Atnaujinta: 2024.11.28 20:36 (GMT+2)
Eesti Telekom MAJANDUSTULEMUSED 25.04.2002
I KVARTALI 2002 TULEMUSED, EUR
25. aprill 2002
AS EESTI TELEKOM 2002.A. 3 KUU TULEMUSED
Eesti juhtiv telekommunikatsiooniteenuste pakkuja, AS Eesti
Telekom, avaldab 31. märtsil 2002.a. lõppenud kolme kuu
tulemused.
Olulisemad finantsnäitajad
3 kuud 2002 3 kuud 2001 Muutus, %
Äritulud, mln EUR 67 64 5
Tegevuskasum enne 32 34 -6
põhivara kulumit, mln
EUR
Marginaal, % 48 53
Tegevuskasum, mln EUR 16 18 -9
Marginaal, % 24 28
Kasum enne 16 18 -9
maksustamist, mln EUR
Perioodi puhaskasum 16 18 -9
Tulu aktsia kohta, EUR 0,12 0,13 -9
A-aktsiate arv 137 383 178 137 383 178
Investeeringuid, mln 5 12 -57
EUR
Netovõla suhe -16 -9
omakapitali, %
ROA, % 23 24
ROE, % 27 30
“2002.aasta esimene kvartal näitas stabiilsuse suurenemist
traditsioonilistes tegevusvaldkondades. Samas tõi aasta
algus kaasa ka mitmete grupi tulevikku puudutavate uute
projektide käivitumise,ö rõhutas juhatuse esimees, Jaan
Männik, Eesti Telekom grupi tulemusi kommenteerides.
Täiendav informatsioon:
Krister Björkqvist, finantsdirektor 6 272 465
Hille Võrk, finantsjuht 6 272 460
JUHATUSE ESIMEHE ARUANNE
2002.aasta algus annab põhjust rahuloluks. Eesti Telekom
grupi ettevõtted on 2001.aasta algul muutunud
tegevuskeskkonnaga, avanenud telekommunikatsioonituruga ja
maailmamajanduse ebakindlusega, kohanenud ning lõppenud
kvartali tulemused kinnitavad majandustulemuste
paranemistrendi jätkumist. Tulud ja kasum on kvartalist
kvartalisse kasvanud, rahavoog on tugevalt positiivne ja
netovõla suhe omakapitali on jõudnud juba –16%-ni.
Positiivse hinnangu Eesti Telekomile on andnud ka investorid
– ettevõtte aktsiat on 2001.aasta sügisest iseloomustanud
tõusutrend.
Rõõmustavad ka mitmed grupi ettevõtete poolt esimese
kvartali jooksul astutud uued sammud. Eesti turg on väike,
telekommunikatsiooniteenuste kvaliteet kõrge ja seega on
juba mõnda aega tunda andnud kasvuvõimaluste piiratus.
Tänavuse aasta esimeste kuude jooksul on mõlemad grupi
operaatorid astunud esimesed sammud sisenemaks naaberriikide
turgudele.
Tulud, kulud ja kasum
Eesti Telekom grupi 2002.aasta kolme kuu konsolideeritud
äritulud moodustasid 67 mln eurot, kasvades möödunud aasta
esimese kvartaliga võrreldes 5%. Tegevuskulud ulatusid 35
mln euroni kasvades aastaga 17%. Kulude suur kasv eelmise
aastaga võrreldes tuleneb OÜ Albufent nõudega seotud reservi
likvideerimisest 2001.a. veebruaris (vt. Eesti Telefon grupi
finantsnäitajad). Grupi tegevuskasum enne põhivara kulumit
oli 32 mln eurot, kahanedes mullusega võrreldes 6%.
Tegevuskasumi marginaal oli 48%. Eesti Telekom grupi 3 kuu
puhaskasum oli 16 mln eurot ehk 0,12 eurot aktsia kohta,
kahanedes eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 9%.
2001.aasta esimese kvartali tulemustega võrreldes näitavad
2002.aasta alguse kasuminumbrid ja marginaalid väikest
tagasiminekut. Võrreldes aga tänavuse aasta kolme kuu
tulemusi 2001.aasta teise, kolmanda ja neljanda kvartaliga,
võib taas kinnitada, et turu avanemisest tulenenud raskused
on ületatud. Turuosade ja tulude kaotus on peatunud.
