SAKU OLLETEHASE AS JUHATUSE  1996.AASTA TEGEVUSARUANNE 

 

OLLETURG

 

Eesti ōlleturg moodustas 1996. a. ligi 50,6 miljonit liitrit. 

Vōrreldes 1995.a. vähenes ōllleturg 4%. Olletarbimine vähenes 

35 l-lt (1995) 34-le liitrile inimese kohta.

 

Vōrreldes Eestit teiste ōlut tarbivate maadega, on Eesti 

endiselt madala tarbimusega inimese kohta ning 1980-ndatel 

saavutatud 60 liitrit tarbija kohta jääb suhteliselt kaugeks . 

Sellest hoolimata hindab Saku Olletehas Eesti ōlleturu kasvu 

lähiaastatel vōimalikuks. 

 

Eesti ōlleturu vōib jagada kohalikuks ja importōlleks. Kohaliku 

st Eestis toodetud ōlle on Saku omakorda segmenteerinud pudeli 

ja lahtise ōlle (koosneb omakorda vaadi ja nn kioski ōllest) 

vahel. 

 

Kohalik ōlu

1996.a. moodustas kohalik ōlleturg 45,6 milj. liitrit, mis on 

7% väiksem kui 1995.a. 

 

1995.a. oli Eesti ōlleturg 49 milj. liitrit. Kohalikust ōlleturust 

35,6 milj. liitrit moodustas pudeliōlu ning 10 milj. liitrit 

lahtine ōlu. Kui eesti pudeliōlle müük langes 1995.a. vōrreldes 

8%, siis lahtise ōlle müük suurenes 1% vōrra. 

 

Saku ōllede müük vähenes 1996.a. 4,6% ja langes  26,8 milj. 

liitrilt 1995.a. 25,6 milj. liitrini. Kui pudeliōlle segmendis 

Saku ōllede osakaal 1996.a. vōrreldes 1995.a. suurenes,

siis lahtise ōlle segmendis turuosa vähenes ning seda eelkōige 

Saku Olletehase aktiivse müügitegevuse lōpetamisega nn. 

kioskiōlle segmendis. Saku Olletehas ei pea pōhjendatuks teha 

investeeringuid sellistesse mitteperspektiivikatesse 

turusegmenditesse nagu seda on lahtise ōlle kioskid. Tulevikuga 

ja alles arenevaks lahtise ōlle segmendiks vōib pidada nn HORECA 

(hotellid, restoranid, kohvikud) sektorit.

 

Kōige populaarsem ja enimmüüdud ōlu Eestis 1996.a. oli endiselt 

Saku Originaal, mille müük vōrreldes 1995.a. tōusis 22% jōudes 

9,9 miljoni liitrini. Hoolimata konkurentsi teravnemisest  

HORECA sektoris, suurenes Saku Originaal vaadiōlle müük vōrreldes 

eelneva aastaga 27%. Saku Originaali müügiedule aitasid kaasa ka 

Saku Originaali alkoholivaba ōlle turule toomine ning Saku 

Originaali pakendamine purki. 

 

Kokku müüdi hotellide, restoranide ja kohvikute sektoris ligi 

8 % kogu Saku ōllest.

 

Importōlu

Saku andmetel müüdi Eestis 1996.a. kokku ligi 5 miljonit liitrit 

importōlut , mis on 

1 milj. liitrit enam kui 1995.a. 

 

Turuosad

 

Saku turuosa kogu Eesti ōlleturul jäi samale tasemele 1995.a. 

ja moodustas 50%. Kohalike ōllede hulgas Saku turuosa aga 

tōusis 54%-lt 55%-le. 

		     			 1995		1996

 

Saku Olletehas			         50%		50%

Teised kohaliku ōlletootjad		 43%		40%

Imporditud ōlu	                          7%		10%

 

 

REALISEERIMISE NETOKÄIVE 

 

Saku Olletehase AS realiseerimise netokäive moodustas 1996. 

aastal  363,238 miljonit krooni, kasvades vōrreldes 1995. 

aastaga 42,690 miljonit krooni e.13,3%. Kogu müügikäibest 

moodustasid omatoodetud ōlled ja mineraalvesi 94,4 6% (1995. 

aastal 90,6%), millede müügikasv oli 52,636 miljonit krooni 

e. 18,1%. Ilma taarata olid   vastavad näitajad 52,5% (50,6%) 

ja 28,225 miljonit krooni e. 17,4%. Ekspordi müügikäive 

kahekordistus ja ulatus aasta lōpus 13,418 miljoni kroonini, 

imporditud kaupade müük summas 11,038 miljonit krooni vähenes 

43,9% vōrreldes 1995.aastaga. 

