EESTI ÜHISPANK

TEADE

05.03.99

 

EESTI ÜHISPANGA KOMMENTAAR KONTSERNI AUDITEERITUD FINANTSARUANNETELE

 

Asi  Eesti  Ühispank  kontserni  kahjum  1998.a  oli 383,4 mln krooni,

1997.a oli  kasum 211  mln krooni.  Kahjumi olulisemaks  póhjuseks oli

1997.a  teisel  poolaastal  alanud  finantskriis Kagu-Aasia arenevatel

turgudel   ning   möödunud   aasta   augustis   Venemaa  majanduse  ja

finantssüsteemi  kokkuvarisemine.  Peamiselt  välismójude   tulemusena

langes Tallinna  Väärtpaberibörsi indeks  Talse ligi  viis korda  ning

kahanes börsi likviidsus.  Väärtpaberite kauplemis- ja  investeerimis-

portfellist sai Ühispanga kontsern 1998.a 320 mln krooni kahjumit.

 

Börsikrahhi   ja   lühiajaliste   portfelliinvesteeringute  väljavoolu

tulemusena  toimus  1997.  aasta  lópul  oluline intressimäärade tóus.

Olukorda   rahaturul   pingestas   Eesti   Panga   poolt   kehtestatud

kohustusliku  reservi  määra   tóus  ja  lisalikviidsusnóue.   Venemaa

kriisist  johtuvalt   ligemale  kaks   korda  tóusnud   intressimäärad

halvendasid  oluliselt  Eestis   tegutsevate  Venemaa  turuga   seotud

ettevótete,  póhiliselt   toiduainetetööstuse  finantsseisundit,   mis

avaldas   móju   elanikkonna   sissetulekutele   ja   tööhóivele  ning

seekaudu  kontserni  hoiuste  kasvule  ja laenuportfelli kvaliteedile.

Majanduskeskkonna     muutuste      tulemusena     kasvasid      panga

laenuprovisjonid. 1997. a  oli Ühispanga kontsernil  laenuprovisjonide

kulu  95,3  mln  krooni  (s.h  23,5  mln  krooni  üldprovisjoni), kuid

1998.a  suurenes  laenuprovisjonide  kulu  3,6  korda 345 mln kroonini

(s.h 209 mln krooni üldprovisjoni).

 

Ühispanga kontserni  bilansimaht oli  31.12.98 seisuga  16,5 miljardit

krooni (1997. a  lópus 10,3 miljardit  krooni). Póhiosa kasvust  andis

ühinemine  Tallinna  Pangaga.  Odava  raha  sissevool 1996.a ja 1997.a

póhjustas     Eesti     kommertspankade     laenuportfellide      mahu

kahekordistumise. Pangandusturu  korrastumine 1998.  aastal tói  kaasa

liitvate  pankade  poolt   liidetud  pankade  bilansside puhastamised,

mistóttu  ka  Tallinna  Panga  kontserni  netoaktivate  väärtus muutus

negatiivseks. Ühinemisprotsessi käigus on Tallinna Panga  firmaväärtus

(goodwill)  suurenenud  576  mln  kroonini (soetusmaksumuses), mida on

plaanis  amortiseerida  10  aasta  jooksul.  See on suurendanud survet

Ühispanga tegevuskuludele goodwill'i  amortisatsiooni näol, mis  1998.

aasta  jooksul  oli  24  mln  krooni.  Kokku  olid Ühispanga kontserni

tegevuskulud  1998.a  622  mln  krooni  vórrelduna  1997.  a  342  mln

krooniga.   Tegevuskulude  80%ne  kasv  oli  póhjustatud   ühinemisest

Tallinna   Panga   kontserniga.   Pro   forma   arvestuses    kasvasid

tegevuskulud 7,0%.

 

Kontserni hoiused  kasvasid 1998.  a ligemale  50% vórra  8,2 miljardi

kroonini.

 

Nóudmiseni  hoiuste  kasv  pidurdus,  kasvasid  tähtajalised  hoiused,

mistóttu  kaasatud  ressursi   hind.  Kaasatud  tähtajaliste   hoiuste

intressimääradele  avaldas   1998.  a   teisel  poolel   olulist  móju

spekulatsioonid   Eesti    krooni    vastu   ning    Eesti    rahaturu

kokkukuivamine,  mistóttu  Ühispanga  kontserni  poolt  teenitud puhas

intressitulu  650  miljoni   krooni  suuruses  summas kujunes ligemale

100 miljoni krooni vórra väiksemaks oodatust. 

 

Ühispanga  omakapital  suurenes  tänu  1998.  a  märtsis  toimunud GDR

emissioonile  (korraldaja  Bankers  Trust  Company;  11,159   miljonit

aktsiat    hinnaga    63,5    krooni    aktsia    kohta)    ja    tänu

novembris-detsembris    toimunud    suunatud    emissioonile    SEB-le

(Skandinaviska  Enskilda  Banken),  kus  emiteeriti  15  miljonit  uut

aktsiat  hinnaga  40  krooni  aktsia,  mille  tagajärjel  omandas  SEB

34%-lise osaluse Ühispangas.

 

Tingituna  kahjumitest  väärtpaberiturgudel,  vähendas  Ühispank 1998.

aasta  jooksul   ligemale  12   korda  oma   investeeringuid  aktsiate



kauplemisportfelli,     samuti     lópetati     väärtpaberite    ostu-

tagasimüügitehingud   (repod).   Kontserni   netolaenuportfell  kasvas

aastaga kahe kolmandiku ehk 4,1  miljardi krooni vórra (pro forma  oli

kasv 16,2%), ulatudes 1998.a  lópus 10,3 miljardi kroonini,  kusjuures

netolaenuportfell  moodustas  aktivatest  62,4%.  Tingituna  oluliselt

kasvanud   laenuprovisjonide   mahust   moodustasid    ebatóenäoliselt

laekuvad laenud 4,0% kogu laenuportfellist.

 

Ühispanga kontserni kuuluvate ettevótete tulemused:

 

Eesti Ühispanga kontsern:                       -383,4 mln krooni

sh

Saules Banka:                                    -39,2 mln krooni

 

Liisingfirmad kokku:                              -3,9 mln krooni

sh Ühisliising                                    +8,1 mln krooni

 

Varahaldus (TP Varahaldus, Ühispanga Fondijuht):  -4,5 mln krooni

 

Maaklerfirmad (Läti, Leedu, Venemaa):             -3,7 mln krooni

 

 

Täiendav info:

Ülo Suurkask

Asepresident

Eesti Ühispank

Tel + 3726110350