Rakvere Lihakombinaat         MAJANDUSTULEMUSED                 25.02.2004



MAJANDUSTULEMUSED 2003. AASTA



AS RAKVERE LIHAKOMBINAAT 

2003. MAJANDUSAASTA ARUANDE TEGEVUSARUANNE



1. EESSÕNA



AS Rakvere Lihakombinaat on Baltimaade suurim lihatöötlemise ja müügi 

ettevõte. Kontserni töötajate keskmine arv 2003.aastal oli 1326 

( 2002.aastal oli 1267). Emaettevõte asub ja on registreeritud Eestis, 

Lääne-Virumaal, Sõmeru vallas, Roodevälja külas.



Kontserni kuuluvad seisuga 31.12.03 järgmised ettevõtted:

                              Asukohamaa	Osalus          Osalus

                                                31.12.03	31.12.02

AS Rakvere Lihakombinaat 

(emaettevõte)                        Eesti	

AS Ekseko                            Eesti         98,4%         98,2%

        AS Ekseko tütarettevõtted:

        OÜ Kurika Seafarm            Eesti          100%          100%

        OÜ Põlva Peekon              Eesti          100%          100%

        OÜ Viiratsi Söödatehas       Eesti          100%          100%

        OÜ Viiratsi Peekon           Eesti          100%            0%

        OÜ Lutsu Seafarm             Eesti          100%            0%

AS Linnulihatooted                   Eesti           76%           76%

RLK Kinnisvarahalduse OÜ             Eesti            0%          100%

AS Rigas Miesnieks                   Läti          93,82%        92,47%

OÜ Klaipedos Maisto Produktai        Leedu          100%          100%

        OÜ Klaipedos Maisto Produktai tütarettevõtted:

        OÜ Pentinuotis               Leedu          100%          100%	

        OÜ Klaipedos Maisto Prekyba  Leedu          100%            0%





2. Üldine majanduskeskkond ja selle mõju ettevõttele



2003. aasta majandusruumis võib kõige olulisemaks sündmuseks lugeda kolme 

Balti riigi otsust Euroopa Liiduga liitumise kohta. Kuigi vastav suund 

oli võetud juba ammu, kinnitasid referendumite positiivsed tulemused 

lõplikult protsessi pöördumatust. Liitumisläbirääkimised, mis möödunud 

aastal lõppesid ootamatuid lahendusi ei toonud.



Liitumisläbirääkimistel olid Balti riigid seisukohal, et lihatööstustele 

liitumisel üleminekuperioodi kehtestama ei pea, mis tähendab, et peale 

1. maid 2004 vastavad kõik piirkonnas tegutsevad lihatööstused 

täielikult Euroopa Liidu poolt kehtestatud nõuetele. Ettevõtetele 

tähendas liitumisprotsess suurt koormust investeeringute näol, 

eelkõige tootmishügieeni ja -tavade kiirendatud vastavusse viimiseks 

muutuva seadusandlusega.



Vajalike investeeringute tegemiseks oli ettevõtetel võimalik taotleda abi 

vastavatest tugifondidest, mida ka aktiivselt kasutati. Euroopa Liidu 

toel teostatud investeeringute abil tõid ettevõtted turule tavalisest 

märgatavalt rohkem uusi tooteid ja pakendeid, mis muutis konkurentsi 

lihaturul tihedaks. Rakvere Lihakombinaadi Grupis said 2003. aastal 

Euroopa Liidu tugifondidest toetust Rigas Miesnieks ja Ekseko.



2003. aastal mõjutas Balti riikide lihaturgu kogu aasta väldanud Poola 

riigi poolt subsideeritud üliodava sealiha import. Riikliku 

eksporditoetuse abil oli võimalik müüa hinnaga, mis jäi alla seakasvatuse 

reaalsele omahinnale Balti riikides, mis viis sealiha turuhinna väga 

madalaks ja muutis kohalike tootjate olukorra raskeks. Kohalike tootjate 

survel rakendasid Eesti ja Läti valitsused subsideeritud impordi 

tõkestamiseks kaitsemeetmeid. Kui Eesti valitsus kehtestas kaitsetollid 

ainult Poola päritolu sealiha impordile, siis Lätis kehtestati juunis 

kohaliku tootja kaitseks imporditariif sealihale olenemata päritolumaast 

määras 0.267 LVL/ kg. Ka Leedus kehtestati riiklikud kaitsemeetmed, 

kuid tänu subsiidiumite suurusele osutusid rakendatud piirangud 

ebapiisavaks.



