AS EESTI FOREKSPANK

TEADE

06.08.98

 

EESTI FOREKSPANGA KONTSERNI 1998. AASTA I POOLAASTA AUDITEERIMATA TULEMUSED

 

Grupi varad kasvasid esimesel poolaastal 140,7 miljoni krooni võrra ehk 5,5%, 

moodustades poolaasta seisuga 2,680 miljardit krooni. Aastaga on grupi 

bilansimaht suurenenud 925,4 miljonit krooni ehk 52,8%. Klientide tähtajalised 

deposiidid grupis suurenesid 38,4 miljonit krooni ehk 11,7%. Nõudmiseni deposiidi 

kahanesid samal ajavahemikul 165,9 miljonit krooni ehk 13,9%. 1998. aasta I 

poolaasta seisuga oli klientide nõudmiseni deposiitide maht grupis 1,029 

miljardit krooni ja tähtajaliste deposiitide maht 365,9 miljonit krooni. 

Deposiidide kogumahust moodustasid 1998. aasta  poolaasta lõpus nõudmiseni 

deposiidi 73,8% (1997. aasta lõpus 78,5%) ja tähtajalised deposiidid 26,2% 

(21,5%). Klientide hoiused moodustasid 1998. aasta I poolaasta lõpus 

intressikandvatest kohustustest 70,4% (1997. aasta lõpus 75,8%). Valitsuse 

laenufondid ja emiteeritud võlakirjad suurenesid poolaastaga vastavalt 79,2 

miljonit krooni ehk 10,3 korda ja 16,9 miljonit krooni ehk 49,8%. Klientide rahad 

teel kasvasid poolaastaga 168,5 miljonit krooni ehk 62,3%. Tähtajaliste 

kohustuste osakaal võõrkapitalis suurenes poole aastaga võrreldes 1997. aasta 

lõpuga 34,4%-lt 38,2%-ni. Kokku suurenes grupi võõrkapital poolaastaga 6,0% ehk 

142,0 miljonit krooni, moodustades poolaasta lõpus 2,509 miljardit krooni. 

 

Grupi omakapital moodustas 1998. aasta I poolaasta lõpus 168,4 miljonit krooni, 

kahanedes 0,8%. Grupi omakapital suurenes I poolaastal tulenevalt tresooraktsiate 

vähenemisest. Grupi omakapital kahanes majandusaasta kahjumi võrra. Omakapital 

moodustas grupi varadest 1998. aasta I poolaasta lõpus 6,3%.

 

Grupi varades kasvas netolaenuportfell poolaastaga 272,7 miljonit krooni ehk 

26,6%. Kuna netolaenuportfelli kasv ületas grupi varade kasvu esimesel 

poolaastal, siis suurenes selle osatähtsus grupi varades 1997. aasta lõpu 

40,3%-lt 48,4%-ni 1998. aasta I poolaasta lõpus. 1998. aasta I poolaasta lõpus 

moodustas võimalike laenukahjumite reserv 2,7% grupi brutolaenuportfellist. Grupi 

laenude ja kliendideposiitide proportsionaalsust jälgiv laenude/deposiitide 

suhtarv oli 1997. aasta lõpul 67,2% ning 1998. aasta I poolaasta lõpus 92,9%.  

Suhtarvu kasv on põhjustatud laenuportfelli suhteliselt kiiremast kasvust 

võrreldes deposiitide kasvuga. Grupi väärtpaberitega tagatud laenud kahanesid 

1998. aasta I poolaastaga 25,6 miljonit krooni ehk 18,7%. 

 

Lühiajalised finatsinvesteeringu aktsiatesse ja fondiosakutesse suurenesid I 

poolaastaga grupis 3,14% ehk 5,5 miljonit krooni. Lühiajaliste investeeringute 

kasv aktsiatesse ja fondiosakutesse on tulenenud suurenenud rahapaigutustest 

rahaturufondidesse, samal ajal kui lühiajalised aktsiainvesteeringu on kahanenud. 

Võrreldes 1997. aasta lõpuga suurenesid grupi investeeringud pikajalistesse 

võlakirjadesse 42,2 miljonit krooni ehk 30,3%.

 

Grupi nõudmiseni ja tähtajalised deposiidi teistes pankades kahanesid 1998. aasta 

I poolaastal vastavalt 88,3 miljonit krooni ehk 16,3% ja 71,3 miljonit krooni ehk 

93,2%. Kokku oli Eesti Forekspanga grupil nõudmiseni ja tähtajaliseid hoiuseid 

teistes pankades 1998. aasta I poolaasta lõpus 459,8 miljonit krooni.

 

Eesti Forekspanga grupi kogutulud olid 1998. aasta I poolaastal 136,3 miljonit 

krooni.  1998. aasta esimese kuue kuuga teenis Eesti Forekspanga grupp 

intressitulu 118,8 miljonit krooni. Intressitulud kasvasid 1997. aasta esimese 

poolaasta tulemusega võrreldes 57,8 miljoni krooni võrra ehk 94,8%. Keskmiseks 

varade intressituluseks kujunes 1998. aasta esimesel poolel 9,03% (1997. aastal 

oli samal ajal 7,08%). Grupi intressikulud olid  1998. aasta I poolaastal 45,6 

miljonit krooni, suurenedes möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 103,0% ehk 

23,1 miljonit krooni. Võrreldes 1997. aasta I poolaastaga kasvas 

puhasintressitulu peale provisjone 26,9 miljonit krooni ehk 77,5%. Võimalike 

laenukahjumite katteks on grupp moodustanud provisjone 1998. Aasta I poolaastal 

11,6 miljonit, mis ületab möödunud aasta sama perioodi provisjone 3,0 kordselt. 