Kvartaalsed tulu- ja kasuminumbrid on taas kasvama hakanud
ning marginaalid on tõusmas.
AS-i Eesti Telefon turg on 2001.aasta algusega võrreldes
oluliselt stabiisem. Konkurentide agressiivne turule
sisenemine on asendunud rahulikuma tegevusega. 2001.aasta
algul Telekommunikatsiooniseadusesse tehtud muudatused,
millega Eesti Telefoni kui olulise turujõuga ettevõtja
sidumishindadele kehtestati piirangud, kaotasid kehtivuse
31.detsembril 2001.aastal.
2002.aasta märtsikuu lõpus kuulus Eesti Telefonile
hinnangulistel andmetel 90% kogu fikseeritud sideteenuste
turust, 89% riigisiseste ja 74% mobiilikõnede turust.
Rahvusvaheliste kõnede osas hindab Eesti Telefon oma turuosa
70%-le. Sissehelistamisteenuse turuosa hinnati 73%-liseks.
Põhilistest tulukategooriatest kasvasid Eesti Telefoni tulud
andmesidest ja Interneti lahendustest 100% ja põhiliinide
tulud 22%, võrrelduna 2001.aasta sama perioodiga.
Riigisiseste kõnede tulud kahanesid 16%, tulud kõnedest
mobiilvõrkudesse 23%, sissehelistamise tulud 37% ja
rahvusvaheliste kõnede tulud 21%. 2002.aasta alguses tuli
Eesti Telefon turule uute hinnapakettidega, mis võimaldavad
telefonikasutajatel, nende konkreetsetest vajadustest
lähtuvalt, sobivaimat kuutasu ja minutitariifide
kombinatsioone valida ja seeläbi oma kulutusi optimeerida.
Nii uute toodete kui sooduskampaaniate kaudu on soodustatud
Interneti kasutamist elanike poolt.
Eesti Telefon grupi 2002.aasta kolme kuu konsolideeritud
äritulud moodustasid 39 mln eurot, kahanedes 2001.aasta
esimese kvartaliga võrreldes 14%. Grupi tegevuskulud
ulatusid 24 mln euroni, kahanedes 13%. Grupi tegevuskulud
2001.a. esimeses kvartalis vähenesid seoses OÜ Albufent
nõude katteks moodustatud reservi likvideerimisega.
Veebruaris 2001.a. esitas OÜ Albufent Tallinna Linnakohtule
avalduse, milles loobus tingimusteta oma 3,5 mln eurosest
hagist AS-i Eesti Telefon vastu. Aastate jooksul oli AS
Eesti Telefon moodustanud 2,9 mln euro suuruse reservi antud
nõude katteks, mille ta nüüd läbi kasumiaruande kulusid
vähendades likvideeris. Albufenti reserve arvestamata oleks
tegevuskulud kahanenud mullusega võrreldes 21%. Nii Eesti
Telefoni äritulusid kui ka tegevuskulusid mõjutas esimeses
kvartalis suure osa mobiilikõnede suunamine otse ühe
operaatori võrgust teise operaatori võrku. Mobiilitransiidi
vähenemise mõju nii tuludele kui kuludele oli 5,4 mln eurot.
Tegevuskasum enne põhivara kulumit oli 16 mln eurot ja
tegevuskasumi marginal 40%. Grupi puhaskasum oli 4 mln
eurot, kahanedes 2001.a. esimese kvartaliga võrreldes 26%.
Albufenti reserve arvestamata oleks Eesti Telefon grupi
puhaskasum mullusega võrreldes kasvanud 45%.
Eesti Telefon grupi puhul tahaks eriti rõhutada
finantstulemuste paranemist kolme eelneva kvartaliga
võrreldes. Kasuminumbrid on oluliselt kasvanud ja
marginaalid tõusnud.
