EESTI TELEKOM

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



ESIALGSED TULEMUSED 2001, EEK



7. veebruar 2002









      AS EESTI TELEKOM 2001.A. ESIALGSED TULEMUSED

         “Esimene aasta täielikus konkurentsis”

                            

                            



Eesti  juhtiv  telekommunikatsiooniteenuste  pakkuja,  AS

Eesti  Telekom,  avaldab 31. detsembril 2001.a.  lõppenud

majandusaasta esialgsed tulemused.





Olulisemad finantsnäitajad

                                2001         2000  Muutus, %

Äritulud, mln EEK              4 285        3 973          8

Tegevuskasum       enne        1 937        2 078         -7

põhivara  kulumit,  mln

EEK

Marginaal, %                      45           52           

Tegevuskasum, mln EEK            795        1 109        -28

Marginaal, %                      19           28           

Kasum              enne          818        1 097        -25

maksustamist, mln EEK

Perioodi puhaskasum              787        1 122        -30

Tulu aktsia kohta, EEK          5,73         8,17        -30

A-aktsiate arv           137 383 178  137 383 178           

Investeeringuid*),  mln          969        1 268        -23

EEK

Netovõla           suhe         -9,0         -6,9           

omakapitali, %

*) ei sisalda investeeringuid kommertspaberitesse



“2001.aastal  tõestas  Eesti  Telekom  grupp  oma  võimet

kohaneda -  saada hakkama muutunud turukeskkonnas,  minna

kaasa  tehnoloogiliste uuendustega, tulla vastu klientide

mitmekesistuvatele   nõudmistele,”    rõhutas    juhatuse

esimees,   Jaan  Männik,  Eesti  Telekom  grupi  tulemusi

kommenteerides.





Täiendav informatsioon:



Krister Björkqvist,  finantsdirektor 6 272 465



Hille  Võrk, finantsjuht 6 272 460



JUHATUSE ESIMEHE ARUANNE



2001.aasta   oli  Eesti  Telekom  grupile  keeruline   ja

väljakutseid   esitav.  Telekommunikatsiooniturg   avanes

täielikult  konkurentsile ning esimene  poolaasta  möödus

uute  turule  sisenejate  poolse väga  tugeva  hinnasurve

tingimustes.   Samaaegselt  toimusid  mitmed   muudatused

regulatoorses keskkonnas, mis seadsid turul domineerivate

operaatorite  tegevusele piiranguid.  Praegu,  2002.aasta

alul,    julgen   ma   väita,   et   suutsime    mulluste

väljakutsetega  hakkama saada ning alanud aastalt  ootame

taas suuremat stabiilsust.



Konkurentsivõitlusele  ja regulatsioonidega  kohanemisele

lisaks   jõuti   juurutada  mitmeid  uusi  tehnoloogiaid.

Kommertskasutusse anti GPRS. ADSL liinide  tiheduselt  on

Eesti  võrreldav ka enamareneud Lääne-Euroopa  riikidega.

Mõlemad    grupi   operaatorid   tulid    turule    uute,

innovaatiliste  toodetega nii traditsioonilistes  kui  ka

uutes  tegevusvaldkondades. Koostöös kodu- ja välismaiste

telekommunikatsiooni ja meediaettevõtetega laiendati  oma

tegevust väljapoole traditsioonilisi telekommunikatsiooni

piire,  mis  on  eriti oluline Eesti turu  piiratud  mahu

taustal.



Tulud, kulud ja kasum



Eesti  Telekom grupi 2001.aasta konsolideeritud  äritulud

moodustasid  4  285  mln  krooni,  kasvades  2000.aastaga

võrreldes  8%.  Grupi tegevuskasum enne põhivara  kulumit

oli  1 937 mln krooni, kahanedes mullusega võrreldes  7%.

