HANSAPANK

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



KONSOLIDEERITUD AUDITEERIMATA MAJANDUSTULEMUSED, 2000



Hansapanga  Grupi 2000. aasta konsolideeritud auditeerimata puhaskasum

oli  1,29  mld krooni. Grupi bilansimaht ulatus 31. detsembri  seisuga

45,60 mld kroonini.



Grupi  konsolideeritud bilansimaht suurenes 2000. aasta jooksul  33,1%

45  595,5  mln  kroonini. Pärast esimese kvartali suhteliselt  aeglast

kasvu (+0,44 mld krooni), elavnes majandustegevuse teises ja kolmandas

kvartalis (kasvud vastavalt 6,32 mld krooni ja 2,88 mld krooni.) Teise

kvartali  suur kasv sisaldab ka kahte erakorralist sündmust: Ventspils

UBB  ost  (+0,6 mld krooni) ning Eurovõlakirjade emissioon  (+2,3  mld

krooni).  2000.  aasta 11,34 mld krooni suurusest kasvust  moodustasid

klientide hoiused 83%.

Grupi hoiused suurenesid aasta jooksul 9,44 mld krooni võrra 29,23 mld

kroonini. Sellest 55% tulenes Eestist, 23% Lätist, 9% Leedust ning 13%

Ventspils UBB liitmisest. Kui aasta esimesel poolel olid nõudmiseni ja

tähtajaliste hoiuste kasvutempod suhteliselt võrdsed (29% vs 28%),  on

teisel  poolaastal  tähtajaliste hoiuste kasv hoogustunud  (32%)  ning

nõudmiseni hoiuste kasv aeglustunud (7%).

Välisfinantseerimise   maht   jäi   aasta   kokkuvõttes   praktiliselt

muutumatuks,  vähenedes 4,7 mln krooni võrra 6,92 mld kroonini.  Samas

toimusid välisfinantseerimise sisemises struktuuris olulised muutused.

Emiteeritud  võlakirjade maht kasvas aastaga 136,1% 2,99 mld  kroonini

Kasvu   põhjuseks   on   märtsis  toimunud  150   mln   euro   suurune

võlakirjaemissioon.  Samal  ajal  langes  teistelt  pankadelt   võetud

laenude maht 23,7% 3,92 mld kroonini. 2000. aastal maksis grupp tagasi

mitu  teistelt pankadelt saadud laenu, sh. märtsis 800 mln  krooni  ja

augustis 400 mln krooni suurused sündikaatlaenud.



Grupi  omakapital  suurenes aastaga 16,3% ning  ulatus  31.  detsembri

seisuga 5,76 mld kroonini. Omakapitali suurendas aruandeaasta 1,29 mld

krooni   suurune   puhaskasum.   Samas  maksis   Hansapank   vastavalt

aktsionäride   üldkoosoleku  otsusele  10.  mail  igale   aktsionärile

dividende  5  krooni aktsia kohta, kokku 393,8 mln  krooni  väärtuses.

Dividendide tulumaksukulu oli kokku 84,8 mln krooni. Nimetatud  summad

vähendasid panga eelmiste perioodide jaotamata kasumit.

Detsembri lõpus oli grupi kapitali adekvaatsus 17,70% (Tier I 15,98%).



Pärast     tagasihoidlikku     esimest     kvartalit,     aktiviseerus

majanduskeskkonna    paranemise   toel    ka    finantseerimistegevus.

Laenuportfelli  kasvutempo  tõusis esimese kvartali  4,8%’lt  10,2%’le

teises  kvartalis; 10,6%-le kolmandas kvartalis ja 10,9%-le  neljandas

kvartalis.  Aastaga  suurenes  laenuportfell  kokku  41,6%,   ulatudes

detsembri   lõpus   27,56  mld  kroonini.  Samas  jäi   laenuportfelli

kasvutempo endiselt alla hoiuste vastavale näitajale, mistõttu  langes

grupi   laenude  ja  hoiuste  suhe  aasta  alguse  98,4%’lt  94,3%’le.

Osaliselt  on  selle  suhtarvu langus tingitud Venstpils  UBB  ostust.

Nimelt  oli  Ventspils  UBB  laenude  ja  hoiuste  suhe  35,8%.   Neto

laenuportfelli  osakaal  varades oli samal  ajal  58,9%  (54,9%  aasta

alguses).

Grupi laenukahjumite reserv moodustas detsembri lõpul laenuportfellist

2,45%  (aasta  alguses 3,32%). Üle 60 päeva tähtaja  ületanud  laenude

maht  ulatus  135,0  mln kroonini, moodustades grupi  laenuportfellist

0,49%.



Likviidsete vahendite (sularaha, nõuded keskpangale, vahendid  teistes

pankades, likviidsusportfell) maht suurenes hoiuste kasvu toel aastaga

25,7% 12,77 mld kroonini, moodustades grupi varades 28,0%.

Seoses   Ventspils  UBB  ostuga  suurenes  grupi  bilansis  kajastatud

firmaväärtus  58,0 mln krooni võrra. Nimetatud summa  amortiseeritakse

lineaarselt 5 aasta jooksul.