Läti otsus mõjutas olulisel määral Rakvere Lihakombinaat Grupi äritegevust 

ja majandustulemusi, kuna kogu Rigas Miesnieksi varustamine sealihaga 

toimus Rakvere Lihakombinaadi kaudu. Pärast otsuse rakendumist oli Rigas 

Miesnieks sunnitud tasuma suure osa tooraine eest imporditariife, mis 

tõstis oluliselt toodete omahinda. Alates oktoobrist väljastati Läti 

lihatöötlejatele tollimaksuvabad impordikvoodid sealihale, mis suuremas 

osas katsid Rigas Miesnieksi vajaduse. 

Närviline õhkkond lihaturul kandus ka mujale Balti riikide kaubavahetusse, 

kaupade vaba liikumine üle riikide piiride oli tihti eri põhjustel 

häiritud. Mai algul keelas Leedu Veterinaar- ja Toiduamet ajutiselt 

Rakvere Lihakombinaadis toodetud lihatoodete sisseveo, põhjendades 

seda märgistuse mittevastavusega. Ajutine keeld kehtis kokku kuus 

nädalat, põhjustades tütarettevõtte Klaipedos Maisto Produktai töös 

suuri häireid, mis omakorda viisid ettevõtte turuosa järsu languse ja 

majandustulemuste halvenemiseni.



Vaatamata probleemidele lihasektoris arenesid Balti riikide majandused 

positiivses suunas, kiireim oli majanduskasv 2003. aastal Leedus. 

Positiivne majanduskasv põhines paljuski eratarbimise kiirel kasvul. 

Üldise tarbimise kasvu taustal kasvas ka liha ja lihatoodete tarbimine, 

hinnanguliselt 2..3% aasta jooksul. Kõige kiiremini kasvas linnuliha 

tarbimine, sealiha tarbimine inimese kohta jäi ligilähedaselt samale 

tasemele ja veiseliha tarbimine langes märgatavalt. Veiseliha tarbimise 

langus koos piimatootmise kasvuga eelkõige Leedus ja Eestis viis 2003. 

aasta teises pooles nimetatud turgudel veiseliha ülepakkumisele ja 

sellest tulenevale tugevale hinnalangusele.



2003. aastal tihenes konkurents ka jaekaubanduses. Põhiliselt 

väliskapitalil põhinevad jaekaubandusketid investeerisid peamiselt 

suuremates linnades paiknevatesse hüper- ja supermarketitesse. Kuna 

tarbija jaoks on peamiseks ostuargumendiks endiselt toote hind, 

tugevnes jaekaubanduse hinnasurve lihatööstustele. Suurte investeeringute 

tulemusena lihaturul tihenenud konkurents ning jaekaubanduse poolt 

avaldatav surve viisid lihatoodete hinnad langusele kõigis Balti 

riikides hinnanguliselt 6 kuni 8%. Lihatoodete hinnalangus on üks 

oluline tegur tänu  millele tarbijahinnaindeksi kasv Balti regioonis  

jäi 2003. aastal küllaltki väikeseks.   





3. OLULISEMAD SÜNDMUSED 2003. AASTAL



Jaanuar  - Turule toodi uuendatud Rakvere kaubamärk. 

         - Lloyd’s register väljastas Rakvere Lihakombinaadile ISO9001/2000 

            ja ISO14000/1996 kvaliteedisertifikaadid.

         - Jätkus riiklikult subsideeritud üliodava Poola sealiha 

            sissetung kõigile Balti turgudele.



Veebruar Rakvere Lihakombinaat tõi turule tarbijapakis lihade 

          tooteperekonna. 



Juuni   - Leedu Veterinaar ja Toiduamet sulges ajutiselt kuueks nädalaks 

           Rakvere Lihakombinaadis valmistatud lihatoodete sisseveo Leedu 

           Vabariiki.

        - Lepingulise seakasvatuse projekti raames valmis kolmas 

           farm koostöös firmaga Lõpe Agro.



