2003.02.27, Trigon Property Development, TLN

Viisnurk                      MAJANDUSTULEMUSED           27.02.2003 15:25



ESIALGSED MAJANDUSTULEMUSED 2002



Tegevusalad



AS Viisnurk koosseisu kuulus 2002. aastal iseseisvate tulemusüksuste

staatuses neli äriüksust:

- Mööblivabrik - toodab elukondlikku mööblit, kasutades materjalidena

eeskätt männi ja kase täispuitu ning täispuidust kilpkonstruktsioone.

- Spordikaupade divisjon - tegevus hõlmab kolme valdkonda:

murdmaasuuskade ja hokikeppide tootmine ning spordi- ja vabaajatarvete

vahendus.

- Kiudplaadivabrik - toodetakse pehmetel puitkiudplaatidel baseeruvat

kahte iseseisvat tootekatergooriat: üldehitusplaate, mida kasutatakse

soojus- ja heliisolatsiooni otstarbel ning seinte ja lagede

dekoreerimiseks mõeldud siseviimistlusplaate.

- Liimpuiduvabriku - toodetakse liimpuitkilpe, mis on põhiliseks

sisendiks mööblitööstusele täispuidust mööbli valmistamisel.



Tugiüksustena kuuluvad ettevõtte koosseisu metsakeskus (puitmaterjalide

hankimine ja saematerjalide tootmine), katlamaja (soojusenergia

tootmine) ja tehniline teenistus (hoonete, masinate ja seadmete hooldus

ning transpordi korraldamine). Lisaks teenitakse tulu renditegevusest ja

ettevõtte territooriumil asuvate sööklate opereerimisest.





Majandustegevuse ülevaade



Netokäive



AS Viisnurk netokäive oli 2002. aastal 367,5 miljonit krooni (23,5

miljonit eurot). Võrreldes eelmise aastaga suurenes ettevõtte käive

5,9%. Ettevõtte äriüksustest saavutasid käibemahu kasvu võrreldes 2001.

aastaga liimpuiduvabrik (käive rohkem kui kahekordistus) ja

kiudplaadivabrik (käibe kasv 11%). Mööblivabriku ja spordikaupade

divisjoni käive jäi eelmisel aastal saavutatule alla. Muude tegevuste

käive kasvas ligikaudu 20% eelkõige metsakeskuse suurenenud

ettevõttesisese müügi arvelt. Kokkuvõttes jäi Viisnurga aruandeaasta

käibe eelarve (planeeriti käibe tõusu 15% võrreldes 2001. aastaga)

täitmata.



AS Viisnurk netokäive ja ettevõttesisene käive tegevusalade lõikes:



                               t.EEK    t.EEK  t.euro  t.euro    %

                               2002     2001    2002    2001  Muutus

Mööblivabrik                  156 170  157 581  9 981  10 071  (0,9)

s.h. ettevõttesisene käive         76       92      5       6 (17,4)

Spordikaupade divisjon         83 099   86 590  5 311   5 534  (4,0)

Kiudplaadivabrik               79 828   71 892  5 102   4 595   11,0

Liimpuiduvabrik                41 402   18 645  2 646   1 191  122,1

s.h. ettevõttesisene käive     19 328    9 613  1 235     614  101,1

Muud tegevused                 86 572   72 036  5 533   4 604   20,2

s.h. ettevõttesisene käive     60 136   50 067  3 844   3 200   20,1

Elimineerimised              (79 540) (59 772) (5 084) (3 820)   33,1

(ettevõttesisene käive)

AS VIISNURK NETOKÄIVE         367 531  346 972 23 489  22 175    5,9





Kasum



AS Viisnurk 2002. aasta majandustulemuseks kujunes 18,7 miljonit krooni

(1,2 miljonit eurot) puhaskahjumit. Võrdluseks teeniti 2001. aastal 19,4

miljonit krooni (1,2 miljonit eurot) puhaskasumit. Viisnurga intresside

ja kulumieelne kasum ehk EBITDA oli 17,9 miljoni krooniga (1,1 miljoni

euroga) positiivne. Ettevõtte äriüksustest teenisid kasumit

kiudplaadivabrik ja mööblivabrik, kahjumisse jäid liimpuiduvabrik,

spordikaupade divisjoni ning saeveski kahjumi tõttu ka muud tegevused.



