Atnaujinta: 2024.07.23 23:02 (GMT+3)
Eesti Telekom MAJANDUSTULEMUSED 17.10.2002 09:00
MAJANDUSTULEMUSED, 9 KUUD 2002, EEK
17.oktoober 2002
AS EESTI TELEKOM 2002.A. 9 KUU TULEMUSED
Eesti juhtiv telekommunikatsiooniteenuste pakkuja, AS Eesti
Telekom, avaldab 30. septembril 2002.a. lõppenud üheksa kuu
tulemused.
Olulisemad finantsnäitajad
9 kuud 2002 9 kuud Muutus,
2001 %
Äritulud, mln EEK 3 422 3 153 9
Tegevuskasum enne 1 651 1 501 10
põhivara
kulumit, mln EEK
Marginaal, % 48 48
Tegevuskasum, mln EEK 893 721 24
Marginaal, % 26 23
Kasum enne maksustamist, 888 744 19
mln EEK
Perioodi puhaskasum, mln 797 713 12
EEK
Tulu aktsia kohta, EEK 5,80 5,19 12
A-aktsiate arv 137 383 178 137 383 178
Investeeringud, mln EEK 342 688 -50
Netovõla suhe -19,1 -1,5
omakapitali, %
ROA, % 25,2 21,7
ROE, % 32,6 27,8
"Grupi äritulude kasv jätkus ka kolmandas kvartalis.
Finantspositsioon on veelgi tugevnenud," rõhutas juhatuse
esimees, Jaan Männik, Eesti Telekom grupi tulemusi
kommenteerides.
Täiendav informatsioon:
Krister Björkqvist, finantsdirektor 6 272 465
Hille Võrk, finantsjuht 6 272 460
JUHATUSE ESIMEHE ARUANNE
Eesti Telekom grupp tegutseb juba teist aastat konkurentsi
tingimustes kõigis oma põhitegevusvaldkondades. Ka lõppenud
kvartal tõi kaasa teateid uute ettevõtete sisenemiskavadest
Eesti telekommunikatsiooniturule. Eesti majandus tervikuna
on senini suurriikide majandusprobleemidest suhteliselt
puutumatuna püsinud. Majanduskeskkonna halvenemist tulevikus
ei saa aga siingi välistada. Selle taustal on eriti
rõõmustav grupi äritulude jätkuv kasv ja finantspositsiooni
tugevnemine. Grupi vaba rahavoog on 2001.a. sama perioodiga
võrreldes kahekordistunud. See kõik võimaldaks grupil ka
raskemates tingimustes edukalt toime tulla.
2002.aasta üheksa kuu tulemused näitavad efektiivsuse tõusu
Eesti Telekom grupi mõlemas peamises tegevusharus. Nii
mobiilside kui fikseeritud side valdkonnas on tegevuskulude
suhe ärituludesse kahanenud. EMT grupi kulumieelse kasumi
marginaal tõusis perioodi kokkuvõttes taas üle 50%. Eesti
Telefoni grupi marginaal on lähenemas 40%-le.
Tänavu on märkimisväärselt vähenenud Eesti Telekom grupi
ettevõtete poolt tehtavad investeeringud, kuna ka
investeeringute puhul on nende efektiivsus põhjalikuma
kontrolli alla võetud. Investeeringute vähenemine on
positiivselt mõjunud rahavoole. Septembri lõpuks oli grupi
netovõla suhe omakapitali jõudnud -19%-ni.
Tulud, kulud ja kasum
Eesti Telekom grupi 2002.aasta üheksa kuu äritulud
moodustasid 3 422 mln krooni, kasvades 2001.aasta sama
perioodiga võrreldes 9%. Tegevuskulud ulatusid 1 770 mln
kroonini, kasvades aastaga 7%. Grupi tegevuskasum enne
põhivara kulumit oli 1 651 mln krooni (marginaal 48%),
kasvades aastaga 10%. Kulum oli 3% võrra väiksem kui
2001.aasta samal perioodil. Grupi tegevuskasum kasvas 24%
ulatudes 893 mln kroonini. Tänu tugevalt positiivsele
rahavoole on vähenenud finantskulud. 19.juunil maksis Eesti
Telekom aktsionäridele välja dividendid 2001.aasta eest 756
mln krooni ulatuses. Dividendidelt makstav tulumaks
moodustas käesoleval aastal 91 mln krooni (2001.aastal 31
mln krooni). Eesti Telekom grupp teenis üheksa kuuga 797 mln
krooni puhaskasumit, 5,80 krooni aktsia kohta.
