NORMA

ARUANNE



RAAMATUPIDAMISARVESTUSE PÕHIMÕTTED 1999



Arvestuspõhimõtted



AS Norma raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses

Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandarditega (IAS) ja põhineb

soetusmaksumuse printsiibil.



Konsolideerimise põhimõtted



Konsolideeritud finantsaruannete koostamisel on arvestatud

finantsinformatsiooni tarbijate huvi käsitleda omavahel seotud

ettevõtteid ühtse majandusüksusena, kus kontserni kuuluvate

ettevõtete aruanded on konsolideeritud rahvusvahelistele

raamatupidamisstandarditele vastavalt.



Konsolideeritud finantsaruannetes on kajastatud ainult need

majandustehingud, mis leidsid aset väljaspool kontserni olevate

ettevõtetega.



Tütarettevõtete (AS Norma osalus üle 50%) bilansid on

konsolideeritud rida realt, elimineerides vastastikused nõuded ja

võlad, sisemise omandi ja kontsernisisesed äritehingud.



Sidusettevõtted (AS Norma osalus 20-50%) on konsolideeritud

kapitaliosaluse meetodil ehk investeeringut sidusettevõttesse on

bilansis korrigeeritud sidusettevõtte kasumi (kahjumi) AS Normale

kuuluva osaga.



Firmaväärtust - majandusüksuse omandamisel esineva investeerija

soetusmaksumuse ja omandatud netoaktivate reaalväärtuse vahe -

amortiseeritakse kuni viie aasta jooksul.



Välisvaluutad



Kõik välisvaluutas toimunud AS Norma ja kontserni tehingud on

kajastatud Eesti kroonides, vastavalt tehingupäeval kehtinud Eesti

Panga kursile.



Välisriikides asuvate ettevõtete kasumiaruanded on konverteeritud

aasta keskmise kursi alusel, varad ja kohustused on kajastatud 31.

detsembril kehtinud Eesti Panga kursi alusel.



Raha ja raha ekvivalendid



Raha ja raha ekvivalendid rahavoogude aruandes sisaldavad kassa,

pangakontode ja lühiajaliste pangadeposiitide saldosid ning

aktsiaid ja muid vabalt kaubeldavaid väärtpabereid.



Lühiajalised finantsinvesteeringud



Lühiajalised finantsinvesteeringud on bilansis kajastatud lähtudes

sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või netorealiseerimis-

maksumus, ning nende väärtuse muutus on näidatud kasumiaruandes 

finantstuludena ja -kuludena.



Pikaajalised finantsinvesteeringud



Sidusettevõtete aktsiad ning muud pikemaks perioodiks kui 1 aasta

soetatud väärtpaberid on näidatud pikaajaliste finantsinvesteeringu-

tena.



Nõuded



Bilansis kajastuvad nõuded on aastalõpu seisuga inventeeritud,

kusjuures ebatõenäoliselt laekuvate arvete katteks on moodustatud

reserv.



Varud



Ladudes ja tootmises olev toormaterjal ning ostutooted on

kajastatud bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas

soetusmaksumus voi netorealiseerimismaksumus. Valmistoodang ja

lõpetamata toodang on kajastatud tootmisomahinnas (koosneb

otsestest ja kaudsetest tootmiskuludest). Materjali, pool- ja

valmistoodangu kulu arvutamisel kasutatakse kaalutud keskmise

hinna meetodit.



Materiaalne põhivara



Põhivara on vara, mille soetamismaksumus ületab 20 tuhandet krooni

ja mille kasutusaeg on üle ühe aasta. Põhivara kajastatakse

soetusmaksumuses, miinus akumuleeritud kulum. Põhivara hinnatakse

alla tema kaetavale väärtusele (kõrgem netorealiseerimismaksumu-

sest ja kasutusväärtusest), kui see on madalam jääkväärtusest. 

Põhivara parendused kuuluvad kapitaliseerimisele juhul, kui 

nendega seoses viiakse konkreetse vara omadused kvalitatiivselt 

uuele tasemele või kui on võimalik tõestada, et tehtud kulutustega 

vastavuses olevad tulud tekivad olulises osas tulevastel perioodidel.



