EESTI TELEKOM

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE

18.11.99

 

KOMMENTAAR AS EESTI TELEKOM 1999.A. 9 KUU TULEMUSTELE

 

Olulisemad finantsnäitajad

 

¨    Äritulud kasvasid 15%, ulatudes 2 616 mln kroonini

¨    EBITDA kasvas 20%, ulatudes 1 385 mln kroonini

¨    EBITDA marginaal 53%

¨    Puhaskasum 492 mln krooni

¨    Tulu aktsia kohta kasvas 21% ulatudes 4,24 kroonini

¨    Netovõla suhe omakapitali 9,4%

 

 

JUHATUSE ESIMEHE ARUANNE

 

Telekommunikatsiooniteenuste kiire kasv Eestis on  jätkunud,  võimaldades  ka

Eesti  Telekomil säilitada kõrgeid kasvutemposid. Üheksa kuuga kasvasid grupi

äritulud  15%, ulatudes 2 616 mln kroonini (1998.a. 2 274 mln krooni).  Eriti

tähelepanuväärne areng on toimunud uutes kommunikatsioonivaldkondades: mobiil-

ja andmesides. Eesti Mobiiltelefoni äritulud kasvasid 16%, ulatudes 1 177 mln

kroonini. Eesti Telefoni äritulud kasvasid 14%, ulatudes 1 803 mln kroonini.

 

 

Tegevuskulud

 

Eesti  Telekom grupi tegevuskulude kasv on olnud aeglasem äritulude  kasvust,

millest tulenevalt kasumi tulusiduvus on tõusnud. Grupi tegevuskulud ulatusid

1 231 mln kroonini. Kasumi tulusiduvus tõusis 1998.a. 9 kuu 51%-lt 53%-le.

 

Eesti Telefoni tegevuskulud kasvasid 12%, ulatudes 997 mln kroonini. Ettevõte

töötajate arv kahanes septembri lõpuks 3 002 inimeseni (1999.a. algul  töötas

ettevõttes  3  305 inimest). Personalikulude kasv vaadeldaval  perioodil  oli

vaid 7%. Firma kavatseb töötajate arvu jätkuvalt vähendada.

 

Eesti Mobiiltelefoni tegevuskulud ja äritulud kasvasid vastaval 8% ja 16%.

 

 

Kulum ja varade väärtuse muutus

 

Vaatlusalusel  perioodil  kasvasid  grupi kulum  ja  amortisatsioonieraldised

eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 146 mln krooni ehk 29%, ning ulatusid

658 mln kroonini.

 

Eesti  Telefoni  kulum  oli 491 mln krooni (kasv 27%).  Ettevõte  jätkas  oma

kinnisvara  ümberhindamist.  9  kuu  jooksul  vähendati  erinevate  objektide

väärtust  49 mln krooni võrra (1998.a. 9 kuu ümberhindluse maht  oli  55  mln

krooni).  Suhteliselt kõrge amortisatsioonimahtude kasv tuleneb  ka  eelmiste

perioodide  ulatuslikest  investeeringutest  ja  arvestuspõhimõtetes  1999.a.

tehtud muudatustest.

 

Eesti  Mobiiltelefoni kulum vaadeldaval perioodil oli 168,  kasvades  aastaga

33%. Kulumi kasv tuleneb 1998.a. põhivarasse tehtud investeeringutest.

 

 

Ettevõtte tulumaks

 

9  kuu  finantsaruannetes kajastub tulumaks summas 110 mln krooni (efektiivne

maksumäär   16%).  Mõlema  tütarfirma  tulumaksu  arvestamisel  on  kasutatud

Tulumaksuseadusega  lubatud soodustust, mille kohaselt on lubatud  väljaspool

Tallinna  ja  seda  ümbritsevaid  valdu tehtud  investeeringud  investeeringu

tegemise aastal maksustatavast tulust maha arvata.

 

 

 

Kasum

 

Eesti  Telekom  grupi puhaskasum oli 492 mln krooni. 1999.a. esimesel  poolel

toimunud restruktureerimise tõttu ei ole perioodi puhaskasum 1998.a.  vastava

perioodi näitajaga võrreldav.