Puhaskasumi kujunemist mõjutanud erakorralised tegurid 2001.
ja 2002.aastal:
2002 2001
Äritulud AS Eesti Telefon
teenis põhivarade
realiseerimiskasumit
54 mln krooni, mis on
kajastatud muude
äritulude all
Tegevuskulud OÜ Albufent nõudega
seotud 46 mln kroonise
reservi likvideerimine
AS Eesti Telefon poolt
Tulu AS-i Teabeliin müük AS
tütarettevõte- Eesti Telefon poolt,
test millest saadi kasumit
33 mln krooni
Eesti Telefon grupi 9 kuu äritulud moodustasid 1 957 mln
krooni, kahanedes 2001.aasta sama perioodiga võrreldes 9%.
Üheksa kuu tegevuskulud olid 1 201 mln krooni, kahanedes
aastaga 17%. Grupi tegevuskasum enne põhivara kulumit oli
756 mln krooni (2001.a. 9 kuud 698 mln krooni). Kulumieelse
tegevuskasumi marginaal on 2001.aastaga võrreldes oluliselt
tõusnud ulatudes 39%-ni (2001.a. 9 kuud 32%). Kulum vähenes
9% ulatudes 498 mln kroonini. Grupi tegevuskasum kasvas
mullusega võrreldes 74% ja puhaskasum 61%. Eesti Telefon
grupp teenus üheksa kuuga 239 mln krooni puhaskasumit.
AS-i Eesti Telefon äritulud moodustasid 1 804 mln krooni,
kahanedes mullusega võrreldes 11%. Tulude vähenemine on
tingitud kõnesidetulude langusest. Tulud riigisisestest
kõnedest langesid 18%, tulud rahvusvahelistest kõnedest 10%,
püsitelefonidelt mobiilivõrku tehtavate kõnede tulud
langesid 10% ning sissehelistamise tulud 42%. Põhiosa
kõnesidetulude kahanemisest tingis mobiilitransiidi
vähenemine. Alates 2002.aastast suunatakse suur osa
mobiilikõnedest otse ühe operaatori võrgust teise operaatori
võrku (vastavalt on kahanenud ka mobiilikõnede vahendamisega
seotud kulud). Sissehelistamiste tulude langus on tingitud
püsiühenduste üha laiemast levikust. Eesti Telefoni
põhiliinitulud kasvasid 21%. Tulud internetist ning
andmesidest on aastaga peaaegu kahekordistunud, kasv 81%.
AS Eesti Telefon turuosa fikseeritud kõneminutite turul on
jätkuvalt stabiilne. Ettevõte hindas oma turuosaks septembri
lõpu seisuga kogu turul 89%, rahvusvaheliste kõnede turul
73% ja sissehelistamise turul 95%. Eesti Telefoni
hinnanguline turuosa kohalike kõneminutite turul oli 88%.
Antud turuosas on toimunud väike langus tulenevalt
konkurentide aktiivsest turundustegevusest suvekuudel.
Turuosa mobiiltelefonidele tehtavatest kõnedest oli
hinnanguliselt 76%.
Eesti fikseeritud sideturg avanes 2001.aasta algul
täielikult konkurentsile, Eestis on hästi arenenud
mobiilside turg. Sellest tulenevalt on AS-i Eesti Telefon
tulude langus olnud paratamatu. Säilitamaks ettevõtte
kasumlikkust on üheks tegevusprioriteediks võetud
kuluefektiivsuse tõstmine. AS Eesti Telefon tegevuskulud
kahanesid võrreldes 2001.aasta sama perioodiga 20%,
kolmandas kvartalis saavutati mullusega võrreldes isegi 25%
kulude vähenemine. Eelkõige tingis kahanemise ülalmainitud
muudatus kõnedes mobiilvõrkudesse, kuid kahanesid ka teised
kulude kategooriad. 11% vähenesid personalikulud. AS-i Eesti
Telefon töötajate arv septembri lõpus oli 1 413 (2001.a.