Tegevuskasumi  marginaal oli 45%.  Tegevuskulud  kasvasid

2000.aastaga  võrreldes  24% 2 347  mln  kroonini.  Eesti

Telekom  grupi puhaskasum 2001.aastal oli 787 mln krooni,

kahanedes  eelneva  aastaga võrreldes  30%.  Tulu  aktsia

kohta     teeniti     5,73    krooni.     Konsolideeritud

majandusnäitajate    kujunemist    mõjutasid    järgmised

erakorralised tegurid:



Ų    6. veebruaril 2001.a. esitas  OÜ Albufent Tallinna

     Linnakohtule avalduse, milles loobus tingimusteta oma 55

     mln  kroonisest  hagist AS-i Eesti  Telefoni  vastu.

     19.veebruaril lõpetas Tallinna Linnakohus oma määrusega

     menetluse antud kohtuasjas. Aastate jooksul oli AS Eesti

     Telefon moodustanud 46 mln krooni suuruse reservi antud

     nõude katteks, mille ta nüüd võis läbi kasumiaruande

     (muud kulud) likvideerida;

Ų    11. aprillil 2001.a. sõlmis AS Eesti Telefon AS-iga

     Eniro Eesti 60% AS-i Teabeliin aktsiate müügilepingu.

     Aktsiate müügihinnaks oli 43.5 mln krooni. Tehingust

     saadud 32 mln kroonine kasum kajastub tütarettevõtetest

     saadud tuluna.

Ų    Võrreldes 2000. aastaga on konsolideeritud

     aruannetes muudetud dividendidelt arvestatud tulumaksu

     kajastamise põhimõtteid vastavalt IAS 12. Kui senini

     kajastati dividendidelt arvestatud tulumaks eelmiste

     perioodide jaotamata kasumist tehtud kuludena, siis

     alates 2001. aastast kajastatakse taoline kulu

     kasumiaruandes. Võrreldavuse tagamiseks on vastavalt

     korrigeeritud ka 2000. aasta näitajaid.

Ų    Nii Eesti Telefon grupi kui EMT grupi tulusid ja

     kulusid on oluliselt mõjutanud AS-i Eesti Telefon ja

     mobiilsideoperaatorite vahel 2001. aasta alguses sõlmitud

     uued sidumislepingud.

Ų    Esimesel konkurentsiaastal vaatas Eesti Telefon,

     vastavalt IAS 36, oma varad üle ning kandis neid maha 100

     mln krooni ulatuses.



AS-i  Eesti  Telefon, grupi fikseeritud side  operaatori,

jaoks oli aasta 2001 eriline. Fikseeritud sideturg avanes

2001.a.  1.jaanuarist  täielikult  konkurentsile.  Turule

sisenesid  mitmed uued operaatorid, tuues  kaasa  olulise

kõnetariifide languse. Eesti Telefon reageeris toimuvale,

muutes   ka  oma  tariifid  paindlikumaks,  tuues  turule

boonuspaketid  ja  viies  läbi  muid  edenduskampaaniaid.

Aasta  keskpaigas tariifde langustempo pidurdus  ning  ka

Eesti    Telefoni   turuosad   hakkasid   stabiliseeruma.

Ettevõtte hinnangulistel andmetel kuulus talle aasta lõpu

seisuga 91% kogu kõneteenuste turust, 90% riigisiseste ja

75%  mobiilikõnede  turust. Rahvusvaheliste  kõnede  osas

hindab Eesti Telefon oma turuosa 70%-le. Järjekordne samm

klientidele paindlikuma hinnakujunduse pakkumiseks toimus

2002.aasta   algul,  mil  ettevõte   tuli   turule   uute

hinnapakettidega,  mis  võimaldavad  telefonikasutajatel,

nende  konkreetsetest  vajadustest lähtuvalt,  sobivaimat

kuutasu  ja  minutitariifide kombinatsioone  valida  ning

seeläbi oma kulutusi optimeerida.