Lisaks laenude individuaalse tagatise ja kvaliteediklassi alusel moodustatud 

provisjonidele moodustati üldprovisjon, katmaks potensiaalseid laenukahjumeid, 

mis võivad tuleneda edaspidistest makromajanduslikest muudatustest. Grupi puhas 

intressimarginaal peale provisjone suurenes 1997. aasta I poolaasta 4,03%-lt 

4,68%-ni. 

 

Finantstehingutelt (forex-operatsioonid ja väärtpaberitehingud) saadud tulud 

moodustasid 1997. aastal mitteintressituludest suurima osa. 1998. aasta I 

poolaastal valitsenud suur kõikuvus ja aktsiahindade langus nii kohalikel  kui ka  

rahvusvahelistel finantsturgudel ning kohalike turgude käitumise suurenev seotus 

rahvusvaheliste turgudel toimuvaga avaldas mõju ka grupi poolt teenitud 

mitteintressituludele. Grupi poolt lühiajalistelt aktsiainvesteeringutelt saadud 

kahjumiks kujunes esimesel poolaastal 49,1 miljonit krooni, millest moodustab 

realiseeritud osa 32,8 miljonit krooni ja realiseerimata osa 16,3 miljonit 

krooni. Forex-operatsioonidelt saadi 18,5 miljonit krooni tulu, mis on võrreldes 

eelmise aasta sama perioodiga 14,2 miljonit krooni ehk 43,5% vähem. 

Mitteintressituludest suurenesid saadud komisjoni- ja teenustasud võrreldes 1997. 

aasta I poolaastaga 15,3%, moodustades 1998. aasta I poolaaastal 36,0 miljonit 

krooni. 

 

Eesti Forekspanga grupi tulude struktuur oli 1998. aasta I poolaastal järgmine: 

puhasintressitulu peale provisjone moodustas tuludest 77,9% (1997. aasta I 

poolaastal 24,6%), saadud komisjoni- ja teenustasud 45,6% (22,2%), tulu 

forex-operatsioonidelt 23,4% (23,2%), tulu lühiajalistelt ja pikaajalistelt 

aktsiainvesteeringutelt -62,5% (18,1%) ja muud tulud 15,6% (11,9%).

 

Grupi mitteintressikulud suurenesid I poolaastal möödunud aasta sama perioodiga 

võrreldes 14 miljoni krooni võrra ehk 24,1%. Kokku moodustasid mitteintressikulud 

ja kulum 1998. aasta I poolaastal 85,7 miljonit krooni, millest suurimateks 

kululiikideks olid personalikulud (35,2% mitteintressikuludest, 30,2 miljonit 

krooni) ning administratiivkulud (29,1% ja 24,9 miljonit). Makstud komisjoni- ja 

teenustasu moodustasid mitteintressikuludest 1998. aasta I poolaastal 6,8% (1997. 

aasta lõpus 10,2%), muud kulud 12,7% (4,1%), amortisatsioon 15,9% (19,9%) ja 

aktivate ümberhindamine 0,3% (3,1%). Mitteintressikulude keskmist kasvu ületasid 

personalikulud (kasv 33,8%) ja muud kulud (266,0%). 

 

Eesti Forekspanga grupi tegevuskasum oli 7,0 miljonit krooni, mis on eelmise 

aastaga võrreldes 75,9 miljonit krooni vähem ehk 91,6%. Eesti Forekspanga grupi 

1998. aasta I poolaasta majandustulemuseks oli 8,8 miljoni kroonine kahjum. 

Arvestamata lühiajalistel aktsiainvesteeringutelt saadud kahjumiga sai grupp 

1998. aasta I poolaastal traditsioonilisest pangandustegevusest kasumit  kokku 

40,2 miljonit krooni (1997. aastal 29,1 miljonit). Gruppi kuuluvatest suurematest  

tütarettevõtetest sai AS Foreks Liising 4,8 miljonit krooni kasumit (1997.aasta I 

poolaastal 3,4 miljonit krooni kasumit), AS Foreksi Väärtpaberid 640 tuhat krooni 

kasumit (2,1 miljonit krooni), AS Foreksi Varahaldus sai 208 tuhat krooni 

kahjumit. AS Foreksi Varahaldus on seotud gruppi kuuluvate ettevõtete kinnisvara 

haldamisega. AS Foreks Liising pakub oma klientidele finantseerimisvõimalusi läbi 

kapitali- ja kasutusrendi. AS Foreksi Väärtpaberid tegeleb klientide 

väärtpaberiportfellide haldamisega.

 

Eesti Forekspanga grupi efektiivusnäitajad olid 1998. aasta I poolaastal 

järgmised: omakapitali tootlikkus -9,9% (1997. aasta I poolaastal 81,7%), 

aktivate tootlikkus -0,7% (6,3%), aktivate tulusus 10,4% (19,4%), tulude 

kasumlikkus -6,5% (32,7%), puhas intressimarginaal peale provisjone 4,7% (4,0%).

 

 

Piret Villman

Eelarve  ja planeerimise osakonna juhataja

Tel. 630 2442