaalse põhivara kulum on soetusmaksumuselt 40% aastas. Vastavalt kehtivale seadusandlusele on tulumaksuamortisatsiooni ehitiselt 8% ja muult põhivaralt 40%.

 

Aktsiad ja muud väärtpaberid

 

Bilansis kajastatud väärtpaberid jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalisteks finantsinvesteeringuteks olenevalt omandamise eesmärgist ja plaanitud omamisperioodist. Lühiajalised finantsinvesteeringud on bilansis kajastatud reaalväärtuses ning nende väärtuse muutus on kasumiaruandes näidatud finantstuludes. Pikaajalised finantsinvesteeringud on bilansis kajastatud nende soetamismaksumuses.

 

Võlakirjad

 

Kõik fikseeritud tuluväärtusega väärtpaberid on bilansis kajastatud võlakirjade nimiväärtuses kolme grupina:

- avalikul börsil noteeritud riiklike organite poolt noteeritud võlakirjad;

- muud riiklike organite poolt emiteeritud võlakirjad;

- muud ettevõtete poolt emiteeritud võlakirjad.

 

Soetusmaksumuse ja nimiväärtuse vahe jaotatakse kogu võlakirja kestvuse perioodidele ning on kasumiaruandes kajastatud intressituludena.

 

Laenud

 

Bilansis on kajastatud tegelik laenuvõlgnevus 31. detsembri seisuga. Laenu-võlgnevus jaguneb lühi- ja pikaajalisteks laenudeks, arvelduslaenudeks ja krediidiliinideks.

 

Eraldi reana on bilansis toodud ebatõenäoliselt laekuvad laenud ehk hinnangulised laenukahjumid. Hinnanguliste laenukahjumite määramisel on kasutatud Põhja-Eesti Panga poolt välja töötatud ja audiitorfirma Deloitte & Touche poolt heakskiidetud proviseerimise metoodikat.

 

Iga laenu hindamisel lähtutakse kolmest kriteeriumist:

1) laenu põhiosa ja intressimaksete lepingulistest tähtaegadest kinnipidamine;

2) laenusaaja finantsseisundi ja poliitilise ning sotsiaalse tegevuskeskkonna hindamine;

3) tagatise likviidsuse ja kiirmüügi hinna arvestamine.

 

Proviseerimismeetodi järgi on laenud klassifitseeritud viide kategooriasse:

 

A - 0% kaotus- laenusaaja on võimeline oma tuludest teenindama laenu ilma probleemideta, firma kasvab stabiilselt.

B - 15% kaotus - laenusaaja finantsolukord on stabiilne, kuid tema tegevuses või keskkonnas on ebarahuldavaid aspekete, mis võivad mõjutada laenu teenindamist;

C - 25% kaotus - laenusaaja finantsolukord on ebastabiilne, on märgata raskusi põhiosa tagasimaksmisel ja intressi tasumisel;

D - 50% kaotus - laenusaaja finantsolukord on nii nõrk, et edasine laenu teenindamine on raskendatud või ebatõenäoline;

E - 100% kaotus - laenusaaja finantstegevus on lakanud ja edasine laenu teenindamine on võimatu.

 

Hinnangulised laenukahjumid arvestatakse protsentuaalselt tagatisega katmata laenu summast.

 

Maksustamine

 

Tulumaksuseaduse kohaselt on ettevõtete tulumaksu määr 26% maksustavast kasumist. Vastavalt seadusandlusele ja 1995. a. aruandlusele ei tekkinud pangal tulumaksu kohustust.

Sotsiaalmaksu määraks on 333% palgakuludest, millest sotsiaalkindlustuse osa moodustab 20% ja ravikindlustuse osa 13%.

 

 

 

Aktsiaseltsi "EESTI ÜHISPANK" põhikiri

 

 

 

1. ÜLDSÄTTED

 

 

§ 1 Aktsiaseltsi Eesti Ühispank ärinimi

 

Aktsiaseltsi Eesti Ühispank (edaspidi Pank) ärinimi on aktsiaselts Eesti Ühispank, lühendatult AS Eesti Ühispank.

 

§ 2 Panga asukoht

 

Panga asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.

 

§ 3 Panga õiguslik seisund

(1) Pank on aktsiaseltsina asutatud krediidiasutus, mis tegutseb Eesti Panga poolt välja antud tegevuslitsentsi alusel.

(2) Pank on Eesti Vabariigi õigusaktide alusel täisühingu "Eesti Ühispank" ja aktsiaseltside "Haapsalu Maapank", "Harju Maapank", "Paide Maapank", "Nordpank", "Pärnu Maapank", "Rapla Ühispank", "Tartu Maapank", "Valga Maapank", "Viljandi Kommertspank" ja "Võru Ühispank" ümberkujundamise teel moodustatud aktsiaselts ning on loetletud äriühingute õigusjärglane nende pangandusalaste õiguste ja kohustuste osas.

(3) Pank juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Eesti Panga ja teiste riigivõimu- ja valitsusasutuste õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.

 

§ 4 Vastutus

 

(1) Pank vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu temale kuuluva varaga.

(2) Panga aktsionäride vastutus Panga kohustuste eest on piiratud nende omanduses olevate aktsiate nimiväärtusega, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

 

§ 5 Pangasaladus

 

Panga nõukogu ja juhatuse liikmed ning Panga töötajad on kohustatud nii Panga teenistuses olles kui ka pärast sealt lahkumist hoidma saladuses kõik andmed, mis on neile teatavaks saanud Pangas töötades ja mis puudutavad klientide kontosid, sooritatud tehinguid, nende finantsmajanduslikku seisundit, Panga turvasüsteeme, valve ja raha inkasseerimisega seotud asjaolusid. Eeltoodud kohustus ei kehti seaduses sätestatud juhtudel.