AS Viisnurk puhaskasumi kujunemine tegevusalade lõikes:



                               t.EEK    t.EEK  t.euro  t.euro    %

                               2002     2001    2002    2001  Muutus

Mööblivabrik                   15 184   23 052    970   1 473 (34,1)

Spordikaupade divisjon       (14 531)    5 569  (929)     356 (360,9)

Kiudplaadivabrik               17 126   20 589  1 095   1 316 (16,8)

Liimpuiduvabrik              (13 064) (11 963)  (835)   (765)    9,2

Muud tegevused                (3 538)      146  (226)      10      -

ALLÜKSUSTE KASUM KOKKU          1 177   37 393     75   2 390 (96,9)

Jagamata kulud (üldhaldusk.)  (9 953) (10 144)  (636)   (648)  (1,9)

AS VIISNURK ÄRIKASUM          (8 776)   27 249  (561)   1 742 (132,2)

Neto finantskulud             (9 903)  (7 866)  (633)   (503)   25,9

AS VIISNURK PUHASKASUM       (18 679)   19 383 (1 194)   1 239 (196,4)





Bilanss ja rahavoogude aruanne



AS Viisnurk koguvarade maht vähenes aruandeaastal 3,3%; olles seisuga

31.12.2002 345,8 miljoni krooni (22,1 miljonit eurot). Bilansi aktiva

poolel vähenes eelkõige spordikaupade divisjoni varude kuludesse

kandmise tõttu ettevõtte varude maht ligikaudu 20% ehk 15 miljonit

krooni (1,0 miljonit eurot). Ettevõtte põhivarade maht kasvas aastaga

6,3 miljonit krooni (0,4 miljonit eurot). Passiva poolel vähenesid

lühiajalised kohustused 9,3 miljonit krooni (0,6 miljonit eurot) ja

omakapital aruandeaasta kahjumi võrra 18,7 miljonit krooni(1,2 miljonit

eurot). Pikaajaliste kohustuste maht suurenes 16,3 miljonit krooni (1,0

miljonit eurot).



Olenemata 2002. aasta kahjumist oli Viisnurga äritegevuse rahakäive

aruandeaastal 21,8 miljoni krooniga (1,4 miljoni euroga) positiivne. See

on vaid 25% ehk 7,2 miljonit krooni (0,5 miljonit eurot) vähem kui 2001.

aastal. Positiivse äritegevuse rahakäive võimaldasid ühelt poolt

mitterahalise kulu - kulumi suur osa (26,7 miljonit krooni (1,7 miljonit

eurot)) kahjumi kujunemisel ning teiselt poolt käibevarade (eelkõige

varude) vähenemise positiivne mõju summas 14,7 miljonit krooni (0,9

miljonit eurot). Investeeringuteks kasutati aruandeaastal raha 28,5

miljonit krooni (1,8 miljonit eurot) ning laenude jääk suurenes aastaga

3,4 miljonit krooni (0,2 miljonit eurot).





Äriüksuste ülevaade



Mööblivabrik



Mööblivabrik teenis aruandeaastal 156,2 miljoni krooni (10,0 miljoni

euro) juures 15,2 miljonit krooni (1,0 miljonit eurot) kasumit.

