SAKU ÕLLETEHAS

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



JUHATUSE TEGEVUSARUANNE 2000



Majanduskeskkond ja selle mõjutused



Saku Õlletehase AS-i majandustegevusele ja –tulemusele 2000. aastal

avaldasid olulist mõju alljärgnevad asjaolud:



· jahe suveilmastik ning sellest tulenev tarbimise langus tipphooajal;

· konkurentsi tugevnemine õlle-, mineraalvee- ja karastusjookide turul;

· ettevõtte tegevuse rahvusvahelistumine;

· ettevõtte tegevus PepsiCo kaubamärke kandvate toodete müügiesindajana 

  Eestis;

· õigusaktide, eelkõige tulumaksuseaduse, muutus.



Turusituatsiooni, müügitegevuse ja -tulemuste ülevaade on esitatud

osas Turg ja tarbimine.



2000. aastal sai hoogu  Baltic Beverages Holding AB (BBH) ettevõtete

vaheline kooperatsioon Baltikumis, mille kohaselt Saku Õlletehase AS

eksportis teistele ettevõtetele purgitud õlletooteid ja importis

PET-pakendis vett ja karastusjooke.



Aruandeaastal sõlmisid BBH suuromanik ORKLA ja Carlsberg kokkuleppe

uue ettevõtte Carlsberg Breweries loomiseks, mis on käesolevaks ajaks

saanud aktsepti ka ametiasutustelt. Nimetatud alliansi eesmärk on

optimeerida olemasoleva potentsiaali kasutust rahvusvahelist koostööd

tugevdades.



BBH ja PepsiCo Inc vahelise kokkuleppe (PepsiCo karastusjookide

müügivastutuse ülevõtmine esimesest jaanuarist 2000) täitmisega ning

jõulise sisenemisega karastusjookide turule  kaasnesid Saku Õlletehase

AS-ile nii uued investeeringud koos  hüvitusosalusega PepsiCo poolt,

kui ka vastav ühistegevus täiendavate reklaamiteenuste ostu ja

müügi osas.



Õigusaktide muudatustest on enim tähendust omanud:



· uue tulumaksuseaduse jõustumine 01.01.2000, mille kohaselt

ettevõttel ei ole kohustust maksta teenitud kasumilt tulumaksu

ja kasumit on võimalik kasutada reinvesteeringuteks maksuvabalt.

Samas maksustatakse täiendavalt rida kulusid/toiminguid ja seda

varemkehtinust  kõrgema maksumääraga. Saku Õlletehase AS maksis

aruandeperioodil sellist lisandunud “kulumaksu” 1 178 tuhat

krooni ulatuses. Samuti on maksustatavad lõpliku tulumaksuga

väljamakstud dividendid (va residendist juriidilistele isikutele),

mida on võimalik korrigeerida aastate 1994-1999 puhaskasumi

ühikule langeva mahaarvatava tulumaksu koefitsiendiga. Saku

Õlletehase AS-ile laieneb selline korrigeerimise võimalus –

1994-1999 jaotamata puhaskasumi summa  102 723 tuhat krooni.

  

· uue alkoholiaktsiisiseaduse jõustumine 01.01.2001, mille kohaselt

alkoholi tootmine on võimalik ainult aktsiisilao  põhimõttel.

Seaduse eesmärgiks on harmoniseerida alkoholi tootmise, ladustamise

ja ringluse tingimused Euroopa Liiduga, tagamaks  alkoholi vaba

liikumine sel territooriumil. Sisse on seatud rida uusi nõudeid

aktsiisilaopidaja tegevuse aruandluse ja järelvalve osas. Saku

Õlletehase AS–ile on väljastatud EV Tolliameti tegevusluba

aktsiisilao pidamiseks.



Tarbimiskeskkonda mõõtev tarbijahinnaindeks Eestis kasvas 2000. aastal

keskmiselt 4% ja detsembris 5% võrreldes eelnenud aasta detsembriga.



Saku Õlletehase AS-i turuväärtuse muutust mõõtis aktsia hinna

kasv 14% (2000. aasta viimase ja esimese börsipäeva müügihindade

suhtena).



Aruandeperioodil toimis Saku Õlletehas AS emaettevõttena kontsernis;

samas ei toimunud tütarettevõtetes AS Saku Linnas (likvideerimisel)

ja Saku Keldri OÜ aktiivset majandustegevust.







