Atnaujinta: 2024.11.29 14:38 (GMT+2)
Eesti Telekom MAJANDUSTULEMUSED 17.10.2002 09:00
MAJANDUSTULEMUSED, 9 KUUD 2002, EUR
17.oktoober 2002
AS EESTI TELEKOM 2002.A. 9 KUU TULEMUSED
Eesti juhtiv telekommunikatsiooniteenuste pakkuja, AS Eesti
Telekom, avaldab 30. septembril 2002.a. lõppenud üheksa kuu
tulemused.
Olulisemad finantsnäitajad
9 kuud 2002 9 kuud Muutus,
2001 %
Äritulud, mln EUR 219 202 9
Tegevuskasum enne 106 96 10
põhivara
kulumit, mln EUR
Marginaal, % 48 48
Tegevuskasum, mln EUR 57 46 24
Marginaal, % 26 23
Kasum enne maksustamist, 57 48 19
mln EUR
Perioodi puhaskasum, mln 51 46 12
EUR
Tulu aktsia kohta, EUR 0,37 0,33 12
A-aktsiate arv 137 383 178 137 383 178
Investeeringud, mln EUR 22 44 -50
Netovõla suhe -19,1 -1,5
omakapitali, %
ROA, % 25,2 21,7
ROE, % 32,6 27,8
"Grupi äritulude kasv jätkus ka kolmandas kvartalis.
Finantspositsioon on veelgi tugevnenud," rõhutas juhatuse
esimees, Jaan Männik, Eesti Telekom grupi tulemusi
kommenteerides.
Täiendav informatsioon:
Krister Björkqvist,finantsdirektor 6 272 465
Hille Võrk, finantsjuht 6 272 460
JUHATUSE ESIMEHE ARUANNE
Eesti Telekom grupp tegutseb juba teist aastat konkurentsi
tingimustes kõigis oma põhitegevusvaldkondades. Ka lõppenud
kvartal tõi kaasa teateid uute ettevõtete sisenemiskavadest
Eesti telekommunikatsiooniturule. Eesti majandus tervikuna
on senini suurriikide majandusprobleemidest suhteliselt
puutumatuna püsinud. Majanduskeskkonna halvenemist tulevikus
ei saa aga siingi välistada. Selle taustal on eriti
rõõmustav grupi äritulude jätkuv kasv ja finantspositsiooni
tugevnemine. Grupi vaba rahavoog on 2001.a. sama perioodiga
võrreldes kahekordistunud. See kõik võimaldaks grupil ka
raskemates tingimustes edukalt toime tulla.
2002.aasta üheksa kuu tulemused näitavad efektiivsuse tõusu
Eesti Telekom grupi mõlemas peamises tegevusharus. Nii
mobiilside kui fikseeritud side valdkonnas on tegevuskulude
suhe ärituludesse kahanenud. EMT grupi kulumieelse kasumi
marginaal tõusis perioodi kokkuvõttes taas üle 50%. Eesti
Telefoni grupi marginaal on lähenemas 40%-le.
Tänavu on märkimisväärselt vähenenud Eesti Telekom grupi
ettevõtete poolt tehtavad investeeringud, kuna ka
investeeringute puhul on nende efektiivsus põhjalikuma
kontrolli alla võetud. Investeeringute vähenemine on
positiivselt mõjunud rahavoole. Septembri lõpuks oli grupi
netovõla suhe omakapitali jõudnud -19%-ni.
Tulud, kulud ja kasum
Eesti Telekom grupi 2002.aasta üheksa kuu äritulud
moodustasid 219 mln eurot, kasvades 2001.aasta sama
perioodiga võrreldes 9%. Tegevuskulud ulatusid 113 mln
euroni, kasvades aastaga 7%. Grupi tegevuskasum enne
põhivara kulumit oli 106 mln eurot (marginaal 48%), kasvades
aastaga 10%. Kulum oli 3% võrra väiksem kui 2001.aasta samal
perioodil. Grupi tegevuskasum kasvas 24% ulatudes 57 mln
euroni. Tänu tugevalt positiivsele rahavoole on vähenenud
finantskulud. 19.juunil maksis Eesti Telekom aktsionäridele
välja dividendid 2001.aasta eest 48 mln euro ulatuses.