Võrreldes 2001. aastaga jäi vabriku käive praktiliselt muutumatuks, küll

vähenes majandustegevuse kasum 7,8 miljonit krooni (0,5 miljonit eurot)

ehk 34%. Tagasihoidlikuks jäid mööblivabriku majandustulemused aasta

teisel poolel. Kui aasta esimesel poolel saavutati korralik käibe kasv

ja kasumlikkus (vastavalt 89 miljonit krooni (5,7 miljonit eurot) käivet

ja 12 miljonit krooni (0,8 miljonit eurot) majandustegevuse kasumit)

siis teisel poolaastal teeniti 67,2 miljoni krooni (4,3 miljoni euro)

käibe juures 3,2 miljonit krooni (0,2 miljonit eurot) kasumit. Käibe ja

kasumlikkuse vähenemise põhjustas kõrgema rentaablusega põhiklientidelt

tellimuste äraütlemine, kes viitasid tarbimise üldisele nõrkusele

mööbliturul. Uute klientide ja stabiilsete tellimuste leidmine võtab

seniste kogemuste kohaselt mööblisektoris aega kuni pool aastat,

mistõttu vabrikul ei õnnestunud aasta lõpus saada olulises mahus

lisatellimusi.

Mööblivabriku suuremad kliendid olid 2002. aastal IKEA Trading 59,6

miljoni krooniga (3,8 miljoni euroga)(erinevad allhanketooted) ja Boknas

Huonekalut 44 miljoni krooniga (2,8 miljoni euroga)(antiikstiilis

kodukontori mööbel). Müük Vene turule moodustas kokku 23,9 miljonit

krooni (1,5 miljonit eurot), kuhu müüdi põhiosas samuti antiikstiilis

mööblit.

2002. aastal viidi põhiosas lõpule mööblivabriku laiendamine

olemasoleval territooriumil, mis loob võimalused saavutada vabriku

aastaseks tootmisvõimsuseks ligikaudu 200 miljonit krooni (12,8 miljonit

eurot). Selleks investeeriti aasta jooksul 15,1 miljonit krooni (1,0

miljonit eurot) - suurimaks objektiks oli senise kitsaskoha -

montaažijaoskonna väljaehitamine.





Spordikaupade divisjon



Spordikaupade divisjonile netokäive oli 2002. aastal 83,1 miljonit

krooni (5,3 miljonit eurot), vähenedes aasta jooksul 4%. 2001. aastal

teenitud 5,6 miljoni krooni (0,4 miljoni euro) majandustegevuse kasumi

asemel aga jäädi aruandeaastal 14,5 miljoni krooniga (0,9 miljoni

euroga) kahjumisse, kusjuures sellest kahjumist 12,6 miljonit krooni

(0,8 miljonit eurot) saadi neljandas kvartalis. Divisjoni suure kahjumi

põhjustena võib välja tuua järgmist:

- Vaatamata keeruliste ja kõrgema omahinnaga suusamudelite osakaalu

tõusule tooteportfellis langes müüdavate suuskade keskmine hind 2002.

aastal võrreldes eelmise perioodiga ligikaudu 10%. Hindade languse

peapõhjusena võib esile tuua hinnasurvet odavamas tootmiskeskkonnas

tegutsevatelt konkurentidelt.

- Divisjoni tootmise võimetus kohaneda tootmisnomenklatuuri olulise

muutusega tõi kaasa lisakulusid põhimaterjalide, tööliste palgakulude ja

kvaliteedikulude osas. 2002. aastal toodetud 198,4 tuhandest

suusapaarist moodustas CAP konstruktsiooniga suuskade osakaal peaaegu

70%, 2001. aastal oli vastava konstruktsiooniga suuskade osatähtsus aga

alla 30%-i.

- Seoses vanemat tüüpi suusakonstruktsioonide (plastik ja EPO küljega

suusad) tootmise lõpetamisega alates 2003. aasta algusest koostati plaan

106 töötaja koondamiseks ja moodustati selleks koondamistasude reserv

summas 1,2 miljonit krooni (0,1 miljonit eurot). Lisaks kanti kuludesse

7,2 miljoni krooni (0,5 miljoni euro) eest põhivarasid, materjalide ning

lõpetamata ja valmistoodangu varusid, mille kasutamine 2003. aasta

tootmis- ja müügiprotsessis ei ole võimalik. Plastik ja EPO küljega

suuski toodeti veel 2001. aastal 152,3 tuhat paari ning 2002. aastal

63,5 tuhat paari.

