LEKS KINDLUSTUS

ARUANNE



TEGEVUSARUANNE 1999



1999. aasta oli Leks Kindlustusele koduturule ja kahjukindlustusturule 

keskendumise aasta. Müüdi osalused järgmistes tütarettevõtetes: 100% osalus 

Leks Elukindlustuse AS, 72% osalus Läti kindlustusseltsis Saules Laiks ning 

36% osalus Leedu kindlustusseltsis Ukio Draudimas. Restruktureerimise 

tulemusena muutus ettevõtte tegevus efektiivsemaks. 



Leks Kindlustuse kontsern kogus kahjukindlustuses 1999. aastal 204,6 

miljonit krooni preemiaid ja maksis kahjusid 110,6 miljoni krooni ulatuses. 

Sõlmimiskulud vähenesid 36,5 miljonilt kroonilt 34,6 miljoni kroonini ja 

administratiivkulud vähenesid 52,2 miljonilt kroonilt 33,9 miljoni kroonini. 

Selle tulemusena asendus 1998. aasta 66,8 miljoni krooni suurune kahjum 0,1 

miljoni kroonise kasumiga. Bilansimaht suurenes 154,2 miljonilt kroonilt 

169,1 miljoni kroonini. Kindlustustehnilised eraldised suurenesid 92,8 

miljonilt kroonilt 96,8 miljoni kroonini. Lisaks toimusid varade struktuuris 

positiivsed muutused. Nõuded vähenesid 23,7 miljonilt kroonilt 15,8 miljoni 

kroonini ja investeeringud suurenesid 82,3  miljonilt kroonilt 122,5 miljoni 

kroonini, moodustades 72% varade mahust. Oluliselt on suurenenud likviidsete 

varade osatähtsus.





Kontserni struktuur



Leks Kindlustuse AS omas aruande perioodi lõpul 100% osalust järgmistes 

tütarfirmades: Leks Investeeringud OÜ ja Kahjukäsitluse AS. 





Finantseerimisallikad. Muutused aktsiakapitalis.



Leks Kindlustuse AS aktsiakapitali suuruseks on 39,7 miljonit krooni. 

Muutunud on suuraktsionäride struktuur. Suurematest aktsionäridest omas 

Balti Kindlustuse AS 68,7% Leks Kindlustuse AS aktsiakapitalist (Balti 

Kindlustuse suuromanikuks on Euroopa juhtiv otsekindlustusfirma Alte 

Leipziger Europa). Swiss Reinsurance Companyle kuulub 20,7% Leks Kindlustuse 

AS aktsiakapitalist. Kahe peale kokku omatakse 89,4 % Leks Kindlustuse AS 

aktsiakapitalist.





Kindlustusandja tõenäoline areng 



Leks Kindlustus on lõpetanud oma Baltikumi suunalise tegevuse ning keskendub 

2000. aastal oma põhitähelepanu Eesti kahjukindlustusturule. Sellest 

lähtuvalt tegeleb juhatus Leks Kindlustuse arendamisega, positsioonide 

tugevdamisega ja ettevõtte efektiivsemaks muutmisega. Kuna muutunud on 

aktsionäride struktuur ja suure tõenäosusega suureneb Balti Kindlustuse AS 

osalus veelgi, seisab Leks Kindlustuse AS ja Balti Kindlustuse AS tegevuse 

efektiivsemaks muutmise eesmärgil ees kattuvate tegevuste liitmine.





Eesti kahjukindlustusturg aastal 1999



1999. aasta lõpul tegutses Eesti kahjukindlustusturul 9 kindlustusseltsi 

ning liikluskindlustust pakkuv Liikluskindlustuse Fond. 1999. aastal 

lõpetasid tegevuse kindlustusandjana ASA Kindlustus ning Ühiskindlustus; 

Polaris Vara kohustused võttis üle Sampo Eesti Kindlustus. 



1999. aasta lõpuks kogusid kindlustusseltsid kokku preemiaid 1,1 miljardi 

krooni eest, mis teeb perioodi kasvuks võrreldes 1998. aastaga ligi 6%. 



Oluliseks märksõnaks 1999. aasta kindlustusturgu iseloomustades on "turu 

korrastumine" -  dominantsete turuliidrite tekkimine ning väiksemate 

seltside "kadumine". Sampo Eesti Kindlustus, kes ühendab endas endist Eesti 

Varakindlustuse AS ning Polaris Vara kahjukindlustusportfelli, kasvas 

turuliidriks 38,1%-se turuosaga. Leks Kindlustuse AS lõpetas 1999. aasta 

18,6%-se turuosaga, turu kolmandaks kasvas Balti Kindlustuse AS (BICO 

Kindlustus) 9,5%-se turuosaga. 1999. aasta lõpus otsustas BICO Kindlustuse 

omanik osta kontrollpaki Leks Kindlustuse aktsiatest, seega on 2000. aastal 

Eesti kahjukindlustusturule tekkimas teine suur ja arvestatava turuosaga 

selts.



Ehkki enam kasvatasid 1999. aastal turuosa just väliskapitalil põhinevad 

seltsid, võib arvata, et nende kindlustuspreemiate mahu kasv "langeb" 2000. 

aastal turu keskmise kasvutempo tasemele.