Juuli   - Läti Vabariigi valitsus kehtestas sealiha impordile kaitsetollid 

           suurusega 0.267 LVL/kg.	



August  - Klaipedos Maistas Produktai nõukogu kutsus tagasi senise juhatuse 

           esimehe Dimitri Chudakovi ja määrus uueks juhatuse esimeheks 

           Saulius Masalskis’e.



September - Läti Vabariigi Põllumajandusministeerium väljastas 4. kvartaliks 

             tollivabad kvoodid sealiha impordiks erinevatest riikidest, 

             sealhulgas Eestist.  

	  - 16. septembril toimunud erakorralisel aktsionäride koosolekul 

             valiti Rakvere Lihakombinaadi nõukogu koosseisus 

             Simo Palokangas, Matti Perkonoja ja Olli Antniemi.



Oktoober  - Rakvere Lihakombinaat kanti Euroopa Liidu poolt tunnustatud 

             ettevõtete nimekirja.



November  - Rigas Miesnieksis lõppes pelmeenitsehhi rekonstrueerimine 

             Euronõuetele vastavaks.



Detsember - Lloyd’s register väljastas Eksekole lisaks olemasolevale 

             ISO9001/2000 kvaliteedisertifikaadile ka ISO14000/1996 

             kvaliteedisertifikaadi.





4. MAJANDUSTULEMUSED



Võrreldes ebaharilikult soodsa 2002. aastaga, jäid Rakvere Lihakombinaat 

Grupi majandustulemused eelkõige kasumi ja käibekasvu osas 

tagasihoidlikumaks. Samas jätkus vaatamata keerulisele turusituatsioonile 

tootmismahtude kasv ja ettevõtte plaanipärane areng. Vertikaalselt 

integreeritud ettevõttena, kes on tegev nii algtootmises kui ka töötlemises, 

mõjutab tegevusala tsüklilisus firma majandustegevust oluliselt.



Ettevõtte konsolideeritud käive moodustas 1166 miljonit krooni, mis on 60 

miljonit krooni ehk 4.9% vähem kui 2002. aastal. Käibe vähenemine on 

tingitud eelkõige müügihindade langusest, mida mõjutasid põhitoorainete 

madalad hinnatasemed ja konkurentsi tihenemine lihaturul.



Tootmismaht kokku (koos kaasneva toodanguga) moodustas 41044 tonni, mis 

on 1175 tonni ehk 3% rohkem kui 2002. aastal. Tootmismahtude kasv 

aeglustus teisel poolaastal, kuna ettevõte oli Läti kaitsetollide 

mõjul sunnitud märgatavalt vähendama sigade varumismahtusid.



                   Rakvere Lihakombinaat        Rakvere Lihakombinaat

                           Grupp                Emaettevõte

                         2003   2002 Muutus,%   2003    2002  Muutus,%

Müügitulu (milj.krooni)  1166   1227   -4.9%     941     977    -3.7%

Ärikasum (milj. krooni)  50.4   88.7    -43%    48.3    46.9    +3.0%

Puhaskasum (milj.krooni) 39.8   75.3    -47%    39.8    75.3     -47%

Töötajate keskmine arv   1326   1267    4.7%     779     736    +5.8%

Investeeringud 

(milj. krooni)           89.7   73.8     22%    27.7    26.2    +5.7%

  

Rakvere Lihakombinaat Grupi bilansi struktuuris on pidevalt suurenenud 

käibevara osakaal, mis 2003. aasta bilansimahust moodustas 39%. Põhivara, 

mis moodustas 1998-2000.a kuni 67-68 % bilansimahust on taandunud 

tasemele 61 %. Samal ajal on ettevõttes vähenenud võõrkapitali osakaal. 

Kui 1998. aasta lõpus moodustas võõrkapital bilansis 54%, siis 2003. 

aasta lõpus kõigest 32%. Nimetatud tulemuseni on viinud viimaste aastate 

kasumlikkus ja laenukoormuse vähenemine. 