septembris 1 701). Ettevõtte põhivara kulumi eelne kasum oli
741 mln krooni, kasvades aastaga 8%. Kolmanda kvartali kasum
ületas mulluse 22% võrra. AS-i Eesti Telefon kulumieelne
kasumimarginaal on tänavu püsinud üle 40%
Amortisatsioonieraldised on aastaga vähenenud 9%. Kulude
kokkuhoid ja vähenenud investeeringud on tinginud tugevalt
positiivse rahavoo, mis on omakorda võimaldanud
finantskulude kokkuhoidu. Alates oktoobrist lühendab AS
Eesti Telefon klientide maksetähtaegu 7 päeva võrra, mille
tulemused ettevõtte finantspositsioon veelgi tugevneb. AS
Eesti Telefon teenis üheksa kuuga 239 mln krooni
puhaskasumit, mis ületab 2001.aasta sama perioodi tulemust
61%.
Märkimisväärse tulude kasvu on Eesti Telefoni grupis
mullusega võrreldes saavutanud AS Connecto. Ettevõtte ja
tema tütarettevõtte SIA Connecto Latvia käive kasvas
2001.aastaga võrreldes 38%. Seejuures, praeguseks annavad
ligi poole käibest tööd väljapoole Eesti Telefoni gruppi
jäävatele ettevõtetele. Juunikuus sõlmiti kokkulepe AS EMT
ja AS Connecto vahel, mille kohaselt EMT hakkas tellima
võrguehitusteenust Connectolt ning loobus oma
võrguehitusosakonnast.
EMT grupi üheksa kuu konsolideeritud äritulud moodustasid 1
799 mln krooni, kasvades mullusega võrreldes 11%. Grupi
tegevuskulud ulatusid 889 mln kroonini, kasvades aastaga
10%. Tegevuskasum enne põhivara kulumit oli 910 mln krooni.
Tegevuskasumi marginaal on taas tõusnud üle 50% ulatudes
üheksa kuu kokkuvõttes 51%-ni ja kolmandas kvartalis isegi
53%-ni. Grupi puhaskasum oli 654 mln krooni, kasvades
2001.aasta üheksa kuuga võrreldes 10%.
2001.aasta sama perioodiga võrreldes on kasvanud EMT tulud
kõigist erinevatest tulukategooriatest. Kõige kiirem on kasv
olnud SMS-i ja andmeside osas, kus tänavune kuue kuu tulu
ületas mulluse 28% võrra. Tulude kasv on tulenenud nii
klientide lisandumisest kui ka uute võimaluste pakkumisest
EMT poolt SMS-i kasutamiseks. Siinkohal võiks nimetada
ettevõtetele välja pakutud Multi SMS-teenust, mis võimaldab
neil oma klientidele interneti vahendusel mobiilsõnumeid
saata, või eraisikutele mõeldud mobiilkaubanduse rakendust,
mille abil populaarsel õllefestivalil sai õlle eest
mobiiltelefoni kaudu maksta. Augustikuus algasid nii
Tallinnas kui Tartus m-bussipiletite katsetused.
AS-i EMT klientide arv septembri lõpuks oli 414 tuhat, sh.
144 tuhat ettemaksega kaardi kasutajat ja 270 tuhat
lepingulist klienti. Aasta algusest on klientide arv
kasvanud 31 tuhande võrra. Uute klientide lisandumine on
traditsiooniliselt olnud kiirem kevad-suvel, kolmandas
kvartalis on kasv tavapäraselt aeglustunud. EMT hindab oma
turuosa klientide arvu põhjal ligikaudu 50%-le. Keskmine
kliendi kohta teenitav tulu oli septembrikuus 433 krooni
(september 2001: 436 krooni, detsember 2001: 439 krooni).
Bilanss ja rahavood
Eesti Telekom grupil oli 2002.aasta septembri lõpu seisuga
varasid 4 191 mln krooni (2001.aasta detsembris 4,236 mln
krooni). Aasta algusega võrreldes on 412 mln krooni võrra
vähenenud materiaalne põhivara. 17 mln krooni võrra on
vähenenud grupi lühi- ja pikaajalised võlakohustused.
Septembri lõpuks moodustas grupi netovõlg -699 mln krooni ja
netovõla suhe omakapitali -19%.
