Tallinna Sadam                MAJANDUSTULEMUSED                 07.04.2003



AUDITEERITUD MAJANDUSTULEMUSED 2002



Tegevustulemused



2002.aasta oli ASi Tallinna Sadam jaoks edukas tegevusaasta.

2002.aastal läbis ASi Tallinna Sadam koosseisu kuuluvaid sadamaid 37,9 mln

tonni kaupu, mis oli 17,1% rohkem kui 2001.aastal (2001.aasta vastavad

näitajad olid 32,3 mln tonni ja kasv 10,1%). Kaubamahu kasvu tulemusena

suurenes ASi Tallinna Sadam kaubaveo turuosa Läänemere idakalda sadamate

hulgas 15,5%-lt 16,2%-ni. Seega suutsime kasvava turu ning tiheneva

konkurentsi tingimustes säilitada oma turuosa ning suurendada seda

konkurentide arvelt 0,7% võrra. Lastiliikide lõikes moodustasid kaubamahust

põhiosa vedellast 64,2% ja segalast 17,6% (2001.aasta vastavad näitajad olid

64,9% ja 20,4%). Veosuundade lõikes moodustas kaubamahust 79% transiit, 11%

eksport ja 10% import (2001.aasta vastavad näitajad olid 76%, 14% ja 10%).



2002.aastal läbis ASi Tallinna Sadam koosseisu kuuluvaid sadamaid 5,9 mln

reisijat, mis oli 3,6% rohkem kui 2001.aastal (2001.aasta vastavad näitajad

olid 5,7 mln reisijat ja langus 4,7%). Kuna liinireisijate arv Tallinn-

Helsingi liinil on stabiliseerunud (2002.aasta kasv oli 1,6%), siis

märkimisväärset reisijate arvu muutust viimastel aastatel toimunud ei ole.

Põhiosa 2002.aasta reisijate arvu tõusust tulenes reisijate arvu suurenemisest

Tallinn-Stockholm ja Paldiski-Kapellskär liinidel. Lähiaastateks prognoosime

reisijate arvu püsimist 2002.aasta tasemel, kuna Eestit külastavate reisijate

turg on välja kujunenud ning olulisi arenguid peale kruiisireisijate loodetava

kasvu lähiaastateks näha ei ole. Keskpikas perspektiivis võib reisijate arvu

negatiivselt mõjutada tax-free võimaluse kadumine Eesti ja Soome vahelistel

laevaliinidel Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.



ASi Tallinna Sadam 2002.aasta tegevustulud olid kokku 958,6 mln krooni,

kasvades aasta jooksul 7,2% (2001.aasta vastavad näitajad olid 893,8 mln

krooni ja kasv 5,1%). Tuludest kasvasid kõige rohkem sadamatasud (12,2%) ja

kaubatasud (5,4%). Sadamatasude kasv tulenes suurenenud kaubamahust, mis tõi

endaga kaasa laevakülastuste arvu ja sadamat külastanud laevade kogumahutavuse

kasvu. Vaatamata kaubamahu suurele kasvule (17,1%) jäi kaubatasude kasv

2002.aastal sellele alla, kuna üldjuhul alanevad sadamas tegutsevatel

operaatoritel kaubamahu kasvades kaubatasu tariifid ning mõnel operaatoril

alandati kaubatasu tariife eesmärgiga soodustada kaubamahtude kasvu.

2002.aastal toimus kapitalirendi lepingute ümberklassifitseerimine

kasutusrendi lepinguteks, mille tulemusel vähenesid finantstulud ca 16 mln

krooni võrra ning suurenesid renditulud ja põhivarade amortisatsioon.

Võrreldavuse tagamise eesmärgil korrigeeriti ka varasemate aastate vastavaid

näitajaid.

2002.aastal paranes mõnevõrra ettevõtte tegevuse efektiivsus, mida näitab

tegevustulude 7,2%-line kasv, mis ületas tegevuskulude 5,5%-list kasvu.