AS-i EMT klientide arv kasvas 2002.aasta esimese kolme kuuga
8,3 tuhande võrra, jõudes 391 tuhandeni. Sealhulgas on
lepingulisi kliente 261 tuhat (kasv 5,3 tuhat) ja
ettemaksekaardi kasutajaid 130 tuhat (kasv 3 tuhat).
Ettevõte hindab oma turuosaks 54%. Kuus kliendi kohta
teenitav tulu oli 2002.aasta märtsis 26,8 eurot. Tulu
kliendi kohta võrrelduna 2001.aasta märtsi või
detsembrikuuga on kahanenud (vastavalt 29,7 eurot ja 28,0
eurot). Aasta jooksul on langetatud erinevate kõnepakettide
minutitariife, toimunud on mitmeid sooduskampaaniaid. Selle
tulemusel on kasvanud klientide hulk, nende poolt
kasutatavate kõneminutite ja muude teenuste arv. EMT tulud
kõigist erinevatest tulukategooriatest on 2001.aasta vastava
perioodiga võrreldes kasvanud. Eriti ulatsulik on olnud SMS-
ist saadavate tulude kasv, võrreldes 2001.a. 1 kvartaliga
23%.
EMT Grupi finantsnäitajad on jätkuvalt head. Grupi
2002.aasta 3 kuu konsolideeritud äritulud moodustasid 34 mln
eurot, kasvades aastaga 7%. Grupi tegevuskulud ulatusid 18
mln euroni, kasvades 8%. Tegevuskasum enne põhivara kulumit
oli 17 mln eurot ja tegevuskasumi marginaal 49%. Grupi
puhaskasum oli 11 mln eurot, kahanedes 2001.a. kolme kuuga
võrreldes 2%. Puhaskasumi marginaal oli 33% ja
annualiseeritud ROA 42%.
Bilanss ja rahavood
2002.aasta märtsi lõpu seisuga oli Eesti Telekom grupil
varasid 282 mln eurot (detsembris 2001.a. 271 mln eurot).
Kolme kuuga on veelgi vähenenud grupi võlakohustused ning
kasvanud raha ja pangakontode jääk. Esimese kvartali lõpuks
oli grupi netovõla suhe omakapitali –16%.
Eesti Telekom grupi esimese kvartali rahavoog oli tugevalt
positiivne. Raha ja raha ekvivalendid kasvasid kolme kuuga
19 mln euro võrra (2001.a. kolme kuu kasv 5 mln eurot).
Rahavoog äritegevusest oli 24 mln eurot (2001.a. 3 kuud: 18
mln eurot).
2002.aasta kolme kuuga investeeriti grupi ettevõtete poolt 5
mln eurot, mis on oluliselt vähem kui 2001.a. kolme kuu
investeeringud, 12 mln eurot.
Eesti Telefon grupi poolt investeeriti kolme kuuga 2 mln
eurot (2001.a. 3 kuud: 8 mln eurot). Grupi üheks
prioriteediks on tegevusefektiivsuse tõstmine ja ka
investeeringute puhul on nende tootlus range kontrolli all.
Kolme kuu jooksul investeeriti ühe valdkonnana telefonivõrgu
kvaliteedi tõstmisesse. Digitaliseerituse tase oli märtsi
lõpuks tõusnud 73,1%-ni (detsembris 2001.a. 71.8%). 2,6
tuhandele kliendile paigaldati ADSL-ühendus. ADSL-i
klientide koguarv kvartali lõpuks tõusis 19,5 tuhandeni (1,4
liini 100 elaniku kohta). Eesti Telefonil oli perioodi
lõpuks kasutuses 485 tuhat põhiliini, 35,7 liini 100 elaniku
kohta. Põhiliinide arv töötaja kohta oli 322.
2001.aasta jaanuaris alustas tegevust AS Connecto, AS-i
Eesti Telefon 100%-line tütarfirma, mille põhitegevuseks on
telekommunikatsioonisüsteemide projekteerimine,
paigaldamine, ehitus ja hooldus. 2001.aasta lõpetas AS
Connecto 14 mln eurose käibe ja 0,5 mln eurose kasumiga.
Tänavu veebruaris teatas Eesti Telefon kavatsusest müüa
vähemusosalus AS-is Connecto strateegilisele investorile.