AS  Eesti  Telefon  ei ole oma tegevuses  piirdunud  vaid

traditsioonilise kõneside valdkonnaga. Aastal 2001  tuldi

välja  mitmete  uute  toodetega.  Ettevõte  on  jõuliselt

liikumas  rakendusrendi  ja  IT-lahenduste  turule.   ASP

(Application  Service  Provider) ärimudeli  alusel  pakub

Eesti  Telefon analüüsitarkvara lahendust Atlas  Oraakel,

kommunikatsiooni-  ja  grupitöötarkvara  lahendust  Atlas

Maestro, internetipõhist ajabroneerimisrakendust Atlas E-

administraator,   kliendiseadmete  majutusteenust   Atlas

Telehotell, rendipinda video- ja audiosalvestistele Atlas

Realtime, veebipõhist raamatupidamistarkvara renditeenust

B24,    e-poe    rakenduste   renti   ning    IP-põhiseid

kõnesidelahendusi ja kõnekäsitlussüsteeme. Aasta  jooksul

alustas Eesti Telefon koostööd mitmete välispartneritega:

Wicom Communications, SAS Institute, Microsoft, Infonet.



Põhilistest  tulukategooriatest kasvasid  Eesti  Telefoni

riigisiseste   kõnede,  mobiilside   ja   dial-up   tulud

2000.aastaga võrreldes vastavalt 1%, 17% ja  21%.   Tulud

andmesidest  ja  Interneti  lahendustest  kasvasid  144%.

Rahvusvaheliste kõnede tulud kahanesid 46% ja põhiliinide

tulud 6%.



Tegevuse  efektiivistamise  eesmärgil  on  Eesti  Telefon

vaadanud üle oma kulutuste struktuuri. Kavas on  müüa  17

büroo-   ja   tehnoloogilist  hoonet,  üldpinnaga   kokku

ligikaudu   21,500  ruutmeetrit.  Enamasti  on   tegemist

endiste      telefonijaamadega,     mida      piirkondade

digitaliseerimise   järel  enam  ei   vajata.   Müüdavate

objektide   hulka   kuulub  aga  ka  praegune   peakorter

Tallinnas. Eesti Telefon loodab mittevajalikest hoonetest

vabanemisega  saavutada  kokkuhoiu ekspluatatsioonikulude

vähenemise arvelt umbes 5 mln krooni aastas.



Efektiivsuse       tõstmiseks      ja      põhitegevusele

kontsentreerumiseks    andis    Eesti    Telefon     kogu

letiteenindusfunktsiooni koos seniste teeninduskeskustega

üle   Hallo!  müügiketile,  mis  kuulub  Eesti   Telefoni

tütarettevõttele  AS  Telefonipood.  Samas  kahekordistus

muudatuse  tulemusena Eesti Telefoni kliente teenindavate

esinduste arv 39-ni.



AS-i  Eesti  telefon töötajate arv oli 2001.aasta  lõpuks

langenud 1 552-ni (detsembris 2000: 2 379).



Eesti  Telefon grupi konsolideeritud äritulud 2001.aastal

moodustasid  2  872  mln  krooni,  kasvades  aastaga  7%.

Kasvust 204 mln krooni andis sidumisteenuse tulude  tõus.

Grupi  tegevuskulud  kasvasid  30%  ulatudes  1  989  mln

kroonini.   Seejuures  kasvasid  sidumisteenusega  seotud

kulud  430 mln krooni. Tegevuskasum enne põhivara kulumit

ja  puhaskasum  olid 883 mln krooni  ja  49  mln  krooni,

kahanedes eelneva aasta suhtes vastavalt  24% ja 88%.



Eesti  Sideameti  uurimuse andmetel oli  mobiiltelefonide

tihedus  Eestis 2001.aasta lõpuks jõudnud  52  telefonini

100  elaniku kohta. Sama allikas hindas AS-i  EMT  (Eesti

Telekom grupi mobiilside operaator) turuosaks 54%.  AS-il

EMT  oli  2001.a.  detsembri lõpus 382,7  tuhat  klienti.

Aasta  jooksul  kasvas klientide arv 54,3 tuhande  võrra.