Netorahavoog oli 2003. aastal 107.2 miljonit krooni, mida mõjutas lisaks 

ärikasumile ja arvestuslikule kulumile varude vähenemine ja kreditoorse 

võlgnevuse suurenemine. Paranenud ladude juhtimise tulemusena vähenes 

varude maksumus 2003. aasta jooksul 6.7 miljoni krooni võrra. Kogu 

rahavoo muutus peale investeerimis- ja finantseerimistegevust oli samuti 

positiivne ulatudes 17.77 miljoni kroonini. 2002. aastal oli vastav summa 

3.47 miljonit krooni. 





5. OLULISEMAD INVESTEERINGUD JA ARENDUSPROJEKTID 



Investeeringuid tehti Rakvere Lihakombinaat Grupi ettevõtetesse 2003. 

aastal 89.7 miljoni krooni väärtuses. Rakvere Lihakombinaat on juba 

eurotunnustatud ettevõte ja seega läksid olulisemad investeeringud Rigas 

Miesnieksi vastavusse viimiseks euronõuetega. Kuna tegemist on kapitaalsete 

investeeringutega, siis valdav osa teostub alles 2004. aasta alguses. 

Suuremad üksikud investeeringud Riias olid pelmeenitsehhi renoveerimine 

ja uue logistikakeskuse ehituse alustamine, mis peaks lõpule jõudma 2004. 

aasta kevadel.



Emaettevõtte, Rakvere Lihakombinaadi investeeringud ulatusid 27.7 miljoni 

kroonini, millest suurem osa kulutati efektiivsuse tõstmise eesmärgil 

vahetatud seadmetele. Suurimaks uudiseks oli tarbijapakendis lihade 

turuletoomine, mis lähtub Rakvere pikaajalisest strateegiast värske liha 

valdkonnas.



Investeeringud Eksekos olid 29.3 miljonit krooni, mis suunati tootmise 

efektiivsuse parandamisse, vanade hoonete ja seadmete renoveerimisse ning 

keskkonnasõbralikkuse suurendamisse. Suuremad üksikud investeeringud olid 

poegimislautade renoveerimise jätkamine, nuumakorpuse akende vahetus, 

seemendussektsioonide renoveerimise alustamine ja vedelsõnnikuhoidlate 

ehitus. 



Suuremad arendusprojektid olid Rakvere kaubamärgi uuendus aasta alguses 

ja äEesti Siga" kampaania sügisel. Kaubamärgi uuendamine koos 

pakendikontseptsiooni muutmisega, oli pikalt ette valmistatud 

strateegiline projekt. Muutuse põhieesmärgiks oli uute väärtuste 

kommunikeerimine ja sidumine firma arenguga. Rakvere sümboliks valitud 

tamme näol on tegemist tugeva ja vastupidava puuga, mille eluiga on pikk. 

Tamm on kasvav ja arenev puu, millel on igal aastal uued tõrud. 

äEesti Siga" kampaania eesmärk oli väärtustada Eksekos toodetavat 

kvaliteetset sealiha ja vastata tarbija ootustele tooraine kodumaisuse 

osas. Kampaania saavutas tarbijate ja klientide juures suurt tähelepanu 

ja täitis igati oma eesmärgi.



Brüsseli Toiduahela Alaline Komitee otsustas 10. septembril ühehäälselt 

tunnustuse andmise AS Rakvere Lihakombinaadile. Tunnustus antakse 

ettevõtetele, mis vastavad Euroopa Liidu ühisturul kehtestatud hügieeni- 

ja struktuurinõuetele. AS Rakvere Lihakombinaat taotles tunnustust 

värskele lihale ja on hetkel Eesti ainukene lihatööstusettevõte, kes on 

sellise tunnustuse saanud. Sellega on Rakvere Lihakombinaat kantud 

kolmandate riikide tunnustatud ettevõtete loetellu, kellel on õigus 

eksportida oma kaupa Euroopa Liidu turule.



AS Rakvere Lihakombinaat saavutas sisuliselt vastavuse euronormidele 

juba 2002. aasta 1. juuliks, olles selleks ajaks investeerinud üle 40 

miljoni krooni tootmise kaasajastamisse. Tunnustuse saamine tähendab, 

et Rakvere Lihakombinaat võib alustada sealiha eksporti Euroopa Liidu 

maadesse. Esimese reaalse tehinguni jõuti 2004. aasta jaanuaris. 