 

 

2. PANGA TEHINGUD JA TEGEVUSALAD

 

 

§ 6 Panga põhitegevusalad

(1) Panga põhitegevusalad:

1) hoiustamis - ehk deposiittehingud avalikkuselt rahaliste hoiuste ja teiste tagasimakstavate vahendite kaasamiseks;

2) laenu - ehk krediiditehingud;

3) finantsliising;

4) ülekande - ehk siirmistehingud;

5) mittesularahaliste maksevahendite emiteerimine ja teenindamine;

6) tagatis - ehk garantiitehingud;

7) tehingud nii Panga arvel kui klientide nimel

- rahaturu instrumentidega,

- välisvaluutaga,

- finantsfutuuride ja - optsioonidega,

- vahetuskursi - ja intressiinstrumentidega,

- turukõlblike väärtpaberitega,

- väärismetallide, looduslike vääriskivide ning väärismetallist ja vääriskividest toodetega;

8) osalemine väärtpaberite emissiooni korraldamisel ja sellega seotud teenuste osutamine;

9) konsultatsiooniteenuste osutamine;

10) rahavahendustegevus;

11) hoidla - ehk depootehingud;

12) muude tehingute teostamine ning pangatehingutega seotud teenuste osutamine ja vahendamine.

(2) Kui seaduste või õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti, on Pangal õigus teha kõiki tehinguid ja toiminguid, mis on vajalikud Panga tegutsemiseks põhitegevusaladel ning Panga kui äriühingu tavapärase tegutsemise tagamiseks.

 

 

3. PANGA AKTSIAKAPITAL

 

 

§ 7 Aktsiakapitali suurus

 

(1) Panga miinimumkapital on 235 000 000 ( kakssada kolmkümmend viis miljonit ) krooni ja maksimumkapital on 940 000 000 ( üheksasada nelikümmend miljonit ) krooni.

(2) Aktsiakapital moodustub aktsionäride rahalistest sissemaksetest.

 

§ 8 Aktsia

 

(1) Panga aktsiakapital on jaotatud aktsiateks.

(2) Pank võib välja lasta:

1) nimelisi lihtaktsiaid - seeria A, nimiväärtusega 10 (kümme) krooni, kusjuures iga aktsia annab tema omanikule Panga aktsionäride üldkoosolekul (edaspidi üldkoosolek) ühe hääle, samuti õiguse osaleda Panga juhtimises ning kasumi ja Panga lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ja muud seaduses ja käesolevas põhikirjas ettenähtud õigused;

2) nimelisi eelisaktsiaid - seeria B, nimiväärtusega 10 (kümme) krooni, kusjuures iga aktsia annab tema omanikule eelisõiguse dividendide väljamaksmisel ja muud seaduses sätestatud õigused. Eelisaktsia omanikule makstava dividendi kehtestab üldkoosolek;

3) teisi seaduses sätestatud väärtpabereid.

 

§ 9 Aktsiaraamat

 

(1) Pangal on elektrooniline aktsiaraamat.

(2) Nimeliste aktsiate kohta aktsiatähte välja ei anta. Aktsionäri nõudmisel väljastatakse tema aktsiate kohta vastav väljatrükk.

 

§ 10 Aktsiakapitali suurendamine

 

(1) Aktsiakapitali võib suurendada uute aktsiate väljalaskmisega või olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamisega täiendavate sissemaksete tegemise või fondiemissiooni teel.

(2) Aktsiakapitali suurendamise otsustab üldkoosolek, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud aktsiatega määratud häältest.

(3) Aktsiakapitali suurendamise õigus on nõukogul 3 aasta jooksul alates põhikirja käesoleva redaktsiooni jõustumisest kuni põhikirjas ettenähtud suuruseni ning sellega seoses olevate kõigi küsimusete otsustamine.

Aktsiakapitali ei või suurendada rohkem kui pool aktsiakapitalist, mis oli ajal, kui nõukogu sai õiguse suurendada aktsiakapitali.

 

§ 11 Aktsiakapitali vähendamine

 

(1) Panga aktsiakapitali võib vähendada aktsiate tühistamisega või aktsiate nimiväärtuse vähendamisega.

(2) Aktsiakapitali vähendamise otsustab üldkoosolek, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud aktsiatega määratud häältest.

 

 

4. AKTSIONÄR

 

 

§ 12 Aktsionäri õigused ja kohustused

 

(1) Aktsiatest tulenevad õigused ja kohustused kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse.

(2) Aktsionäril on kõik õigusaktides ja käesolevas põhikirjas ettenähtud õigused ja kohustused.

 

§ 13 Aktsia koormamine

 

Aktsiat võib pantida või koormata kasutusvaldusega. Aktsia loetakse pandituks või koormatuks kasutusvaldusega pantimise või koormamise kandmisest aktsiaraamatusse.

 

 

5. VAHETUSVÕLAKIRJAD

 

 

§ 14 Vahetusvõlakirjad

 

Pank võib välja lasta nimelisi võlakirju, mille omanikul on õigus vahetada võlakiri aktsia vastu võlakirjas märgitud tähtajal (vahetusvõlakiri).

 

 

6. PANGA STRUKTUUR

§ 15 Panga struktuur

 

Panga struktuur koosneb juhtimisorganitest ning vastavalt seadusele ja käesolevale põhikirjale moodustatud struktuuriüksustest.

 

§ 16 Panga juhtimisorganid

 

(1) Panga juhtimisorganid on:

1) Panga aktsionäride üldkoosolek;

2) Panga nõukogu;

3) Panga juhatus.

 

§ 17 Panga struktuuriüksused

 

(1)Panga struktuuriüksused on:

1) sisekontrollitalitus;

2) laenukomitee;

3) allasutused, allüksused ja esindused.

(2) teised Panga juhtorganite poolt moodustatud struktuuriüksused.

 

 

7. ÜLDKOOSOLEK

 

 

§ 18 Korraline ja erakorraline üldkoosolek

 

(1) Panga kõrgeimaks juhtimisorganiks on Panga aktsionäride üldkoosolek. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.

(2) Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(3) Juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku kui Pangal on netovara alla seaduses lubatud piiri, või kui seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, või kui seda nõuab Panga nõukogu või Pangainspektsioon.

 

§ 19 Teade üldkoosoleku kokkukutsumise kohta

 

Juhatus teatab üldkoosoleku kokkukutsumisest üleriigilises ajalehes vähemalt 3 nädalat enne korralise üldkoosoleku toimumist ja 1 nädal enne erakorralise üldkoosoleku toimumist.

 

§ 20 Üldkoosoleku kvoorum

 

(1) Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui kohal on vähemalt pool aktsiatega esindatud häältest.