Klientide   hulgas  oli  127  tuhat  ettemaksega   kaardi

kasutajat  (kasv  18,6 tuhat) ja 225,7 tuhat  lepingulist

klienti (kasv 35,7 tuhat). 2001.a. teeniti kliendi  kohta

tulu 452 krooni kuus (2000.a.  449 krooni kuus).



Oluliseks  sündmuseks  EMT jaoks oli  2001.aastal  GPRS-i

käivitamine,   mis  on  saanud  kasutajate   positiivsete

hinnangute  osaliseks.   Klientidele  hakati  pakkuma  ka

mitmeid muid uusi teenuseid. Mõeldes eelkõige noorematele

kasutajatele   alustati   koostööd   mitmete    Interneti

portaalidega  ja  telekanalitega.  Klientidel   on   nüüd

võimalik  laadida Internetist logosid ja helinaid,  saata

portaalidest  SMS-e  ning suhelda teleekraanile  sõnumeid

läkitades. Aasta jooksul arendati edasi m-parkimise ja m-

kaubanduse   teenuseid.  EMT  hakkas  pakkuma   võimalust

juhtida mobiili abil koduseid elektroonikaseadmeid.



EMT  grupi konsolideeritud äritulud moodustasid 2 217 mln

krooni,  kasvades 402 mln krooni ehk 22%. Sellest kasvust

293  mln  krooni moodustas sidumistasude kasv. EMT  grupi

tegevuskulud  olid  1 143 mln krooni,  kasvades  273  mln

krooni  ehk  31%,  sellest sidumistasude  kasv   163  mln

krooni. Grupi tegevuskasum enne põhivara kulumit ulatus 1

074  mln kroonini (kasv 14%). Tegevuskasumi marginaal oli

48%.  Aasta  puhaskasum  oli  765  mln  krooni,  kasvades

aastaga 13%.





Bilanss ja rahavood



2001.aasta  detsembri  lõpu  seisuga  oli  Eesti  Telekom

grupil varasid 4 243 mln krooni (detsembris 2000:  4  621

mln  krooni).  Aastaga  vähenesid  nii  grupi  pika-  kui

lühiajalised  võlakohustused.  2001.a.  juulis  ostis  AS

Eesti  Telekom tagasi 100 mln krooni ulatuses  võlakirju.

Tehti ka nii graafikujärgseid kui ennetähtaegseid laenude

tagasimakseid.   Aasta  lõpus  oli  Eesti  Telekom  grupi

netovõla suhe omakapitali –9,0%.



Grupi rahavoog äritegevusest 2001.aastal oli tugev, 1 736

mln  krooni.  Raha ja raha ekvivalendid  kokku  vähenesid

aasta   jooksul  206  mln  krooni.  Negatiivne  rahavooog

tulenes  982  mln  kroonisest  finantstegevuse  rahavoost

(s.h.  dividendide väljamaksest 756 mln krooni  ulatuses)

ja 961 mln kroonisest investeeringute rahavoost.



Investeeringud



Eesti  Telekom  grupp  investeeris  2001.aastal  969  mln

krooni   (23%  vähem  kui  2000.a.).  Seejuures  ei   ole

arvestatud  investeeringuid  kommertspaberitesse.   Eesti

Telefon grupp investeeris 509 mln krooni ja EMT grupp 460

mln  krooni. Tegevuskeskkonnas toimunud muudatuste  tõttu

vähendas  Eesti  Telefon oma planeeritud  investeeringuid

aasta  jooksul  100-200 mln krooni võrra. Investeeringute

vähendamise  eesmärgiks oli nende efektiivsuse  tõstmine.

Põhiliseks  investeerimisvaldkonnaks olid Eesti  Telefoni

puhul  ADSL-iga seonduv. Suurem osa EMT investeeringutest

läks    tugijaamade    ja   –võrgu    arendamisse    ning

infosüsteemidesse.