Ettevõtte jaoks on tegemist uue, perspektiivse ärisuunaga 



2003. aastal jätkus Rakvere Lihakombinaat Grupis ettevõtetes 

kvaliteedisüsteemide arendamine ja juurutamine. ISO 9001/2000 

kvaliteedisertifikaadid on väljastatud emaettevõttele, Eksekole ja 

Rigas Miesnieksile. ISO14000/1996 keskkonnasertifikaat on väljastatud 

emaettevõttele ja Eksekole, kusjuures Ekseko puhul on tegemist Eestis 

esimese põllumajandusettevõttele väljastatud tunnistusega. Vastavalt 

Rakvere Lihakombinaadi ja Rigas Miesnieksi spetsiifikale toidukäitlemise 

ettevõttena, toimivad mõlemas firmas enesekontrolli ja HACCP 

kvaliteedisüsteemid, mis on vastavate järelevalve ametite kontrolli 

all. Grupi ettevõtetes jätkub tasakaalus tulemuskaardi 

(Balanced Scorecard) kasutamine juhtimisvahendina.        





6. TULEVIKU VÄLJAVAATED 



Närviline olukord Balti riikide lihaturul jätkub tõenäoliselt kuni 

Balti riikide liitumiseni Euroopa Liiduga 1. mail. Selle ajani on 

võimalik normaalset konkurentsi kahjustavate turukaitsemeetmete 

kehtestamine. Samal ajal kui Eesti turg on juba avatud väljast tulevale 

konkurentsile, kehtivad Lätis ja Leedus lihale ja lihatoodetele mitmed 

importtollid ja piirangud. Pärast 1. maid nimetatud piirangud Euroopa 

Liidu riikidest pärinevale kaubale kaovad ja konkurents tiheneb veelgi, 

kõige teravamat võistlust turuosade pärast on oodata Leedus.



Samuti tiheneb konkurents kohalike lihatööstuste vahel ja surve 

jaekaubanduse poolt kasvab, sisemise efektiivsuse roll firma kasumlikkuse 

tagamisel muutub veelgi tähtsamaks. Rakvere Lihakombinaat Grupi juhtkond 

on algatanud mitmeid projekte, et tõhustada ettevõtete omavahelist 

koostööd ja läbi sünergia saavutada eri protsesside kõrgemat 

efektiivsust. Projektid puudutavad eelkõige Grupi ettevõtete vahelist 

spetsialiseerumist teatud tootegruppide valmistamisel ja eri riikide 

ning firmade vahelise logistilise koostöö parandamist kuluefektiivsuse 

tõstmiseks. Näitena on plaanis lihalõikuse ja viilutoodete valmistamise 

tsentraliseerimine emaettevõttesse Rakvere Lihakombinaat. Läbirääkimised 

võimaliku koostöö kohta kogu Baltikumis käivad samale omanikule kuuluva 

firmaga Tallegg. Arvestades tütarettevõtte Klaipedos Maistas Produktai 

suurt kahjumlikkust ja saavutamata jäänus eesmärke, on nimetatud 

ettevõttes plaanis suuremad strukturaalsed muudatused. Nimetatud ja 

planeeritud muudatused saavad enamuses jõustuda siiski alles pärast 

liitumist Euroopa Liiduga ning piirangute kadumist kaupade liikumisele 

Balti riikide vahel.



Euroopa Liidu turgude avanemine loob Rakvere Lihakombinaat Grupi 

ettevõtetele uued võimalused. Esimeses järjekorras on plaanis alustada 

lõigatud ja külmutatud sealihast väärttükkide eksporti kõrgema 

hinnatasemega maadesse. 



Ettevõtte peamine eesmärk on jätkuvalt säilitada ja kinnistada 

turuliidri positsiooni Balti riikide lihaturul. Usume, et pärast võimalikke 

takistusi ja probleeme aasta alguses, suudame läbi algatatud projektide 

saavutada positiivse arengu jätkumise.