Kogutud kindlustuspreemiate mahu muutus võrreldes 1999. aastat 1998. aastaga 

oli alljärgnev:



Balti Kindlustuse AS +48,3%; Leks Kindlustus +7,1%; Nordika Kindlustus –

11,6%; Salva Kindlustus +22%; Sampo Kindlustus +13%; Seesam Kindlustus +28%; 

Zürich Kindlustus +46%; kokku 5,8%. 



1999. aastal tehti kahjukindlustuses väljamakseid kahjudeks 568,5 miljoni 

krooni eest, mis moodustas 52% kogutud preemiatest. Enam tegid väljamakseid 

Sampo Eesti Kindlustus (37% kogutud preemiatest), Leks Kindlustus (18,6%) 

ning BICO ja Nordika Kindlustus (9%).



Suurima osa kogutud kindlustuspreemiatest moodustas 1999. aastal endiselt 

liikluskindlustus summas 396,2 miljonit krooni ehk 36,4% koguturu 

preemiatest. Sellele järgnesid kindlustuspreemiate mahu järgi juriidiliste 

isikute maismaasõidukite kindlustus (kasko) summas 268,7 miljonit krooni ehk 

24,7%; juriidiliste isikute varakindlustus summas 121,2 miljonit krooni ehk 

11,1%. Eraisikutele pakutavate põhiliste toodete osakaal oli vastavalt 109,9 

miljonit krooni ehk 10,1% varakindlustuses ning 57,4 miljonit krooni ehk 

5,3% kaskokindlustuses.



1999. aastal "jagunesid" olulisema mahuga kindlustusliigid seltside vahel 

järgmiselt:



Liikluskindlustuse turuliider oli Sampo Eesti Kindlustus (turuosa 36%), 

talle järgnesid Leks Kindlustus (19,4%), ASA Kindlustus (15%) ja Nordika 

Kindlustus (14,2%). Liikluskindlustuses maksti kahjudeks välja 240,7 

miljonit krooni ehk 61% kogutud preemiatest.



Juriidiliste isikute varakindlustuse turuliider oli 1999. aasta lõpus Sampo 

Eesti Kindlustus, kes omas 33%-st turuosa; järgnesid Balti Kindlustus 16%-se 

ning Seesam Kindlustus 15%-se turuosaga. Juriidiliste isikute 

varakindlustuses maksti möödunud aastal välja 64,8 miljonit krooni, mis 

moodustab kogutud preemiatest 53%. 



Juriidiliste isikute kaskokindlustuse turuliider oli 1999. aasta lõpus Sampo 

Eesti Kindlustus, kes omas 39%-st turuosa; järgnesid Leks Kindlustus 20%-se 

ning BICO 14%-se turuosaga. Juriidiliste isikute kaskokindlustuses maksti 

möödunud aastal välja 148,8 miljonit krooni, mis moodustab kogutud 

preemiatest antud kindlustusliigis 55%.



Eraiskute turul kasvatas turuosa Sampo Eesti Kindlustus, kellel kuulus 1999. 

aasta lõpu seisuga 69% turuosa. Talle järgnesid preemiate mahult Leks 

Kindlustus 13,5%-se ning Salva Kindlustus 9%-se turuosaga. 

Eravarakindlustuse kahjude hüvitamiseks maksti möödunud aastal välja 27 

miljonit krooni, mis moodustab kogutud preemiatest antud kindlustusliigis 

25%. Eraisikute kaskokindlustuse turuliider oli 1999. aasta seisuga Sampo 

Eesti Kindlustus, kes omas 36% turust; talle järgnesid Leks Kindlustus 29% 

ning Balti Kindlustus 13,2%-se turuosaga. Erakaskokindlustuse kahjude 

hüvitamiseks maksti möödunud aastal välja 487 miljonit krooni, mis moodustab 

kogutud preemiatest antud kindlustusliigis 85%.



Reisikindlustuse ja õnnetusjuhtumikindlustuse osakaal moodustas koguturu 

preemiatest vastavalt 3% ning 2,9%. Reisikindlustusturu liider oli 1999. 

aasta lõpus Sampo Eesti Kindlustus 20,4%, järgnesid Seesam Kindlustus 16,5% 

ning Leks Kindlustus 13,5%-se turuosadega. Kahjudeks maksti möödunud aastal 

välja 6,2 miljonit krooni, mis moodustab kogutud preemiate mahust 19%.



Õnnetusjuhtumikindlustuse turuliider oli 1999. aasta lõpus Sampo Eesti 

Kindlustus 40,5% turuosaga, järgnesid Seesam Kindlustus 20% ning Leks 

Kindlustus 17%-se turuosadega. Kahjudeks maksti möödunud aastal välja 12,1 

miljonit krooni, mis moodustab kogutud preemiate mahust 39%.



/Allikas: EV Kindlustusinspektsiooni aruanded/





Töötasud ja töötajate keskmine arv



1998. aastal maksti Leks Kindlustuse töötajatele töötasusid 26 509 309 

krooni sh. juhatuse liikmetele ja tegevjuhile kokku 2 337 559 krooni. 

Nõukogu liikmetele tasu ei makstud.



Keskmine töötajate arv: kontoritöötajaid 157, agente 373.





Pille Eikner

avalike suhete juht

6658200