AS HANSAPANK

TEADE

10.03.99

 

HANSAPANGA GRUPI 1998. AASTA AUDITEERITUD MAJANDUSTULEMUSED

 

Bilansi analüüs

Grupi varad kasvasid 1998. aastal 13,27 mld krooni võrra ulatudes aasta lõpus 27,69 mld 

kroonini. Olulise osa kasvust moodustab ühinemine Eesti Hoiupangaga 1998. aasta juulis. 

Ühinemisega Hansapangale üle antud Hoiupanga Grupi varade maht oli ligi 9,8 mld krooni. 

(Võttes aasta alguse andmeteks Hansapanga ja Hoiupanga pro-forma näitajad, on grupi 

bilansimahu kasv 3,54 mld krooni ehk 14,7%).

 

Varad

Varade struktuuris on toimunud ümberjaotumisi nii kasutatavate instrumentide kui ka 

tähtajalisuse lõikes. Üldiselt on grupi bilansis suurenenud laenuportfelli ning 

likviidsete vahendite osakaal. Aktivatest suurima osa moodustab endiselt laenuportfell, 

mille osatähtsus on aastaga 51,8%-lt kasvanud 58,0%-le. Sularahas ja keskpangas 

hoitavate vahendite osakaal on kasvanud 1997. aasta 8,8%-lt 11,8%-le 1998. aastal. 

Nimetatud vahendid on oma osakaalu kasvatanud peamiselt teistes pankades olnud 

vahendite arvel, mille osakaal varadest on langenud 12%-lt 9,6%-le. Kokkuvõttes on 

vähenenud ka väärtpaberitega seotud varade osakaal 14,1%-lt 9,0%-le. Lisaks on siin 

toimunud ka sisemine struktuurne muutus, mille tulemusel on kahanenud kauplemisportfell 

ja repo-tehingud ning suurenenud likviidsusportfell ja investeerimisportfell. Omal 

tasemel ehk 3,4% varadest on endiselt materiaalne ja immateriaalne põhivara. Osakaalult 

on vähenenud ka muude varade osakaal, mis on langenud 9,9%-lt 5,6%-le. Ning viimane 

suurem muudatus varade struktuuris on goodwilli osakaalu kasv 2,7%-le.

Tähtajalisuse struktuuri muudatused on toimunud tähtaegade pikenemise suunas. Kui 1997. 

aastal ulatus üle 1-aastaste varade osakaal 32,3% koguvaradest, siis 1998. aasta lõpuks 

on see tõusnud 40,5%-ni. Samas on vähenenud alla 3-kuuse tähtajaga varade osakaal 

47,3%-lt 35,3%-ni. Seejuures ulatub kuni ühekuuse tähtajaga vahendite hulk 26%-ni 

aktivatest.

 

Sularaha ja nõuded keskpangale

Grupi sularahas ja keskpankades hoitavad vahendid kasvasid 1998. aastal 2,6 korda, 

sealhulgas sularaha kasvas 1,9 korda ja vahendid keskpangas 3 korda. Jäägid aasta lõpus 

vastavalt 875,6 mln krooni ja 2390,1 mln krooni. Kui sularaha kasv on kahe panga 

kokkuliitmise tulemusel kasvanud kahekordseks, siis seda võib pidada täiesti 

normaalseks. Küll aga on keskpangas hoitavate vahendite ebaproportsionaalselt suure 

kasvu tinginud peamiselt Eesti Keskpanga poolt kehtestatud lisalikviidsusnõue ja 

kohustusliku reservi arvestuse baasi laiendamine panga poolt finantsasutustele antavate 

garantiide võrra.

 

Nõuded teistele krediidiasutustele

Teistesse pankadesse paigutatud vahendite maht suurenes aastaga 52,9%, olles aasta 

lõpus 2648,7 mln krooni. Kasvu võib pidada suhteliselt tagasihoidlikuks, mille 

põhjuseks on fakt, et peamiselt nende vahendite arvel toimus kasv keskpanga arvetel. 