Tegevuskulud olid kokku 516,8 mln krooni, mille tulemusena kujunes

tegevuskasumiks 441,8 mln krooni ning rentaabluseks 46,1% (2001.aasta

vastavad näitajad olid 489,7 mln krooni, 404,1 mln krooni ja 45,2%). 

Lähiaastateks on oodata ettevõtte rentaabluse mõningast langust, 

mida põhjustavad peamiselt ettevõtte strateegia elluviimiseks 

planeeritavad suuremahulised investeeringud.



Varade tootlus 2002.aastal mõnevõrra kasvas, ulatudes 11,0%-ni võrreldes 

10,6%-ga 2001.aastal. Varade tootluse kasv tulenes peamiselt tegevuse 

efektiivsuse kasvust.

ASi Tallinna Sadam omakapitali tootlus liikus samas rütmis varade tootlusega,

ületades seda 0,6% võrra. Varade ja omakapitali tootluse sarnasuse tingib

omakapitali kõrge osakaal ettevõtte kapitalistruktuuris (95%).

2002.aastal maksti omanikule dividendidena välja 302,7 miljonit krooni, mis

moodustas 75% ettevõtte 2001.aasta korrigeeritud puhaskasumist.



Investeeringud ja arenguväljavaated



2002.aastal investeeris AS Tallinna Sadam uutesse infrastruktuuri objektidesse

ja olemasolevate infrastruktuuri objektide parendamisesse kokku 340,4 mln

krooni, mis oli 21,6% vähem kui 2001.aastal (2001.aasta vastavad näitajad olid

434,3 mln krooni ja 55,8 % rohkem). Põhiosa investeeringutest, kokku summas

179 mln krooni ehk 53% kogumahust, oli suunatud veetranspordirajatistesse.

Suuremad investeeringuobjektid olid seotud Paldiski lõunasadamaga: RO-RO

terminal 88,3 mln krooni ja akvatooriumi süvendus 43,4 mln krooni. Olulist

tähelepanu pöörati ka keskkonnakaitsele, mille paremaks korraldamiseks soetati

boonipaigalduse laev "Karu" summas 9,9 mln krooni ja keskkonnakaitsevahendeid

summas 13,1 mln krooni.

Lisaks ASi Tallinna Sadam investeeringutele sadama infrastruktuuri

arendamiseks, investeerisid sadamas tegutsevad operaatorid ja suuremad

rentnikud sadama superstruktuuri arendamiseks ning läbilaskevõime

suurendamiseks 2002.aastal üle 1 miljardi krooni. Suuremad investorid olid

Muuga sadamas tegutsev Galvex (terase galvaniseerimistehase rajamine) ja

vedellasti operaator Eurodek ning Paldiski lõunasadamas tegutsev vedellasti

operaator Alexela (mahutipargi laiendamine).






Lisaks investeeringutele teeb AS Tallinna Sadam igal aastal olulisi uuringu-

ja arenguväljaminekuid, mis 2002.aastal ulatusid 7,8 mln kroonini. Uuringu- ja

arenguväljaminekud on suunatud uute perspektiivsete kaubavoogude otsimisele

ning võimalike arendusprojektide läbitöötamisele majandusliku tasuvuse ja

tehniliste lahenduste osas.



Järgneva 5 aasta jooksul planeerib AS Tallinna Sadam investeerida sadama

infrastruktuuri väljaehitusse ja parendusse ligikaudu 4,6 miljardit krooni,

millest 1 miljard krooni on planeeritud investeerida juba 2003.aastal.

Ambitsioonika arengukavaga soovib AS Tallinna Sadam pakkuda operaatoritele ja

kaubaomanikele parimat kvaliteeti ning kaasaegset tehnoloogiat, mis aitaks

kaasa sadamat läbiva kaubamahu kasvule ning tagaks ASile Tallinna Sadam

konkurentsieelise ja turuosa jätkuva kasvu tiheneva konkurentsi tingimustes.