Osaluse müügi eesmärgiks on kiirendada Connecto tegevuse
laienemist teistesse Balti riikidesse. AS Connecto omakorda
omandas 11.veebruaril 2002.a. Lätis tegutseva SIA Link’i
kõik aktsiad (vt. “Tegevus väljaspool Eestitö).
EMT Grupi poolt investeeriti 2002.aasta esimese kolme kuu
jooksul 3 mln eurot (2001.a. 3 kuud: 4 mln eurot). Enamus
EMT Grupi investeeringutest läks tugijaamade ja –võrgu
arendamisse.
EMT üheks uurimis- ja investeerimisprioriteediks on juba
mõnda aega olnud GPRS-i ning seejärel ka UMTS-i juurutamine.
Tänavu veebruaris demonstreerisid EMT ja Soome
mobiilsideoperaator Sonera esmakordselt edukalt
multimeediasõnumite (MMS) roamingut ning sidumist
üldkasutatavate tasuliste GPRS võrkude vahel.
Demonstratsioon viidi läbi lõpptarbijalt-lõpptarbijani,
kasutades Nokia multimeediasõnumite teenusekeskuseid (MMSC-
sid) ning Nokia ja teiste tootjate viimase põlvkonna GPRS
telefone. Teenuse edukas käivitamine näitas, et
mobiiliomanikud võivad ka teistes võrkudes
multimeediasõnumeid saata ning vastu võtta. Lisaks sellele
näitasid EMT ja Sonera, samuti esmakordselt, et multimeedia
sõnumeid on võimalik saata erinevate operaatorite
telefonikasutajate vahel. See viitab omakorda sellele, et
MMS on turuletulekuks valmis ning võetakse laialdaselt
kasutusele.
Tänu uutele operaatoritevahelisele sidumiste võimalustele
nagu pakub näiteks Sonera GRX on võimalik saata
multimeediasõnumeid erinevate GPRS ja UMTS võrkude vahel
sama lihtsalt nagu praegu GSM võrgus SMS sõnumeid. Ka
lõpptarbija jaoks ei ole uute MMS telefonidega
multimeediasõnumite saatmine keerukam kui tavalise SMS
saatmine.
Tegevus väljaspool Eestit
Eesti turu maht on piiratud. Seetõttu on grupi ettevõtted
plaanitsenud tegevuse laiendamist väljapoole koduturgu.
2002.aasta esimese kvartali jooksul asusuid mõlemad grupi
operaatorid oma plaane realiseerima.
ASile Eesti Telefon täielikult kuuluv AS Connecto omandas
11. veebruaril 2002 Lätis tegutseva võrguehitusfirma SIA
Linki kõik aktsiad. Ostu-müügilepingu kohaselt ostis AS
Connecto 100 protsenti SIA Linki aktsiaid Microlinki gruppi
kuuluvalt SIA Fortechilt. Lepingu osapooled ei avalikusta
kokkuleppel ostu-müügitehingu hinda. SIA Linki ostuga tahab
AS Connecto laiendada teistesse Balti riikidesse oma
strateegilisi tegevusi, milleks on fiksvõrgu, raadiovõrgu ja
sisevõrgu lahenduste rajamine.
SIA Linki on asutatud 2000. aasta 28. septembril ning firma
tegeleb peamiselt ruumisiseste võrkude ning traadita
välisühenduste ehitamisega. SIA-l Linki on 20 töötajat,
ettevõtte käive on aastas umbes 639 tuhat eurot.
1. juulil 2000.a. käivitas AS EMT Eesti turul mobiilse
parkimise teenuse. Teenust on saatnud turul suur edu:
Tallinna parkimismaksetest tehakse üle 42% mobiili
vahendusel. 10.aprillil 2002 avas AS EMT ja Norra
mobiilsiderakendusi arendava ettevõtte Scangit AS koostöös
asutatud firma Mobile Payment Systems AS (mPay) Oslos
pilootprojekti mobiilse parkimise teenuse osutamiseks
Norras. Teenuse üleriigiline käivitamine on mPay-l plaanitud
käesoleva aasta suvel. Mobiilse parkimise süsteem võimaldab
VISA deebet– ja krediitkaartide kasutajatel tasuda parkimise
eest mobiiltelefoni vahendusel. Parkimissõnumeid saab saata
Netcomi ja Telenori võrkudest, mis katavad praktiliselt kogu
Norra elanikkonna. Norra avatud ala parkimiskäive oli 2001.
aastal 2 miljardit Norra krooni. Teenus kavandatakse turule
tuua koostöös VISA Norge ASi ja Sparbank 1-ga.
