EESTI ÜHISPANK

TEADE

15.03.99

 

KOMMENTAARID EESTI ÜHISPANGA KONTSERNI FINANTSARUANNETE JUURDE

 

Eesti  Ühispanga  kontserni  kahjum  1998.  aastal oli  383,4 miljonit

krooni (1997.  aastal kasum  211 miljonit  krooni). Negatiivne tulemus

oli  póhjustatud  eelkoige  1997.  aasta  teisel  poolel alguse saanud

finantskriisist  Kagu-Aasia  arenevatel  turgudel  ning  1998.   aasta

augustis    toimunud    Venemaa    majandus-    ja     finantssüsteemi

kokkuvarisemisest. Antud  teguritest tingituna  langesid börsiindeksid

Eestis  ja  teistel  Ida-Euroopa  finantsturgudel  oluliselt,   samuti

kahanes oluliselt ka börsisüsteemi   likviidsus. Antud póhjustel   sai

kontsern  väärtpaberite  kauplemis-  ja investeerimisportfellist 1998.

aasta  jooksul  kahjumit  ligemale  320  miljonit krooni: müügikahjum,

väärtpaberite ümberhindlused ning bilansist mahakandmised.

 

Lisaks  1997.   aasta  börsikrahhile   toimus  Eestist    lühiajaliste

portfelliinvesteeringute väljavool, mistóttu 1997. aasta lópul  toimus

oluline tóus intressimäärades.  Olukorda rahaturul pingestas  ka Eesti

Panga   poolt   kehtestatud   kohustusliku   reservi   määra  tóus  ja

lisalikviidsusnóue. 1998.   aasta teisel   poolel toimunud Venemaa  ja

teiste    SRÜ    riikide    eksportturgude    ärakukkumine     Venemaa

finantskollapsi   tagajärjel   ning   ligemale   kaks   korda  tóusnud

intressimäärad  halvendasid  oluliselt  Eestis tegutsevate (póhiliselt

toiduainetööstuse) ettevótete  finantsseisundit, mis  avaldas móju  ka

elanikkonna  sissetulekutele   ja  tööhóivele   ning  see omakorda  ka

kontserni  hoiuste  kasvule  ja  laenuportfelli kvaliteedile, mistóttu

oluliselt kasvasid laenuprovisjonid.

 

KONTSERN                                              1998       1997

 

Perioodi keskmised aktivad (miljonit krooni)      13 419,8    7 101,6

Perioodi keskmine omakapital (miljonit krooni)     1 291,4      512,3

 

Omakapitali tootlikkus (ROE)                         -29,7%      41,2%

Aktivate tootlikkus (ROA)                             -2,9%       3,0%

Aktivate tulusus                                       5,2%       9,1%

Tasuvus                                              -55,2%      32,7%

 

Tegevuskulud / kogutulud

(v.a väärtpaberikahjumid 1998. aastal)                68,4%      52,9%

Finantsvóimendus (kordades)                           10,4       13,9

 

Saadud     kahjumite     móju     on     olnud     hävitav   Ühispanga

efektiivsussuhtarvudele, mistóttu kahjum aktsia kohta oli 8,7  krooni,

omakapitali  tootlikkus  (ROE)  -29,7%  ning aktivate tootlikkus (ROA)

-2,9%  (1997.  aastal  vastavalt  kasum  aktsia  kohta 7,4 krooni, ROE

41,2% ning ROA 3,0%).

 

Kuigi tegevuskulude suhe kogutuludesse (v.a väärtpaberikahjumid  1998.

aastal)  on  oluliselt  tóusnud  vórreldes  1997.  aasta lópu seisuga,

tuleb  siin  arvesse  vótta  1997.  aastal  teenitud väärtpaberitulude

suhteliselt  suurt  osakaalu  kogutuludes.  Seetóttu  on antud suhtarv

siiski täiesti vórreldav varasemate perioodide näitajatega.