2003.aasta investeeringutest 871 mln krooni ehk 86% kogumahust on suunatud

uutesse arendusprojektidesse ja 134 mln krooni ehk 14% kogumahust juba

kasutusel oleva infrastruktuuri läbilaskevõime tagamiseks.

Reisijateveoga seotud arenduslikest investeeringutest on 2003.aastal plaanis

rajada Vanasadamasse kruiisikai maksumusega 70 mln krooni ja Saaremaale

kruiisikai maksumusega 70 mln krooni (millest 2003.aastal realiseeritakse ca

20 mln krooni).

Suurem osa (71%) uutest arendusinvesteeringutest on suunatud Muuga sadama

arendamiseks ja Paldiski lõunasadamasse (19%). Suurematest pikaajalistest

projektidest Muuga sadamas võib nimetada söeterminali ehitust, ida lainemurdja

ehitust, uue vedellasti kai ehitust, kaide 14 ja 15 rajamist ning

vabamajandustsooni (tööstuspargi) loomisega seotud investeeringuid. Paldiski

lõunasadama kaubamahtude ja turuosa jätkuva kasvu kindlustavad investeeringud

puidulaoplatside rajamisse, kai nr 1 rekonstrueerimine vedellasti kaiks,

turbakai pikendus, akvatooriumi süvendustööde lõpetamine ja raudteega seonduva

infrastruktuuri arendamine.

Uute investeeringute finantseerimiseks on plaanis senisest rohkem kaasata

võõrkapitali. Pikaajalises perspektiivis on eesmärgiks saavutada omakapitali

ja võõrkapitali suhteks 70/30 ning tagada sellega omanikule suurem omakapitali

tootlus ja alandada samal ajal ettevõttesse investeeritud kapitali

kogumaksumust.







RAAMATUPIDAMISBILANSS, auditeeritud, tuhandetes kroonides ja eurodes



                                      EEK                      EUR

AKTIVA                      31.12.2002   31.12.2001 31.12.2002   31.12.2001

                                         korrig.	          korrig.

Käibevara

1. Raha ja pangakontod          17 281       32 968      1 104        2 107

2. Aktsiad ja muud väärtpab.    43 147      103 570      2 758        6 619

3. Nõuded ostjate vastu         87 414       80 685      5 587        5 157

   Ostjatelt laekumata arved    97 073       98 029      6 204        6 265

   Ebatõenäol.laekuvad arved    -9 659      -17 344       -617       -1 108

4. Mitmesugused nõuded             473       15 082         30          964

   Muud lühiajalised nõuded        473       15 082         30          964

5. Viitlaekumised                  139          790          9           50

   Intressid                       139          790          9           50

6. Ettemakstud tulev.per.kul    19 573        8 998      1 251          575

   Maksude ettemaksed           10 432        2 289        667          146

   Muud ettemak. tulev.per.kul   9 141        6 709        584          429

7. Varud                         2 328        5 606        149          358

   Tooraine ja materjal          2 223        5 492        142          351

   Ostetud kaubad müügiks           99          114          6            7

   Ettemaksed hankijatele            6            0        0,4            0

Käibevara kokku                170 354      247 700     10 888       15 831



Põhivara

8. Pikaajalised finantsinvest.  21 401        9 071      1 368          580

   Muud aktsiad,osak.,võlatähed  4 655        4 720        297          302

   Mitmesug. pikaajal. nõuded   14 228        2 977        909          190

   Pikaajal. ostjatelt laek-ta   2 517        1 374        161           88

9. Materiaalne põhivara      3 797 584    3 590 651    242 710      229 484

   Maa ja ehitised           4 353 086    4 144 934    278 213      264 910

   Masinad ja seadmed          690 734      746 865     44 146       47 733

   Muu inventar                 77 477       61 649      4 952        3 940

   Akumuleeritud p/v kulum  -1 503 992   -1 444 396    -96 123      -92 314

   Lõpetamata ehitus           122 358       78 787      7 820        5 035

   Ettemaksed mater. p/v eest   57 921        2 812      3 702          180

Põhivara kokku               3 818 984    3 599 722    244 078      230 064



VARAD KOKKU                  3 989 339    3 847 423    254 965      245 895





                                      EEK                     EUR

PASSIVA                     31.12.2002   31.12.2001 31.12.2002   31.12.2001

                                         korrig.                 korrig.