Turg ja tarbimine



2000. aastal kujunes Eesti õlleturu hinnanguliseks suuruseks 87,8

miljonit liitrit, mis on 1% võrra väikesem võrreldes eelnenud aastaga

(1999 – 88,6 miljonit liitrit). Importõlle osakaal moodustas koguturust

umbes 6,2 miljonit liitrit ehk 7%, olles 3 protsendipunkti võrra väiksem

kui 1999. aastal.



Saku Õlletehase AS jätkas 2000. aastal Eesti õlleturu liidrina,

omades koguturul 48-protsendilist osakaalu – sellega täitis ettevõte

püstitatud eesmärgi. Turul teisel positsioonil oleva Tartu Õlletehase

turuosa ulatus vaadeldaval perioodil 31%-ni, kolmanda õlletehase

Viru Õlu turuosa suuruseks oli 9%.



Vaatamata tugevnenud konkurentsile (renoveeritud tootmisüksuste ning

kaubamärgiga turule tulnud arvestatav konkurent), vähenes Saku

Õlletehase turuosa vaadeldaval aastal vaid 2 protsendipunkti võrra.

Turuosa vähenemise põhjuseks oli erinevalt konkurentidest mitte

osalemine eriti kangetele ja odavatele õlledele suunatud

allahindluskampaaniates. Eriti kangete ja odavate õllede segment

mõjutab negatiivselt ettevõtte kasumitootlikkust, kuigi aitab

lühiajaliselt kasvatada turuosa.



Saku Õlletehase peamine toode – Saku Originaal säilitas 2000. aastal

kindla õlleturu liidripositsiooni, olles Emori uuringu andmetel

jätkuvalt Eesti tuntuim ja populaarseim õllemark.



Õlletarbimine Eestis ühe inimese kohta ulatus hinnanguliselt

64 liitrini, 1999. aastal oli vastav näitaja 61 liitrit inimese kohta.

Tegelikku kasvu õlletarbimises siiski ei toimunud – vahe kahe aasta

näitajate vahel on põhjustatud EV Statistikaameti poolsest rahvaarvu

ümberhindamisest.



Eesti mineraalveeturu hinnanguliseks suuruseks 2000. aastal oli

23 miljonit liitrit, mis on umbes 10% võrra suurem kui eelnenud

aastal (1999 – 21 miljonit liitrit). Mineraalvee tarbimine ühe

inimese kohta ulatus umbes 16,5 liitrini, olles 10% võrra suurem kui

1999. aastal. Saku Õlletehase AS-i mineraalvesi Vichy Classique kuulus

ka 2000. aastal Eesti populaarseimate ja tuntuimate mineraalvete hulka,

olles turul jätkuvalt teisel positsioonil.



Eesti karastusjookide turu hinnanguliseks suuruseks kujunes 2000. aastal

43 miljonit liitrit. Karastusjookide tarbimine ühe inimese kohta

moodustas 31 liitrit. Aastat nullilähedase turuosaga alustanud PepsiCo

jookide osakaal moodustas 2000. aasta kokkuvõttena  4% karastusjookide

turust.



Õlle, mineraalvee ja karastusjookide üldiselt tagasihoidlikku müüki

ning tarbimist Eestis mõjutasid 2000. aastal peamiselt keskmisest

jahedamad kevad- ja suveilmad.





Saku Õlletehase AS-i kogumüügi suurus 2000. aastal ulatus 51,7 miljoni

liitrini, jäädes üldjoontes samale tasemele võrreldes eelnenud aastaga

(1999 – 51,6 miljonit liitrit). Õllede müügimaht moodustas kogumüügist

45,9 miljonit liitrit, mis on 1,7 miljoni liitri ehk 3% võrra väiksem

kui 1999. aastal. Mineraalvett müüdi vaadeldaval perioodil 3,5 miljonit

liitrit, mis on 0,4 miljoni liitri ehk 10% võrra vähem kui eelnenud

aastal.  Hästi edenes 2000. aastal uue segmendina lisandunud

karastusjookide müük, ulatudes kokku üle 2 miljoni liitri.



Saku Õlletehase AS-i omatoodangu ekspordi maht ulatus 2000. aastal

3,7 miljoni liitrini, kasvades võrrelduna eelnenud aastaga 23,3%.

Omatoodangu eksport moodustas vaadeldaval aastal 8% omatoodangu

müügist. Saku Õlletehase AS eksportis oma toodangut Soome, Lätisse,

Leetu ja Ameerika Ühendriikidesse.



Impordi osakaal Saku Õlletehase AS-i kogumüügis ulatus 2000. aastal

5,8 miljoni liitrini, mis on võrreldes eelnenud aastaga kasvanud

38,1% võrra (1999 – 4,2 miljonit liitrit) peamiselt PepsiCo

jookide arvel.