 

EESTI ÜHISPANGA TÜTARFIRMADE TULEMUSED

 

(tuhandetes kroonides)

Saules Banka                                  -39 226

Liisingfirmad                                  -3 870

Varahaldus ja fondijuhtimine                   -4 546

Maaklerlus                                     -3 749

Kinnisvara haldus                              -2 139

Teised                                            292

 

Ka  tütarfirmade  tulemused  olid  oluliselt  mójutatud eelpool toodud

póhjustest,  kusjuures  eriti  valusalt  tabas  Venemaa   finantskriis

Saules Bankat,  mis osales  aktiivselt arveldustes  Venemaa ja  teiste

SRÜ  riikidega.  Venemaa    kriisi  tulemusel   tuli  Saules    Bankas

provisioneerida Venemaa   keskvalitsuse vólakirjade  (GKO)   portfelli

90% ehk 8,1 miljoni krooni  ulatuses. Samuti sai pank oluliselt  kahju

(12,3 miljonit  krooni) SRÜ  riikide valuutade  riskide katteks tehtud

derivaattehingutest,   kuna   vastaspooleks   olnud   pangad  muutusid

maksujóuetuteks.  Ka  rublaarvelduste  käibed  kahanesid Saules Bankas

märgatavalt,   mistottu    teeniti   arveldustelt    oodatust    vähem

teenustasusid.

 

Liisingfirmade  (Ühisliising,  TP  Liising,  liisingfirmad Peterburis,

Vilniuses ja Riias) kahjum  tulenes klientidega sólmitud kapitali-  ja

kasutusrendi  lepingute  provisioneerimisest   102,5  miljoni   krooni

ulatuses,  samuti mójutas  Vene  Liisingu  puhul tulemust  Vene  rubla

väärtuse  neljakordne   langus  aasta   jooksul,  mistóttu   saadi  12

miljonit krooni kahjumit valuutakursi muutusest.

 

Maaklerfirmade (Moskvas,  Riias ja  Vilniuses) negatiivne  tulemus oli

póhjustatud börsikäivete  olulisest langusest  ning sellega  kaasnenud

teenitud  komisjoni-  ja  teenustasude  vähenemisest.  Samuti  mójutas

nende firmade  tulemust ka  see, et  tegemist oli käivitamisprotsessis

ettevótetega,  mistóttu  ei  kata  nende  tütarfirmade  poolt teenitud

tulud veel tegevuskulusid.

 

Ka  varahaldus  ja  fondijuhtimisteenuseid  (Ühispanga  Fondijuht,  TP

Varahaldus, TP Private Finance) pakkuvaid firmasid tabas  börsilangus,

mistóttu  oluliselt  vähenesid   firmade  halduses  olevad   klientide

väärtpaberiportfellid  ning  investeerimisfondide  mahud  ning   nende

pealt  teenitud  teenustasud.  Lisaks  kanti kahjumeid klientide poolt

vóetud kohustuste mittetäitmise tóttu.

 

Kinnisvarahalduse   ja    renditeenuseid   osutavate    firmade    (PT

Investeeringud, Bangalo,  AS Tornimägi,  PF Koda)  tegelik tulemus oli

nullilähedane.   Antud   ettevótted   tegelevad   Ühispanga  kontserni

valduses oleva kinnisvara haldamisega. Kuna rendipinnad on  póhiliselt

seotud  kontserni  kuuluvate  ettevótetega,  ei ole antud tütarfirmade

eesmärk kasumiteenimine. Saadud  kahjum tulenes póhiosas  Hüvitusfondi

50%-lise osaluse vóórandamisest PF Koda tütarfirmas AS Tornimäe.

 

PUHAS INTRESSIKASUM JA LAENUPROVISJONID

 

Kontserni  poolt  teenitud  puhas  intressikasum  oli 1998. aastal 650

miljonit krooni  (1997. aastal  356 miljonit  krooni). Intressitulusid

teeniti 1 377 miljonit  krooni ja intressikulusid maksti  728 miljonit

krooni.