Aasta keskmistest intressiteenivatest aktivatest moodustasid grupi nõuded teistele 

krediidiasutustele 12,7% ning nende keskmine tootlus oli 1998. aastal 5,9%, mis on 

võrreldes 1997. aastaga protsendi võrra tõusnud. Tootluse tõusu põhjusteks on nii 

kerkinud intressitase Eesti pankadevahelisel rahaturul kui ka üldine intressitaseme 

tõus rahvusvahelistel turgudel. Teistes pankades hoitavate vahendite tähtajalisus jääb 

valdavalt ühe kuu piiresse, st tegemist on grupi jaoks olulise likviidsuspuhvriga.

 

Investeeringud väärtpaberitesse.

Hansapanga Grupp hakkas 1998. aastal väärtpabereid käsitlema veidi erinevalt 

varasematest perioodidest. Nüüdsest on väärtpaberid jagatud kolme suuremasse gruppi, 

milleks on likviidsusportfell, kauplemisportfell ja investeerimisportfell. Esimesse 

neist kuuluvad kvaliteetsed erinevate valitsuste võlakirjad, teise kaubeldavad 

võlakirjad ja aktsiad, mille soetamiseesmärgiks võib olla nii nendega kauplemine kui 

lühiajaline hoidmine ja kolmandasse kuuluvad grupi strateegilised investeeringud 

erinevatesse nn abiettevõtetesse, pikaajalise iseloomuga investeeringud erinevatesse 

valitsuse ja muudesse võlakirjadesse ning investeerimispanganduse portfell erinevate 

aktsiainvesteeringutega. 

Grupi likviidsusportfelli väärtpaberite maht aastavahetusel ulatus 1460,8 mln kroonini, 

olles kasvanud aastaga 4,4 korda. Valdav enamus (1013,2 mln krooni) neist võlakirjadest 

jääb oma tähtajalt 1 aasta piiresse.

Kaubeldavate väärtpaberite maht 1998. aasta lõpus ulatus 151,1 mln kroonini, mis 

eelmise aastaga võrreldes on kahanenud 899,6 mln krooni võrra ehk 7 korda. Kauplemise 

eesmärgil ning hoidmiseks soetatud väärtpaberite mahuks oli vastavalt 95,2 mln krooni 

ja 55,9 mln krooni. Nimetatud vähenemine on peamiselt põhjustatud kauplemise eesmärgil 

soetatud võlakirjade portfelli olulisest kahanemisest, mis osaliselt likvideeriti ja 

osalt klassifitseeriti ümber investeerimisportfelliks. Kauplemisportfelli aktsiatest 

olid 5,5 mln krooni soetatud optsioonide katteks.

Investeerimisportfelli maht oli 1998. aasta lõpus 743,9 mln krooni, millest 442,6 mln 

krooni moodustavad erinevad võlakirjad, 155,2 mln krooni Eesti valitsuse võlakirjad ja 

146,1 mln krooni erinevad aktsiainvesteeringud. Panga puhul on oluline mainida, et 

investeerimisportfelli aktsiad sisaldavad investeeringuid tütarettevõtetesse ja 

investeerimisportfelli võlakirjad sisaldavad lisaks muudele võlakirjadele ka Hansa 

Capitali poolt emiteeritud võlakirju, mis grupi tulemustes elimineeritakse.

Ostetud väärtpaberid tagasimüügi kohustusega

Pöörd-repo tehingute maht kahanes aasta jooksul ligi neli korda, olles detsembri lõpus 

125,4 mln krooni. Kui varasematel perioodidel moodustasid olulise osa pöörd-repo 

tehingutest kliendid, kes kasutasid seda instrumenti finantsvõimenduse eesmärgil, siis 

tänaseks on selle instrumendi kasutajateks jäänud ettevõtted, kes kasutavad repot kui 

täiendavate käibevahendite hankimise võimalust, müües olemasolevaid väärtpabereid 

pangale kohustusega need hiljem tagasi osta.

Väärtpaberiportfelli tootlus (koos pöörd-repodega) kasvas eelmise aastaga võrreldes 0,4 

protsendipunkti võrra, mida on põhjustanud osade väärtpaberite tootluse, kui ka 

repo-intresside märgatav tõus. Samas on seoses väärtpaberiportfelli riskitaseme 

vähendamisega oodata pigem tootluse alanemist kui tõusu.