Üheksa kuuga suurenes grupi sularaha selle ekvivalentide
jääk 355 mln krooni võrra. Rahavoog äritegevusest oli 1 399
mln krooni (2001.a. üheksa kuud 1 184 mln krooni). Mullusega
võrreldes vähenes oluliselt rahavoog investeerimistegevusse
- 2002.a. 252 mln krooni, 2001.a. 622 mln krooni. Rahavoog
finantstegevusse oli 791 mln krooni, sh. makstud dividende
756 mln krooni.
Investeeringud
2002.aasta 9 kuu jooksul on Eesti Telefon grupp
investeerinud 189 mln krooni (2001.a. 9 kuuga 378 mln
krooni). Põhiosa investeeringutest suunati telefonivõrgu
kvaliteedi tõstmisesse ja lairibavõrgu arengusse. Septembris
lõppes oluline etapp üle-eestilises valguskaabli põhivõrgu
ehituses, mille käigus ühendati valguskaablivõrku kõik
maakonnakeskused. Nüüdseks on kõik maakonnakeskused ja
suuremad linnad ringide põhimõttel valguskaablitega
ühendatud, mis võimaldab suuremate rikete korral
võrguliiklust ümber suunata ja vältida sidekatkestusi. Samas
suurenes valguskaablivõrgu paigaldamisega
andmeedastuskiirus, paranes kvaliteet ja laienes Eesti
Telefoni kiire interneti püsiühenduse Atlas ADSL levi.
Käsil on Tartu koole ja linna sotsiaalabikeskusi ühendava
ülelinnalise valguskaablivõrgu ehitamine, mis saab olema
omasuguste hulgas kiireim ja kaasaegseim vabariigis. Uut
võrku hakkavad kasutama ligi 14 000 koolilast, kesk- ja
haruraamatukogud, 5 avalikku internetipunkti. Võimalikuks
saab reaalajas loengute ülekanne ühest klassist teistesse
võrguga ühendatud koolidesse.
2002.aasta üheksa kuuga on Eesti Telefon paigaldanud 7 245
uut ADSL ühendust. ADSL-i ühenduste koguarv septembri lõpus
oli 24 136 ehk 1,8 liini 100 elaniku kohta. Point Topicu
andmetel oli Eesti ADSL-liinide ja tavaliste põhiliinide
suhtarvu osas maailmas 12. kohal, edestades teiste seas USA-
d, Hispaaniat, Austriat, Norrat, Prantsusmaad ja Hollandit.
Maikuus suurenes enamuse Atlas ADSL interneti püsiühenduse
pakettide kiirus. Juulikuus alustati uue teenusena traadita
interneti püsiühenduse Atlas RDSL pakkumist, mis toimib
raadiolainete abil ja on mõeldud eelkõige maapiirkondade
elanikele. Augustis vahetas AS Eesti Telefon kolm senist
interneti püsiühenduse paketti uute vastu, mis on senisest
enam orienteeritud just kindlate kliendigruppide
vajadustele.
Eesti Telefonil oli septembrikuu lõpu seisuga kasutuses
466,852 põhiliini (tihedus 34.3 liini 100 elaniku kohta).
Aasta algusega võrreldes on põhiliinide arv vähenenud 35
tuhande võrra, eelkõige lauatelefonist loobuvate klientide
arvel. Põhiliine töötaja kohta oli 331.
Ühenduste pakkumise kõrvalt on arendatud ka
kommunikatsioonilahendusi ja sisuteenuseid. Septembrikuus
käivitus Eesti Telefoni ja Estonian Airi koostöös üks Eesti
esimestest IP-protokollil põhinevatest
kõnekäsitlussüsteemidest. Uus, Eesti Telefonilt renditud
süsteem, integreerib Estonian Airi telefoni- ja
meilisuhtluse. Eesti Telefon hindab koostööprojekti ka kui
võimalust laiemalt teadvustada IP-kõnesidelahenduste
eeliseid ja võimalusi.
Maikuus lisas Eesti Telefon oma kommunikatsioonikeskusele
Hot multimeediaosa Broadband Hot. Selle kaudu on tarbijateni
toodud mitmed uued Interneti kasutusvõimalused. Alustati
Eestis toimunud Eurovisiooni ülekandest, kus vaatajateni
jõudis kolm teleprogrammist erinevat otseprogrammi. Sügisel
on jõutud tõsisemate ettevõtmisteni. Tallinna tudengitel oli
Eesti Telefoni vahendusel võimalik jälgida
internetiülekandeid Tartu juhtimiskonverentsilt ning
veebiülekande vahendusel tasuta osaleda telekommunikatsiooni
ja IT-konverentsil "Visioonist lahendusteni".