Dividendidelt makstav tulumaks moodustas käesoleval aastal 6
mln eurot (2001.aastal 2 mln eurot). Eesti Telekom grupp
teenis üheksa kuuga 51 mln eurot puhaskasumit, 0,37 eurot
aktsia kohta.
Puhaskasumi kujunemist mõjutanud erakorralised tegurid 2001.
ja 2002.aastal:
2002 2001
Äritulud AS Eesti Telefon
teenis põhivarade
realiseerimiskasumit
3,5 mln eurot, mis on
kajastatud muude
äritulude all
Tegevuskulud OÜ Albufent nõudega
seotud 2,9 mln eurose
reservi likvideerimine
AS Eesti Telefon poolt
Tulu AS-i Teabeliin müük AS
tütarettevõte Eesti Telefon poolt,
test millest saadi kasumit
2,1 mln eurot
Eesti Telefon grupi 9 kuu äritulud moodustasid 125 mln
eurot, kahanedes 2001.aasta sama perioodiga võrreldes 9%.
Üheksa kuu tegevuskulud olid 77 mln eurot, kahanedes aastaga
17%. Grupi tegevuskasum enne põhivara kulumit oli 48 mln
eurot (2001.a. 9 kuud 45 mln eurot). Kulumieelse
tegevuskasumi marginaal on 2001.aastaga võrreldes oluliselt
tõusnud ulatudes 39%-ni (2001.a. 9 kuud 32%). Kulum vähenes
9% ulatudes 32 mln euroni. Grupi tegevuskasum kasvas
mullusega võrreldes 74% ja puhaskasum 61%. Eesti Telefon
grupp teenus üheksa kuuga 15 mln eurot puhaskasumit.
AS-i Eesti Telefon äritulud moodustasid 115 mln eurot,
kahanedes mullusega võrreldes 11%. Tulude vähenemine on
tingitud kõnesidetulude langusest. Tulud riigisisestest
kõnedest langesid 18%, tulud rahvusvahelistest kõnedest 10%,
püsitelefonidelt mobiilivõrku tehtavate kõnede tulud
langesid 10% ning sissehelistamise tulud 42%. Põhiosa
kõnesidetulude kahanemisest tingis mobiilitransiidi
vähenemine. Alates 2002.aastast suunatakse suur osa
mobiilikõnedest otse ühe operaatori võrgust teise operaatori
võrku (vastavalt on kahanenud ka mobiilikõnede vahendamisega
seotud kulud). Sissehelistamiste tulude langus on tingitud
püsiühenduste üha laiemast levikust. Eesti Telefoni
põhiliinitulud kasvasid 21%. Tulud internetist ning
andmesidest on aastaga peaaegu kahekordistunud, kasv 81%.
AS Eesti Telefon turuosa fikseeritud kõneminutite turul on
jätkuvalt stabiilne. Ettevõte hindas oma turuosaks septembri
lõpu seisuga kogu turul 89%, rahvusvaheliste kõnede turul
73% ja sissehelistamise turul 95%. Eesti Telefoni
hinnanguline turuosa kohalike kõneminutite turul oli 88%.
Antud turuosas on toimunud väike langus tulenevalt
konkurentide aktiivsest turundustegevusest suvekuudel.
Turuosa mobiiltelefonidele tehtavatest kõnedest oli
hinnanguliselt 76%.
Eesti fikseeritud sideturg avanes 2001.aasta algul
täielikult konkurentsile, Eestis on hästi arenenud
mobiilside turg. Sellest tulenevalt on AS-i Eesti Telefon
tulude langus olnud paratamatu. Säilitamaks ettevõtte
kasumlikkust on üheks tegevusprioriteediks võetud
kuluefektiivsuse tõstmine. AS Eesti Telefon tegevuskulud
kahanesid võrreldes 2001.aasta sama perioodiga 20%,
kolmandas kvartalis saavutati mullusega võrreldes isegi 25%
kulude vähenemine. Eelkõige tingis kahanemise ülalmainitud
muudatus kõnedes mobiilvõrkudesse, kuid kahanesid ka teised
kulude kategooriad. 11% vähenesid personalikulud. AS-i Eesti
Telefon töötajate arv septembri lõpus oli 1 413 (2001.a.