- 2002. aastal hinnati ebatõenäoliselt laekuvaks 1,4 miljoni krooni

(0,1 miljonit euro) eest spordikaupade divisjoni debitoorset võlgnevust

- suurimas summas 1,14 miljonit krooni (0,1 miljonit eurot) nõue

pankrotistunud firmale Peltonen Ski OY.

- Planeeritud tootmis- ja müügimahte ei saavutatud hokikeppide

tootmises, mis jäi 2002. aasta kokkuvõttes kahjumisse.

Spordikaupade divisjoni suurimad kliendid murdmaasuuskade osas olid

2002. aastal Rossignol Ski 14,6 miljoni krooniga (0,9 miljoni euroga),

Atomic 11,5 miljoni krooniga (0,7 miljoni euroga) ja Norra firma Gresvig

Kjededrift AS 5,4 miljoni krooniga (0,3 miljoni euroga). Hokikeppide

olulisemad koostööpartnerid olid aruandeaastal Kanada firma I-Tech,

Šveitsi firma Wüthrich Sport AG ja Soome firma Urheilut & Kalastus Oy.





Kiudplaadivabrik



Kiudplaadivabriku majandustulemuseks oli aruandeaastal 79,8 miljonit

krooni (5,1 miljonit eurot) käivet ja 17,1 miljonit krooni (1,1 miljonit

eurot) kasumit. Võrreldes eelmise aastaga kasvas käive 11%, kasum aga

vähenes 3,5 miljonit krooni (0,2 miljonit eurot) ehk 17%.

Kiudplaadivabriku majandustulemustele avaldas suurimat mõju

tootmissisendite hinnatõus eelkõige põhitooraine laastu ja elektri hinna

tõusu näol. Lisaks jäi võrreldes eelmise aastaga tagasihoidlikkumaks

aasta alguse müük, mis ei võimaldanud vabrikul kahe kuu jooksul töötada

pideva tsükliga ning vähendas seeläbi tootmise efektiivsust.

Kiudplaadivabriku müügist 22% moodustas kõrgema vääristusastmega ja

suurema marginaaliga Isotex siseviimistlusplaatide käive ning 78%

peamiselt üldehitusmaterjalina käsitletava Isoplaadi käive. 2001. aastal

oli vastav vahekord 27% ja 73%.

Kiudplaadivabriku suurimad kliendid 2002. aastal olid Hollandi firma

Saffier 18,6 miljoni krooniga (1,2 miljoni euroga) ning Soome firmad

Suomen Kuitulevy ja Rautakesko vastavalt 9,8 miljoni ja 8,1 miljoni

krooniga (0,6 miljoni ja 0,5 miljoni euroga). Kiudplaadivabriku müügist

moodustas olulise osa ka müük kohalikule turule summas 29,3 miljonit

krooni (1,9 miljonit eurot).





Liimpuiduvabrik



2002. aasta oli liimpuiduvabriku jaoks esimene majandustegevuse

täisaasta, mille vältel jäädi 41,4 miljoni kroonise (2,6 miljoni euro)

kogukäibe juures 13,1 miljoni krooniga (0,8 miljoni euroga) kahjumisse.

Võrreldes 2001. aastaga käive küll enam kui kahekordistus kuid sellest

hoolimata suurenes kahjum ligi 1 miljoni krooni (0,1 miljoni euro)

võrra. Liimpuiduvabriku kahjumi peapõhjuseks oli jätkuvalt väike

tootmismaht, mis ei võimalda katta püsikulusid. Näiteks moodustas ligi

poole vabriku kahjumist kulum. Madala tootmismahu tingisid omakorda

ühelt poolt piiratud kliendibaas, mis ei võimaldanud saada

standardiseeritud suurtellimusi ning teiselt poolt puudulik

esmasjuhtimise tase ja tööliste madal kvalifikatsioon ja motivatsiooni

puudumine.