 

                Eesti Telekom  Eesti Telefon           Eesti

                        Grupp          Grupp   Mobiiltelefon

                                                       Grupp

Maksustamisjä             575            248             339

rgne

kasum, mEEK

marginaal, %             21,9           13,8            28,8

kasv, %                  11,9            2,7            20,5

EBIT, mEEK                727            316             443

marginaal, %             27,8           17,5            37,6

kasv, %                  13,5            2,4            21,6

EBITDA, mEEK             1385            806             611

marginaal, %             52,9           44,7            51,9

kasv, %                  20,2           16,2            24,5

 

1999.a.  9  kuu  tulu aktsia kohta Eesti Telekom grupis kasvas 21%,  ulatudes

4,24 kroonini (1998.a. 9 kuu tulu aktsia kohta oli 3,49 krooni).

 

Investeeringud

 

Eesti Telekom grupi investeeringud moodustasid 702 mln krooni.

 

9  kuu  jooksul investeeris Eesti Telefon põhivarasse 487 mln krooni (1998.a.

466  mln krooni). Väljapoole Tallinna ja seda ümbritsevaid valdu investeeriti

147  mln krooni. Nimetatud investeeringu suhtes rakendub seadusega ettenähtud

tulumaksusoodustus.  1999.a. suuremateks investeerimisprojektideks  on  olnud

RAS-1000   (   raadiolahendustel   põhinevate   telefoniühenduste   pakkumine

piirkondades, kuhu abonentliinide rajamine pole otstarbekas) ning  emajaamade

rajamine Tartus ja Tallinnas.

 

Septembri  lõpuks  oli  põhiliinide arv 100 elaniku kohta  kasvanud  34,9-ni.

Digitaliseerituse tase oli 53,7%. Rahuldamata telefonitaotlusi oli 47 tuhat.

 

Eesti  Mobiiltelefoni investeeringud põhivarasse ulatusid 212  mln  kroonini.

1999.a.  üheksa  kuuga  kasvasid  raadiokanalite   ja  GSM  tugijaamade   arv

vastavalt  26,7% ja 19,5%. Ettevõtte investeeringute prioriteediks käesoleval

aastal  on  nii  maa-  kui  linnapiirkondades võrgu ulatuse  ning  kvaliteedi

parandamine,  samuti täiendavate teenuste väljaarendamine. 1999.a.  septembri

lõpuks  oli  Eesti Mobiiltelefoni GSM võrgu ulatus kasvanud 98%-le  võrreldes

95%-ga 1998.a. lõpus.

 

 

Muudatused aktsiakapitalis

 

1998.a.  detsembris  Eesti  riigi, Telia AB  ja  Sonera  Holding  B.V.  vahel

sõlmitud   restruktureerimislepingus  otsustati  suurendada  Eesti   Telekomi

aktsiakapitali  1  373  832 780 kroonini. 24.märtsil 1999.a.  kirjutati  alla

aktsiate  märkimise ja mitterahaliste sissemaksete üleandmise lepingule  ning

emiteeriti 63 883 178 uut aktsiat. Emiteeritud aktsiad vahetati Telia, Sonera

ja  Baltic  Tele  AB  omanduses olnud Eesti Telefoni ja Eesti  Mobiiltelefoni

aktsiate vastu.

 

Muudatused juhatuses

 

27. augustil otsustas Eesti Telekomi nõukogu kutsuda 1.septembrist 1999 Eesti

Telekomi  juhatusest  tagasi  Tarmo Ameri. Samal  istungil  otsustas  nõukogu

kinnitada juhatuse uueks liikmeks Krister Björkqvisti. 1999.a. juunist alates

töötas   Krister   Björkqvist   Soome   telekommunikatsioonifirmas   Sonera..

1990.aastast  1999.aasta  juunini oli Björkqvist  erinevates  ärivaldkondades

tegutseva rahvusvahelise Huhtamäki Grupi asepresident Soomes, kus ta vastutas

finants-   ja   kontrollitegevuse  eest.  Eesti  Telekomis  tegeleb   Krister

Björkqvist finantsjuhtimisega. Sealhulgas tegeleb ta grupi treasury rajamise,

sisekontrolli  ja riskijuhtimissüsteemide arendamise ja Eesti  Telekom  grupi

kapitalistruktuuri  optimeerimisega.  Björkqvisti  vastutusalasse  kuulub  ka

grupi investorsuhete korraldamine.