Detsembri  lõpus oli Eesti Telefoni põhiliinide  arv  100

elaniku   kohta  34,9  (detsembris  2000:35,9).   2001.a.

detsembris   oli   kasutuses  501  691   Eesti   Telefoni

põhiliini.   Liinide   arv   töötaja   kohta   oli   321.

Digitaliseerituse tase tõusis 71,8%-ni (detsembris  2000:

71,2%).  Aasta  lõpuks oli installeeritud 17  tuhat  ADSL

liini, mis annab tiheduseks 1,2 liini 100 elaniku kohta.



Üheks   olulisimaks  investeerimisprojektiks  EMT   jaoks

2001.aastal  oli  GPRS. GPRS võrk anti  kommertskasutusse

2001.aasta juulis. Teenust saab kasutada kõikjal  Eestis,

kus  saab kasutada GSM-i. EMT püüab GPRS-i arengule igati

kaasa  aidata.  Maikuust  alates  tegutseb  EMT  osalusel

rajatud    mobiilirakenduste    arenduskeskus    Tallinna

Tehnikaülikoolis,  mis  on  esimene  omalaadne  õppe-  ja

arendustööks   loodud  mobiilside  testkeskkond   Eestis.

Testkeskkond   võimaldab  modelleerida   GPRS   ja   UMTS

mobiilsidevõrke.



Mõlemad  Eesti  Telekom  grupi  operaatorid  toetavad  ka

telekommunikatsioonikeskkonna arengut  Eestis  tervikuna.

16.veebruaril 2001.a. allkirjastasid Eesti  Telefon,  EMT

ja     kaks    suuremat    Eesti    kommertspanka    AS-i

Sertifitseerimiskeskus                   asutamislepingu.

Sertifitseerimiskeskus  hakkab  pakkuma   avaliku   võtme

infrastruktuuril  baseeruvaid sertifitseerimisega  seotud

teenuseid.      Põhikirjajärgselt      on      peamisteks

tegevusvaldkondadeks  sertifitseerimine  ja   ajatemplid.

Sertifitseerimiskeskuse rajamisse on investeeritud 12 mln

krooni, 3 mln krooni iga osaleja poolt. 2002.aasta  algul

muutis Riigikogu elektroonilised ID kaardid kõigile Eesti

elanikele kohustuslikuks, misläbi tõusis ka PKI  projekti

aktuaalsus.



7.märtsil  2001.aastal  tulid  mitmed  Eesti  ettevõtted,

sealhulgas  ka  Eesti Telefon ja EMT ning valitsus  välja

projektiga  “Vaata maailma”, mille eesmärgiks on  toetada

Interneti  kasutamist,  seeläbi  parandada  elukvaliteeti

Eestis   ja   tõsta  riigi  konkurentsivõimet   Euroopas.

Projektis    osalejad    kavatsevad    tõsta    Interneti

kasutustihedust  Eestis  kolme aastaga  74%-ni,  möödudes

seega  Interneti levikult Soomest. Nii Eesti Telefon  kui

EMT  investeerivad projekti kolme aasta  jooksul  30  mln

krooni.  Eesti  Telefoni põhiline panus  projekti  raames

peaks        seisnema       kvaliteetsete       Interneti

kasutamisvõimaluste   rajamises  võimalikult   paljudele,

sõltumata     nende    elukohast    või    sissetulekust;

soodustingimustel Interneti püsiühenduste ehitamine mitte-

äriühingutele;    inimestele    igapäevaeluks    vajalike

sisuteenuste   ja   Interneti-keskkonna   infrastruktuuri

arendamine   ning   Interneti-alaste  koolitusprogrammide

toetamine.   EMT   panus   peaks   seisnema   Internetile

juurdepääsu  tagamises  alati  ja  kõikjal;  avaliku   ja

erasektori  koostöö  korraldamises;  innovatsioonikeskuse

loomises ning Infotehnoloogiaalase hariduse toetamises ja

propageerimises.



