EESTI ÜHISPANK

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



EESTI ÜHISPANGA "AVALIK 1999. MAJANDUSAASTA ARUANNE"



Käesolevaga avalikustab Eesti Ühispank Eesti Panga Presidendi

määrusega nr 25 (19.oktoobrist 1999) kehtestatud korra kohase

"Avaliku majandusaasta aruande". "Avalik 1999. majandusaasta aruanne"

on täismahus kättesaadav panga Interneti koduleheküljelt aadressil

<a href='http://www.eyp.ee/avalik1999majandusaastaaruanne.xls' target='_blank'>http://www.eyp.ee/avalik1999majandusaastaaruanne.xls</a>



Aktsionäride üldkoosolekule 7. aprillil kinnitamiseks esitatav 1999.

aasta aastaaruanne on kättesaadav internetist Ühispanga kodulehelt

(http://www.eyp.ee) hiljemalt 24. märtsist, millest teavitatakse

börsi infosüsteemi kaudu täiendavalt.



KOMMENTAARID EESTI UHISPANGA KONTSERNI 

AVALIKULE 1999. MAJANDUSAASTA ARUANDELE



Eesti  Ühispanga  kontserni  kasum    moodustas  1999.  aastal   100,2

miljonit  krooni  (1998.  aastal   kahjum  382  miljonit).   Kontserni

tegevust mõjutas  tuntavalt 1998.  aasta Vene  kriisist alguse  saanud

majandussurutis, mistõttu oli  1999. aasta laenu-, finantsturgude-  ja

muu müügi- tegevus suhteliselt  tagasihoidlik . Samuti oli  pank 1999.

aastal uute riskide võtmisel väga konsevatiivne.



Omakapitali  ja  aktivate  tootlikkus  on  positiivne, kuid eesmärk on

järgnevatel  aastatel  omakapitali  tootlikkust  oluliselt suurendada.

1999.  aasta  teisel  poolel  vähendati märgatavalt personali (aastaga

vähenes pangas töötajate arv 1466 töötajalt 1191 töötajani). Suund  on

kon-  torite  võrgu   vähendamisele  ning  elektroonilise   panganduse

eelisarendamisele.



1999.   aasta   algul   iseloomustas   Eesti   pangandusturgu    tugev

likviidsusnappus,  põhjuseks   1998.   aasta  augustis  Vene  kriisist

alanud  majanduslangus.  Sellega  kaasnesid  kohaliku  rahaturu kõrged

intressimäärad,   sh   laenutegevust    piirasid   oluliselt    kõrged

laenuintressimäärad   (aasta   algul   väljastatavatel  kroonilaenudel

16,5%).  Pärast  Telekomi  erastamist  1999.  aasta  veebruaris  algas

rahapakkumise  kasv.  Sellega   kaasnes  märgatav  hoiuste kasv. Aasta

teist poolt iseloomustas panganduses tugev likviidsusvaru ning  tuntav

investeerimiskõlbulike     projektide     puudus,     mis    põhjustas

intressimäärade  languse   Eesti  laenuturul.   Eesti  suuremate    ja

edukamate ettevõtete  paranenud võimalus  ligipääsuks rahvusvahelisele

laenuturule  toetas  intressimäärade  langustrendi.  Nende   faktorite

mõjul   toimus   kontserni   laenuportfelli   mõningane    kahanemine,

laenuportfell  hakkas  kasvama  1999.  aasta  teisel poolel, kusjuures

kasv kiirenes neljandas kvartalis.



Majanduslanguse     tingimustes     kasvas     esimesel     poolaastal

probleemlaenude  osakaal  laenuportfellis.  See  oli  üheks põhjuseks,

miks  intressitulude  osas  toimus  1999.  aastal tuntav langus. Eesti

majanduskeskkonna üldise jätkusuutliku ja positiivse arengu juures  on

2000.   aasta  jooksul   oodata  laenuportfelli  kvalitatiivset   ning

kvantitatiivset kasvu.



Võrreldes  1999.  aastat  1998.   aastaga,  on  laenuprovisjonide maht

langenud üle nelja korra (vastavalt 474,5 miljonit krooni 1998.  aasta

lõpus ja  115 miljonit  kroonis 1999.  aasta lõpus),  mis on  tingitud

suhteliselt   kõrgest   provisioneerimise   tasemest   1998.   aastal.