 

Aasta 2000

 

Aastaks  2000  valmisoleku programmid käivitati Eesti Telekomi  tütarfirmades

juba 1997.aastal. 1. Septembriks 1999.aastal saavutati operatsioonisüsteemide

täielik valmisolek Eesti Mobiiltelefonis. 1. Oktoobriks 1999.aastal saavutati

operatsioonisüsteemide  täielik valmisolek Eesti  Telefonis.  Eesti  Telekomi

juhatus on pidevalt jälginud aastaks 2000 valmistumisega seotud projekte.  Me

usume,   et   meist  olenevates  küsimustes  suudame  tagada   tehnilise   ja

organisatoorse  valmisoleku aastatuhandevahetuseks nii  Eesti  Telefonis  kui

Eesti Mobiiltelefonis.

 

Telekommunikatsioonituru avanemine

 

Eesti  Telefoni  eriõigused, mis pole võimaldanud  teistel  firmadel  pakkuda

kohaliku   ja   rahvusvahelise   kaugekõneteenust,   lõppevad   31.detsembril

2000.aastal.   1999.aasta   lõpuks   peaks   Riigikogu   heaks   kiitma   uue

telekommunikatsiooniseaduse,     mis     hakkab     reguleerima     sideturgu

konkurentsitingimustes.  Eesti Telekom ja tema  tütarettevõtted  on  jälginud

seaduseelnõu ettevalmistamist ning arutamist. Me usume, et seadus seab  Eesti

sideturu vastavusse EL nõuetega ning loob eeldused ausaks konkurentsiks.

 

 

ÜLEVAADE TÜTARETTEVÕTETEST

 

AS Eesti Mobiiltelefon (EMT)

 

Eesti  Mobiiltelefoni  1999.a.  9 kuu äritulud  olid  1  177  mln  krooni  ja

puhaskasum 339 mln krooni.

 

1998.a.  detsembris  ettemaksega  kõnekaardi  SIMPEL  turuletulekuga   alanud

kasutajate  arvu  kiire kasv on jätkunud ka 1999.aasta  üheksa  kuu  jooksul.

Eesti Mobiiltelefonile on lisandunud 78 tuhat uut klienti, kellest umbes kaks

kolmandikku  kasutavad SIMPEL kaarti. Klientide koguarvu vaadeldava  perioodi

lõpus oli 229 600.

 

Ettemaksega  kaardi kasutajate suurenev osakaal kliendibaasis  on  EMT  jaoks

tähendanud  ühe  kasutaja  kohta teenitavate tulude  langust.  Kliendi  kohta

tehtavate  kulutuste  samaaegne  langus ja paranenud  efektiivsusnäitajad  on

siiski  võimaldanud ettevõttel säilitada kiiret kasvu ja kõrgeid  marginaale.

Kuna   kogu   telekommunikatsioonisektorile  on  omane   kõnevahendusteenuste

osakaalu  vähenemine  teenuste  üldmahus,  teeb  ka  EMT  jõupingutusi  muude

mobiilsidel põhinevate teenuste väljaarendamiseks.

 

Juulikuus  tuldi  koos  Optiva  Pangaga turule uue  SMS-põhise  tootega,  mis

võimaldab  kliendid  mobiiltelefoni kaudu saada infot oma pangakontode  jäägi

kohta.

 

Oktoobris   käivitab  EMT  Eesti  esimese  GSM-kaubanduse   projekti.   Eesti

Mobiiltelefoni  strateegiline partner Sonera pakkus esimese firmana  maailmas

oma  klientidele  võimalust lisada maksed ostetud kaupade  ja  teenuste  eest

nende igakuisele telefoniarvele. Eestis käivitub pilootprojekt koostöös Coca-

Colaga  ning mobiiltelefoni kaudu saab võimalikuks ostetavate karastusjookide

eest tasumine.