septembris 1 701). Ettevõtte põhivara kulumi eelne kasum oli
47 mln eurot, kasvades aastaga 8%. Kolmanda kvartali kasum
ületas mulluse 22% võrra. AS-i Eesti Telefon kulumieelne
kasumimarginaal on tänavu püsinud üle 40%
Amortisatsioonieraldised on aastaga vähenenud 9%. Kulude
kokkuhoid ja vähenenud investeeringud on tinginud tugevalt
positiivse rahavoo, mis on omakorda võimaldanud
finantskulude kokkuhoidu. Alates oktoobrist lühendab AS
Eesti Telefon klientide maksetähtaegu 7 päeva võrra, mille
tulemused ettevõtte finantspositsioon veelgi tugevneb. AS
Eesti Telefon teenis üheksa kuuga 15 mln eurot puhaskasumit,
mis ületab 2001.aasta sama perioodi tulemust 61%.
Märkimisväärse tulude kasvu on Eesti Telefoni grupis
mullusega võrreldes saavutanud AS Connecto. Ettevõtte ja
tema tütarettevõtte SIA Connecto Latvia käive kasvas
2001.aastaga võrreldes 38%. Seejuures, praeguseks annavad
ligi poole käibest tööd väljapoole Eesti Telefoni gruppi
jäävatele ettevõtetele. Juunikuus sõlmiti kokkulepe AS EMT
ja AS Connecto vahel, mille kohaselt EMT hakkas tellima
võrguehitusteenust Connectolt ning loobus oma
võrguehitusosakonnast.
EMT grupi üheksa kuu konsolideeritud äritulud moodustasid
115 mln eurot, kasvades mullusega võrreldes 11%. Grupi
tegevuskulud ulatusid 57 mln euronini, kasvades aastaga 10%.
Tegevuskasum enne põhivara kulumit oli 58 mln eurot.
Tegevuskasumi marginaal on taas tõusnud üle 50% ulatudes
üheksa kuu kokkuvõttes 51%-ni ja kolmandas kvartalis isegi
53%-ni. Grupi puhaskasum oli 42 mln eurot, kasvades
2001.aasta üheksa kuuga võrreldes 10%.
2001.aasta sama perioodiga võrreldes on kasvanud EMT tulud
kõigist erinevatest tulukategooriatest. Kõige kiirem on kasv
olnud SMS-i ja andmeside osas, kus tänavune kuue kuu tulu
ületas mulluse 28% võrra. Tulude kasv on tulenenud nii
klientide lisandumisest kui ka uute võimaluste pakkumisest
EMT poolt SMS-i kasutamiseks. Siinkohal võiks nimetada
ettevõtetele välja pakutud Multi SMS-teenust, mis võimaldab
neil oma klientidele interneti vahendusel mobiilsõnumeid
saata, või eraisikutele mõeldud mobiilkaubanduse rakendust,
mille abil populaarsel õllefestivalil sai õlle eest
mobiiltelefoni kaudu maksta. Augustikuus algasid nii
Tallinnas kui Tartus m-bussipiletite katsetused.
AS-i EMT klientide arv septembri lõpuks oli 414 tuhat, sh.
144 tuhat ettemaksega kaardi kasutajat ja 270 tuhat
lepingulist klienti. Aasta algusest on klientide arv
kasvanud 31 tuhande võrra. Uute klientide lisandumine on
traditsiooniliselt olnud kiirem kevad-suvel, kolmandas
kvartalis on kasv tavapäraselt aeglustunud. EMT hindab oma
turuosa klientide arvu põhjal ligikaudu 50%-le. Keskmine
kliendi kohta teenitav tulu oli septembrikuus 27,7 eurot
(september 2001: 27,9 eurot, detsember 2001: 28,1 eurot).
Bilanss ja rahavood
Eesti Telekom grupil oli 2002.aasta septembri lõpu seisuga
varasid 268 mln eurot (2001.aasta detsembris 271 mln eurot).
Aasta algusega võrreldes on 26 mln euro võrra vähenenud
materiaalne põhivara. 1 mln euro võrra on vähenenud grupi
lühi- ja pikaajalised võlakohustused. Septembri lõpuks
moodustas grupi netovõlg -45 mln eurot ja netovõla suhe
omakapitali -19%.