 

Laenuportfell

Nagu öeldud, aktivatest suurima osa moodustab laenuportfell, mille maht kasvas 12 kuuga 

9,21 mld krooni võrra (pro-forma andmete baasil 4,1 mld krooni) ning ulatus perioodi 

lõpus 16,79 mld kroonini. (Hansapank Eesti laenuportfell ulatus samal ajal 12,18 mld 

kroonini, moodustades klientide hoiustest 98,5%). Aasta teises pooles halvenes Venemaa 

finantskriisi tagajärjel märgatavalt ka Balti regiooni majanduskeskkond, mille 

tulemusena suurendati märgatavalt laenukahjumite reservi, mis aasta lõpus moodustas 

740,1 mln krooni ehk 4,4% laenuportfellist.

Laenuportfell jaotus 1998. aasta lõpus erinevate finantseerimisvormide vahel 

järgmiselt: harilik laenutegevus 58,6%, liising 31,9% arvelduskrediidid 7,7% ja 

faktooring 1,8%. Suuremateks krediteeritavateks sektoriteks olid tööstus (20,7%), 

eraisikulaenud selle erinevates vormides (19,2%), hulgi- ja jaekaubandus (17,4%), 

kinnisvara haldus (12,6%) ning transport ja side (11,2%). Võib väita, et tänu kahe 

grupi ühinemisele on laenuportfellide riskikontsentratsioon sektoriti muutunud 

oluliselt hajutatumaks.

Laenuportfelli regionaalse jaotuvuse osas suuri muudatusi ei toimunud. Eesti 

laenuportfelli osakaal langes protsendi võrra, olles 78,3% ning selle arvelt kasvasid 

poole protsendi võrra Leedu (4,5%) ja muude regioonide (2,3%) osakaalud; Läti osakaal 

püsis muutumatuna 14,9% juures.

Järelejäänud tähtaegade järgi langeb suurim osa (39,1%) laenuportfellist 1-5 aastasesse 

tähtaja vahemikku; järgnesid 3-12 kuulised laenud 26,1%-ga, üle viieaastased laenud 

20,7%-ga ja kuni kolmekuulise tähtajaga laenud 14,1%-ga. Võrreldes eelmise aasta 

tähtajalisuse struktuuriga on 1-5 aastaste laenude osakaal järsult langenud (1997. 

aastal 56,2%) ja sedavõrd on kasvanud kõigi alla aasta jäävate laenude osakaal (1997. 

aastal 24,0%, 1998. aastal 40,2%).

Laenuportfelli keskmine tootlus 1998 aastal oli 12,8%, mis 1997. aasta 13,1%-ga 

võrreldes tähendab 0,3%-st langust. Samas on tava-laenude portfelli tootlus püsinud 

11,2% tasemel ja keskmist kahandav mõju on tulnud liisingportfelli tootlusest, mis on 

langenud 16,8%-lt 14,9%-le.

Grupi laenukahjumite reserv ulatus aasta lõpu seisuga 740,1 mln kroonini ehk 4,4%-ni 

laenuportfellist. Tähtaja ületanud laenude summa ulatus 674,7 mln kroonini, millest 

probleemlaenudena on käsitletavad üle 60 päevase hilinemisega laenud, millede maht oli 

175,2 mln krooni ehk 1,0% laenuportfellist. Provisjoneerimisel jaotatakse laenud viide 

riskiklassi (vt. tabel Laenuportfelli jaotus provisjoni riskiklasside järgi). Täpsemalt 

on krediidiriski hindamisest ja laenude provisjoneerimisest juttu aastaruande osas 

"Riskide juhtimine".

 

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Grupp omas materiaalset ja immateriaalset põhivara aasta lõpus 947,2 mln krooni 

väärtuses, mis kasvas aastaga 88,4%. Oma osakaalult aktivates on nimetatud varad jäänud 

samale tasemele (3,4%), mis 1997. aastal. 

 

Goodwill

Ühinemise käigus tekkis Grupi bilanssi 857,9 mln krooni suurune goodwill (pangas 820,8 

mln krooni). Juhatuse otsuse kohaselt amortiseeritakse nimetatud summa nelja aasta 

jooksul 1998. aasta jooksul amortiseeris grupp goodwilli 102,7 mln krooni ulatuses, 

mille tulemusel ulatus grupi goodwill detsembri lõpus 755,2 mln kroonini.