 

Oktoobris  ootab  allkirjastamist  ka  koostöölepe  Eesti  Mobiiltelefoni  ja

Ericssoni  vahel,  mille  alusel  EMT hakkaks esimese  operaatorina  maailmas

pakkuma  Ericssoni  mobiilse positsioneerimise süsteemil (Mobile  Positioning

System) baseeruvaid teenuseid. Orienteeruvalt läheb projekt maksma 13-15  mln

krooni,  millest kuni poole katab EMT. Esimesena tuuakse turule  teenus,  mis

võimaldab  määrata  kindlaks 112 hädaabinumbrile helistanud  mobiiltelefonide

asukohta.

 

2000.aasta  esimeses  kvartalis kavatseb firma  tulla  turule  WAP  (Wireless

Application Protocol) teenustega.

 

Süvendamaks  oma klientide lojaalsust firma suhtes pakuti 1999.a.  septembris

lepingulistele eraisikutest klientidele võimalust soetada mobiiltelefon 5-15%

soodushinnaga.

 

 

AS Eesti Telefon (ETC)

 

Eesti Telefoni 1999.a. 9 kuu äritulud olid 1 803 mln krooni ja puhaskasum 246

mln krooni.

 

Kõnetulud  moodustasid realiseerimise netokäibest 61%. Võrreldes 1998.aastaga

on  kohalike  kõnede saadavate tulude osakaal kasvanud 1% ja  rahvusvaheliste

kõnede  tulude  osakaal langenud 1,5%. Tulenevalt mobiilside kasutajate  arvu

kiirest kasvust, on ka mobiilside tulude osakaal tõusnud 22,9%-ni ETC  9  kuu

realiseerimise  netokäibest. Kuutasud moodustasid 16,3%, liitumistasud  1,4%,

liinide renditasud 5,5% ja andmeside 2,1% realiseerimise netokäibest.

 

Viimase  kolme  kuu jooksul on intensiivistunud konkurents andmeside  teenuse

pakkujate  vahel.  Eesti  Telefoni  peamised  konkurendid  alustasid   tasuta

sissehelistamisteenuse  pakkumist. Tele 2 tõi turule  oma  kaabel  TV  võrgul

põhineva  interneti püsiühenduse võimaluse. Vastuseks konkurentide  sammudele

vabastas Eesti Telefon ka oma sissehelistamisteenuse kuutasust ning on turule

toomas   uut   toodet  püsiühenduse  tarbijatele.  Atlas  Status   Light   on

äriklientidele mõeldud turvaline 64 Kb sekundis Interneti püsiühendus.

Eesti  Telefon on omale eesmärgiks seadnud säilitada kiire kliendibaasi kasvu

tingimustes  pakutavate teenuste kõrge kvaliteet. Firma on  juba  paigaldanud

täiendavaid  võimsusi  ning  nõudluse jätkuva  kasvu  korral  ollakse  valmis

sissehelistamiskeskuste  kiireks laiendamiseks. Klientidele  pakutakse  ISDN-

ühendusi,  mis  võimaldavad samaaegset kõne- ja andmeedastust kiirusega  kuni

128 Kb sekundis .

 

Firma on välja töötanud Eesti suurima Interneti otsingusüsteemi NETI, kuhu on

üles riputatud enam kui 10 000 Eesti WWW infolehekülge ja koondatud andmebaas

üle 300 000 avaliku WWW leheküljega.

 

Interneti-telefon  on  uus  etapp  erinevate  telekommunikatsioonivaldkondade

integreerimisel.  1999.aasta lõpus kavatseb ETC selles  vallas  tulla  turule

pilootprojektiga  ning aastal 2000 hakata pakkuma mitmekesisemaid  rakendusi.

Interneti-telefon on Eesti Telefoni esimeseks sammuks visuaalse ja auditiivse

suhtlusvahendi ühitamisel Internetis.

 

Eesti  Telefon  on  koostanud ettepanekud jätkamaks fikseeritud  telefonikõne

tariifide   tasakaalustamist,   et   olla  valmist   eriõiguste   lõppemiseks

1.jaanuaril  2001.aastal.  Lõpetamaks erinevate teenuste  ja  kliendigruppide

vahelist  ristsubsideerimist, kavatsetakse tõsta  eraklientide  ja  langetada

äriklientide   makseid  ning  tõsta  kohalike  ning   langetada   kauge-   ja

rahvusvaheliste  kõnede tariife. Tulenevalt Kontsessioonileppest  on  vajalik

muudatuste eelnev kooskõlastamine Vabariigi Valitsusega.