 

KONTSERN (miljonites kroonides)                      1998      1997

 

Puhas intressikasum                                 649,7     355,7

Muud tegevustulud                                    44,3     290,1

 

Perioodi keskmised intressi teenivad aktivad     10 150,8   5 286,4

Perioodi keskmised intressikandvad vóórvahendid  11 416,8   6 207,9

 

Puhas intressimarginaal                               4,3%      5,0%

Laenukahjumitega korrigeeritud intressimarginaal      2,5%      4,0%

Puhas mitteintressimarginaal                         -4,3%     -0,7%

Intressi teenivate aktivate tootlikkus               12,4%     12,1%

Intressi kandvate voorvahendite hind                 -6,0%     -4,6%

Intressimäärade vahe                                  6,5%      7,5%

 

Intressitulude  kahekordne   kasv  aasta   jooksul  oli    póhjustatud

intressiteenivate   aktivate   kasvust   58%   (tingituna  ühinemisest

Tallinna    Panga    kontserniga),     samuti    mónevorra     tóusnud

intressiteenivate  aktivate  tootlikkusest.   Póhiosa intressituludest

ehk  80%  kogu  intressituludest  teeniti  laenudelt,  s.h kasutus- ja

kapitalirendilt  ning  faktooringult.  Kuigi  1998. aasta jooksul olid

rahaturul intressid suhteliselt kórged ning seetottu ka  väljaantavate

laenude intressid  olid keskmiselt  15-18%, ei  avaldanud see  olulist

móju  kontserni  laenuportfelli  kaalutud  keskmisele intressimäärale,

mis oli 13,2%  (1997. aasta lópus  13,1%).  Póhjuseks  on uute laenude

vähene osatähtsus vórreldes kogu laenuportfelliga.

 

Intressikandvad    vóórvahendid    kasvasid    aasta    jooksul   47%.

Intressiteenivate   aktivatega   vórreldes   väiksema   kasvu   tingis

kontserni  hoiuste  reaalse  kasvu  puudus,  mis  suurenesid  49% tänu

ühinemisele Tallinna  Panga kontserniga.  Ülejäänud laenuportfelli  ja

muude  intressiteenivate   varade  kasv   kompenseeriti   omavahendite

suurenemise arvelt.  Oluline on  märkida, et  nóudmiseni hoiuste  osas

Ühispangas kasv  praktiliselt puudus  (pro forma  oli kontsernis antud

hoiuste osas  kahanemine 21%),  kasvasid ainult  tähtajalised hoiused,

mistóttu toimusid nihked ka hoiuste struktuuris. Seetóttu kallines  ka

Ühispanga kontserni jaoks  oluliselt kaasatud ressursi  hind. Kaasatud

tähtajaliste  hoiuste   intressimääradele  avaldasid   1998.    teisel

poolel olulist móju spekulatsioonid Eesti krooni vastu ning Eesti  ra-

haturu kokkukuivamine. Seetóttu kasvasid ka kontserni poolt  makstavad

intressid märksa  kiiremini teenitud  intressituludest ning  oluliselt

kallines  intressikandvate  vóórvahendite  hind  ulatudes  6,0% (1997.

aastal  4,6%).  Neil  póhjustel  kujunes  Ühispanga  kontserni   poolt

teenitud  puhas   intressitulu  ligemale   100  miljoni   krooni vórra

väiksemaks  loodetust.  Kontserni  vóimet  teenida oma varadelt puhast

intressitulu  iseloomustav  puhas   intressimarginaal  vähenes   5%-lt

4,3%-ni.  Ka  teenitud  ja  makstavate  intressimäärade  hinna   vahet

iseloomustav  suhtarv  langes  7,5%-lt  6,5%-ni.   Tulevikutehingutelt

teenitud  tulude  oluline  kasv  vórreldes  1997.  aastaga on tingitud

póhiosas  Ühispanga  poolt  emiteeritud  USA dollarites denomineeritud

vólakirjade  intressi-   ja  kursiriski   maandamise  katteks   tehtud

swap-tehingutest 65 miljoni USA dollari (872 miljoni krooni)  suuruses

mahus.