Hansapanga  Grupi 2000. aasta konsolideeritud auditeerimata puhaskasum

oli  1 285,2 mln krooni. Grupi kvartaalsed puhaskasumid olid 325,9 mln

krooni  esimeses  kvartalis, 285,0 mln krooni teises kvartalis,  323,0

mln   krooni  kolmandas  kvartalis  ja  351,3  mln  krooni   neljandas

kvartalis.  Neljanda  kvartali tulemus sisaldab  ka  56,4  mln  krooni

suurust  erakorralist tulu seoses Hoiupanga Töötajate AS’iga  sõlmitud

kohtuvälisele lahendile.



Grupi  viie  äriüksuse  lõikes olid 2000. aasta  tulemused  järgmised:

Hansapank  Eesti  659,6  mln  krooni,  Hansabanka  83,4  mln   krooni,

Hansabankas  –34,4  mln  krooni,  Hansa  Capital  373,9  mln   krooni,

Hansabank  Markets  239,4  mln  krooni (alates  2000.  aasta  märtsist

Hansabank  Marketsi koosseisu kuuluva korporatiivpanganduse  divisjoni

esimese  kahe  kuu tulemused kajastuvad Hansapank Eesti all)  ja  muud

(toimingud, mis ei ole otseselt seotud ühegi ärivaldkonnaga) –36,7 mln

krooni.  Nimetatud tulemused ei ole võrreldavad vastavate juriidiliste

isikute  tulemustega  (AS Hansapank 734,1 mln krooni,  a/s  Hansabanka

145,1  mln krooni, AB bankas Hansabankas –15,6 mln krooni ja AS  Hansa

Capital 395,8 mln krooni).



Intressitulu suurenes 2000. aastaga võrreldes 37,8% 3,39 mld  kroonini

ning  intressikulu  kasvas samal ajal 42,7% 1,41 mld  kroonini.  Selle

tulemusena kasvas puhas intressitulu 34,6% 1,98 mld kroonini.

Kogu   intressitulust   2,56  mld  krooni  moodustavad   laenu-   ning

liisingintressid.  Nende maht kasvas aastaga 24,6%,  olles  ligi  kaks

korda  madalam laenuportfelli kasvutempost (41,6%). Suur  erinevus  on

ühelt poolt tingitud marginaalide langusest kuid teisalt ka asjaolust,

et  portfelli  kiire  kasv leidis aset viimase  poole  aasta  jooksul.

Kiireima   kasvutempoga  on  jätkuvalt  likviidsusportfelliga   seotud

tuluallikad: teistesse pankadesse paigutatud vahenditelt  saadud  tulu

(kasv  aastaga  87,8%  307,1 mln kroonini) ja  võlakirjadelt  teenitud

intressid  (kasv  85,2%  321,5 mln kroonini). Mõlema  tululiigi  kasvu

peamisteks  põhjusteks  olid  euro-intresside  tõus  ning  likviidsete

vahendite keskmise taseme tõus viimase aasta jooksul.



Intressikulu  poolel ulatusid kulutused hoiustele 0,82  mld  kroonini.

Sellest 94,7 mln krooni olid maksed Hoiuste Tagamise Fondi. Aastaga on

hoiuste   intressikulu  kasvanud  41,4%  (võrrelduna   hoiuste   47,7%

kasvuga). Välisfinantseerimise kulu (teistelt pankadelt saadud  laenud

ja  hoiused  ning  emiteeritud võlakirjad)  suurenes  võrreldes  1999.

aastaga  23,7%  440,0 mln kroonini. Nimetatud vahendite  maht  vähenes

samal  ajal  1,8%  võrra,  mis  on  peamiselt  tingitud  kahe  suurema

sündikaatlaenu tagasimaksmisest.

Võrrelduna  1999.  aastaga  langes intressi teenivate  varade  tootlus

0,24%  võrra 9,15%’le. Samal ajal vähenes intressi kandvate  passivate

hind  0,09%  võrra 3,88%’le, mistõttu grupi spread langes 0,15%  võrra

5,26%’le.  Grupi  puhas intressimarginaal tõusis aasta  jooksul  0,05%

võrra,    olles   detsembri   lõpus   4,91%.   Vaatamata   langevatele

laenumarginaalidele, toetasid puhast intressimarginaali kõrgemad euro-

intressid ja kiirenenud laenuportfelli kasv.



Saadud  teenustasude  maht suurenes võrreldes  1999.  aasta  näitajaga

39,8%,  ulatudes  2000. aastal 1,09 mld kroonini.  Ühtlaselt  kasvasid

kõik suuremad tuluallikad. Teise poolaasta kiire laenukasvu tulemusena

tõusid  suurimaks  tululiigiks laenu-, garantii-  ja  liisingtoodetelt

teenitud  tasud,  mis ulatusid aasta kokkuvõttes  309,9  mln  kroonini

(kasv  72,9%).  Antud tululiigi kiire kasvu põhjuseks on laenutegevuse

madalseis  möödunud  aasta esimesel poolel.  Eriti  kiiresti  kasvasid

liising-   ja   faktooringtasud   –   146,8%   139,0   mln   kroonini.