EMT on mPay kasutusse andnud tehnoloogia, mis on ühendatud
teiste mobiilse parkimise teenuse osutamiseks vajalike
osapoolte infosüsteemidega. mPay tasub EMT-le kokkulepitud
protsendi mPay netokäibest ning lisaks on EMT-l mPay
aktsiate ostuoptsioon, omandamaks märkimisväärne osalus
nimetatud firmas. Pilootprojektis on m-Pay
koostööpartneriteks Oslo Linnavalitsus ning
parkimisoperaatorid Nordisk Parkering ja Parkerings-
Compagniet.
EMT on ühes välispartneritega arendamas oma mobiilparkimise
lahendusi lisaks Eestile ja Norrale ka teistes Euroopa
riikides.
Kauplemine AS Eesti Telekom aktsiatega
2001.a. aprillis omandas HEX 62% Tallinna Börsi aktsiatest
saades nii börsi strateegiliseks omanikuks. 25.veebruaril
2002.a. võttis Tallinna Börs edukalt kasutusele HEXi
kauplemissüsteemi, luues sellega ühtse kauplemiskeskkonna
Soome ja Eesti börsidel noteeritud väärtpaberitele. Tallinna
Börsi ja Eesti Väärtpaberikeskust ühendava grupi nimeks sai
HEX Tallinn. Seega tekkis just Eesti väärtpaberiturul
esimesena Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas otseühendus
Euroopa turgudega. Tallinna Börsil noteeritud
väärtpaberitega kaubeldakse nüüd HEXi süsteemis ning
ühtlustatud reeglite alusel. Tallinna Börsi ametlikuks
kauplemisvaluutaks on euro, kuid tehingute eest saab
jätkuvalt tasuda ka Eesti kroonides.
Muudatuste eesmärgiks oli luua paremad eeldused Eesti
väärtpaberituru likviidsuse ja läbipaistvuse tõusuks ning
seeläbi Eesti majanduse kasvuks. Ühtne kauplemiskeskkond
tähendab, et potensiaalne investorite hulk, millega
börsiettevõtted saavad arvestada, on endisega võrreldes
kasvanud suurusjärgu võrra. Lisaks Eesti
väärtpaberivahendajatele saavad Tallinna Börsil noteeritud
väärtpaberitega kaubelda ka seda soovivad HEXi liikmed.
AS Eesti Telekom Londoni Väärtpaberibörsil noteeritud GDR-
idega kaubeldakse 18.märtsist 2002.a. alates International
Order Book (IOB) süsteemis. IOB süsteemi arvamise aluseks on
GDR-i käibega seotud kriteeriumid. IOB on täielikult
elektrooniline kauplemissüsteem, millega on hõlmatud ligi
100 kõige aktiivselmalt kaubeldavat GDR-i. IOB pakub
investoritele avatud ja paindlikku platformi, mille kaudu
teostada tehinguid arenevate turgude GDR-idega. IOB süsteemi
eeliseks on tehingute parem läbipaistvus ja korralduste
täitmise efektiivsuse tõus. Detailsemat informatsiooni IOB
süsteemi toimimise kohta võib leida internetiaadressilt
<a href='http://www.londonstockexchange.com/dr.' target='_blank'>http://www.londonstockexchange.com/dr.</a>
Oodatav muudatus omanike struktuuris
26.märtsil teatasid Eesti Telekomi suuromanikud Soome Sonera
ja Rootsi Telia plaanitavast ühinemisest. Telia teeb Sonera
aktsionäride ostupakkumise, pakkudes ühe Sonera aktsia vastu
1,51440 Telia aktsiat. Kahe firma ühinemisel tekib Põhja- ja
Baltimaade juhtiv telekommunikatsioonigrupp. Sonera ja Telia
ühinemise kava esitatakse kinnitamiseks mõne kuu jooksul
Euroopa Liidule, kes omakorda mõne kuu jooksul langetab
otsuse.