(2) Kui üldkoosolekul ei ole esindatud nõutav arv hääli, kutsub juhatus 3 nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata sellel esindatud häälte arvust.

 

§ 21 Üldkoosoleku pädevus

 

(1) Üldkoosoleku pädevuses on:

1) põhikirja muutmine;

2) aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine;

3) vahetusvõlakirjade väljalaskmine;

4) nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine;

5) audiitori nimetamine;

6) erikontrolli määramine;

7) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;

8) Panga lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine;

9) nõukogu või juhatuse liikme või aktsionäri vastu nõude esitamise, samuti nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine ja Panga esindaja määramine selles nõudes;

10) muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.

(2) Teistes Panga tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu nõudel.

 

§ 22 Üldkoosoleku otsus

 

Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt pool üldkoosolekul esindatud häältest, välja arvatud põhikirja § 21 lg. 1 p. 1, 2 ja 8 nimetatud küsimuse otsustamisel, millal on vajalik vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest ning muudel põhikirja ja seadusega nõutud juhtudel.

 

 

8. NÕUKOGU

 

 

§ 23 Nõukogu pädevus

 

Nõukogu planeerib Panga tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.

 

§ 24 Nõukogu liikmete valimine ja volituste tähtaeg

 

(1) Nõukogul on 10 (kümme) liiget.

(2) Nõukogu liikmed valitakse 1 (üheks) aastaks.

(3) Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek.

(4) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast oma volituste perioodiks esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust ja aseesimehe, kes asendab nõukogu esimeest tema äraolekul. Nõukogu esimehel on õigus küsimuste asetamiseks nii nõukogu kui juhatuse koosoleku päevakorda.

 

§ 25 Nõukogu koosolek

 

(1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kahe kuu jooksul.

(2) Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.

(3) Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Aktsiakapitali suurendamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest.

(4) Igal nõukogu liikmel on üks hääl ja nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl.

(5) Nõukogu liikmel on keelatud osa võtta hääletamisest juhul, kui otsustatakse tehingu teostamist Panga ja juriidilise isiku vahel, milles nõukogu liikmel või tema lähikondlasel on oluline osalus.

(6) Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja protokollija, nõukogu otsustele kirjutab alla nõukogu esimees või teda asendav liige.

(7) Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik nõukogu liikmed. Selleks saadab nõukogu esimees otsuse eelnõu kirjalikult kõigile nõukogu liikmetele, määrates seisukoha teatamise tähtaja ja viisi. Juhul, kui nõukogu liikmed vastavad enne tähtaega, siis loetakse otsuse vastuvõtmise kuupäevaks kõige viimase vastuse laekumise päev. Kui nõukogu liige määratud tähtajal ja viisil oma otsusest ei teata, loetakse, et ta hääletas otsuse vastu. Hääletamise tulemustest teatab juhatus nõukogu liikmetele kirjalikult.

 

§ 26 Nõukogu liikme vastutus

 

(1) Nõukogu liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega Pangale süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või selle algusest.

(2) Nõukogu liikmele kehtib seaduses sätestatud konkurentsikeeld ja ärisaladuse tagamise kohustus.

 

 

9. JUHATUS

 

 

§ 27 Juhatuse pädevus

 

(1) Juhatus on Panga esindus - ja juhtimisorgan.

(2) Juhatus on pädev vastu võtma kõiki Panga tegevusega seotud otsuseid ja teostama iseseisvalt kõiki tehinguid, mis ei ole seadusega antud nõukogu kompetentsi.

(3) Nõukogu nõusolek ei ole juhatusele vajalik kinnisasjade, ehitiste kui vallasasjade ning teistes äriühingutes osaluse omandamisel ja võõrandamisel.

(4) Juhatus on aruandekohustuslik nõukogu ja üldkoosoleku ees. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate Panga majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt Panga majandusliku seisundi olulisest halvenemisest.

 

§ 28 Juhatuse liikmete valimine ja volituste tähtaeg

 

(1) Nõukogu valib juhatuse kolmeks aastaks vähemalt kolmeliikmelises koosseisus.

(2) Nõukogu määrab Panga juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.

 

§ 29 Juhatuse esimees

 

(1) Juhatuse esimees on Panga tegevjuht ehk president.

(2) Juhatuse esimees määrab juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe asetäitjad ja võtab vajadusel tööle asepresidendid.

(3) Juhatuse esimees kutsub kokku juhatuse koosoleku ja juhib selle tööd.

 

§ 30 Juhatuse koosolek

 

(1) Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus.

(2) Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa rohkem kui pool juhatuse liikmetest.

(3) Igal juhatuse liikmel on hääletamisel üks hääl. Juhatuse liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Juhatuse otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletas üle poole juhatuse liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab juhatuse esimehe hääl.

(4) Juhatuse liikmel on keelatud hääletamisest osa võtta juhul, kui otsustatakse juhatuse liikme ja Panga vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist või tehingu teostamist Panga ja juriidilise isiku vahel, milles juhatuse liikmel või tema lähikondlasel on oluline osalus.

 

§ 31 Juhatuse liikmete vastutus

 

(1) Juhatuse liikmed vastutavad seaduse ja põhikirja sätete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega Pangale süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.

(2) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud Panga võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt Pangaga.

(3) Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või selle algusest.

(4) Juhatuse liikmele kehtib seaduses sätestatud konkurentsikeeld ja ärisaladuse tagamise kohustus.

 

 

10. SISEKONTROLLITALITUS

 

 

§ 32 Sisekontrollitalituse moodustamine

 

(1) Pangas moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline sisekontrollitalitus (edaspidi Sisekontroll) Panga jooksva tegevuse vastavuse kontrollimiseks seadustele, Eesti Panga otsustele ning teistele õigusaktidele ja headele pangandustavadele.

(2) Sisekontrolli koosseisu ja sisekontrolli põhikirja esitab nõukogule kinnitamiseks juhatus.