Üheksa kuuga suurenes grupi sularaha selle ekvivalentide
jääk 23 mln euro võrra. Rahavoog äritegevusest oli 89 mln
eurot (2001.a. üheksa kuud 76 mln eurot). Mullusega
võrreldes vähenes oluliselt rahavoog investeerimistegevusse
- 2002.a. 16 mln eurot, 2001.a. 40 mln eurot. Rahavoog
finantstegevusse oli 51 mln eurot, sh. makstud dividende 48
mln eurot.
Investeeringud
2002.aasta 9 kuu jooksul on Eesti Telefon grupp
investeerinud 12 mln eurot (2001.a. 9 kuuga 24 mln eurot).
Põhiosa investeeringutest suunati telefonivõrgu kvaliteedi
tõstmisesse ja lairibavõrgu arengusse. Septembris lõppes
oluline etapp üle-eestilises valguskaabli põhivõrgu
ehituses, mille käigus ühendati valguskaablivõrku kõik
maakonnakeskused. Nüüdseks on kõik maakonnakeskused ja
suuremad linnad ringide põhimõttel valguskaablitega
ühendatud, mis võimaldab suuremate rikete korral
võrguliiklust ümber suunata ja vältida sidekatkestusi. Samas
suurenes valguskaablivõrgu paigaldamisega
andmeedastuskiirus, paranes kvaliteet ja laienes Eesti
Telefoni kiire interneti püsiühenduse Atlas ADSL levi.
Käsil on Tartu koole ja linna sotsiaalabikeskusi ühendava
ülelinnalise valguskaablivõrgu ehitamine, mis saab olema
omasuguste hulgas kiireim ja kaasaegseim vabariigis. Uut
võrku hakkavad kasutama ligi 14 000 koolilast, kesk- ja
haruraamatukogud, 5 avalikku internetipunkti. Võimalikuks
saab reaalajas loengute ülekanne ühest klassist teistesse
võrguga ühendatud koolidesse.
2002.aasta üheksa kuuga on Eesti Telefon paigaldanud 7 245
uut ADSL ühendust. ADSL-i ühenduste koguarv septembri lõpus
oli 24 136 ehk 1,8 liini 100 elaniku kohta. Point Topicu
andmetel oli Eesti ADSL-liinide ja tavaliste põhiliinide
suhtarvu osas maailmas 12. kohal, edestades teiste seas USA-
d, Hispaaniat, Austriat, Norrat, Prantsusmaad ja Hollandit.
Maikuus suurenes enamuse Atlas ADSL interneti püsiühenduse
pakettide kiirus. Juulikuus alustati uue teenusena traadita
interneti püsiühenduse Atlas RDSL pakkumist, mis toimib
raadiolainete abil ja on mõeldud eelkõige maapiirkondade
elanikele. Augustis vahetas AS Eesti Telefon kolm senist
interneti püsiühenduse paketti uute vastu, mis on senisest
enam orienteeritud just kindlate kliendigruppide
vajadustele.
Eesti Telefonil oli septembrikuu lõpu seisuga kasutuses 466
852 põhiliini (tihedus 34,3 liini 100 elaniku kohta). Aasta
algusega võrreldes on põhiliinide arv vähenenud 35 tuhande
võrra, eelkõige lauatelefonist loobuvate klientide arvel.
Põhiliine töötaja kohta oli 331.
Ühenduste pakkumise kõrvalt on arendatud ka
kommunikatsioonilahendusi ja sisuteenuseid. Septembrikuus
käivitus Eesti Telefoni ja Estonian Airi koostöös üks Eesti
esimestest IP-protokollil põhinevatest
kõnekäsitlussüsteemidest. Uus, Eesti Telefonilt renditud
süsteem, integreerib Estonian Airi telefoni- ja
meilisuhtluse. Eesti Telefon hindab koostööprojekti ka kui
võimalust laiemalt teadvustada IP-kõnesidelahenduste
eeliseid ja võimalusi.