 

Vene   kriisi   mójul   oluliselt   halvenenud   majanduskeskkond   ja

eksportturgude  ärakukkumine  SRÜ  riikides  halvendas  ka   Ühispanga

kontserni   laenuportfelli   kvaliteeti,   mistóttu   laenuprovisjonid

kasvasid  aasta  jooksul  oluliselt.  Kui  1997.  aastal oli Ühispanga

kontsernil  laenuprovisjonide  kulu  95,3  miljonit  krooni  (sh  23,5

miljonit   krooni   üldprovisjon),   siis   1998.   aastal    suurenes

laenuprovisjonide kulu 3,6 korda, olles 345 miljonit krooni (sh  209,1

miljonit  krooni  üldprovisjon).  Regiooni  majanduskliima  paranemise

korral peab Ühispank üldprovisjonide tagasisaamise vóimalust kórgeks.

 

Tingituna  muutustest   hoiuste  struktuuris,   kaasatud   deposiitide

intressimäärade  tóusust  ning  märkimisväärsetest laenuprovisjonidest

on  laenukahjumitega  (spetsiaalprovisjonid  ja  otse  kulusse  kantud

nóuded    miinus    tagasitulnud    laenud)    korrigeeritud     puhas

intressimarginaal langenud vórreldes 1997. aastaga 4,0%-selt  tasemelt

2,5%-lisele tasemele  1998. aasta  lópus. See  näitab, et  kontsern on

sunnitud  piirama  oma  tegevuskulusid  ja  otsima  teid  suurendamaks

tulusid teenustasudelt.

 

MUUD TULUD

 

1998.  aastal  teenis   kontsern  netotulusid  komisjonitasudelt   155

miljonit  krooni  (kasv  vórreldes  1997.   aastaga  48%),   kusjuures

teenustasusid  saadi  271  miljonit  krooni  ja  maksti  117  miljonit

krooni.   Ligemale  kolmandik  teenustasusid  (90,8  miljonit  krooni)

teeniti mitmesuguste  krediteerimislepingute (laenud,  garantiikirjad,

akreditiivid)  organiseerimiselt.    Börsikäivete   vähenemise   tóttu

kasvasid   väärtpaberitehingutelt    teenitud   tulud    minimaalselt.

Maksekaartidelt     teenitud     tulu     (47,4     miljonit   krooni)

kahekordistumisse  andis  märkimisväärse  panuse  Saules  Banka  - 8,7

miljonit krooni.

 

Väärtpaberite  investeerimisportfellist  saadud  45  miljoni  kroonine

kahjum  oli   kahe  kolmandiku   ulatuses  seotud   Leks   Kindlustuse

aktsiatesse  tehtud   investeeringu  turuväärtusele   ümberhindlusega.

Kuigi   tegu   oli   Tallinna   Panga   sidusettevóttega,   oli  antud

investeering  Tallinna  Panga   bilansis  kajastatud  eraldi   osadena

investeerimis- ja   kauplemisportfellis, seetóttu  paiknesid ka  antud

ettevótte aktsiad pärast  ühinemist algselt   investeerimisportfellis.

Väärtpaberite kauplemisportfellist saadud  170 miljoni krooni  suurune

kahjum (sh  5 miljoni  krooni suurune  provisjon väärtpaberite hindade

languse katteks) oli eespool  toodud póhjustel tingitud   börsihindade

langusest Baltimaade  ja   Venemaa väärtpaberiturgudel,  samuti valest

väärtpaberitega  seotud  tururiski  hindamisest.  Saadud  kahjumit  on

vähendanud  klientidele  erastamisväärtpaberite  (EVP)   vahendamisest

teenitud tulu 22,4 miljoni krooni suuruses summas.

 

Finantstehingutest saadud kasum  ulatus 41 miljoni  kroonini. Tulemust

mójutas  oluliselt  tütarfirmade  (Saules  Banka,  Venemaa Ühisiising)

valuutakursi  muutusest  tingitud  kahjum  seoses  Vene  rubla  deval-

veerimisega,  samuti  peamiselt  Saules  Banka  ja SRÜ riikide pankade

vahel  sólmitud  derivaatlepingutes  märgitud kohustuste mittetäitmine

vastaspankade poolt nende maksejóuetuks muutumise tóttu. 1998.   aasta

lópuks  ei  olnud  Saules  Bankal  enam  derivaatlepinguid SRÜ riikide

pankadega,   mistóttu   sarnaste   kahjumite   tekke   vóimalused   on

välistatud.