 

§ 33 Sisekontrolli pädevus

 

(1) Sisekontrolli ülesandeks on:

1) avastada Panga töötajaskonna tegevuses esinevaid puudusi, nende poolt töös tehtud vigu, tööeeskirjade rikkumisi, ülesannete täitmata jätmisi ja volituste ületamisi ning juhtida neile tähelepanu ja teha ettepanekuid nende vältimiseks;

2) koondada andmeid Panga ja kõigi selle töötajate tööalase tegevuse kohta, teha neist perioodilisi ülevaateid ja analüüse ning esitada neid olenevalt tähtsusest ja üldistusastmest juhatuse esimehele, juhatusele, nõukogule või üldkoosolekule;

3)anda oma tööst aru nõukogule ja üldkoosolekule;

4) teha avastatud puudustest ja nende vältimise võimalustest regulaarselt ettekandeid juhatuse esimehele.

(2) Sisekontrolli töötajad on ametisse astumisel kohustatud alla kirjutama vaikimiskohustusele, millega nad kohustuvad neile Panga ja Panga klientide tegevuse kohta teatavaks saanud informatsiooni saladuses hoidma ja edastama seda üksnes käesolevas põhikirjas sätestatud korras.

 

 

11. LAENUKOMITEE

 

 

§ 34 Laenukomitee moodustamine

 

(1) Laenukomitee moodustatakse vähemalt viieliikmelises koosseisus ja ta tegutseb käesolevas põhikirjas sätestatud korras ning vastavalt seaduste ja Eesti Panga otsuste sätetele.

(2) Laenukomitee koosseisu esitab nõukogule kinnitamiseks juhatus. Laenukomiteesse kuulub juhatuse esimees, kes ei tohi olla laenukomitee esimees või esimehe äraolekul juhtida laenukomitee istungit.

 

§ 35 Laenukomitee pädevus

 

(1) Laenukomitee otsustab laenude, mis ületavad 3 % Panga omakapitalist, andmise ja pikendamise.

(2) Laenukomitee istungid on kinnised. Laenuandmine või selle pikendamine otsustatakse lahtisel nimelisel hääletusel lihthäälteenamusega. Võrdse häältearvu korral on otsustav komitee esimehe hääl.

(3) Laenukomitee istungid protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik istungist osa võtnud komitee liikmed.

(4) Laenu andmisest või selle pikendamisest keeldumist ei ole laenukomitee kohustatud põhjendama.

(5) Laenukomitee on aruandekohustuslik juhatuse esimehele.

 

 

12. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE

 

 

§ 36 Panga majandusaasta

 

Panga majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

 

§ 37 Aruande koostamine, esitamine ja kinnitamine

 

(1) Majandusaasta lõppedes koostab ja kinnitab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras ning esitab selle koos audiitori järeldusotsuse ja kasumi jaotamise ettepanekuga ( edaspidi majandusaasta aruanne ) nõukogule.

(2) Nõukogu vaatab majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku arunde, mis esitatakse üldkoosolekule.

 

§ 38 Kasumi jaotamine

 

Otsuse kasumi jaotamise kohta võtab vastu üldkoosolek, näidates ära puhaskasumi suuruse, eraldised reservidesse, aktsionäride vahel jaotatava kasumi suuruse ja kasumi kasutamise muuks otstarbeks.

 

§ 39 Dividendid

 

(1) Dividendide maksmise otsustab üldkoosolek nähes ette dividendideks makstava kasumi osa suuruse, väljamaksmise aja ja koha.

(2) Dividendide väljamaksmise korraldab juhatus.

 

§ 40 Reservkapital

 

Kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks moodustab Pank reservkapitali, mille suuruseks on vähemalt 1/10 aktsiakapitalist.

 

 

13. PANGA LÕPETAMINE

 

 

§ 41 Panga lõpetamise vormid

 

Pank lõpetatakse seaduses ettenähtud korras:

(1) Panga algatusel (vabatahtlik likvideerimine);

(2) Eesti Panga või teiste seaduses nimetatud isikute algatusel kohtuotsuse alusel (sundlikvideerimine);

(3) maksejõuetuse korral (likvideerimine pankroti tõttu).

 

§ 42 Vabatahtlik likvideerimine

 

(1)Vabatahtlik likvideerimine otsustatakse üldkoosolekul kui selle poolt on vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud aktsiatega määratud häältest.

(2)Pank likvideeritakse vabatahtlikult kui aktsionärid ei soovi Panga tegevust jätkata või muul seaduses ettenähtud juhul.

(3) Pank võib oma tegevuse vabatahtlikult lõpetada Eesti Panga loal.

 

§ 43 Sundlikvideerimine

 

Pank likvideeritakse kohtuotsuse alusel seaduses või teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras.

 

§ 44 Likvideerimiskomisjon

 

(1) Koos otsusega Panga likvideerimise kohta valitakse likvideerimiskomisjon, kes võtab üle kogu Panga asjaajamise ja vara seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

(2) Likvideerimiskomisjon avaldab Panga likvideerimisteate seaduses ettenähtud korras. Võlausaldajatel on õigus nelja kuu jooksul alates likvideerimisteate avaldamisest pöörduda kirjaliku avaldusega likvideerimiskomisjoni poole oma nõudega Panga vastu, näidates ära nõude sisu, aluse ja suuruse ning lisades avaldusele nõuet tõendavad dokumendid.

(3) Likvideerimiskomisjon ei või teha aktsionäridele väljamakseid enne Panga kõigi võlgade tasumist. Pärast kõigi nõuete rahuldamist alles jäänud vara realiseeritakse ja sellest saadud tulu jaotatakse aktsionäride vahel proportsionaalselt vastavalt nende aktsiate nimiväärtuse summale.

Kokkuleppel aktsionäridega võib allesjäänud vara jagada nende vahel mitterahaliselt.

 

 

Käesolev põhikiri on kinnitatud AS - i Eesti Ühispank aktsionäride korralisel

üldkoosolekul 12. aprillil 1997.a.

 

 

Eesti Ühispanga ja Põhja Eesti panga liitumisdokumendid.
 
 
 

Liitumis leping

 
 
 

Tallinnas, viiendal (05) jaanuaril (01) ühe tuhande üheksasaja üheksakümne seitsmendal (1997) aastal.