Amortisatsiooni arvestatakse lineaarsel meetodil, lähtudes

konkreetse vara kasulikust elueast, järgnevalt:



     Ehitised                18 - 26 aastat

     Masinad ja seadmed            7 aastat

     Mootorsõidukid                6 aastat

     Muu inventar              3 - 5 aastat

     

Immateriaalne põhivara



Immateriaalse põhivara amortisatsiooni arvestatakse lineaarsel

meetodil, lähtudes konkreetse vara kasulikust elueast, järgnevalt:



     Arenguväljaminekud            5 aastat

     Ostetud litsentsid            5 aastat

     Firmaväärtus                  5 aastat



Edasilükkunud tulumaksukohustus



Edasilükkunud tulumaksu arvestati kuni 1998. aasta lõpuni kõikidelt 

ajutistelt erinevustelt varade ja kohustuste maksuarvestuslike ja 

bilansiliste jääkväärtuste vahel. Põhilised ajutised erinevused 

tekkisid põhivara amortisatsioonist.

Vastavalt uuele Tulumaksuseadusele, mis jõustus 01.01.2000, ei

eksisteeri enam erinevusi varade ja kohustuste maksuarvestuslike

ja bilansiliste jääkväärtuste vahel. Tulumaksuga maksustatakse

ettevõtte poolt residendist füüsilistele isikutele ja mitteresiden-

tidele väljamakstavaid dividende (26/74 netodividendina väljamakstud 

summalt). Sellega seoses on seisuga 31.12.1998 bilansis kajastunud 

edasilükkunud tulumaksukohustus

kantud 31.12.1999 tuludesse (vt. lisa 24).



Bilansis ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustust ettevõtte

vaba omakapitali suhtes, mis kaasneks omakapitali väljamaksmisel

dividendidena, kuna seda kohustust ei ole võimalik usaldusväärselt

hinnata. Potentsiaalse dividendide väljamaksmisega kaasneva

tulumaksukohustuse summa sõltub sellest, kas ja millal ettevõte

dividende maksab ning kuidas on ettevõtte aktsiad dividendide

väljakuulutamise kuupäeval jagunenud residendist äriühingute,

residendist füüsiliste isikute ja mitteresidentide vahel.

Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võiks kaasneda

dividendide väljamaksmisega juhul, kui kõik ettevõtte aktsionärid

kuuluksid tulumaksuga maksustavasse kategooriasse, on ära toodud

lisas 24.



Puhkusetasu reserv



Puhkusetasu kulu on kajastatud kohustuse tekkimise perioodil, see

tähendab siis, kui töötajal tekib nõudeõigus. Väljateenitud

puhkusetasu on kasumiaruandes kajastatud kuludena ning bilansis

arvele võetud lühiajalise kohustusena.



Laenugarantiid



Garantiid ja muud analoogilised ettevõtte poolt võetud kohustused

kajastatakse bilansis juhul, kui on toimunud või tõenäoliselt

toimuvad sündmused, mille puhul vastav garantii või kohustus

realiseerub.



Müük



Müük on kajastatud netorealiseerimise maksumuses ja ei sisalda

makse, komisjonitasusid ning hinnaalandusi. Välisvaluutas

koostatud müügiarved on konverteeritud Eesti kroonidesse arve

kuupäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursside alusel.



Tootearenduskulud



Üldjuhul on kajastatud tootearenduskulud kasumiaruandes real

"Üldhalduskulud". Juhul, kui on võimalik tõestada, et tehtud

kulutustega vastavuses olevad tulud tekivad olulises osas

tulevastel perioodidel, siis kapitaliseeritakse need bilansi reale

"Arenguväljaminekud".



Rendiarvestus



Varasid, mida ettevõte rendib välja kasutusrendina, kajastatakse

bilansis põhivarana ja amortiseeritakse vastavalt nende kasulikule

tööeale. Renditulu kajastatakse tekkepõhiselt.





Raivo Harand

Controller

6500-482