 

Muud tulud 58,4 miljoni  krooni suuruses summas sisaldavad  póhiliselt

varade ja  pindade rendist   saadud  tulu, samuti  on  siin kajastatud

saadud trahvid, viivised ja hüvitised.

 

TEGEVUSKULUD

 

Kokku olid Ühispanga kontserni tegevuskulud 1998. aastal 622  miljonit

krooni (1997. aastal  342  miljonit  krooni). Tegevuskulude kasv   82%

oli   póhjustatud   ühinemisest   Tallinna   Panga   kontserniga  ning

organisatsioonide  liitmisprotsessiga  kaasnenud  kulutustest   (kulud

infotehnoloogiliale,  personali  koondamine).  Pro  forma   arvestuses

kasvasid tegevuskulud vaid 7%. Ka järgnevatel aastatel püüab  Ühispank

tegevuskulusid     mitte     kasvatada     kiiremini     kui    kasvab

tarbijahinnaindeks.

 

Palgakulude  kasv   57%  oli   kooskólas  kontserni   töötajate   arvu

suurenemisega  aasta   jooksul  1228   inimeselt  aasta   alguses 1942

inimeseni   aasta   lópus.   Póhiosas   tulenes   töötajaskonna   kasv

ühinemisest Tallinna Panga kontserniga.  Kui vaadata 1997. aasta  lópu

seisu  koos   Tallinna  Panga   kontserni  töötajaskonna arvuga,  siis

tegelikult on kontserni töötajaskond kahanenud 120 inimese vórra.

 

Materiaalse  póhivara  amortisatsioonikulu   suurenemist  mójutasid ka

alates  1998.  aasta  oktoobrist  suurenenud  amortisatsiooni  normid,

samuti  infotehnoloogiliale  tehtud   kulutused  (nt  uute   serverite

ostmine 38 miljoni krooni suuruses soetusmaksumuses).

 

Odava  raha  sissevool  1996.  aastal  ja 1997. aastal póhjustas Eesti

kommertspankades laenuportfellide mahtude kahekordistumise,  kusjuures

klientide  vóitmiseks  lódvendati  oluliselt  klientidele  esitatavaid

krediidikólbulikkuse nóudeid. Pangandusturu korrastumine 1998.  aastal

tói  kaasa  ka  liidetavate  pankade  bilansside puhastamise, mistóttu

Tallinna  Panga  kontserni  netoaktivate  väärtus muutus negatiivseks.

Ühinemisprotsessi  käigus  on  Tallinna  Panga firmaväärtus (goodwill)

suurenenud 576  miljoni kroonini  (soetusmaksumuses), mida  on plaanis

amortiseerida 10 aasta jooksul.  See on suurendanud survet   Ühispanga

tegevuskuludele  goodwilli  amortisatsiooni  näol,  mis  1998.   aasta

jooksul oli 24 miljonit krooni.

 

Erakordse  iseloomuga   olid  muude   tegevuskulude  all    kajastatud

Ühispanga maksed Hoiuste Tagamise  Fondi 17,4 miljoni krooni  suuruses

summas.

 

AKTIVAD

 

Eesti Ühispanga kontserni bilansimaht  oli 31. detsembri 1998  seisuga

16,5 miljardit krooni  (1997.  aasta  lópus 10,3 miljardit,  pro forma

koos  Tallinna  Panga  kontserniga  15,1  miljardit).  Póhiosa   1998.

aastal  toimunud  60%-lisest  kasvust  andis  ühinemine Tallinna Panga

kontserniga  (pro  forma  oli  kasv  9%),  mistóttu ka Ühispanga (pank

soolo  baasil)  turuosa  Eesti  pangandusturul  kasvas  aasta  jooksul

24,5%-lt  33,2%ni.   Kogu  Baltikumi   pangandusturul  oli   Ühispanga

kontserni (Ühispank ja Saules Banka) turuosa 1998. aasta lópu  seisuga

11,6%.  Eesti  kommertspankade  koondbilansi  kasv ulatus 1998. aastal

5,8%.