 

 

AKTSIASELTS PÕHJA-EESTI PANK (edaspidi: Põhja-Eesti Pank), asukoht: Tallinn Eesti Vabariik, registreeritud äriregistris 20.11.1996, registrikood nr. 10095496, mida seadusliku esindajana esindab juhatuse esimees LEMBIT KITTER, isikukood: 35307132720

ja

 

AKTSIASELTS EESTI ÜHISPANK (edaspidi: Eesti Ühispank), asukoht: Tallinn Eesti Vabariik, registreeritud äriregistris 08.12.1995, registrikood nr. 10004252, mida seadusliku esindajana esindab juhatuse esimees AIN HANSCHMIDT, isikukood: 36111104718,

 

 

sõlmisid käesoleva liitumislepingu, leppides kokku alljärgnevas:

 

 

1. Lepingu sisu

 

 

1.1. Käesolevas lepingus ettenähtud tingimustel ja korras antakse Põhja-Eesti Panga kui liituva krediidiasutuse vara üle Eesti Ühispangale kui liitvale krediidiasutusele.

 

1.2. Liitumise tulemusena saavad Põhja-Eesti Panga aktsionärid Eesti Ühispanga aktsionärideks ja Põhja-Eesti Pank loetakse seaduses ettenähtud korras lõppenuks ilma likvideerimismenetluseta.

 

 

2. Aktsiate asendussuhe

 

2.1. Põhja-Eesti Panga aktsiad asendatakse Eesti Ühispanga aktsiatega (edaspidi: asendatud aktsiad) asendussuhtega 10 (kümme) Eesti Ühispanga aktsiat 1 (ühe) Põhja-Eesti Panga aktsia vastu.

 

2.2. Juurdemakseid ei tehta.

 

2.3. Eesti Ühispanga aktsiakapital suureneb liitumisel 50 000 000 (viiekümne miljoni) krooni võrra. Eesti Ühispanga aktsiakapitali suuruseks saab liitumise tulemusena 285 000 000 (kakssada kaheksakümmend viis miljonit) krooni, mis on jaotatud 28 500 000 (kahekümne kaheksaks miljoniks viiesajaks tuhandeks) nimeliseks aktsiaks igaüks nimiväärtusega 10 (kümme) krooni.

 

3. Aktsiate üleandmise tingimused

 

Eesti Ühispanga aktsiad antakse Põhja-Eesti Panga aktsionäridele üle pärast käesoleva lepingu jõustumist. Aktsiate üleandmine toimub vastavasisulise kande tegemisega Eesti Ühispanga elektroonilises aktsiaraamatus.

 

 

4. Asendatud aktsiatest tulenevad õigused

 

4.1. Asendatud aktsiad annavad aktsionäridele kõik õigused, mis tulenevad käesolevast lepingust, Eesti Ühispanga põhikirjast ning seadusest.

 

4.2. Asendatud aktsiad annavad õiguse sellele kasumiosale Eesti Ühispangas, mis on tekkinud pärast 1996. aasta majandusaastat. Fondiemissiooni läbiviimise korral ei suurene asendatud aktsiatest tulenevalt aktsionäri osa aktsiakapitalis, kui Eesti Ühispanga aktsiakapitali suurendatakse enne eelnimetatud majandusaastat tekkinud vaba omakapitali arvel.

 

4.3. Eesti Ühispanga nõukogu esitab liitumislepingu heakskiitmiseks kokkukutsutavale aktsionäride üldkoosolekule käesoleva lepingu punktis 6.3 ettenähtud nõukogu täiendavate liikmete kandidaatidena Põhja-Eesti Panga aktsionäride poolt nimetatud isikud.

 

 

5. Ühinemise tagajärjed töötajatele

 

Alates käesoleva lepingu jõustumisest loetakse Põhja-Eesti Panga töötajad Eesti Ühispanga töötajateks. Tööandja muutumise kohta tehakse märge töötajate töölepingusse ja tööraamatusse.

 

 

6. Lepingu jõustumine ning õiguste ja kohustuste üleminek

 

6.1. Käesolev leping jõustub pärast seaduses ettenähtud loa saamist Eesti Pangalt.

 

6.2. Lepingu jõustumise päevast lähevad kõik Põhja-Eesti Panga õigused ja kohustused üle Eesti Ühispangale kui õigusjärglasele.

 

6.3. Eesti Ühispanga nõukogu liikmete arvu suurendatakse kuni 3 (kolme) liikme võrra. Uute liikmete volitused jõustuvad käesoleva lepingu jõustumise päevast.

 

 

7. Lepingule allakirjutanute avaldused

 

Käesolevale lepingule allakirjutanud avaldavad, et nende volitused on kehtivad ega ole esindatavate poolt tühistatud ning et nad omavad kõiki õigusi käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatavate nimel.

 

 

8. Lõppsätted

 

8.1. Käesoleva lepingu notariaalse tõestamise kulud kannavad pooled võrdsetes osades.

 

8.2. Käesolev leping on koostatud eesti keeles kolmes autentses eksemplaris, millest üks säilitatakse lepingu tõestanud notari büroos ning millest mõlemale poolele jääb üks eksemplar.

 

 

 

 

Põhja-Eesti Pank Eesti Ühispank

 

 

 

Lembit Kitter Ain Hanschmidt

juhatuse esimees juhatuse esimees

 

 

 

 

05. jaanuaril 1997.a.

Mina, Tallinna notar SIRJE VELSBERG, kelle büroo asub Tallinnas, Magdaleena tn.3, tõestan käesoleva lepingu, mille on minule esitanud ja minu juuresolekul alla kirjutanud õigusvõimelise AS PÕHJA-EESTI PANGA, registrikood 10095496,reg. aeg 20.11.1996.a.,mille asukoht on Pärnu mnt.12 Tallinn Eesti Vabariik, teovõimeline juhatuse esimees Lembit Kitter, isikukood 35307132720, elukoht Tartu, Kalda 34-58 ja õigusvõimelise AS EESTI ÜHISPANGA,registrikood 10004252, reg. aeg 08.12.1995.a., mille asukoht on Tartu mnt.13 Tallinn Eesti Vabariik, teovõimeline juhatuse esimees Ain Hanschmidt, isikukood 36111104718, elukoht Haapsalu, Männi 7-6.

Lepinguosaliste õigus-ja teovõime on tuvastatud ning nende esindajate seadusjärgne esindatus on kontrollitud.

Enne allakirjutamist on lepingu tekst allakirjutanutele ette loetud ja vastab nende tahtele.

Notariaalregistri nr.

