Sampo Pank                    MAJANDUSTULEMUSED                 29.03.2004



AUDITEERITUD MAJANDUSTULEMUSED 2003



Bilanss

(tuhandetes, 31. detsembri seisuga)



                                        GRUPP (EEK)         GRUPP (EUR)

                                      2003       2002      2003      2002



VARAD

Sularaha                            55 659     49 091     3 557     3 137

Nõuded                           6 167 727  4 826 734   394 189   308 484

Nõuded keskpangale                 612 807    232 604    39 165    14 866

Nõuded krediidiasutustele          404 902    939 270    25 878    60 030

Nõuded krediidiasutuse

klientidele                      3 950 372  2 895 484   252 474   185 055

Nõuded liisingettevõt-

jate klientidele                 1 307 424    860 807    83 559    55 015

Ebatõenäoliselt laekuvad

nõuded ja -laenud                 -107 778   -101 431    -6 888    -6 483

Väärtpaberid                       699 866    667 989    44 729    42 692

Kauplemisväärtpaberid              673 655    630 629    43 054    40 304

Muud müüdavad väärtpaberid          26 211     37 360     1 675     2 388

Tuletisväärtpaberid                  2 621        120       168         8

Tütarettevõtjate aktsiad                 0          0         0         0

Immateriaalne põhivara               5 659      3 483       362       223

Materiaalne põhivara               141 657    136 331     9 054     8 713

Kinnisvarainvesteeringud            13 239     13 564       846       867

Muu vara                            54 163     44 636     3 462     2 853

Viitlaekumised ja ette-

makstud kulud                       57 981     45 347     3 706     2 898

VARAD KOKKU                      7 198 572  5 787 295   460 071   369 875



KOHUSTUSED

Võlgnevused                      5 157 689  4 129 399   329 636   263 916

Võlgnevused krediidi-

asutustele                       1 110 250    559 746    70 958    35 774

Võlgnevused krediidi-

asutuse klientidele              4 031 512  3 547 842   257 660   226 748

Muud võlgnevused                    15 927     21 811     1 018     1 394

Tuletisväärtpaberid                 73 534     40 990     4 700     2 620

Emiteeritud võlakirjad             922 059    615 375    58 930    39 330

Muud kohustused                    169 277    249 735    10 819    15 961

Viitvõlad ja ettemakstud

tulud                              141 296    118 999     9 030     7 605

Allutatud kohustused               213 849    198 528    13 667    12 688

KOHUSTUSED KOKKU                 6 677 704  5 353 026   426 782   342 120

OMAKAPITAL

Aktsiakapital                      323 111    323 111    20 651    20 651

Aazio                               17 081     17 081     1 092     1 092

Reservkapital                        4 695      2 048       300       131

Jaotamata  kasum                   175 981     92 029    11 247     5 882

OMAKAPITAL KOKKU                   520 868    434 269    33 289    27 755

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL

KOKKU                            7 198 572  5 787 295   460 071   369 875



				

Kasumiaruanne

(tuhandetes, aasta kohta)

				

                                    GRUPP (EEK)        GRUPP (EUR)