Majandustegevus ja -tulem



Kontserni realiseerimise netokäive moodustas 2000. aastal 729 619 tuhat

krooni, mis oli 2% ehk 14 579 tuhande krooni võrra suurem eelnenud

aastast. Netokäibe struktuuris toimunud suuremad  muutused tulenevad

tooteportfelli koosseisu muudatustest:  tõusid importjookide osakaal

1,5 protsendipunkti ja teenuste osakaal 0,7 protsendipunkti võrra ning

vastavalt vähenesid õllede osakaal 1,4 protsendipunkti ja taara osakaal

0,9 protsendipunkti võrra. Viimane muutus tuleneb ringlustaara

vähenemisest ja ühekordse pakendi suurenemisest pakendite kogumis.



Kontserni ärikulud summas 664 601 tuhat krooni kasvasid 4% ehk

23 496 tuhande krooni võrra, kusjuures  ärikulude osatähtsus ärituludes

 kasvas aruandeperioodil 0,6 protsendipunkti võrra eelnenud aastaga

võrreldes. Ärikuludes näitavad suurimat kasvu põhivara kulum tulenevalt

viimaste aastate suuremahulistest investeeringutest ja teatud osas ka

kasutusrendi ümberklassifitseerimisest kapitalirendiks ning reklaami-,

abimaterjalide ja importjookide kulud, mis toetavad muudatusi

tooteportfellis. Tööjõuga seotud kulude kasvu on tinginud vajadus tagada

ettevõtte konkurentsivõimelisus tööjõuturul.



Saku Õlletehase AS-i ärikasum summas 73 944 tuhat krooni vähenes eelnenud

aastaga võrreldes 2 095 tuhat krooni ehk 3%.  2000. aasta puhaskasumiks

kujunes 73 955 tuhat krooni; puhaskasum aktsia kohta moodustas 9,24

krooni ja see kasvas 21% .



Saku Õlletehase AS  otsene maksukoormus 2000. aastal moodustas

220 567 tuhat krooni; alkoholiaktsiisi maksti seejuures summas

129 798 tuhat krooni.



Majandustegevuse tulemuslikkust mõõtvad varade, omakapitali ja

netokäibe suhtes arvutatavad  finantssuhtarvud ning maksevõimet

väljendavad suhtarvud näitavad valdavalt langustendentsi, mis

kajastab mõningat varade ja kulude ennakkasvu käibe ja tulude

suhtes aruandeaastal.



Ettevõttes töötas 2000. aasta lõpu seisuga põhikohaga 269 töötajat.

Ettevõtte juhatuse liikmetele tasu nende tegevuse eest juhatuses ei

makstud; nõukogu liikmetele makstud  tasu moodustas aruandeaastal

100 tuhat krooni.







Investeeringud



Saku Õlletehase AS-ile kujunes 2000.aasta intensiivseks

investeeringute perioodiks, mille tulemusena võeti arvele

materiaalset ja immateriaalset põhivara ning maad kogusummas

60,8 miljoni krooni väärtuses ning tehti finantsinvesteeringuid

10,6 miljoni krooni ulatuses. Investeeringud olid finantseeritud

täies ulatuses ettevõttesiseste allikate arvelt. Tootmisega seotud

investeeringud kogusummas 20,8 miljonit krooni olid põhiliselt

suunatud keedumaja ühe keeduliini renoveerimisse, pärmihoidla laiendusse

ja pärmi kvaliteedi tõstmisse ning villimisliini seadmete osalisse

uuendamisse. Alustati investeeringuga käärlaagri mahutite võimsuse

tõstmiseks.



Müügitegevust toetavaid seadmeid ning pika kasutusajaga inventari

soetati kokku 29,9 miljoni krooni eest. Finantsinvesteeringud(AS Rocca

Al Mare Suurhalli aktsiate ja võlakirjade ost) on suunatud tulevikku

ning seotud turundus- ja müügiõiguste tagamisega.



Logistiliste lahenduste täiustamiseks nii laomajanduse kui vedude alal

laiendas ettevõte oma territooriumi Saku Autobaasilt ostetud kinnistu

võrra ning   heakorrastas endise Saku Linnase kinnistu territooriumi

ja infrastruktuuri. Kokku investeeriti sellesse valdkonda 6,3 miljonit

krooni.



Arvutisüsteeme arendati ning veovahendeid soetati kokku 3,4 miljoni

krooni ulatuses.





Ruth Roht

suhte- ja teabekorraldusjuht

6 508 303