Notari tasu 150 000 .-krooni, käibemaks 27 000.- krooni, kokku 177 000.- krooni (§18 lg.4,§22, §23 lg.2).

 

 

NOTAR

Eesti Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga ühinemisaruanne

 
 
 
Tallinn, 5. jaanuar 1997
 

 

Eesti Ühispanga (edaspidi EÜP) ja Põhja-Eesti Panga (edaspidi PEP) juhatused teatavad, et nad on alla kirjutanud pankade liitumisotsusele. Selle otsuse tulemusena tekib finantsinstitutsioon, mille liidetud varade kogumaht ulatub ligi 5 miljardi kroonini ja klientide hoiuste kogumaht 3.3 miljardi kroonini. Liitunud panga aktsiakapitaliks kujuneb 285 miljonit krooni ja omakapitaliks 375 miljonit krooni. Nimetatud näitajad tagavad pangale juhtiva positsiooni Eesti pangandusturul.

 

Arvestuste kohaselt oleksid liitunud panga normatiivsed näitajad 1996. aasta lõpu seisuga olnud järgmised: likviidsus 41,32% ja kapitali adekvaatsus 10,16%, mis ületavad tunduvalt Eesti Panga poolt kehetestatud minimaalseid tasemeid (vastavalt 35% ja 8%). Nimetatud näitajad on piisavalt kõrged, et kindlustada kahe panga sujuv liitumine, s.h. teha vajalikke investeeringuid ja katta reorganiseerimisega seonduvad esialgsed kulutused. Panga küllaldane likviidus tagab ülekannete tõrgeteta liikumise ka sel juhul, kui ümberkorraldustega seoses peaks klientide vahendite väljavool pangast ajutiselt ületama nende laekumisi.

 

Eesti Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga liitumine viiakse läbi aktsiate ümbervahetamise teel nii, et iga Põhja-Eesti Panga 100 kroonise nominaalväärtusega aktsia vahetatakse välja 10 uue Eesti Ühispanga 10 kroonise nominaalväärtusega aktsia vastu.

 

Liitunud panga nimeks saab Eesti Ühispank peakontoriga praeguses Eesti Ühispanga peakontoris Tallinnas aadressil Tartu mnt. 13. Panga presidendina jätkab Eesti Ühispanga senine president hr. Ain Hanschmidt. Hr. Lembit Kitter, Põhja-Eesti Panga juhatuse esimees, asub tööle liitunud panga peadirektorina.

 

 

Liituvate pankade lühiiseloomustus

 

Eesti Ühispank on asutatud 1992. aasta detsembris ning tegutses algselt kümmet iseseisvat väikepanka ühendava täisühinguna. 1994. aasta mais liitusid Eesti Ühispanga osanikpangad ühtseks aktsiaseltsiks.

 

Kuigi viimastel aastatel on EÜP enim kasvanud Tallinna piirkonnas, on ta säilitanud oma traditsioonilise liidrirolli Eesti maakondades. Eesti Ühispanga kontoritevõrku kuuluva 56 kontori ja teenindussaaliga on pank esindatud enamikes mandri-Eesti linnades ning paljudes väiksemates asulates.

 

Panga rahvusvahelist aktsepteeritust tõestavad pangale avatud krediidiliinid EBRD-lt ja teistelt rahvusvahelistelt finantsinstitutsioonidelt, eelkõige aga Eesti Ühispanga aktsia noteerimine lisaks Tallinna Väärtpaberite börsile ka Helsingi Väärtpaberite börsil. Panka auditeerinud rahvusvaheline audiitorfirma Delloitte & Touche on andnud Eesti Ühispanga finantsaruandlusele viimaste aastate jooksul märkusteta järeldusotsused.

Eesti Ühispanga auditeerimata kasum ulatus 1996. aastal 57 miljoni kroonini.

 

 

Põhja-Eesti Pank asutati 1993. aasta veebruaris Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga liitmise teel. Panga 4-aastase ajaloo jooksul on ta üle võtnud veel mitmete Eesti pankade varasid.

 

Põhja-Eesti Panga kontorite võrk (15 kontorit) haarab eelkõige Eesti suuremaid linnu rõhuasetusega Tallinnale ja Kirde-Eestile. Põhja-Eesti Pangal kui kunagise Eesti Panga Välisoperatsioonide Valitsuse järeltulijal on hästi väljaarendatud korrespondentpankade võrk.

 

Audiitorfirma Delloitte & Touche järeldusotsus panga 1995. aasta finantsaruandluse kohta oli märkusteta.

 

Põhja-Eesti Panga auditeerimata kasum 1996. aastal oli 15 miljonit krooni.

 

 

Liitumisprotsess, selle põhjused ja tulemused

 

Liituvate pankade juhid tunnetavad liitumisprotsessi läbiviimisel ja panga edasisel juhtimisel oma ühiskondlikku vastutust, kuna ligikaudu neljandikku Eesti pangandusturust haarav pank mõjutab tulevikus oluliselt Eesti majanduslikku arengut ja monetaarset stabiilsust.

 

Pankade liitmine viiakse läbi arvestades mõlema partneri tugevaid külgi, et saavutada:

* klientide rahulolu kasv pankade poolt pakutavate teenuste ja nende kvaliteediga ning seeläbi oma turupositsiooni kindlustamine ja laiendamine;

* panga omanike huvide maksimaalne kaitstus ja tulukuse tõus ressursside optimaalsema kasutamise ja summarsete kulude vähendamise kaudu.

 

EÜP ja PEP’i ühinemine loob eeldused nende eesmärkide saavutamiseks ja uue Eesti Ühispanga positsiooni kindlustumiseks tugeva universaalpangana, millel on tasakaalustatud kontoritevõrk, tipptasemel personal, standardiseeritud tehnoloogilised süsteemid ja autoriteet nii Eesti kui rahvusvahelisel pangandusturul.

 

Liitunud panga strateegiline positsioon Eesti pangandusturul on lisaks absoluutsele kasvule (turuosa 24%) ka märksa tasakaalustatum kui kummalgi pangal üksikult. Hinnanguliselt jagunevad panga turuosad regioonides järgmiselt:

 

- Tallinn ja Põhja-Eesti 21%

- Lõuna-Eesti 32%

- Kesk- ja Ida-Eesti 21%

- Lääne-Eesti 33%

 

Nimetatud tasemed võimaldavad üle Eesti senisest ühtlasemat turunduspoliitikat.