Ühendettevõtte osalusega operaatorid oleksid
liidripositsioonil Rootsi, Soome, Eesti, Läti ja Leedu
mobiiliturgudel ning suuremate seas ka Norras ja Taanis.
Ühendettevõte omaks osalust kõigi kolme Baltiriigi
juhtivates fikseeritud side operaatorites. Ühinemisjärgselt
kuuluks moodustatud uuele ettevõttele Eesti Telekomis 49%
osalus.
Informatsioon aktsionäridele
AS Eesti Telekom aktsionäride korraline üldkoosolek toimub
17.mail 2002.a. kell 14.00 Eesti Rahvusraamatukogus
(Tõnismägi 2, Tallinn). 2001.majandusaasta aruande ning
otsuste projektidega saab tutvuda alates 25.aprillist
2002.a. Interneti aadressil: <a href='http://www.telekom.ee' target='_blank'>http://www.telekom.ee</a> ja Eesti
Telekomis aadressil Roosikrantsi 2, Tallinn tööpäeviti kell
10.00-14.00. Üldkoosolekuga seonduvaid küsimusi võite
esitada ka telefonil 6 311 212 või meilida aadressil
mailbox@telekom.ee.
AS EESTI TELEKOM JA TÜTARETTEVÕTTED
KASUMIARUANNE
Finantsaruanded on koostatud tuhandetes eurodes (EUR)
3 kuud 3 kuud 2001
31.märts 31.märts
2002 2001
Korrigeerit
ud
Äritulud
Realiseerimise 66,603 63,362 265,516
netokäive
Lõpetamata toodangu 60 118 34
varude jääkide
muutus
Kapitaliseeritud 112 166 5,568
väljaminekud oma
tarbeks põhivara
valmistamisel
Muud äritulud 425 522 2,714
Äritulud kokku 67,200 64,168 273,832
Tegevuskulud
Toore, materjal, 19,922 16,273 82,492
kaubad ja teenused
Mitmesugused 6,486 4,521 31,634
tegevuskulud
Tööjõukulud 7,846 8,601 34,177
Muud kulud 554 470 2,117
Tegevuskulud kokku 34,808 29,865 150,420
Tegevuskasum enne 32,392 34,303 123,412
põhivara kulumit
Kulum 16,392 16,651 72,582
Tegevuskasum 16,000 17,652 50,830
Finantstulud (+) / -141 -25 1,715
kulud (-) tütar- ja
sidusettevõtetest
Muud finantstulud / 158 -9 -749
-kulud (neto)
Kasum enne 16,017 17,618 51,796
tulumaksustamist
Dividendide 0 0 1,977
tulumaksu kulu
Maksustamisjärgne 16,017 17,618 49,819
kasum
Vähemusosa 0 23 36
Puhaskasum 16,017 17,595 49,783
korralisest
tegevusest
Erakorralised kulud(- 0 0 0
) / tulud (+)
Perioodi puhaskasum 16,017 17,595 49,783
Tulu aktsia kohta
Baastulu aktsia 0.12 0.13 0.36
kohta (kroonides)
Lahustatud tulu 0.12 0.13 0.36
aktsia kohta
(kroonides)
AS EESTI TELEKOM JA TÜTARETTEVÕTTED
BILANSS
Finantsaruanded on koostatud tuhandetes eurodes (EUR)
31.märts 31 31.märts
2002 dets.200 2001
0 Korrigee
ritud
AKTIVA
Käibevara
Raha ja raha 39,566 25,797 43,551
ekvivalendid
Aktsiad ja muud 8,863 3,872 0
väärtpaberid
Nõuded ostjate vastu, 28,214 25,777 26,677
net
Mitmesugused nõuded 1,066 685 537
Viitlaekumised 7,319 6,342 5,195
Ettemakstud tulevaste 1,426 1,800 3,461
perioodide kulud
Varud 7,229 6,648 12,574
Kokku käibevara 93,683 70,921 91,995
Põhivara
Pikaajalised 1,550 1,692 2,252
finantsinvesteeringud