2002.aasta  oluline projekt saab olema  UMTS.  Teede-  ja

sideministeerium   on   kolmanda  põlvkonna   litsentside

väljastamiseks    vajalike    telekommunikatsiooniseaduse

täienduste   ettevalmistamist   lõpetamas.   Eeldatavasti

väljastatakse  Eestis  nn.  iludusvõistluse  alusel  neli

kolmanda põlvkonna litsentsi. Kolmanda põlvkonna  reaalse

käivitamise ajaks on kavandatud 2003. või 2004.aastat.





Suhted regulaatoritega



2001.aasta  oli Eesti turul esimene täieliku  konkurentsi

aasta.  Kehtima  hakkas  rida  regulatiivseid  dokumente,

tuues  kaasa mitmeid vaidlusi nii operaatorite vahel  kui

järelvalveorganitega    nende    dokumentide    erinevast

tõlgendamisest tulenevalt.



13.   veebruaril   2001.aastal  võttis  Riigikogu   vastu

telekommunikatsiooniseaduse  muutmise  seaduse,   millega

olulise turujõuga operaatoritele, st. 2001.a. AS-le Eesti

Telefon,     kehtestati    sidumisteenuste    tasumäärade

ülempiirid  31.detsembrini 2001.a.  Eesti  Telekom  grupi

seisukoht    antud   küsimuses   on,   et   sidumistasude

piirmäärade  kehtestamine  on  grupi  ettevõtete   suhtes

ebaõiglane.  Sellest  tulenevalt  vaidlustas   AS   Eesti

Telefon  kohtus ka Sideameti ettekirjutuse  18.aprillist,

millega    teda    kohustati   teistele    operaatoritele

kehtestatud sidumishindu alandama ja seadusega vastavusse

viima  ja  taotles ettekirjutuse täitmise peatamist  kuni

kohtuvaidluse   lõpuni.   Paraku   ei   rahuldatud   kuni

riigikohtuni    välja    jõudnud    vaidluses    taotlust

ettekirjutuse   peatamiseks.  10.detsembril   2001.aastal

langetas   Tallinna  Halduskohus  vaidluses   Sideametiga

otsuse  Sideameti  kasuks. Eesti Telefon  oli  juba  enne

otsuse    langetamist    asunud   Sideameti    korralduse

täitmisele,    rakendades   selleks   allahindlust    oma

kulupõhistele  hindadele. Mõnede operaatoritega  on  uued

sidumislepingud juba sõlmitud ja mõnedega sõlmimisel.



Sideamet   tegi   21.  detsembril   AS-ile  Eesti Telefon

ettekirjutuse     2002.aasta      regionaalse     tasandi

sidumishinna    alandamiseks,  viimaks  neid   vastavusse

telekommunikatsiooniseaduse  ja   Vabariigi     Valitsuse

määrusega kinnitatud telekommunikatsioonivõrgu operaatori

poolt    kulude   arvestamise   ja   kulude    omistamise

metoodikaga.  Eesti Telefon kavatseb ettekirjutust  täita

ja alandada tariife 1 sendi võrra..