 

Tingituna  kahjumitest  väärtpaberiturgudel  vähendas  Ühispank  aasta

jooksul     ligemale     12     korda     investeeringuid     aktsiate

kauplemisportfelli,        samuti        lópetati        väärtpaberite

ostu-tagasimüügitehingud   (repotehingud),   mistóttu   on   oluliselt

vähenenud väärtpaberite investeeringutega kaasnenud tururiskid.

 

Kontserni  netolaenuportfell  kasvas  aastaga  57%  ehk  3,7  miljardi

krooni vórra (pro  forma oli kasv  16,2%), ulatudes 1998.  aasta lópus

10,3   miljardi   kroonini,   kusjuures   netolaenuportfell  moodustas

aktivatest  62,4%.  Tingituna  oluliselt  kasvanud   laenuprovisjonide

mahust  moodustasid   ebatoenäoliselt  laekuvad   laenud  4,0%    kogu

laenuportfellist (1997. aasta lópus oli vastav näitaja 2,1%).

 

Investeeringud  sidusettevotetesse  muutusid  seoses kindlustusfirmade

AS  Seesam  Rahvusvaheline  Kindlustus  ja  AS  Seesam   Elukindlustus

müügiga.  Samuti   suurendati  osalust   Leks  Kindlustuses    42%-ni.

Investeeringud  tütarettevotetesse  suurenesid  seoses  Hüvitusfondilt

AS-i  Tornimäe  50%  osaluse  vóórandamisega  tütarfirma PF Koda poolt

ning sellega kaasnenud  AS Tornimäe aktsiakapitali  laiendamisega 89,5

miljoni  krooni  vórra.  Samuti  loodi  uus  tütarfirma  AS  Ühispanga

Elukindlustus,  mis  hakkab  tegelema elukindlustustoodete pakkumisega

eraisikutele.

 

Materiaalsed aktivad suurenesid pro forma kolmandiku vorra,  kusjuures

suurema osa 350 miljoni krooni suurusest kasvust - 271 miljoni  krooni

-  moodustas  panga  uus  peahoone.  Firmaväärtuse  teket  552 miljoni

krooni suuruses summas on käsitletud punkti tegevuskulud all.

 

VOORVAHENDID

 

Hoiuste maht oli Ühispanga kontsernil aastalópu seisuga 8,2  miljardit

krooni. Hoiuste summaarne kasv aasta jooksul oli 2,7 miljardit  krooni

ehk  49%.  Kui  vórdluseks  vaadata  Ühispanga kontserni koos Tallinna

Panga kontserniga 1997. aasta lópus, siis reaalset kasvu hoiuste  osas

ei toimunud. Póhjuseks  oli 1998. aastal  halvenenud majanduskeskkond:

aasta  kestel  vähenesid  erinevad  rahapakkumisnäitajad  ning   Eesti

pangandusturul reaalset kasvu hoiuste  osas ei toimunud. Ligi  30% ehk

ühe miljardi  krooni vórra  kahanesid riigi  ja omavalitsuste hoiused,

mida ajendas  mitterahuldav maksude  laekumine riigieelarvesse  (eriti

aasta  teisel  poolel),  mistóttu  riigieelarve  kujunes  aasta  lópus

defitsiitseks. Kuna Ühispanga turuosa on antud hoiuste osas 65%,  siis

ei jätnud see Ühispangale móju avaldamata. Antud kliendigrupi  hoiused

kahanesid  Ühispangas  13%   ehk  233  miljonit   krooni  (pro   forma

kahanemine 420 miljonit krooni).

 

Eraisikute  hoiused  kasvasid  2,1  korda  ehk  1,1  miljardit krooni,

suures osas tänu Tallinna Panga ühendamisel saadud turuosa  vóitmisele

Tallinnas.  Finantsasutustelt  kaasatud  vahendid  926  miljoni krooni

suuruses summas sisaldavad ka erinevatelt arengupankadelt (EBRD,  EIB)

saadud laene.   Märkimisväärne on,  et 1998.  aastal saadi  EBRD-lt 40

miljoni Saksa marga suurune eluasemelaenude krediidiliin.