2002.aasta veebruaris lisandus Eesti Telefon gruppi uus
firma. Laiendamaks oma tegevust ka väljapoole Eestist soetas
grupi tütarfirma AS Connecto 100% Lätis tegutseva
võrguehitusfirma SIA Connecto Latvia (endine SIA Link)
aktsiatest. Aprillikuus investeeris Eesti Telefon
täiendavalt 5 mln krooni sidusettevõttesse AS
Sertifitseerimiskeskus.
EMT grupi poolt investeeriti 2002.aasta 9 kuu jooksul 153
mln krooni (2001.a. 9 kuuga 308 mln krooni). Enamus
investeeringutest läks tugijaamade ja -võrgu arendamisse. Ka
AS EMT investeeris täiendavalt 5 mln krooni AS-i
Sertifitseerimiskeskus. Augustikuust hakati klientidele
pakkuma GPRS roamingut. Esialgu on teenuse kasutamine
võimalik Soomes, Lätis ja Leedus.
Suvekuudel jõudsid Eesti turule esimesed m-piletid. Augustis
esitles AS EMT koostöös AS Connexiga uudset ühistranspordi
piletilahendust, mis põhineb GSM mobiiltelefonil ja
elektronkaardil. Esialgu hakatakse uut lahendust kasutama
ühistranspordi piletite müügil, edaspidi võib sellega siduda
praktiliselt piiramatul hulgal lisafunktsioone.
Muudatused mobiiliturul
Juba viis aastat on Eesti mobiilside turgu omavahel jaganud
kolm operaatorit - AS EMT, Radiolinja ja Tele2. Augustikuus
teavitasid oma kavatsusest turule siseneda kaks uut
üritajat. Kui senised operaatorid on igaüks oma füüsilise
võrgu rajanud, siis uued tulijad jäävad virtuaalseteks
operaatoriteks. Üks uutest tulijatest, OÜ Vertelson Haldus,
kavatseb veel tänavu teistelt operaatoritelt hulgi kõneaega
ostes hakata pakkuma teenuseid, mida Eestis seni veel ei
pakuta. Teine uutest sisenejatest, Citygsm, toob Radiolinja
võrgule tuginedes 2003.aasta alguses turule kõnekaardi, mis
võimaldaks samu teenuseid, mida teiste operaatorite
lepingulised paketidki. Firma kavatseb aastaga hankida kuni
20 000 klienti.
21.mail 2002.aastal edastas Teede- ja Sideministeerium
Riigikogule telekommunikatsiooniseaduse muudatuse, mis
sätestab kolmanda põlvkonna lubade väljastamise tingimused.
Vastavalt ministeeriumi ettepanekule väljastataks load
avaliku konkursi korraldamise teel. Konkursi osalemistasu
oleks 50 mln krooni. Kavas on väljastada Eestis neli
kolmanda põlvkonna litsentsi. Lubade väljastamist on oodata
2003.aastal ning sellest saadav tulu on juba kirjutatud ka
riigieelarvesse. Siiski, AS EMT juhtkonna seisukoht antud
küsimuses on, et Eesti väiksust arvestades oleks neli
litsentsi liiga palju. Nelja litsentsi väljastamine piiraks
igale operaatorile planeeritava sagedusriba mahtu, millega
kaasneks investeeringute efektiivsuse langus ja hinnatõus
lõpptarbijatele. Ka teiste operaatorite esindajad on
avaldanud arvamust, et otstarbekam oleks otsida teid hoopis
ühise kolmanda põlvkonna võrgu rajamiseks.
Suhted regulaatoriga
3.septembril 2002.aastal avalikustas Sideamet ettevõtete
nimed, keda kavatsetakse 2003.aastal olulise turujõuga
ettevõtjateks (OTE) kuulutada. ASi Eesti Telefon
kavatsetakse kuulutada OTE-ks üldkasutatava telefoniteenuse
turul, üldkasutatava püsiliiniteenuse turul ja üldkasutatava
sidumisteenuse turul. Nimetatud turgudel on ettevõte
tegutsenud OTE-na ka 2002. ja 2001.aastal.