 

Ettemaksed ja kogunenud tulud

Ettemaksed ja kogunenud tulud on kirje, mis vaatamata kahe grupi ühinemisele oma mahult 

langes, moodustades 1998. aasta lõpus 1083,9 mln krooni. Peamiselt on see tingitud 

ettevõtetele tehtud ettemaksete olulisest vähenemisest.

 

Muud aktivad

Muud aktivad kasvasid 1998. aastal 395,2 mln kroonini, millest 195,5 mln krooni 

moodustasid summad teel 74,9 mln krooni summad selgitamisel ja 13,0 mln krooni nõuded 

kindlustustegevusest. Muude aktivate muu summa, mis sisaldab suures osas liisingu 

realiseerimisel olevat vara ulatus 111,8 mln kroonini.

 

Võõrkapital

Grupi võõrkapital suurenes möödunud aasta jooksul 9,95 mld krooni võrra 23,05 mld 

kroonini. (pro-forma kasv 1,78 mld krooni). Võõrkapitali kasvu peamisteks allikateks 

olid klientide hoiused, teistelt finantsasutustelt saadud vahendid ning emiteeritud 

võlakirjad. Võõrakapitali osatähtsus  bilansis (koos allutatud laenudega) ulatus 1998. 

aasta lõpus 84,9%-ni, mis 1997. aastaga võrreldes on langenud 7,1% võrra, olles 

tingitud edukast omakapitali kaasamisest.

Võõrkapitali struktuuris on suurenenud hoiuste osakaal 62,8%-le (1997. aastal 52,8%). 

Muude olulisemate kirjete osas on osakaalu vähenemine toimunud teiste krediidiasutuste 

ja emiteeritud võlakirjade osas, mille osakaalud olid aasta lõpus vastavalt 17,3% ja 

8,7%. Kasvanud on allutatud laenude ning keskpangalt ja valitsuselt saadud vahendite 

osakaal vastavalt 2,0 ja 1,1%-ni. Lisaks on hoiuste hulgas kasvanud tähtajaliste 

hoiuste osakaal 24,7%-lt 31,7%-le.

Tingituna kirjeldatud struktuuri muutustest kasvas grupi võõrvahendite keskmine hind 

aastaga 3,1%-lt 4,1%-le.

 

Kohustused keskpangale ja valitsusele

Kui 1997. aastal Hansapank maksis oma kohustusi keskpanga ja valitsuse ees nende 

suhteliselt kalli hinna tõttu ennetähtaegselt tagasi, siis 1998. aasta lõpuks on nende 

maht taas kasvanud 263,9 mln kroonini. Kasv peitub pea sajaprotsendiliselt ühinemises, 

mille tulemusel Hoiupanga Grupi vastavad kohustused tulid üle Hansapanga Grupile.

 

Kohustused teistele krediidiasutustele

Kohustused teiste pankade ees moodustasid aasta lõpu seisuga 4057,5 mln krooni, 

kasvades aastaga 0,75 mld krooni võrra. Novembris tuli grupil tagasi maksta kolm laenu 

kogusummas 1,4 mld krooni. Samas võeti detsembris kahest osast koosnev 150 mln Saksa 

marga suurune sündikaatlaen. Kogusummast 50 mln marka moodustab 5 aastase tähtajaga 

laen EBRD'lt ning 100 mln marka 3 aastase tähtajaga laen kommertspankade sündikaadilt.

Grupi keskmine teistelt pankadelt saadava finantseerimise hind kallines 4,1%-lt 5,3%-le 

kahel põhjusel. Esiteks seoses muutustega rahvusvahelisel rahaturul ja teiseks lisandus 

pankadelt võetud laenude hulka allutatud laene, mille intressitase on tavalistest 

laenudest mõnevõrra kõrgem. 

Erinevatest Hansapanga Grupi poolt võetud laenudest annab detailse ülevaate juuresolev 

tabel.