 

Operatiivtasandilt vaadelduna võimaldab pankade liitumine vähendada summarseid kulutusi ja tõsta nii teenuste kui personali kvaliteeti, ühendades paralleelse kontoritevõrgu ja peakontorite funktsionaalsed struktuuriüksused ning komplekteerides need kummagi panga parimate töötajate baasil.

 

Tähtsaks kokkuhoiu allikaks on kontoritevõrgu ühitamine. Praegusest 15 PEP’i kontorist kattuvad 9 geograafiliselt EÜP kontoritega, mis võimaldab klienditeenindust häirimata oluliselt vähendada panga kulutusi. Kontorite puhul ühendatakse esmalt juhtimine ja asjaajamine, mis säästab eelkõige juhtimiskulutusi ja võimaldab keskenduda pankade tehnoloogilisele ühendamisele. Informatsioonitehnoloogia osas võetakse kasutusele EÜP’s rakendatud NBS andmetöötlussüsteem. Pankade tehnoloogiline standardiseerimine loob omakorda aluse klienditeeninduse ühtlustamiseks ning vastavalt vajadusele ka koondamiseks ühtsetesse ruumidesse.

 

Seega võib lisakas juhtimiskuludele ette näha kokkuhoidu ka kõigi muude administratiivkulude osas. Ökonoomia on saavutatav arveldus-, info- ja pangatehnoloogia-, side-, ruumide hoolduse-, reklaami-, konsultsatsiooni-, kontrolli- ja teiste kululiikide osas. Ühendatud ja optimiseeritud investeeringute programm tõstab ressursside kasutamise efektiivsust kontoritevõrgu, tehnoloogia ja tööjöu arendamisel.

 

Liitunud panga üheks olulisemaks eeliseks tuleb lugeda ühendatud know-how’d ja võimalust tööjõu efektiivsemaks ja säästlikumaks rakendamiseks. Samas on kõik panga personalisse puutuv äärmiselt tundlik küsimus. Eesti Ühispangas oli 1996. aasta lõpus enam kui 800 ja Põhja-Eesti Pangas ligi 430 töötajat. Liitunud panga prognoositav tööjõuvajadus on ligikaudu 1000 inimest, mis tähendab sisuliselt 250 töökoha koondamist. Kuigi on selge, et panga seisukohalt on tööjõu kulude vähendamine üks olulisemaid kokkuhoiu allikaid, ei saa sellele probleemile läheneda puhtmatemaatiliselt. Pangad deklareerivad, et ühendatud struktuuriüksuste komplekteerimisel tööjõuga lähtuvad nad võrdsetest alustest, mitte liitja ja liidetava üksuse vahekorrast. See võimaldab liitunud panka kaasata mõlema poole parimad spetsialistid ning tõsta seeläbi ühelt poolt tööjõu kvaliteeti ja selle kasutamise efektiivsust, mis loob teiselt poolt aluse personali kvantitatiivseks kokkuhoiuks. Selline personali konsolideerimine saab olema iseloomulik nii pankade reatöötajate kui ka tippspetsialistide ja juhtkonna tasandil.

 

Arvestades ülaltoodut ning Eesti Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga strateegilist sobivust ja senise koostöö kogemusi, on oodata pankade liitumisest tulenevat säästu ligikaudu 40 miljonit krooni aastas. Sellisele kokkuhoiu tasemele jõudmine on saavutatav 6 kuu jooksul pärast pankade tehnoloogiliste, protseduuriliste ja organisatsiooniliste süsteemide ümberkorraldamist ja lõplikku ühtesulamist.

 

Kuigi liitumise peamine eesmärk on panga töö efektiivsuse kasv, toob liitumise esimene etapp endaga paratamatult kaasa kulutusi, mille tingivad koondatavatele töötajatele kompensatsioonide maksmine, pankade töö reorganiseerimine jmt. tegurid. Arvestuste kohaselt on liitumisega seotud kulutused umbes 25 miljonit krooni.

 

Kokkuvõttes võib eeldada, et liitunud panga kasum ületab iseseisvate pankade summaarse kasumi enam kui 50% võrra.

 

Eesti Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga juhatuste poolt allakirjutatud liitumisleping tuleb kinnitada pankade aktsionäride üldkoosolekute poolt, mis kutsutakse kokku 1997. aasta aprillis pärast audiitorite hinnangut liitumislepingu ja 1996. aasta finantsaruannete kohta. Aktsionäride poolt kinnitatud liitumisleping esitatakse koos loa saamise taotlusega Eesti Pangale. Pärast loa saamist Eesti Pangalt lõpeb Põhja-Eesti Panga tegevuslitsentsi kehtivus ning pank loetakse reorganiseerituks.

 

 

 

 

 

Ain Hanschmidt Lembit Kitter

AS Eesti Ühispank AS Põhja-Eesti Pank

Juhatuse esimees Juhatuse esimees

 

 

 

Deloitte & Touche

Statesautoriseret Revisionsaktieselskab

Postbox 7012 Telefon: 98 18 01 33

Goteborgvej 18 Telefax: 98 18 52 33

DK-9200 Aalborg SV

 

Shareholders of

Eesti Ühispank and

Põhja-Eesti Pank

Estonia

 

 

 

Independent Auditors’ report on merger

 

 

Dear shareholders,

We have audited the merger agreement between Eesti Ühispank and Põhja-Eesti Pank entered into on the 5 January 1997 by the lawful representatives of both banks. All assets and liabilities from Põhja-Eesti Pank as the absorbed credit institution shall be transferred to Eesti Ühispank as the continuing credit institution and Põhja-Eesti Pank shall be deemed terminated without liquidation proceedings.

 

 

The joint merger report explains and justifies legally and economically the merger. The exchange ratio set out in the merger agreement is ten shares of 10 EEK of Eesti Ühispank for one share of 100 EEK of Põhja-Eesti Pank. No additional payments shall be made. We find the exchange ratio appropriate and we find that the merger will bring about no damage to the interests of the creditors of any of the banks.