1.aprillist  2001.a.  muutis  Eesti  Telefon  oma  kõnede

klassifikatsiooni ja tariife, asendades  senise  kohaliku

kõne  ja  kohaliku kaugekõne ühtse tariifiga  riigisisese

kõnega.   Seejuures   langetati   võrkude   sidumishindu,

ühtlustades  lõppkliendi- ja sidumishindade kuluarvestuse

metoodikat.   Kõigile  Eesti  operaatoritele   kehtestati

ühtsed   tariifid.   Loetletud  muudatusetele   reageeris

24.aprillil  2001.a. oma ettekirjutusega Konkurentsiamet,

milles   kohustati  Eesti  Telefoni  alates   1.aprillist

rakendama  oma  teenustele  madalamaid  hindu,   lähtudes

õiglasest         hinnakujundusest,        väljakujunenud

proportsionaalsetest suhetest hinnatõusu ja  tarbijahinna

kasvutempo   vahel   ning  omakapitali   puhasrentaabluse

aktsepteeritavast  tasemest majandusest.  Konkurentsiamet

koostas ka protokolli väidetava seaduserikkumise kohta ja

saatis      dokumendid     halduskohtusse.      Vastavalt

konkurentsiseadusele saab kaubaturul valitseva  ettevõtja

seisundi  kuritarvitamise  eest määrata ka  trahvi   kuni

5%   ulatuses   trahvi määramise otsusele eelnenud  aasta

realiseerimise   netokäibest.   Eesti      Telefon     on

seisukohal,  et  võrgusisese kõne  baashind vahemikus  14

–  34  senti  on kulupõhine. Seetõttu    ei     nõustunud

Eesti    Telefon  Konkurentsiameti  ettekirjutusega    ja

vaidlustas    23.   mail   2001  ettekirjutuse   Tallinna

Halduskohtus.   Tallinna   Halduskohus    rahuldas    17.

jaanuaril   2002   AS-i Eesti Telefon  kaebuse  tühistada

Konkurentsiameti ettekirjutus, millega  kohustati   Eesti

Telefoni rakendama omahinnast madalamat võrgusisese  kõne

minutihinda.



13.novembril   2001.a.  kuulutati  AS  EMT   2002.aastaks

olulise     turujõuga     ettevõtjaks     üldkasutatavate

telekommunikatsiooniteenuste   turgudel.   EMT   otsustas

otsuse  kohtus vaidlustada kuna leidis, et see  ei  olnud

seadusega  kooskõlas. ning esitas  Tallinna Halduskohtule

halduskaebuse.  Halduskaebusega  koos  esitas   EMT    ka

taotluse    käskkirja    täitmise   peatamiseks,    mille

halduskohus oma 18.01.2002 määrusega rahuldas, kuna luges

EMT  taotluse põhjendatuks. AS-i EMT ei kuulutatud OTE-ks

sidumisteenuse  turul. 26.novembril 2001.aastal  kuulutas

Sidemaet   AS-i   Eesti   Telefon  2002.aastaks   olulise

turujõuga   ettevõtjaks   üldkasutatava   telefoniteenuse

turul,    üldkasutatava   püsiliiniteenuse    turul    ja

üldkasutatava sidumisteenuse turul.



Riigikogus  on vastu võetud asjaõigusseaduse  rakendamise

seadus,  mis  kohustab  Eesti  Telefoni  seadustama   oma

õigused  liinirajatiste omamiseks võõral maal. Hetkel  ei

ole  maaomanike võimalike nõuete katteks mingeid  reserve

tehtud.





Aktsionäride korraline üldkoososlek



23. mail 2001.aastal toimus AS Eesti Telekom aktsionäride

korraline  üldkoosolek. Koosolek kinnitas Eesti  Telekomi

2000.aasta   majandustulemused  ning   kasumi   jaotamise

ettepaneku.   12   241   ruhat  krooni   kasumist   kanti

kohustulikku   reservi.   A-seeria   aktsiate   omanikele

otsustati  maksta  korralisi dividende  4  krooni  aktsia

kohta   (kokku   550  mln  krooni  ehk   49%   2000.aasta

puhaskasumist). Lisaks sellele otsustati A-seeria  aktsia

omanikele  maksta erakorralisi dividende 1  kroon  ja  50

senti  aktsia  kohta  (kokku 206  mln  krooni).  B-seeria

aktsia   omanikule  maksti  dividende  10   000   krooni.

Ülejäänud  akumuleerunud kasum 1 068 854  tuhande  krooni

ulatuses otsustati jätta jaotamata.



Aktsionäride   üldkoosolek   andis   AS   Eesti   Telekom

juhatusele ka volitused kuni 5 protsendi AS Eesti Telekom

aktsiate tagasiostmiseks ühe aasta jooksul, st. kuni  23.

maini  2002.a.   Tänaseni ei ole AS Eesti Telekom  õigust

aktsiate tagasiostuks kasutanud.





Hille Võrk

Finantsjuht

6 272 460