 

Hoiused

Grupi suurimaks võõrkapitali allikaks on jätkuvalt klientide hoiused, mis kasvasid 

aasta jooksul 7,75 mld krooni võrra (pro-forma kasv 2,82 mld krooni ehk 23,6%), 

ulatudes detsembri lõpus 14,75 mld kroonini. Hoiuste struktuuris kasvas tähtajaliste 

hoiuste osakaal 24,7%-lt 31,7%-le. Detsembri lõpu seisuga ulatusid tähtajalised hoiused 

4,67 mld kroonini. Nõudmiseni hoiuste maht oli samal ajal 10,08 mld krooni. 

Ühinemise tulemusel toimus oluline muutus hoiuste struktuuris kliendigruppide lõikes. 

Ettevõtete hoiuste osakaal langes aastaga 70,6%-lt 50,5%-le, ulatudes kokku 7441,4 mln 

kroonini. Eraisikute hoiuste osakaal kasvas 26,8%-lt 44,1%-ni, moodustades aasta lõpus 

6505,6 mln krooni. Pisut suurenes ka avaliku sektori hoiuste osakaal (2,6%-lt 5,4%-le), 

kuid nende maht on suurusjärgu võrra väiksem eelpoolnimetatud sektorite hoiustest. 

Hoiuste keskmine intress tõusis aastaga 3,0%-lt 3,9%-le, mis on tingitud peamiselt 

tähtajaliste hoiuste keskmise intressi tõusust 5,8%-lt 8,1%-le. Nõudmiseni hoiuste 

puhul oli intressi tõus väiksem - 1,8%-lt 2,1%-le.

 

Emiteeritud võlakirjad

Grupi ettevõtete poolt emiteeritud võlakirjade maht suurenes aasta jooksul 0,56 mld 

krooni võrra 2,05 mld kroonini (pro-forma kasv 0,15 mld krooni ehk 7,9%). Emiteeritud 

võlakirjadest 1159,3 mln krooni on emiteeritud erinevate MTN programmide raames. Lisaks 

on grupi ettevõtted emiteerinud nii kommertspabereid kui ka tavalisi ning 

börsiindeksitega seotud võlakirju. Võlakirju emiteerides on täiendavaid vahendeid 

kaasanud Hansapank ja Hansa Capital. Täpsema ülevaate Hansapanga Grupi võlakirjadega 

seotud kohustustest annab juuresolev tabel.

 

Allutatud kohustused

Grupi allutatud võlakohustuste maht suurenes aastaga 460,7 mln kroonini. Sellest 351,8 

mln krooni moodustavad allutatud laenud ja 108,9 mln krooni allutatud võlakirjad. 

Detsembris toimus EBRD poolt antud kahe allutatud laenu konverteerimine 

aktsiakapitaliks, mille tulemusena vähenes allutatud laenude maht 280 mln krooni võrra. 

Allutatud võlakohustustest annab ülevaate järgnev tabel.

 

Kogunenud kohustused

Kogunenud kohustuste maht ulatus aastavahetusel 755,0 mln kroonini, millest suurima osa 

295,9 mln krooni moodustavad erinevad lühiajalised võlgnevused. Lisaks kuulub kogunenud 

kohustuste hulka 252,0 mln krooni väärtuses maksmata intressikulusid ja 206,2 mln 

krooni suuruses summas kreditoorset võlgnevust ettevõtete ees.

 

Eraldised

Grupi eraldised moodustuvad suures osas kindlustuse poolt tehtavatest tehnilistest 

reservi eraldistest, mille maht moodustas 293,4 mln krooni ehk 86,5% kogu eraldiste 

mahust. Kokku  oli grupi erinevate eraldiste maht 339,2 mln krooni.

 

Muud passivad

Grupi muude passivate mahuks kujunes aasta lõpus 699,2 mln krooni, millest valdava 

enamuse ehk 508,5 mln krooni moodustavad väljaminevad maksekorraldused. 

 

Omakapital ja kapitali adekvaatsus

Hansapanga Grupi strateegiliste plaanide elluviimise ning edasise arengu üheks 

eelduseks on tugev kapitaliseeritus.

1998. aasta jooksul suurenes grupi omakapital 3,04 mld krooni võrra 4,19 mld kroonini, 

mille tulemusel suurenes omakapitali osakaal bilansi passivas 15,1%-le (1997. aastal 

8,0%). 