Materiaalne põhivara, 183,350 194,538 201,511
neto
Immateriaalne 2,944 3,588 3,986
põhivara, neto
Kokku põhivara 187,844 199,818 207,749
KOKKU AKTIVA 281,527 270,739 299,744
OMAKAPITAL JA
KOHUSTUSED
Lühiajalised
kohustused
Võlakohustused 5,577 5,635 9,871
Ostjate ettemaksed 455 590 432
kaupade ja teenuste
eest
Võlad hankijatele 10,547 16,677 13,948
Mitmesugused võlad 0 11 1
Maksuvõlad 3,708 2,090 2,850
Viitvõlad 10,765 9,756 9,630
Lühiajalised 826 1,117 838
eraldised
Muud ettemakstud 155 661 2,874
tulevaste perioodide
tulud
Kokku lühiajalised 32,033 36,537 40,444
kohustused
Pikaajalised
kohustused
Pikaajalised 2,414 3,139 11,686
võlakohustused
Muud pikaajalised 0 0 0
võlad
Kokku pikaajalised 2,414 3,139 11,686
kohustused
Vähemusosa 0 0 446
tütarettevõtetes
Omakapital
Aktsiakapital 87,804 87,804 87,804
Aazio 19,810 19,810 19,810
Kohustuslik 8,781 8,781 7,987
reservkapital
Eelmiste perioodide 114,668 64,885 113,972
jaotamata kasum
Perioodi kasum 16,017 49,783 17,595
Kokku omakapital 247,080 231,063 247,168
KOKKU OMAKAPITAL JA 281,527 270,739 299,744
KOHUSTUSED
AS EESTI TELEKOM JA TÜTARETTEVÕTTED
RAHAVOOGUDE ARUANNE
Finantsaruanded on koostatud tuhandetes eurodes (EUR)
3 kuud 3 kuud
31.märts 31.märts
2002 2001
Korrigee
ritud
Rahavoog äritegevusest
Kasum enne tulumaksustamist ja 16,017 17,618
vähemusosalust
Korrigeerimised:
Põhivara kulum 16,392 16,651
Kasum/kahjum põhivara 158 -17
müügist ja mahakandmisest
Tulu/ tulu tütar- ja 141 25
sidusettevõtetest
Intressidtulu/ kulu (neto) -143 -104
Muud mitterahalised 56 28
korrigeerimised
Tegevuskasum enne käibekapitali 32,621 34,201
muutusi
Lühiajaliste nõuete muutus -3,219 -1,792
Varude muutus -512 -3,037
Lühiajaliste kohustuste -4,708 -10,696
muutus
Korrigeeritud rahavood 24,182 18,676
äritegevusest
Tasutud intressid -94 -400
Makstud ettevõtte tulumaks 0 0
Rahavoog äritegevusest kokku 24,088 18,276
Rahavoog
investeerimistegevusest
Põhivara soetus -5,101 -10,846
Ostetud litsentsid -42 -257
Aktsiate, investeeringute jm. 0 -1,333
soetamine
Sissetulek põhivara müügist 493 153
Välja antud laenud -3 -7
Tagastatud laenud 1 1
Saadud intressid 140 222
Rahavoog -4,512 -12,067
investeerimistegevusest kokku
Rahavoog finantstegevusest
Konverteeritavate pikaajaliste 2 28
võlakirjade emiteerimine
Mittekonverteeritavate 40 0
pikaajaliste kohustuste võtmine
Mittekonverteeritavate -114 -108
pikaajaliste kohustuste
tagasimaksmine
Pikaajaliste laenude -744 -1,019
tagasimaksmine
Liisingkohustuste tasumine 0 -529
Rahavoog finantstegevusest -816 -1,628
kokku
Raha ja ekvivalentide 18,760 4,581
suurenemine/ -vähenemine
Raha ja raha ekvivalendid aasta 29,669 38,970
alguses
Raha ja raha ekvivalendid 48,429 43,551
perioodi lõpus
Hille Võrk
Finantsjuht
6 272 460
Schema