Probleemide lahendamiseks liimpuiduvabrikus kaasati 2002. aastal

suurtootmise kogemustega konsultante tootmisprotsesside korrastamiseks

ja tööliste väljaõppe tõhustamiseks ning korrigeeriti vabriku

operatiivplaneerimise ja kvaliteedikontrolli süsteeme. Nende tegevuste

esimesed tulemused ilmnesid 2002. aasta neljandas kvartalis kus vabriku

ühe kuu tootmismaht oli novembris rekordiline, ületades eelmise kuu

tippmahu ligikaudu 40%-ga.

Koguseliselt toodeti 2002. aastal 4425 m³ männikilpi ja 640 m³

kasekilpi. Suurimad kliendid olid Viisnurga oma mööblivabrik summas 19,3

miljonit krooni (1,2 miljonit eurot) (47%) ja Taani mööblitootja

Bodilsen 5,4 miljoni krooniga (0,3 miljoni euroga). Ülejäänud suuremate

klientide müügimahud jäid 1-2 miljoni krooni (0,1 miljoni euro) vahele.





Tugitegevused



Keskse puiduhanke ja esmase töötlemise maht Viisnurga metsakeskuses oli

2002. aastal kokku 62,5 miljonit krooni (4,0 miljonit eurot), millest

66% moodustas ettevõttesisene müük. 2002. aastal valitsenud ebasoodsa

situatsiooni tõttu tooraineturul jäi metsakeskuse töö ebaefektiivseks

ning majandustegevuse tulemuseks kujunes 4,3 miljonit krooni (0,3

miljonit eurot) kahjumit, millest 3 miljonit krooni (0,2 miljonit eurot)

saadi IV kvartalis.






Katlamaja tulemused kogukäibe osas olid 2002. aastal 22,2 miljonit

krooni (1,4 miljonit eurot), mis on ligikaudu 13% rohkem kui eelmisel

aastal. Kogukäibest  85% moodustas ärisegmentide vaheline käive. Müük

ettevõttest välja oli 3,4 miljonit krooni (0,2 miljonit eurot)(2001.

aastal 3,3 miljonit krooni (0,2 miljonit eurot)) ja majandustegevuse

kasumiks kujunes 150 tuhat krooni (10 tuhat eurot)(2001. aastal 500

tuhat krooni (32 tuhat eurot)).



Tehniline teenistus tegeleb tootmisseadmete, tehniliste

kommunikatsioonide hooldamise ja korrashoiuga, valmistab tehnoloogilisi

eriseadmeid põhitootmistegevustele, ning haldab ja korraldab

elektrikäitu. 2002. aasta tööde rahaline kogumaht oli 18,1 miljonit

krooni (1,2 miljonit eurot), vähenedes aastaga ligi 36%.





Tulevikuperspektiivid



AS Viisnurk peaeesmärgid on 2003. aastal luua kasumile orienteeritud

kliendikeskne organisatsioon, korrastada põhiprotsessid, saavutada

jätkuv käibe kasv ja jõuda tagasi kasumisse.





Põhitegevusalade lõikes on olulisemad tulevikuperspektiivid järgmised:



Mööblidivisjon



Mööblidivisjoni peaeesmärkideks on kliendikeskse turundusorganisatsiooni

mudeli juurutamine, müügi kiire aktiviseerimine ning järsk protsesside

efektiivistamine läbi ühtse divisjoni loomise olemasolevate

metsakeskuse, liimpuiduvabriku ja mööblivabriku liitmisel. 2003. aastaks

on mööbli müügiks sõlmitud uued lepingud IKEA (Rootsi) ja OTTO-ga

(Saksamaa), liimpuiduvabrikus jätkub 2002. a. IV kvartalis alanud

tootmismahtude tõus.



Spordikaupade divisjon



Spordikaupade divisjoni peaeesmärgid on murdmaasuuskade tootmismahu

optimeerimine ning hokikeppide ja spordi- ja vabaajakaupade hulgimüügi

mahu kasvatamine. Kliendiriskide optimeerimisel on eesmärgiks

pikaajaliste kliendisuhete loomine ja oma toodete (VISU, MAXX)

arendamine. Järgmiseks hooajaks on allakirjutamisel lepingud

murdmaasuuskade müügiks Rossignolile, Exelile (Soome) ja Skilomile 

(Norra). Käivitatud on divisjoni organisatsiooni reorganiseerimine 

ja tootmisprotsesside ümberkorraldamine.