 

Hoiuste struktuuris toimusid olulised nihked kallima ja  pikaajalisema

ressursi  kasuks.  Nii  moodustasid  tähtajalised  hoiused 1998. aasta

lópus 48%  kogu hoiuste  mahust, vórrelduna  39%-lise osalusega  1997.

aasta lópus. Teistest krediidiasutustest kaasatud vahendid  suurenesid

neli  korda  ehk  1,7  miljardit  krooni  (pro  forma  oli kasv 25%) -

póhiosas oli tegu lühiajaliste rahaturu laenudega.

 

OMAVAHENDID JA KAPITALI ADEKVAATSUS

 

Eesti Ühispanga omakapital suurenes tänu 1998. aasta märtsis  toimunud

GDR-ide   emissioonile   ja    tänu   novembris-detsembris    suunatud

emissioonile  Skandinaviska  Enskilda  Bankenile  (SEB). Samuti toimus

aktsiavahetus  seoses  ühinemisega  Tallinna  Pangaga,  mille   käigus

emiteeriti 9,7 miljonit uut aktsiat.  Toimunud emissioonide ja  saadud

kahjumi tulemusel kasvas kontserni omakapital aasta jooksul 2,8  korda

ehk 1,2 miljardi krooni vórra. Täiendavad omavahendid suurenesid  42,5

miljoni  krooni  suuruses  summas  allutatud  vólakirjade emiteerimise

näol Hüvitusfondile.

 

Et  móóta  panga  maksevóimet,  on  rahvusvaheliselt kasutusele vóetud

kapitali  adekvaatsuse  suhtarv,  mis  näitab  omavahendite  piisavust

krediidi-,  ülekande-   ja  tururiskide   (valuuta-,  intressi-   ning

aktsiapositsioonide)   katmiseks.    Vastavalt  Eesti   Panga    poolt

kehtestatud  normatiivile,  peab  kapitali  adekvaatsuse suhtarv olema

vähemalt  10%.  Tänu  toimunud  emissioonidele  on  panga   omakapital

kasvanud kiiremini  kui muud  vóórvahendid, seetóttu  on paranenud  ka

Ühispanga kontserni  kapitali adekvaatsus,  mis oli  31.detsembri 1998

seisuga  12,45%  (1997.  aasta  lópus  oli  panga kapitali adekvaatsus

11,03%).

 

 

KASUTATUD SUHTARVUD

 

                            puhaskasum(kahjum)

Omakapitali tootlikkus   =  ----------------------------

                            aasta keskmised omavahendid

 

 

                            puhaskasum(kahjum)

Aktivate tootlikkus      =  -----------------------

                            aasta keskmised aktivad

 

 

                            tulud kokku

Aktivate tulusus        =   -----------------------

                            aasta keskmised aktivad

 

 

                            puhaskasum(kahjum)

Tasuvus                 =   ------------------

                            kogutulud

 

 

                            aasta keskmised aktivad

Finantsvoimendus        =   ---------------------------

                            aasta keskmised omavahendid

 

 

                            Puhas intressitulu

                            (va tulevikutehingud)

Puhas intressimarginaal =   -----------------------

                            aasta keskmised aktivad

 

 

                            Puhas intressitulu

Laenukahjumitega            (va tulevikutehingud)

korrigeeritud               - laenukahjumid

puhas intressimarginaal =   ----------------------

                            aasta keskmised aktivad

 

 

                                Tulud kokku - tegevuskulud

Puhas mitteintressimarginaal =  --------------------------

                                aasta keskmised aktivad

 

 

                            Intressitulud

Intressi teenivate          (v.a tulevikutehingud)

aktivate tootlikkus     =   ------------------------

                            aasta keskmised

                            intressiteenivad aktivad

 

 

                            Intressikulud

Intressi kandvate           (v.a tulevikutehingud)

vóórvahendite hind      =   ----------------------------

                            aasta keskmised

                            intressikandvad vóórvahendid

 

 

Täiendav info:

Ülo Suurkask

Asepresident

Eesti Ühispank

Tel + 3726110350