AS EMT kavatsetakse kuulutada OTE-ks üldkasutatava
mobiilsideteenuse turul üleriigilises piirkonnas. AS EMT
oli nimetatud turul OTE ka 2002.aastal. 2002.aastal
vaidlustas AS EMT Sideameti otsuse OTE-ks tunnistamise kohta
väites, et ettevõtte tegevus ei ohusta vaba konkurentsi
mobiiltelefoniteenuste turul. 2002.aasta septembris
kohtuvaidlus lõpetati poolte kokkuleppel, kuna vaidluse
tulemus ei olnud kummagi poole jaoks enam määrav.
Jätkub AS Eesti Telefoni kohtuasi Konkurentsiametiga.
Konkurentsiamet tegi 24. aprillil 2001 Eesti Telefonile
konkurentsiseaduse alusel ettekirjutuse mitte rakendada oma
võrgus ühtsele võrgusisesele kõneteenusele minutihinda 34
senti normaalajal, 28 senti soodusajal ja 14 senti öösel.
Konkurentsiamet kohustas Eesti Telefoni rakendama alates 1.
aprillist 2001 kehtestatud tariifidest madalamat hinda.
Vastavalt konkurentsiseadusele saab kaubaturul valitseva
ettevõtja seisundi kuritarvitamise eest määrata trahvi kuni
5% ulatuses trahvi määramise otsusele eelnenud aasta
realiseerimise netokäibest.
Eesti Telefon on seisukohal, et võrgusisese kõne baashind
vahemikus 14 - 34 senti on kulupõhine. Seetõttu ei
nõustunud Eesti Telefon Konkurentsiameti ettekirjutusega ja
vaidlustas 23. mail 2001 ettekirjutuse Tallinna
Halduskohtus. Tallinna Halduskohus rahuldas Eesti Telefoni
kaebuse ning tühistas Konkurentsiameti ettekirjutuse 17.
jaanuaril 2002. Konkurentsiamet kaebas aga Tallinna
Halduskohtu otsuse edasi, kuid ringkonnakohus jättis 27.
mail halduskohtu varasema otsuse jõusse. Seejärel kaebas
Konkurentsiamet ringkonnakohtu otsuse edasi Riigikohtusse.
2.oktoobril 2002.aastal andis Riigikohus
kassatsioonikaebusele menetlusloa.
Oodatav muudatus omanike struktuuris
26.märtsil 2002.aastal teatasid Eesti Telekomi
strateegilised partnerid Soome Sonera ja Rootsi Telia
ühinemisest. Telia teeb Sonera aktsionäridele ostupakkumise,
pakkudes ühe Sonera aktsia vastu 1.51440 Telia aktsiat.
10.juulil andis Euroopa Liit ühinemiseks nõusoleku.
Aktsiavahetuse tulemused peaksid selguma 14.novembriks
2002.a. Kahe ettevõtte ühinemisel tekkib Põhja- ja
Baltimaade juhtiv telekommunikatsioonigrupp nimetusega
TeliaSonera. Ühinemisprospektis on TeliaSonera käsitlenud
Eestit osana oma koduturust, kus kavatsetakse klientidele
pakkuda täielikku telekommunikatsiooniteenuste skaalat.
Seejuures asetatakse rõhk just
telekommunikatsiooniteenustele, mitte niivõrd
tehnoloogiatele või ühenduste võimaldamisele. TeliaSonera
tahab olla innovaatiline nii era- kui äriklientidele
kergesti kasutatavate teenuste ja toodete pakettide
väljatöötamises. Aktsiavahetuse õnnestumise korral saab
TeliaSoneral olema 49% osalus Eesti Telekomis.
Aktsionäride üldkoosolek
17.mail 2002.aastal toimus AS Eesti Telekom aktsionäride
korraline üldkoosolek. Koosolek kinnitas Eesti Telekomi
2001.aasta majandustulemused ning kasumi jaotamise
ettepaneku. Ettevõtte A-seeria aktsiate omanikele otsustati
maksta dividende 5,50 krooni aktsia kohta (kokku 756 mln
krooni ehk 97% 2001.aasta puhaskasumist). B-seeria aktsia
omanikule maksti dividende 10 000 krooni. Dividendiõiguslike
aktsionäride nimekiri fikseeriti 5.juunil ning dividendid
maksti välja 19.juunil 2002.aastal.