Maikuus lisas Eesti Telefon oma kommunikatsioonikeskusele
Hot multimeediaosa Broadband Hot. Selle kaudu on tarbijateni
toodud mitmed uued Interneti kasutusvõimalused. Alustati
Eestis toimunud Eurovisiooni ülekandest, kus vaatajateni
jõudis kolm teleprogrammist erinevat otseprogrammi. Sügisel
on jõutud tõsisemate ettevõtmisteni. Tallinna tudengitel oli
Eesti Telefoni vahendusel võimalik jälgida
internetiülekandeid Tartu juhtimiskonverentsilt ning
veebiülekande vahendusel tasuta osaleda telekommunikatsiooni
ja IT-konverentsil "Visioonist lahendusteni".
2002.aasta veebruaris lisandus Eesti Telefon gruppi uus
firma. Laiendamaks oma tegevust ka väljapoole Eestist soetas
grupi tütarfirma AS Connecto 100% Lätis tegutseva
võrguehitusfirma SIA Connecto Latvia (endine SIA Link)
aktsiatest. Aprillikuus investeeris Eesti Telefon
täiendavalt 0,3 mln eurot sidusettevõttesse AS
Sertifitseerimiskeskus.
EMT grupi poolt investeeriti 2002.aasta 9 kuu jooksul 10 mln
eurot (2001.a. 9 kuuga 20 mln eurot). Enamus
investeeringutest läks tugijaamade ja -võrgu arendamisse. Ka
AS EMT investeeris täiendavalt 0,3 mln eurot AS-i
Sertifitseerimiskeskus. Augustikuust hakati klientidele
pakkuma GPRS roamingut. Esialgu on teenuse kasutamine
võimalik Soomes, Lätis ja Leedus.
Suvekuudel jõudsid Eesti turule esimesed m-piletid. Augustis
esitles AS EMT koostöös AS Connexiga uudset ühistranspordi
piletilahendust, mis põhineb GSM mobiiltelefonil ja
elektronkaardil. Esialgu hakatakse uut lahendust kasutama
ühistranspordi piletite müügil, edaspidi võib sellega siduda
praktiliselt piiramatul hulgal lisafunktsioone.
Muudatused mobiiliturul
Juba viis aastat on Eesti mobiilside turgu omavahel jaganud
kolm operaatorit - AS EMT, Radiolinja ja Tele2. Augustikuus
teavitasid oma kavatsusest turule siseneda kaks uut
üritajat. Kui senised operaatorid on igaüks oma füüsilise
võrgu rajanud, siis uued tulijad jäävad virtuaalseteks
operaatoriteks. Üks uutest tulijatest, OÜ Vertelson Haldus,
kavatseb veel tänavu teistelt operaatoritelt hulgi kõneaega
ostes hakata pakkuma teenuseid, mida Eestis seni veel ei
pakuta. Teine uutest sisenejatest, Citygsm, toob Radiolinja
võrgule tuginedes 2003.aasta alguses turule kõnekaardi, mis
võimaldaks samu teenuseid, mida teiste operaatorite
lepingulised paketidki. Firma kavatseb aastaga hankida kuni
20 000 klienti.
21.mail 2002.aastal edastas Teede- ja Sideministeerium
Riigikogule telekommunikatsiooniseaduse muudatuse, mis
sätestab kolmanda põlvkonna lubade väljastamise tingimused.
Vastavalt ministeeriumi ettepanekule väljastataks load
avaliku konkursi korraldamise teel. Konkursi osalemistasu
oleks 3 mln eurot. Kavas on väljastada Eestis neli kolmanda
põlvkonna litsentsi. Lubade väljastamist on oodata
2003.aastal ning sellest saadav tulu on juba kirjutatud ka
riigieelarvesse. Siiski, AS EMT juhtkonna seisukoht antud
küsimuses on, et Eesti väiksust arvestades oleks neli
litsentsi liiga palju. Nelja litsentsi väljastamine piiraks
igale operaatorile planeeritava sagedusriba mahtu, millega
kaasneks investeeringute efektiivsuse langus ja hinnatõus
lõpptarbijatele. Ka teiste operaatorite esindajad on
avaldanud arvamust, et otstarbekam oleks otsida teid hoopis
ühise kolmanda põlvkonna võrgu rajamiseks.