Ehitusmaterjalide divisjon



Ehitusmaterjalide divisjoni peaeesmärgiks on olemasolevate positsioonide

säilitamine ja oma toodetega (eelkõige ISOTEX) uute sihtturgude

hõivamine. Divisjoni tootmisvõimsused on 2003. aastaks täielikult kaetud

lepingutega.













KASUMIARUANNE



                          t. kroonides  t. kroonides  t. eurodes   t. eurodes

auditeerimata                     2002          2001        2002         2001

                                                                             

REALISEERIMISE NETOKÄIVE       367 531       346 972      23 489       22 175

                                                                             

Realiseeritud toodete        (342 216)     (290 414)    (21 871)     (18 561)

kulu

                                                                             

Brutokasum                      25 315        56 558       1 618        3 615

                                                                             

Turustuskulud                 (19 664)      (17 866)     (1 257)      (1 142)

                                                                             

Üldhalduskulud                 (9 953)      (10 144)       (636)        (648)

                                                                             

Muud äritulud                    1 641         1 670         105          107

                                                                             

Muud ärikulud                  (6 117)       (2 968)       (391)        (190)

                                                                             

Ärikasum                       (8 777)        27 249       (561)        1 742

                                                                             

Finantstulud                       381         1 171          24           75

                                                                             

Finantskulud                  (10 284)       (9 037)       (657)        (578)

                                                                             

PERIOODI PUHASKASUM           (18 679)        19 383     (1 194)        1 239

                                                                             

Tava puhaskasum aktsia          (4,15)          4,31      (0,27)         0,28

kohta

Lahustatud puhaskasum           (4,15)          4,31      (0,27)         0,28

aktsia kohta







BILANSS



                          t. kroonides  t. kroonides  t. eurodes   t. eurodes

auditeerimata               31.12.2002    31.12.2001  31.12.2002   31.12.2001

                                                                   

Raha ja pangakontod              1 764         5 036         113          322

Nõuded ostjate vastu            54 144        52 496       3 460        3 355

Muud lühiajalised nõuded         1 916         2 215         122          142

Ettem. tul. per. kulud           4 447         5 449         284          348

Varud                           59 554        74 576       3 806        4 765

Käibevara kokku                121 824       139 772       7 786        8 932

                                                                   

Pikaajal. fin.invest.-d          1 436         1 436          92           92

Materiaalne põhivara           221 801       216 043      14 176       13 808

Immateriaalne põhivara             785           269          50           17

Põhivara kokku                 224 022       217 748      14 318       13 917

                                                                   

AKTIVA KOKKU                   345 846       357 520      22 104       22 849

                                                                   

                                                                   

Võlakohustused                  38 773        47 368       2 478        3 027

Ostjate ettemaksed                 620         1 216          40           78

Võlad hankijatele               30 978        36 793       1 980        2 351

Maksuvõlad                       5 944         5 639         380          360

Viitvõlad                       12 267         8 348         784          534

Lühiajalised eraldised           1 493                        95             

Lühiajal. kohust. kokku         90 075        99 364       5 757        6 350

                                                                   

Pikaajal. võlakohustused       111 774        95 479       7 144        6 102

Pikaajal. kohust. kokku        111 774        95 479       7 144        6 102

                                                                   

Kohustused kokku               201 849       194 843      12 900       12 453

                                                                   

Aktsiakap. nimiväärtuses        44 991        44 991       2 875        2 875

Aazio                           11 332        11 332         724          724

Kohustuslik                      4 499         4 499         288          288

reservkapital

Eelm. per. jaotamata           101 855        82 472       6 510        5 271

kasum

Aruandeaasta kasum            (18 679)        19 383     (1 194)        1 239

Omakapital kokku               143 997       162 677       9 203       10 397

                                                                   

PASSIVA KOKKU                  345 846       357 520      22 104       22 849





Andrus Aljas

Finantsdirektor

044 78355