RAKVERE LIHAKOMBINAAT GRUPP 				

RAAMATUPIDAMISBILANSS 				

Tuhandetes eesti kroonides			

				

                       Kontsern                 Emaettevõte	

AKTIVA                 31.12.2003  31.12.2002   31.12.2003  31.12.2002

                                 *korrigeeritud		  *korrigeeritud

Käibevara				

Raha ja pangakontod       33 026    15 259        30 636      2 879

Nõuded ostjate vastu      86 733    89 260        63 045     61 141

Maksunõuded                8 543     5 548           383      1 946

Muud lühiajalised nõuded   4 840     6 199        39 559     35 440

Varud                     88 046   100 274        55 805     68 241

Bioloogiline vara         65 377    59 892             0          0

Käibevara kokku          286 565   276 432       189 428    169 647

				

Põhivara				

Pikaajalised nõuded          967     4 535            72      3 505

Investeeringud 

tütarettevõtetesse             0         0       176 987    158 099

Materiaalne põhivara     437 731   415 726       235 554    236 067

Immateriaalne põhivara     3 296     2 029           714      1 030

Firmaväärtus                 826         0             0          0

Põhivara kokku           442 820   422 290       413 328    398 701

				

AKTIVA KOKKU :           729 385   698 722       602 756    568 348



PASSIVA				

				

Lühiajalised kohustused				

Laenu- ja 

liisingkohustused          4 355     2 768           199        194

Võlad tarnijatele         71 241    68 566        37 222     44 752

Maksukohustused           10 116    11 827         5 765      5 567

Edasilükkunud 

tulumaksu kohustus         1 698         0             0          0

Muud lühiajalised 

kohustused                21 833    16 039        39 634     20 336

Lühiajalised 

kohustused kokku         109 243    99 200        82 821     70 849

				

Pikaajalised laenu-ja 

liisingkohustused        124 339   142 821        28 498     44 344

Pensionieraldised            738         0             0          0

Kohustused kokku         234 320   242 021       111 319    115 193

				

Kontserniväliste 

aktsionäride vähemusosa    3 628     3 546             0          0

				

Omakapital aktsiaseltsis				

Aktsiakapital            377 217   377 217       377 217    377 217

Kohustuslik reservkapital  9 734     5 942         9 734      5 942

Jaotamata  kasum         105 269    69 226       105 269     69 226

Realiseerumata kursivahed   -783       770          -783        770

Omakapital aktsiaseltsis 

kokku                    491 437   453 155       491 437    453 155

				

PASSIVA KOKKU            729 385   698 722       602 756    568 348







RAKVERE LIHAKOMBINAAT GRUPP				

KASUMIARUANNE		

Tuhandetes eesti kroonides

				

                                Kontsern           Emaettevõte	

ÄRITULUD                   2 003   2002            2 003    2002

                                   *korrigeeri-            *korrigeeri-

                                    tud                     tud

				

Müügitulu              1 166 344   1 226 521       940 556   977 031

Muud äritulud              8 587       5 518         3 290     2 683

Äritulud kokku         1 174 931   1 232 039       943 846   979 714

				

Valmis-ja lõpetamata toodangu varude

jääkide muutus            -4 623         858	      -3 834        37

Bioloogilise vara õiglase 

väärtuse muutus            5 485      -1 441             0         0

Kaubad,toore,materjal   -736 930    -776 946      -682 998  -735 181

Mitmesugused 

tegevuskulud            -172 927    -155 374       -83 592   -81 853

Tööjõu kulud            -156 994    -152 140       -93 645   -88 823

Kulum ja põhivara 

väärtuse langus          -52 541     -48 709       -27 348   -24 875

Muud ärikulud             -6 004      -9 590        -4 131    -2 123

				

Ärikasum                  50 397      88 697        48 298    46 896

				

Finantstulud/kulud				

Kasum/kahjum valuutakursi 

muutustest                -1 268      -1 993          -716    -1 187

Kasum/kahjum tütarettevõtete 

aktsiatelt                     0           0        -9 581    28 920

Intressi - ja muud finantstulud 

ning -kulud               -7 949     -11 045         1 832       689

Kokku finantstulud/kulud  -9 217     -13 038        -8 464    28 422

				

Kasum enne makse          41 179      75 659        39 835    75 318

Tulumaks                  -1 719           0             0         0

Vähemusosa kasum/kahjum      375        -341             0         0

				

Puhaskasum                39 835      75 318        39 835    75 318

				

Tulu aktsia kohta           1,06	2,00          1,06      2,00





Olle Horm

juhatuse esimees

32 29 221