Suhted regulaatoriga
3.septembril 2002.aastal avalikustas Sideamet ettevõtete
nimed, keda kavatsetakse 2003.aastal olulise turujõuga
ettevõtjateks (OTE) kuulutada. ASi Eesti Telefon
kavatsetakse kuulutada OTE-ks üldkasutatava telefoniteenuse
turul, üldkasutatava püsiliiniteenuse turul ja üldkasutatava
sidumisteenuse turul. Nimetatud turgudel on ettevõte
tegutsenud OTE-na ka 2002. ja 2001.aastal.
AS EMT kavatsetakse kuulutada OTE-ks üldkasutatava
mobiilsideteenuse turul üleriigilises piirkonnas. AS EMT
oli nimetatud turul OTE ka 2002.aastal. 2002.aastal
vaidlustas AS EMT Sideameti otsuse OTE-ks tunnistamise kohta
väites, et ettevõtte tegevus ei ohusta vaba konkurentsi
mobiiltelefoniteenuste turul. 2002.aasta septembris
kohtuvaidlus lõpetati poolte kokkuleppel, kuna vaidluse
tulemus ei olnud kummagi poole jaoks enam määrav.
Jätkub AS Eesti Telefoni kohtuasi Konkurentsiametiga.
Konkurentsiamet tegi 24. aprillil 2001 Eesti Telefonile
konkurentsiseaduse alusel ettekirjutuse mitte rakendada oma
võrgus ühtsele võrgusisesele kõneteenusele minutihinda 2,2
euro senti normaalajal, 1,8 euro senti soodusajal ja 0,9
euro senti öösel. Konkurentsiamet kohustas Eesti Telefoni
rakendama alates 1. aprillist 2001 kehtestatud tariifidest
madalamat hinda. Vastavalt konkurentsiseadusele saab
kaubaturul valitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamise eest
määrata trahvi kuni 5% ulatuses trahvi määramise otsusele
eelnenud aasta realiseerimise netokäibest.
Eesti Telefon on seisukohal, et võrgusisese kõne baashind
vahemikus 0,9-2,2 euro senti on kulupõhine. Seetõttu ei
nõustunud Eesti Telefon Konkurentsiameti ettekirjutusega ja
vaidlustas 23. mail 2001 ettekirjutuse Tallinna
Halduskohtus. Tallinna Halduskohus rahuldas Eesti Telefoni
kaebuse ning tühistas Konkurentsiameti ettekirjutuse 17.
jaanuaril 2002. Konkurentsiamet kaebas aga Tallinna
Halduskohtu otsuse edasi, kuid ringkonnakohus jättis 27.
mail halduskohtu varasema otsuse jõusse. Seejärel kaebas
Konkurentsiamet ringkonnakohtu otsuse edasi Riigikohtusse.
2.oktoobril 2002.aastal andis Riigikohus
kassatsioonikaebusele menetlusloa.
Oodatav muudatus omanike struktuuris
26.märtsil 2002.aastal teatasid Eesti Telekomi
strateegilised partnerid Soome Sonera ja Rootsi Telia
ühinemisest. Telia teeb Sonera aktsionäridele ostupakkumise,
pakkudes ühe Sonera aktsia vastu 1.51440 Telia aktsiat.
10.juulil andis Euroopa Liit ühinemiseks nõusoleku.
Aktsiavahetuse tulemused peaksid selguma 14.novembriks
2002.a. Kahe ettevõtte ühinemisel tekkib Põhja- ja
Baltimaade juhtiv telekommunikatsioonigrupp nimetusega
TeliaSonera. Ühinemisprospektis on TeliaSonera käsitlenud
Eestit osana oma koduturust, kus kavatsetakse klientidele
pakkuda täielikku telekommunikatsiooniteenuste skaalat.
Seejuures asetatakse rõhk just
telekommunikatsiooniteenustele, mitte niivõrd
tehnoloogiatele või ühenduste võimaldamisele. TeliaSonera
tahab olla innovaatiline nii era- kui äriklientidele
kergesti kasutatavate teenuste ja toodete pakettide
väljatöötamises. Aktsiavahetuse õnnestumise korral saab
TeliaSoneral olema 49% osalus Eesti Telekomis.