Osaliselt on  provisjonimäära vähenemine  seotud ka  majanduskeskkonna

stabiliseerumisega  ja  majanduse  tõusuga  1999.  aasta lõpus, mis on

positiivselt mõjutanud laenuportfelli kvaliteeti.



Lisaks  kontserni  põhitegevusele  teeniti  veel  68  miljonit  krooni

tütar-  ja  sidusettevõtete  müü-  gilt.  Tulu on saadud Saules Banka,

Leks Kindlustuse ja AS Fondijuht müügist.



Tegevuskuludest  kogusummas  824  miljonit  krooni moodustasid suurima

osa  personalikulud,  284  miljonit  krooni.  Kontserni   töötajaskond

vähenes 1999. aastal   1942 töötajalt 1369  töötajale ehk 573  inimese

võrra  (s.h   Saules  Banka   342  inimest).   Tänu  rangele    kokku-

hoiupoliitikale ning  pankade  1998. aasta  liitumise  järgse sünergia

tekkele,  vähenesid  muud administratiivkulud märgatavalt:  (pro forma

Ühispanga ja Tallinna Panga  kontsern koos 1998.aastal) on  need kulud

vähenenud 22%  võrra.   Uue peahoone  ehitusega suurenesid   kontserni

amortisatsioonikulud. Seoses  panga suunaga  müüa ära  oluline osa oma

kinnisvarast, on  järgnevatel aastatel  oodata antud  kulu vähenemist.

AS TP Liisingu ja  Ühisliisingu AS ühinemisel suurenenud  firmaväärtus

kontserni  bilansis   on  vastavalt   suurendanud  ka    firmaväärtuse

amortisatsioonikulu.



Loetletud tegevuste tulemusena kahanesid kontserni tegevuskulud  1999.

aastal  (v.a  firmaväär-  tuse  amortisatsioon)  pro forma 1,6% ehk 13

miljoni krooni võrra.



Aktivate maht  oli 1999.  aasta lõpus 14,970 miljardit krooni.  Varade

maht 1999. aastal  vä- henes 9,3%  ehk 1,5 miljardi  krooni võrra, mis

tulenes eelkõige Saules Banka müügist. Pro forma (arvestamata  Saulese

müüki) toimus 4,8% varade kasv.



Tingituna        ebasoodsast        majandussituatsioonist        ning

investeerimiskõlbulike  projektide  vähesusest  kahanes  aasta jooksul

1,1  miljardi  krooni  võrra  kontserni  laenuportfell  (neto).   Lae-

nutegevus  elavnes   märgatavalt  1999.   aasta  teises   pooles,  mis

koosmõjus paranenud majanduskeskkonnaga peaks võimaldama 2000.  aastal

teenida  rohkem  tulu.  Laenude  osa  koguvaradest  jäi  1998. aastaga

võrrelduna praktiliselt  samale tasemele:  netolaenuportfell moodustas

1999.   aasta    lõpus    61%   koguvaradest.    Laenude    madalamast

provisioneerimisest  1999.  aastal   ning  ebatõenäoliselt   laekuvate

laenude väljaviimisest  bilansist, on  ka ebatõenäo-  liselt laekuvate

laenude  osatähtsus  kogu  laenuportfellis  kahanenud  aastaga 4,0%-lt

2,7%-ni.



Hoiused kasvasid  (pro forma,  arvestamata Saules  Banka müüki)  1999.

aastal 12,2% ehk ca  miljardi krooni võrra. Rahapakkumise  kasv pärast

Telekomi erastamist ning  majandussituatsiooni paranemine panid  aluse

nõudmiseni  hoiuste  kiirele  kasvule  alates  aprillist  (kasv  1999.

aastal  pro  forma  19.5%  ehk  816  miljonit  krooni). Tähtajalistele

hoiustele  makstavate   intressimäärade  langetamine   mõjus   hoiuste

kasvule  pärssivalt  (kasv  pro  forma  4,6% ehk 185 miljonit krooni).

Tänu  nõudmiseni  hoiuste  kiiremale  kasvule  on  toimunud  passivate

struktuuris nihe odavama ja lühiajalisema raha suunas. Kui  eraisikute

ja  korporatiivklientide  deposiitide  kasv  oli oodatust kiirem (kasv

pro  forma  21%),  siis  omavalitsuste  ning  keskvalitsuse ja eelarve

väliste fondide  deposiitide mahtude  osas toimus  kahanemine ligemale

viiendiku  võrra,  mis  oli  tingitud  järsust riigieelarve defitsiidi

kasvust 1999. aastal.