 

Ettevōtte väljamüügihind kasvas  1996.aastal vōrreldes 1995. 

aastaga keskmiselt 17,9%  vabariigi ōlletootmise tootjahinnaindeksi 

üldise   kasvu juures 21% . Tarbijahinnaindeks kasvas 1996.aastal 

Eestis 1995.aastaga vōrreldes 23,1 %.

 

 

TULUD, KASUM JA MAKSUD

 

Ettevōtte äritulud kokku moodustasid 1996.aastal 362,257 

miljonit krooni ja kasvasid 1995.aasta suhtes 37,219  miljonit 

krooni e. 11,4%. Seejuures vähenesid valmis-ja lōpetamata 

toodangu jäägid 1,479 miljonit krooni ulatuses (1995.aasta 

lōpus jääkide suurenemine 4,071 miljonit krooni). 

 

Ärikulud summas 326,388 miljonit krooni kasvasid 15,1% ja kulude 

osatähtsus realiseerimise netokäibes kasvas 88,4 %-lt 1995.aastal 

89,9 %-le aruandeaastal. Vōrreldes 1995.aastaga on amortisatsioon 

väiksem 3,924 miljoni krooni vōrra seoses immateriaalsete aktivate 

bilansist välja kandmisega reservide arvelt.

 

Ärikasum summas 35,869  miljonit krooni vähenes 5,690 miljonit 

krooni ja moodustas realiseerimise netokäibest 9,9% (1995.aastal 

12,9%).

 

Finantstulud ületasid finantskulusid 1,137 miljonit krooni, 

1995.aastal vastavalt 0,637 miljonit krooni, kusjuures 

finantstulud kasvasid 57,8% ja finantskulud vähenesid   79,1%. 

 

1996.aasta puhaskasum  oli 27,257 miljonit krooni, moodustades 

realiseerimise netokäibest 7,5% (1995.aastal 9,2%) ja vähenedes

eelmise aastaga vōrreldes 2,425 miljonit krooni.

 

Saku Olletehase AS otsene  maksukoormus vabariigi riigieelarvesse 

ja kohalikesse eelarvetesse makstavate maksudena moodustas 

1996.aastal kokku 97,368 miljonit krooni, sellest aktsiisimaks 

55,223 miljonit krooni.

 

 

INVESTEERINGUD

 

1996.aastal tehti ettevōttesse investeeringuid kogusummas 25,720 

miljonit krooni, mis finantseeriti ettevōttesisestest allikatest. 

Investeeringute maht ületas 1995.aasta taset 2,1   miljonit 

krooni e. 8,9%. Tehtud investeeringud suunati nii kvaliteedi ja 

efektiivsuse tōusule kui tootmisvōimsuse kasvule  ja 

tegevusdiapasooni laiendamisele. Investeerimisprojektid teostati 

järgmistes tegevusvaldkondades: virde jahutamise ja kuuma vee 

käsitlemise seadmete soetus ja süsteemi väljaehitus; täiendavate 

mōōdu- ja stabiliseerimistankide paigaldus; villimisliinile 

kontrollseadmete paigaldus; ladude rekonstrueerimine ja 

pakendamistöö ümberkorraldamine; marketingi- ja müügitegevust 

toetavate  seadmete, inventari soetus.

  

 

TÖÖTAJAD

 

Ettevōttes töötas 1996.aasta lōpus  pōhikohaga 185 töötajat; 

töötajate arv vähenes aasta algusega vōrreldes 8 inimese vōrra, 

keskmine töötajate arv aruandeaastal oli 189. Aktsiaseltsi 

juhatuse ja nōukogu liikmetele tasu nende tegevuse eest vastavates 

juhtimisorganites aruandeaastal ei makstud. 

 

 

DIVIDENDID

 

Saku Olletehase AS juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule 

ettepaneku dividendide väljakuulutamiseks  29,3    % ulatuses 

1996.majandusaasta puhaskasumist summas 8,0 miljonit krooni, 

s.o.1,0  krooni ühe aktsia kohta