OPTIVA PANK

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



AUDITEERIMATA MAJANDUSTULEMUSED 31.12.99.



Optiva Panga bilansimaht oli 1999. aasta lõpus 3,7 miljardit krooni. Võrreldes 

aasta algusega on bilansimaht suurenenud 560 miljonit krooni ehk 17,7%. 

Detsembris suurenes bilansimaht 77 miljonit krooni ehk 2,1%.



Bilansimahu tõus on tulenenud klientide rahaliste vahendite kasvust pangas. 

Aastaga on klientide hoiused kasvanud 678 miljonit krooni ehk 77,3%.

Klientide nõudmiseni hoiused suurenesid 12 kuu jooksul 505 miljonit krooni ehk 

92%. Tähtajalise deposiidid suurenesid samal ajal 173 miljonit krooni ehk 53%.



Nõudmiseni hoiuste mahuks kujunes detsembri lõpus 1,05 miljardit krooni 

(67,9% deposiitide kogumahust)ja tähtajalisted deposiidid 0,5 miljardit 

(32,1% deposiitide kogumahust)



Detsembris kasvasid klientide hoiused Optiva Panga ajaloo rekordilised 314 

miljonit krooni ehk 25,3%, sealhulgas nõudmiseni hoiused 240,4 miljonit ehk 

30% ja tähtajalised 73,8 miljonit ehk 17,4%.



Seoses aasta lõpus olnud pühadega vähenesid teel olevad rahad 197 miljonit 

krooni ehk 69%.



Panga omakapital moodustas detsembri lõpus 319,3 miljonit krooni ehk 8,5% 

panga varadest, kapitali adekvaatsus oli 10,51%.



Panga laenuportfell on aastaga vähenenud 300 miljonit krooni ehk 13,1%. 

Detsembris kahanes laenuportfell 49 miljonit krooni ehk 2,4%. Võimalike 

laenukahjumite eraldised moodustasid detsembri lõpus bruto laenuportfellist  

11,8%. 



Nõudmiseni deposiidid teistes pankades suurenesid aastaga 170 miljonit krooni

ehk 49% ja tähtajaliste deposiidid teistes pankades 203 miljonit krooni.



Panga investeeringud võlakirjadesse on aastaga suurenenud 429 miljonit krooni 

ehk 1,6 korda. Valdav osa võlakirjade mahu kasvust on tulenenud lühiajaliste 

likviidsete võlakirjade soetamisest. Detsembris suurenes võlakirjaportfell 

28 miljonit krooni ehk 4,1%.



Optiva Panga 1999.a. majandustulemuseks oli 18,7  miljonit krooni kahjumit, 

mille põhjustas detsembri kahjum 30 miljonit krooni täiendavatest 

provisjonidest.



Pangal on ühinemise eelsest perioodist pärinevaid mittestrateegilisi varasid 

mitmes sektoris. Panga eesmärgiks on need varad müüa. Samas on nende varade 

raamatupidamislik väärtus 1998. aastal alanud majandusraskuste jätkumisel ka 

1999. aastal langenenud. Seoses sellega on pank konservatiivsuse seisukohast 

lähtudes ümber hinnanud mitmete veel mitte müüdud aktivate tagatisväärtuse. 

Panga tavapärase tegevuse tulemus detsembrikuus oli ilma erakorraliste 

provisjonideta 5 miljonit krooni kasumit.



Panga tegevuskasum enne provisjone ja amortisatsiooni oli 1999. aastal 81,4 

miljonit krooni. 

Intressitulud on aastaga kasvanud 42 miljonit krooni ehk 20% ja intressikulud 

62,2 miljonit krooni ehk 73%. Panga tulud teenustasutelt on suurenenud 9,5 

miljonit krooni ehk 18%, tulud valuutatehingutelt on kasvanud 4 miljonit 

krooni ehk 12%. Aktsiainvesteeringutelt on pank saanud 12 kuu jooksul 

kasumit 27 miljonit krooni. 

Panga tegevuskulud on aastaga suurenenud vaid 2 miljonit krooni ehk 1,7%. 

Panga kulum on kasvanud 22,7 miljonit krooni ehk 1,6 korda seoses ühinemise 

käigus tekkinud immateriaalsete aktivate amortiseerimisega.



Tulude struktuur oli 1999. aastal järgmine: puhas intressitulu moodustas 

tuludest 24%, saadud komisjoni- ja teenustasud 36%, tulu valuutavahetus- 

tehingutelt 22,0%, tulu aktsiainvesteeringutelt 16% ning muud tulud 2%.





Priit Perens

Finantsdirektor

6 302 100





Lea Endrikson

Avalike suhete spetsialist

6 302 588