 

 

As part of the merger agreement the previous shareholders guarantee to Põhja-Eesti Pank is replaced by a new agreement according to which the assets covered by the guarantee shall be written down against the equity of Põhja-Eesti Pank as at 31.12.1996 and the remaining assets shall be replaced by other assets put up by the previous owners of Põhja-Eesti Pank. Põhja-Eesti Pank is not intended to profit from this injection of new capital which shall only be to the defrayment of the losses covered by the agreement. Therefore the bank is liable to repay to the previous shareholders the possible recoveries of the written off assets.

 

 

Deloitte & Touche 2

 

We have examined the contract on the assets to be transferred to Põhja-Eesti Pank as part of the merger. These assets are accounted for in the opening balance for Eesti Ühispank. There is uncertainty about the exact value of some of the assets, but this uncertainty does not threaten the interests of the creditors of any of the banks.

 

 

In an extraordinary general meeting on 5 January 1997 new shares of Põhja-Eesti Pank at the nominal value of 50 mill.EEK was subscribed by an investment company related to Eesti Ühispank. Subsequently this investment company intends to sell the shares of Põhja-Eesti Pank to Eesti Ühispank at nominal value. In the ordinary general meeting of Eesti Ühispank on 12 April 1997 the shareholders will be asked to authorize the council of the bank to sell the converted shares to shareholders and employees. Sales prices and other sales conditions will be decided by the council. The expected surplus on these transactions will be credited as reserves to Eesti Ühispank.

 

 

We have audited the financial statements for Eesti Ühispank for the years 1994, 1995 and 1996. We have audited the financial statements for 1995 and 1996 for Põhja-Eesti Pank. On basis of the financial statements as at 31 December 1996 for both banks we have audited the adjustments following of the merger and the consolidation of the balances into the opening balance for Eesti Ühispank.

 

 

The joint financial statements in our opinion present fairly in all material aspects, the financial position of Eesti Ühispank and Põhja-Eesti Pank as at 31 December 1996, the adjustments resulting from the merger agreements and the opening balance for the continuing Eesti Ühispank. The statements are prepared in accordance with International Accounting Standards.

 

Tallinn, Estonia 11 March 1997

 

 

Deloitte & Touche

 

 

Harry Aamann Finn Sørensen

State Authorized Public State Authorized Public

Accountant (Denmark) Accountant (Denmark)

 

 

 

 

 

 

Deloitte & Touche

 

Riiklikult atesteeritud audiitorfirma

Postbox 7012 Tel 98 18 01 33

Gøteborgvej 18 Fax 98 18 52 33

DK-9200 Aalborg SV

 

Eesti Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga aktsionäridele

Eestis

 

Sõltumatute audiitorite aruanne liitumise kohta

 

Lugupeetud aktsionärid,

Oleme kontrollinud Eesti Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga vahel 5. jaanuaril 1997.a mõlema panga seaduslike esindajate poolt sõlmitud liitumislepingut. Kõik Põhja-Eesti Panga kui liituva krediidiasutuse varad ja kohustused kantakse üle Eesti Ühispangale kui jätkavale liitvale krediidiasutusele ning Põhja-Eesti Pank loetakse lõpetatuks ilma likvideerimismenetluseta.

 

Ühine liitumisaruanne selgitab ja õigustab liitumist juriidiliselt ja majanduslikult. Liitumislepingus toodud vahetuskurss on kümme Eesti Ühispanga 10 EEK aktsiat ühe 100 EEK Põhja-Eesti Panga aktsia eest. Täiendavaid makseid ei tehta. Leiame, et vahetuskurss on sobiv, ja leiame, et liitumine ei kahjusta kummagi panga võlausaldajate huve.

 

Liitumislepingu osana asendatakse endiste aktsionäride garantii Põhja-Eesti Pangale uue lepinguga, mille alusel kantakse garantiiga kaetud varad maha Põhja-Eesti Panga omakapitali arvel seisuga 31.12.1996 ning ülejäänud varad asendatakse Põhja-Eesti Panga endiste omanike poolt antud varadega. Taotluseks ei ole Põhja-Eesti Panga kasusaamine nimetatud uue kapitali süstist; see on mõeldud ainult lepinguga kaetud kahjumi katmiseks. Seetõttu kohustub pank maksma endistele aktsionäridele tagasi mahakantud varade võimaliku laekumise.

 

Oleme kontrollinud liitumise osana lepingut Põhja-Eesti Pangale üleantavate varade kohta. Need varad kajastuvad Eesti Ühispanga algsaldodes. Esineb ebakindlus mõnede varade täpse väärtuse suhtes, kuid see ebakindlus ei ähvarda kummagi panga võlausaldajate huve.

Aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul 5. jaanuaril 1997 märkis Eesti Ühispangaga seotud investeerimisfirma Põhja-Eesti Panga uusi aktsiaid nominaalväärtuses 50 miljonit Eesti krooni. Nimetatud investeerimisfirma soovib hiljem müüa Põhja-Eesti Panga aktsiaid Eesti Ühispangale nominaalväärtusega. Eesti Ühispanga korralisel aktsionäride üldkoosolekul 12. aprillil 1997 palutakse aktsionäridel volitada panga nõukogu müüma vahetatud aktsiaid aktsionäridele ja töötajatele. Müügihinna ja müügitingimused otsustab nõukogu. Nendest tehingutest tulenev oodatav ülekurss kantakse Eesti Ühispanga reservidesse.

 

Oleme auditeerinud Eesti Ühispanga 1994., 1995. ja 1996. aasta finantsaruandeid. Oleme auditeerinud Põhja-Eesti Panga 1995. ja 1996. aasta finantsaruandeid. Mõlema panga finantsaruannete põhjal seisuga 31. detsember 1996 oleme kontrollinud korrigeerimisi, mis tulenevad liitumisest ja saldode konsolideerimisest Eesti Ühispanga algsaldodeks.

 

Koondfinantsaruanne kajastab meie arvates tõeselt kõikides olulistes küsimustes Eesti Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga finantsolukorda seisuga 31. detsember 1996, liitumislepingutest tulenevaid korrigeerimisi ja jätkava Eesti Ühispanga algsaldosid. Aruanded on koostatud vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamise standarditele.

 

Tallinn, Eesti, 11. märts 1997

 

Deloitte & Touche

 

Harry Aamann Finn Sørensen

Riiklikult atesteeritud Riiklikult atesteeritud

audiitor (Taani) audiitor (Taani)