Elektrooniliste kanalite kaudu pakutavatelt teenustelt  teeniti  2000.

aastal  291,3  mln  krooni (kasv aastaga 36,6%). Detsembri  lõpus  oli

grupil  Eestis juba 187 000 ja Lätis 23 000 Interneti panga kasutajat.

Makstud  teenustasude maht suurenes aastaga 13,6% 208,5 mln  kroonini.

Kasvu  põhjuseks on väärtpaberiteenuste 47,4% kasv 25,3  mln  kroonini

ning kaarditeenuste 28,4% kasv 68,7 mln kroonini. Puhas teenustasutulu

suurenes aastaga 47,8% 0,88 mld kroonini.

Finantstuludena teenis grupp 2000. aastal 0,56 mld krooni, mis on 6,2%

vähem   kui  eelmisel  aastal.  Languse  põhjuseks  on  1999.   aastal

tütarettevõtete müügist teenitud 112,0 mln krooni suurune erakorraline

tulu    ning    1999.   aasta   alguses   ülikõrgel   tasemel    olnud

tuletistehingutelt teenitud tulu 67,2% vähenemine 44,4  mln  kroonile.

Samas suurenes valuutavahetusest teenitud tulu aastaga 24,2% 349,6 mln

kroonini.  Aktsiatelt ja võlakirjadelt teenis grupp aastaga  92,4  mln

krooni.

Grupi  kogutulud  ulatusid 2000. aastal 3,55  mld  kroonini,  ületades

1999.  aasta  tulemust 25,1%. Tulude jaotus oli järgmine: 55,7%  puhas

intressitulu,    24,7%    puhas    teenustasutulu,     15,9%     kasum

finantstegevusest  ja 3,7% muud tulud. Grupi kogutulud  olid  esimeses

kvartalis 0,77 mld krooni, teises kvartalis 0,82 mld krooni, kolmandas

kvartalis 0,94 mld krooni ja neljandas kvartalis 1,02 mld krooni.



Tegevuskulud  ulatusid 2000. aastal 1,90 mld kroonini, kasvades  1999.

aasta  tulemusega võrreldes 19,3%. Esimeses kvartalis  ulatusid  kulud

0,41  mld  kroonini,  teises kvartalis 0,45  mld  kroonini,  kolmandas

kvartalis 0,49 mld kroonini ja neljandas kvartalis 0,56 mld kroonini.

Kuludest  moodustasid 37,5% personalikulu (kasv aastaga 23,7%),  21,4%

administratiivkulu (kasv 11,5%), 20,7% muud kulud (k.a.  firmaväärtuse

amortisatsioon)  (kasv  17,2%),  14,3%  kulum  (kasv  31,1%)  ja  6,1%

andmetöötluskulud  (kasv  6,7%).  Kulumi  keskmisest   kiirema   kasvu

põhjuseks  on peamiselt Hoiupanga infosüsteemide ühendamise  ja  aasta

2000   projekti   raames  tehtud  infotehnoloogilised  investeeringud.

Personalikulu 23,7% kasvu tingis suures osas töötajate arvu 12,2% tõus

3  431’ni. Töötajate arvu kasvust enamus tulenes Hansabanka’st,  mille

töötajate  arv suurenes aastaga 196 võrra 853-le. Administratiivkulude

kiirenenud kasvu peamisteks põhjusteks on üüri ja rendikulu 35,0% kasv

ning sidekulude 27,6% kasv.

Kokkuvõttes jäi kulude 19,3% kasv alla nii tulude 25,1% kasvule kui ka

tegevusmahtude  (bilansimahu) 33,1% kasvule, mis  väljendab  paranenud

efektiivsust.  Grupi kulu-tulu suhe enne provisjone oli  2000.  aastal

47,8% ja tegevuskulude suhe keskmistesse varadesse oli 4,2%.



Laenu ja garantiiprovisjonid ulatusid 2000. aastal 494,0 mln kroonini,

mis  on  0,8%  rohkem kui 1999. aastal. Esimeses kvartalis  moodustati

provisjone  59,3  mln  krooni,  teises  kvartalis  120,9  mln  krooni,

kolmandas kvartalis 172,4 mln krooni ja neljandas kvartalis 141,3  mln

krooni  väärtuses. 2000. aastal kirjutas grupp laene  maha  433,3  mln

krooni  ulatuses. Mahakirjutatud laene võideti tagasi 129,2 mln krooni

väärtuses.  Grupi  riskikulu,  s.o. (mahakantud  laenud–tagasi  saadud

laenud)/keskmine  laenuportfell, langes 1999. aasta 2,79%’lt  1,33%’le

2000. aastal. Grupi eesmärk on alandada riskikulu 0,8%’ni.





Mart Tõevere

Investorsuhete juht

+372 6131 569