Aktsionäride üldkoosolek
17.mail 2002.aastal toimus AS Eesti Telekom aktsionäride
korraline üldkoosolek. Koosolek kinnitas Eesti Telekomi
2001.aasta majandustulemused ning kasumi jaotamise
ettepaneku. Ettevõtte A-seeria aktsiate omanikele otsustati
maksta dividende 0,35 eurot aktsia kohta (kokku 48 mln eurot
ehk 97% 2001.aasta puhaskasumist). B-seeria aktsia omanikule
maksti dividende 639 eurot. Dividendiõiguslike aktsionäride
nimekiri fikseeriti 5.juunil ning dividendid maksti välja
19.juunil 2002.aastal.
Üldkoosolek andis ettevõtte juhatusele volitused ühe aasta
jooksul omandada AS Eesti Telekom A-aktsiaid selliselt, et
AS-ile Eesti Telekom kuuluvate oma aktsiate nimiväärtuste
summa ei ületa seadusega lubatud piiri ning aktsia eest
tasutav summa ei ole suurem kui A-aktsia omandamise päeval
Tallinna Börsil AS Eesti Telekom A-aktsia eest tasutud
kõrgeim hind. Igaks aktsiate tagasiostuks on vajalik Eesti
Telekomi nõukogu heakskiit. Tänase kuupäeva seisuga ei ole
aktsiaid tagasi ostetud.
Definitsioonid
Netovõlg - pika- ja lühiajaline võlg, miinus raha ja raha
ekvivalendid ja lühiajalised investeeringud
ROA - perioodi puhaskasumi suhe perioodi keskmisesse
aktivate arvu
ROE - maksustamiseelse kasumi suhe perioodi keskmisesse
omakapitali
AS EESTI TELEKOM JA TÜTARETTEVÕTTED
KASUMIARUANNE
Finantsaruanded on koostatud tuhandetes eurodes (EUR)
9 kuud 9 kuud 2001
30. 30.
sept. sept.
2002 2001
Korrigee
ritud
Äritulud
Realiseerimise 211 952 196 760 265 516
netokäive
Lõpetamata toodangu 134 278 34
varude jääkide muutus
Kapitaliseeritud 2 033 2 879 5 568
väljaminekud oma
tarbeks põhivara
valmistamisel
Muud äritulud 4 561 1 606 2 714
Äritulud kokku 218 680 201 523 273 832
Tegevuskulud
Toore, materjal, 66 822 59 216 82 492
kaubad ja teenused
Mitmesugused 21 923 21 108 31 634
tegevuskulud
Tööjõukulud 22 874 23 835 34 177
Muud ärikulud 1 523 1 412 2 117
Tegevuskulud kokku 113 142 105 571 150 420
Tegevuskasum enne 105 538 95 952 123 412
põhivara kulumit
Kulum 48 481 49 890 72 582
Tegevuskasum 57 057 46 062 50 830
Finantstulu / -kulu -290 1 844 1 715
tütar- ja
sidusettevõtetest
(neto)
Muud finantstulud / - 16 -335 -749
kulud (neto)
Kasum enne 56 783 47 571 51 796
tulumaksustamist
Dividendide tulumaks 5 835 1 977 1 977
Maksustamisjärgne 50 948 45 594 49 819
kasum
Vähemusosa 0 36 36
Puhaskasum korralisest 50 948 45 558 49 783
tegevusest
Perioodi puhaskasum 50 948 45 558 49 783
Tulu aktsia kohta
Baastulu aktsia kohta 0.37 0.33 0.36
(eurodes)
Lahustatud tulu aktsia 0.37 0.33 0.36
kohta (eurodes)
AS EESTI TELEKOM JA TÜTARETTEVÕTTED
BILANSS
Finantsaruanded on koostatud tuhandetes eurodes (EUR)
30. 31. 30.
sept. dets. sept.