Aasta jooksul emiteeris pank 40,5 mln uut aktsiat, mille tulemusena suurenes panga 

aktsiakapital 787,6 mln kroonini. Esimene emissioon toimus seoses Hansapanga ja 

Hoiupanga ühinemisega, mil toimus Hoiupanga aktsiate vahetamine Hansapanga aktsiate 

vastu. Ühinenud pangas said 35%-se osaluse endise Hoiupanga aktsionärid ja 65% osaluse 

endise Hansapanga aktsionärid. Emiteeriti 20592000 aktsiat.

Teine emissioon toimus seoses Hansapanga aktsiaemissiooniga oma aktsionäridele, millele 

väljaostmisele 100 krooni tasemelt andis aga garantii Swedbank. Viimane omandaski 

suurema osa emissioonist, viies oma osaluse seeläbi Hansapangas ligi 50%-ni. Emiteeriti 

14708890 aktsiat.

Kolmas emissioon toimus seoses EBRD allutatud laenude konverteerimisega 

aktsiakapitaliks, millise eesmärgiga emiteeriti 5219984 aktsiat.

Seoses eelpooltooduga (eriti Swedbanki poolt tehtud suurinvesteeringuga) on Hansapanga 

Grupp tänaseks Ida-Euroopas üks paremini kapitaliseeritud finantsgruppe. 31. detsembri 

seisuga oli Hansapanga grupi kapitali adekvaatsus 18,8% ja panga kapitali adekvaatsus 

19,1%.

Ülevaate Hansapanga Grupi ja Hansapanga kapitali struktuurist, riskiaktivatest ning 

muudest kapitali adekvaatsust kujundavatest teguritest annab järgnev tabel.

 

 

Bilansivälised kohustused

Grupi bilansiväliselt kajastatavate tehingute maht kasvas 1998. aastal 17,2 mld 

kroonini, mille riskiga kaalutud väärtuseks oli 1,9 mld krooni. Hansapanga Grupi 

bilansiväliste tehingute maht on Balti riikides konkurentsitult suurim.

Bilansiväliste tehingutena kajastatakse garantiisid, kasutamata laenulimiite, 

akreditiive ning tuletisinstrumente. Tuletisinstrumente kasutab grupp nii oma 

aktivate-passivate juhtimiseks ja riskide maandamiseks kui ka klientide 

majandustegevusega seotud vajadusteks. 

Grupi bilansivälistest kohutustest suurima osa (83,1%) moodustavad tuletisinstrumendid, 

mille maht ulatus aasta lõpus 14,3 mld kroonini ja riskiga kaalutud summa 159,2 mln 

kroonini. Kuna tuletistehingute kogumaht on suures osas sõltuvuses arenevate turgude 

ebastabiilsusest, siis 1998. aastal toimunud aktiviseerumist derivatiivide turul võib 

seostada otseselt arenevatel turgudel toimunuga. Ühelt poolt on Hansapangal meeldiv oma 

aktsionäridele nende tehingute toel kasumit teenida, kuid teisalt on regiooni tänase 

majandusarengu seisukohalt usaldusväärsuse kahanemine ja kohalike valuutade vastu 

spekuleerimine negatiivsed nähtused, mis viivad välisinvesteeringute juurdevoolu 

peatumiseni.

Garantiide maht aastavahetusel oli 1,2 mld krooni ning nende riskiga kaalutud väärtus 

oli 991,5 mln krooni, mis moodustab suurima osa (51,1%) kogu bilansiväliste tehingute 

riskiga kaalutud summast. Garantiide puhul on oluline mainida , et panga puhul 

kajastatakse garantiide hulgas ka Hansa Capitalile antud garantiisid, mis grupi 

aruannetes elimineeritakse.

Kasutamata laenulimiitide maht 1998. aasta lõpus ulatus 1,3 mld kroonini ja nende 

riskiga kaalutud väärtus 648,0 mln kroonini. Akreditiivide puhul olid vastavad näitajad 

434,6 mln krooni ja 141,4 mln krooni. 

 

 

AS HANSAPANK

 

Mart Tõevere

Analüütik

Tel. 372 6131 569