Omavahendid suurenesid  tänu 100,2  miljoni krooni  suurusele kasumile

ja  FMO-le  suunatud emissioonile (411  tuhat aktsiat, seotud  FMO 20%

osaluse  võõrandamisega  Saules  Bankas)  1999. aasta mais. Täiendavad

omavahendid   vähenesid   seoses   15   miljoni   kroonise   allutatud

võlakohustuste ennetähtaegse tagasimaksega Hüvitusfondile.



Omakapitali suurendamisest ning Saules Banka müügiga kaasnenud  varade

mittekuulumisest  riskiga  kaalutud  aktivate  hulka,  toimus kapitali

adekvaatsuse suhtarvu  (seisuga 31.12.1999  13,4%) oluline  paranemine

võrreldes 1998  aasta lõpu  seisuga. Kapitali  adekvaatsuse paranemine

parandab Eesti Ühispanga kontserni maksevõimet ning sellega  kaasnevat

kontserni usaldusväärsust.



Eesti Ühispanga suhtarvud ja reitingud





SUHTARVUD                              Kontsern          Pank

                                       1999     1998     1999     1998



Omakapitali tulukus (ROE), %           5.07   -29.42     6.60   -30.57

Omakapitali kordaja (EM)               7.97    10.33     7.01     9.04

Puhastulukus (PM), %                   5.37   -22.23     7.90   -28.62

Vara tootlikkus (AU), %               11.85    12.82    11.91    11.82

Vara tulukus (ROA), %                  0.64    -2.85     0.94    -3.38

Puhas intressimarginaal (NIM), %                         3.61     4.12

Hinnavahe (SPREAD), %                                    3.72     4.41





AKSIAINFO                                            Pank

                                                     31.12.99 31.12.98



Aktsiate arv perioodi lõpus                      66,562,381 66,151,422

Keskmine aktsiate arv, arvestades emissioone     66,404,068 44,290,700

Aktsiate hind (Tallinn, sulgemishind), kr.            25.50      19.30

Tulud(Kasum enne erakorral.tulusid/kulusid-Maksud)    129.2     -387.9

Tulud aktsia kohta (keskm.aktsiate arvuga), (EPS)      1.95      -8.76

Hinna / Tulude suhe (P/E)                             13.08      -2.20

Aksiate turuhind perioodi lõpus, kr.                1,697.3    1,276.7

Aktsiate raamatupidamisväärtus, kr.                   22.43      20.20







VARADE KVALITEET                   Kontsern          Pank

(milj.kr.)                         31.12.99 31.12.98 31.12.99 31.12.98



Koguvarad                          14,969.7 16,498.7 13,958.0 13,499.7

Tähtajaks tasumata nõuded, laenud     471.8    213.0    344.1    138.7

- suhe koguvarasse, %                  3.15     1.29     2.47     1.03

Laenukahjumite eraldiste summa        251.4    431.9    174.5    353.3

(ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ja laenud)



Netoomavahendid                     1,701.8  1,876.3  1,673.9  1,624.0

Kapitali adekvaatsus, %               13.42    12.51    13.45    12.85

Tier 1  Ratio, %                      10.16     9.26    10.13     9.00

Tier 2  Ratio, %                       3.26     3.24     3.32     3.85







REITINGUD                             14.03.00    31.12.99    31.12.98



Moody's Investor Service:

Deposiidireiting (lühi/pikaajaliline)  Baa2/P-3    Baa3/P-3    Baa3/P-3

Finantstugevuse reiting                      D+          D           D

Reitingutaseme

kirjeldus Internetis:

<a href='http://www.moodys.com' target='_blank'>http://www.moodys.com</a>



FitchIBCA:

Lühiajaline reiting                         F3          F3          F3

Pikaajaline reiting                        BBB        BBB-        BBB-

Individuaalne reiting                      C/D           D         C/D

Toetusreiting                               3            4           -

Reitingutasemete

kirjeldus Internetis:

<a href='http://www.fitchibca.com' target='_blank'>http://www.fitchibca.com</a>



Thomson Finance BankWatch:

Intra-Country Issuer reiting               A/B         B/C           -

Lühiajaline võlakirjareiting              LC-1           -           -

Reitingutaseme

kirjeldus Internetis:

<a href='http://www.bankwatch.com' target='_blank'>http://www.bankwatch.com</a>









Eesti Ühispanga

juhatus

Tel.+372 66 55 300





Urmas Neetar

aruandluse ja anal.osak.juh.

6 656 390