Kohustused



Lühiajalised kohustused

1. Võlakohustused                  499       16 083         32        1 028

   Tagatiseta võlakohustused       499       16 083         32        1 028

2. Ostjate ettemaksed           13 904          665        889           43

3. Võlad hankijatele            47 807       38 927      3 055        2 488

   Hankijate tasumata arved     47 807       38 927      3 055        2 488

4. Maksuvõlad                    8 524        5 961        545          381

5. Viitvõlad                    26 408       15 919      1 688        1 017

   Võlad töövõtjatele           15 663       11 135      1 001          712

   Intressivõlad                 2 807          594        179           38

   Muud viitvõlad                7 938        4 190        507          268

6. Lühiajalised eraldised        1 316       12 623         84          807

7. Muud ettemakstud tulev. per.  1 864        1 324        119           85

Lühiajalised kohustused kokku  100 322       91 501      6 412        5 848



Pikaajalised kohustused

8. Pikaajal. võlakohustused     70 000       70 417      4 474        4 500

   Mittekonvert. võlakohustused 70 000       70 417      4 474        4 500

9. Muud pikaajalised kohustused 26 000       23 400      1 662        1 496

   Ostjate ettemaksed           26 000       23 400      1 662        1 496

Pikaajalised kohustused kokku   96 000       93 817      6 136        5 996



Kohustused kokku               196 322      185 318     12 547       11 844



Omakapital

10.Aktsiakapital             2 750 000    2 750 000    175 757      175 757

11.Reservid                    240 433      218 815     15 366       13 985

   Kohustuslik reservkapital   240 433      218 815     15 366       13 985

12.Eelmiste per. jaot-ta kasum 369 013      291 933     23 584       18 658

13.Aruandeaasta kasum          433 571      401 358     27 710       25 651

Omakapital kokku             3 793 017    3 662 105    242 418      234 051



KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL     3 989 339    3 847 423    254 965      245 895





KASUMIARUANNE, auditeeritud, tuhandetes kroonides ja eurodes

				   EEK			EUR

                                  2002         2001       2002         2001

                                             korrig.                 korrig.

Äritulud

1. Realiseerimise netokäive    958 579      893 813     61 264       57 125

2. Muud äritulud                27 293       17 043      1 744        1 089

Äritulud kokku                 985 872      910 856     63 009       58 214



Ärikulud

3. Kaubad, toore, materjal jm   93 074       79 161      5 949        5 059

4. Mitmesugused tegevuskulud   115 272      119 078      7 367        7 610

5. Tööjõukulud                 150 598      139 034      9 625        8 886

   sh palgakulu                113 026      104 653      7 224        6 689

        sotsiaalmaksud          37 572       34 380      2 401        2 197

6. Kulum                       157 837      152 407     10 088        9 741

   sh p/v kulum, väärtuse lang 157 837      152 407     10 088        9 741

7. Muud ärikulud                37 485       30 457      2 396        1 947

Ärikulud kokku                 554 265      520 137     35 424       33 243



Ärikasum                       431 607      390 720     27 585       24 972



8. Finantstulud kokku            8 162       13 379        522          855

   Muudelt pikaajal. finantsinv      1           74        0,1            5

   Kasum valuutakursi muutustest   743        1 331         47           85

   Muud intressi- ja fin.tulud   7 418       11 974        474          765

9. Finantskulud kokku            6 198        2 741        396          175

   Intressikulud                 3 972        2 067        254          132

   Kahjum val.kursi muutustest   1 054          674         67           43

   Muud finantskulud             1 171            0         75            0



Kasum majandustegevusest       433 571      401 358     27 710       25 651



Aruandeaasta puhaskasum        433 571      401 358     27 710       25 651





Erik Sakkov

turundusdirektor

6318067