2002 2001 2001
Korrigee
ritud
AKTIVA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 52 375 29 669 12 532
Nõuded ostjate vastu, neto 25 983 25 777 28 674
Mitmesugused nõuded 862 685 662
Viitlaekumised 8 353 6 342 6 290
Ettemakstud tulevaste 893 1 800 1 302
perioodide kulud
Varud 6 739 6 648 10 093
Kokku käibevara 95 205 70 921 59 553
Põhivara
Pikaajalised 2 026 1 692 2 298
finantsinvesteeringud
Materiaalne põhivara, neto 168 224 194 538 200 145
Immateriaalne põhivara, 2 394 3 588 3 034
neto
Kokku põhivara 172 644 199 818 205 477
KOKKU AKTIVA 267 849 270 739 265 030
OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused 6 195 5 635 2 571
Ostjate ettemaksed kaupade 205 590 535
ja teenuste eest
Võlad hankijatele 9 894 16 677 12 166
Mitmesugused võlad 12 11 0
Maksuvõlad 3 065 2 090 3 310
Viitvõlad 12 003 9 756 9 106
Lühiajalised eraldised 1 054 1 117 1 062
Muud ettemakstud tulevaste 177 661 2 940
perioodide tulud
Kokku lühiajalised 32 605 36 537 31 690
kohustused
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised 1 521 3 139 6 502
võlakohustused
Muud pikaajalised võlad 0 0 0
Kokku pikaajalised 1 521 3 139 6 502
kohustused
Omakapital
Aktsiakapital 87 804 87 804 87 804
Aa˛io 19 810 19 810 19 810
Kohustuslik reservkapital 8 781 8 781 8 781
Eelmiste perioodide 66 375 64 885 64 885
jaotamata kasum
Perioodi puhaskasum 50 948 49 783 45 558
Realiseerimata kursivahed 5 0 0
Kokku omakapital 233 723 231 063 226 838
KOKKU OMAKAPITAL JA 267 849 270 739 265 030
KOHUSTUSED
AS EESTI TELEKOM JA TÜTARETTEVÕTTED
RAHAVOOGUDE ARUANNE
Finantsaruanded on koostatud tuhandetes eurodes (EUR)
9 kuud 9 kuud
30. 30.
sept. sept.
2002 2001
Korrigee
ritud
Rahavoog äritegevusest
Kasum enne tulumaksustamist ja 56 783 47 571
vähemusosalust
Korrigeerimised:
Põhivara kulum 48 481 49 890
Kasum/kahjum põhivara müügist -3 392 -281
ja mahakandmisest
Kasum/kahjum investeeringute 290 -1 844
müügist
Finantstulu/ kulu tütar- ja -630 -178
sidusettevõtetest
Intressitulu/ kulu (neto) 5 118
Muud mitterahalised 101 537 95 276
korrigeerimised
Tegevuskasum enne käibekapitali
muutusi
Lühiajaliste nõuete muutus -1 067 -5 979
Varude muutus -22 -556
Lühiajaliste kohustuste muutus -4 745 -12 096
Korrigeeritud rahavood 95 703 76 645
äritegevusest
Tasutud intressid -329 -975
Tasutud dividendide tulumaks -5 986 0
Rahavoog äritegevusest kokku 89 388 75 670
Rahavoog
investeerimistegevusest
Põhivara soetus -20 183 -41 791
Ostetud litsentsid -1 041 -766
Aktsiate, investeeringute jm. -639 -1 406
soetamine
Sissetulek põhivara müügist 4 929 606
Sissetulek tütar- ja 0 2 780
sidusettevõtete müügist
Välja antud laenud -14 -281
Tagastatud laenud 2 4
Saadud dividendid 6 12
Saadud intressid 822 1 120
Rahavoog -16 118 -39 722
investeerimistegevusest kokku
Rahavoog finantstegevusest
Konverteeritavate pikaajaliste 2 28
võlakirjade emiteerimine
Konverteeritavate pikaajaliste 0 -1
võlakirjade tagasimaksmine
Mittekonverteeritavate 180 0
pikaajaliste kohustuste võtmine
Mittekonverteeritavate -370 -6 619
pikaajaliste kohustuste
tagasimaksmine
Pikaajaliste laenude -1 763 -6 438
tagasimaksmine
Liisingkohustuste tasumine -320 -1 063
Lühiajaliste laenude võtmine 0 5 000
Lühiajaliste laenude 0 -5 000
tagasimaksmine
Makstud dividendid -48 293 -48 293
Rahavoog finantstegevusest -50 564 -62 386
kokku
Raha ja ekvivalentide 22 706 -26 438
suurenemine/ -vähenemine
Raha ja raha ekvivalendid aasta 29 669 38 970
alguses
Raha ja raha ekvivalendid 52 375 12 532
perioodi lõpus
Hille Võrk
Finantsjuht
6 272 460
Schema