Üldkoosolek andis ettevõtte juhatusele volitused ühe aasta
jooksul omandada AS Eesti Telekom A-aktsiaid selliselt, et
AS-ile Eesti Telekom kuuluvate oma aktsiate nimiväärtuste
summa ei ületa seadusega lubatud piiri ning aktsia eest
tasutav summa ei ole suurem kui A-aktsia omandamise päeval
Tallinna Börsil AS Eesti Telekom A-aktsia eest tasutud
kõrgeim hind. Igaks aktsiate tagasiostuks on vajalik Eesti
Telekomi nõukogu heakskiit. Tänase kuupäeva seisuga ei ole
aktsiaid tagasi ostetud.
Definitsioonid
Netovõlg - pika- ja lühiajaline võlg, miinus raha ja raha
ekvivalendid ja lühiajalised investeeringud
ROA - perioodi puhaskasumi suhe perioodi keskmisesse
aktivate arvu
ROE - maksustamiseelse kasumi suhe perioodi keskmisesse
omakapitali
AS EESTI TELEKOM JA TÜTARETTEVÕTTED
KASUMIARUANNE
Finantsaruanded on koostatud tuhandetes kroonides (EEK)
9 kuud 9 kuud 2001
30. sept.
2002 30. sept.
2001
Korrig.
Äritulud
Realiseerimise 3 316 331 3 078 638 4 154 438
netokäive
Lõpetamata 2 104 4 352 529
toodangu varude
jääkide muutus
Kapitaliseeritud 31 803 45 039 87 112
väljaminekud oma
tarbeks põhivara
valmistamisel
Muud äritulud 71 367 25 129 42 461
Äritulud kokku 3 421 605 3 153 158 4 284 540
Tegevuskulud
Toore, materjal, 1 045 520 926 539 1 290 730
kaubad ja
teenused
Mitmesugused 343 028 330 276 494 962
tegevuskulud
Tööjõukulud 357 905 372 936 534 754
Muud ärikulud 23 834 22 090 33 118
Tegevuskulud 1 770 287 1 651 841 2 353 564
kokku
Tegevuskasum 1 651 318 1 501 317 1 930 976
enne põhivara
kulumit
Kulum 758 572 780 607 1 135 661
Tegevuskasum 892 746 720 710 795 315
Finantstulu / - -4 541 28 854 26 828
kulu tütar- ja
sidusettevõtetes
t (neto)
Muud 255 -5 243 -11 719
finantstulud / -
kulud (neto)
Kasum enne 888 460 744 321 810 424
tulumaksustamist
Dividendide 91 298 30 932 30 932
tulumaks
Maksustamisjärgn 797 162 713 389 779 492
e kasum
Vähemusosa 0 557 557
Puhaskasum 797 162 712 832 778 935
korralisest
tegevusest
Perioodi 797 162 712 832 778 935
puhaskasum
Tulu aktsia
kohta
Baastulu aktsia 5.80 5.19 5.67
kohta
(kroonides)
Lahustatud tulu 5.80 5.19 5.67
aktsia kohta
(kroonides)
AS EESTI TELEKOM JA TÜTARETTEVÕTTED
BILANSS
Finantsaruanded on koostatud tuhandetes kroonides (EEK)
30. sept. 31. dets. 30.
2002 2001 sept.