 

Leevendamaks  tasakaalustamisprotsessi mõju ja kindlustamaks oma kliendibaasi

turu  avanemisel,  on Eesti Telefonis ettevalmistamisel eraisikutele  mõeldud

teenustepaketid,  mis kombineerivad erinevaid kuumaksete  ja  minutitariifide

tasemeid. Pakettidega kavatsetakse turule tulla samaaegselt uute tariifidega,

võimaldamaks    eraklientidel   oma   telefoniteenustega   seotud    kulutusi

optimeerida.

 

 

MÄRKUSED

 

1. 1999.aasta 9 kuu konsolideeritud vahearuanded on koostatud vastavalt 

rahvusvahelistele raamatupidamise standarditele (IAS).

2. Võrdlusbaasina esitatavates 1998.a. 9 kuu aruandenäitajates on tehtud 

mõningaid korrektiive võrreldes möödunud aastal koostatud 9 kuu vahearuannetega. 

Neist olulisim on tulumaksu vähendamine hinnanguliselt 133,6 mln kroonilt 83,9 

mln kroonini lähtuvalt 1998.aastal tegelikult kujunenud maksukoormusest.

3. Võrreldes 1998.aastaga on konsolideeritud aruannetes muudetud tulude ja kulude 

kajastamise põhimõtteid rahvusvahelistes arveldustes. Kui senini kajastati 

tuludes ja kuludes kvartaalsete rahvusvaheliste tasaarvelduste netotulemust, siis 

alates 1999.aastast on vastav arvestus viidud üle Eestist väljuvate ja Eestisse 

sisenevate rahvusvaheliste kaugekõnede minutite mahul põhinevale brutomeetodile. 

Võrreldavuse tagamiseks on vastavalt korrigeeritud ka 1998.a. näitajaid: 

suurendati aasta realiseerimise netokäivet ja tegevuskulusid toorme, materjali, 

kaupade ja teenuste osas 171 217 tuhande krooni võrra.

4. Lühiajaliste nõuete kasv ligi 160 mln krooni võrra on peaasjalikult tingitud 

brutomeetodile üleminekust rahvusvahelistes arveldustes ning tütarettevõtete 

poolt makstud dividendidelt tasutud tulumaksunõude suurenemisest.

5. Eesti Vabariigi Riigikogule on esitatud tulumaksuseaduse eelnõu, mis - juhul 

kui see vastu võetakse - muudaks oluliselt kontserni maksustamise põhimõtteid, 

olles pikemas perspektiivis kontsernile tervikuna majanduslikult kasulik. Uue 

tulumaksuseaduse eelnõu kohaselt ei maksustata ettevõtete tulu, vaid dividendide 

väljamakseid, erisoodustusi, esinduskulusid ning muid väljamakseid, mida võib 

lugeda kasumi varjatud jaotamiseks. 

 

Kuna uus tulumaksuseaduse eelnõu ei ole käesoleva vahearuande koostamise ajaks 

jõudnud hääletamise faasi ning selle vastuvõtmise ning seaduse lõpliku sisu 

suhtes puudub kindlus, ei ole seaduse võimalikku mõju 9 kuu vahearuande 

koostamisel arvestatud. Juhul, kui seadus võetaks vastu olulises osas praeguse 

eelnõu kujul, tuleks bilansist maha kirjutada nii edasilükkunud tulumaksuvara kui 

ka -kohustus ning lisaks tuleks põhiosas kuluks kanda AS-is Eesti Telefon 

dividendide väljamaksmisega seoses tekkinud tulumaksunõue suurusjärgus 90 mln. 

krooni.

 

 

 

“Telekommunikatsiooniteenuste kiire kasv Eestis on jätkunud,  võimaldades  ka

Eesti Telekomil säilitada kõrgeid kasvutemposid. Eriti tähelepanuväärne areng

on  toimunud  uutes  kommunikatsioonivaldkondades:  mobiil-  ja  andmesides,”

rõhutas   juhatuse  esimees  Toomas  Sõmera  Eesti  Telekom  grupi   tulemusi

kommenteerides.

 

 

Täiendav informatsioon:

Raul Kalev, infojuht                         646 0220, 250 77 797

Hille Võrk, finantsjuht                      627 2460