2001
Korrigee
ritud
AKTIVA
Käibevara
Raha ja raha 819 494 464 217 196 079
ekvivalendid
Nõuded ostjate vastu 406 533 403 324 448 643
neto
Mitmesugused nõuded 13 491 10 715 10 364
Viitlaekumised 130 698 99 242 98 421
Ettemakstud tulevaste 13 968 28 159 20 364
perioodide kulud
Varud 105 450 104 013 157 925
Kokku käibevara 1 489 634 1 109 670 931 796
Põhivara
Pikaajalised 31 703 26 464 35 962
finantsinvesteeringud
Materiaalne põhivara 2 632 148 3 043 869 3 131 601
neto
Immateriaalne 37 454 56 139 47 463
põhivara neto
Kokku põhivara 2 701 305 3 126 472 3 215 026
KOKKU AKTIVA 4 190 939 4 236 142 4 146 822
OMAKAPITAL JA
KOHUSTUSED
Lühiajalised
kohustused
Võlakohustused 96 933 88 166 40 234
Ostjate ettemaksed 3 202 9 237 8 364
kaupade ja teenuste
eest
Võlad hankijatele 154 822 260 932 190 365
Mitmesugused võlad 189 168 0
Maksuvõlad 47 951 32 697 51 786
Viitvõlad 187 807 152 644 142 483
Lühiajalised 16 495 17 482 16 613
eraldised
Muud ettemakstud 2 774 10 350 45 996
tulevaste perioodide
tulud
Kokku lühiajalised 510 173 571 676 495 841
kohustused
Pikaajalised
kohustused
Pikaajalised 23 798 49 115 101 733
võlakohustused
Muud pikaajalised 0
võlad
Kokku pikaajalised 23 798 49 115 101 733
kohustused
Omakapital
Aktsiakapital 1 373 833 1 373 833 1 373 833
Aa˛io 309 964 309 964 309 964
Kohustuslik 137 384 137 384 137 384
reservkapital
Eelmiste perioodide 1 038 553 1 015 235 1 015 235
jaotamata kasum
Perioodi puhaskasum 797 162 778 935 712 832
Realiseerimata 72 0 0
kursivahed
Kokku omakapital 3 656 968 3 615 351 3 549 248
KOKKU OMAKAPITAL JA 4 190 939 4 236 142 4 146 822
KOHUSTUSED
AS EESTI TELEKOM JA TÜTARETTEVÕTTED
RAHAVOOGUDE ARUANNE
Finantsaruanded on koostatud tuhandetes kroonides (EEK)
9 kuud 9 kuud
30. sept. 30. sept.
2002 2001
Korrigeeritu
d
Rahavoog äritegevusest
Kasum enne tulumaksustamist 888 460 744 321
ja vähemusosalust
Korrigeerimised:
Põhivara kulum 758 572 780 607
Kasum/kahjum põhivara -53 070 -4 403
müügist ja mahakandmisest
Finantstulu/ kulu tütar- ja 4 541 -28 854
sidusettevõtetest
Intressitulu/ kulu (neto) -9 864 -2 790
Muud mitterahalised 70 1 867
korrigeerimised
Tegevuskasum enne 1 588 709 1 490 748
käibekapitali muutusi
Lühiajaliste nõuete muutus -16 705 -93 554
Varude muutus -346 -8 701
Lühiajaliste kohustuste -74 240 -189 266
muutus
Korrigeeritud rahavood 1 497 418 1 199 227
äritegevusest
Tasutud intressid -5 141 -15 258
Tasutud dividendide tulumaks -93 660 0
Rahavoog äritegevusest kokku 1 398 617 1 183 969
Rahavoog
investeerimistegevusest
Põhivara soetus -315 793 -653 887
Ostetud litsentsid -16 285 -11 992
Aktsiate investeeringute -10 000 -21 996
jm. soetamine
Sissetulek põhivara müügist 77 128 9 479
Sissetulek tütar- ja 0 43 500
sidusettevõtete müügist
Välja antud laenud -218 -4 393
Tagastatud laenud 24 58
Saadud dividendid 96 181
Saadud intressid 12 857 17 528
Rahavoog -252 191 -621 522
investeerimistegevusest
kokku
Rahavoog finantstegevusest
Konverteeritavate 32 438
pikaajaliste võlakirjade
emiteerimine
Konverteeritavate -8 -10
pikaajaliste võlakirjade
tagasimaksmine
Mittekonverteeritavate 2 813 0
pikaajaliste kohustuste
võtmine
Mittekonverteeritavate -5 789 -103 559
pikaajaliste kohustuste
tagasimaksmine
Pikaajaliste laenude -27 578 -100 734
tagasimaksmine
Liisingkohustuste tasumine -5 002 -16 629
Lühiajaliste laenude võtmine 0 78 233
Lühiajaliste laenude 0 -78 233
tagasimaksmine
Makstud dividendid -755 617 -755 617
Rahavoog finantstegevusest -791 149 -976 111
kokku
Raha ja ekvivalentide 355 277 -413 664
suurenemine/ -vähenemine
Raha ja raha ekvivalendid 464 217 609 743
aasta alguses
Raha ja raha ekvivalendid 819 494 196 079
perioodi lõpus
Hille Võrk
Finantsjuht
6 272 460
Schema