                                   2003     2002      2003     2002



Intressitulu                    372 678  322 750    23 818   20 627

Intressitulu krediidi-

asutuse tegevusest              285 568  248 554    18 251   15 885

Intressitulu liising-

tegevusest                       87 110   74 196     5 567    4 742

Intressikulu                   -144 419 -156 569    -9 230  -10 007

Intressikulu krediidi-

asutuse tegevusest             -144 315 -156 206    -9 223   -9 983

Intressikulu liising-

tegevusest                         -104     -363        -7      -23

Neto intressikasum              228 259  166 181    14 588   10 621

Tulu väärtpaberitest              1 099        0        70        0

Kapitaliosaluse meetodil

arvestatud kasum                      0    1 724         0      110

Tütarettevõtjatelt                    0        0         0        0

Sidusettevõtjatelt                    0    1 724         0      110

Neto teenustasud                 67 176   58 193     4 293    3 719

Teenustasutulu                   89 300   85 568     5 707    5 469

Teenustasukulu                  -22 124  -27 375    -1 414   -1 750

Neto kasum finants-

tehingutelt                      49 331   63 243     3 153    4 042

Administratiivkulud            -229 495 -205 519   -14 667  -13 135

Palgakulu                       -98 065  -89 364    -6 267   -5 711

Sotsiaalkindlustuse kulu        -32 484  -30 040    -2 076   -1 920

Muud halduskulud                -98 946  -86 115    -6 324   -5 504

Materiaalse ja immateriaalse põhivara

ning kinnisvarainvesteeringute väärtuse

muutus                          -16 162  -15 373    -1 033     -983

Nõuete allahindlus              -17 050  -20 822    -1 090   -1 331

Muud tegevustulud ja -kulud       3 441    5 314       220      340

Muud tegevustulud                 9 723    9 977       621      638

Muud tegevuskulud                -6 282   -4 663      -401     -298

ARUANDEAASTA KASUM               86 599   52 941     5 535    3 384





ASi SAMPO PANK KONSOLIDEERIMISGRUPI MAJANDUSTULEMUSED





Bilanss



ASi Sampo Pank konsolideerimisgrupi (edaspidi Grupp) 

bilansimaht oli 2003. aasta lõpul 7,2 miljardit krooni. 

Võrreldes 2002. aastaga suurenes bilansimaht 24,4% ehk 1,4 

miljardit krooni. Varad kasvasid peamiselt laenuportfelli 

arvel ning seda finantseeriti klientide hoiuste suurenemise, 

uute pikaajaliste pangalaenude kaasamise ja võlakirjade 

emiteerimise kaudu.



Kooskõlas Grupi pikaajaliste ärieesmärkidega ning võttes 

arvesse majanduskeskkonda ja konkurentsisituatsiooni toimusid

2003. aastal muutused nii Grupi varade kui ka kohustuste 

struktuuris. Aastaga kasvas laenude osatähtsus varades 8,4 

protsendipunkti (71,6%ni). Klientide hoiuste osakaal 

võõrkapitalis vähenes peamiselt võlakirjade ja pikaajaliste

pangalaenude kiirema kasvu tõttu 5,9 protsendipunkti(60,4%ni).



Väärtpaberid ja likviidsed varad



Likviidsed varad moodustasid 2003. aasta lõpus Grupi 

aktivatest 24,3%, 2002. aasta lõpus oli nende osakaal aga 

32,0%. Likviidsete varade kogumaht vähenes 2003. aastal 

104,6 miljonit krooni ehk 5,6%, ulatudes 2003. aasta lõpus

1,7 miljardi kroonini.



Likviidsetest varadest moodustas väärtpaberiportfell 

2003. aasta lõpus 38,6% (2002. a 34,1%), teistes pankades

olevad tähtajalised hoiused 14,8% (38,1%) ning sularaha ja

nõudmiseni hoiused teistes pankades (sh ka keskpangas) 

46,6% (27,9%).



Likviidsete väärtpaberite portfell ulatus 2003. aasta lõpus

673,7 mln kroonini, kahanedes aastaga 6,8% ehk 43,0 mln 

krooni. 2003. aasta lõpus sisaldas portfell 36,5% ulatuses

välisriikide keskvalitsuste ning 38,4% ulatuses krediidi- ja

finantseerimisasutuste võlakirju ja 25,0% ulatuses muid 

väärtpabereid (peamiselt rahvusvaheliste suurettevõtete kõrge

investeerimisreitinguga võlakirjad).



Laenutegevus



2003. aastal jätkus Grupi laenuportfelli mahu ja kvaliteedi 

kasv. Brutolaenuportfell suurenes aastaga 40,0% ehk 1,5 mld 

krooni. Grupi aktiivse laenutegevuse tulemusena tõusis 

laenuportfelli osakaal varades 63,2%lt 2002. a lõpus 71,6%ni

2003. a lõpus, ulatudes 5,3 miljardi kroonini.



Laenuportfelli jaotuses laenuvõtjate järgi jätkusid suures 

osas eelmise aasta arengud. Kuna eraisikutele antud laenude

kasvutempo ületas ettevõtetele antud laenude kasvutempot, 

siis suurenes eraisikutele antud laenude osakaal ja kahanes

ettevõtetele väljastatud laenude osakaal portfellis.



Kuigi ettevõtetele väljastatud laenude osakaal laenu-

portfellis on viimaste aastate vältel pidevalt kahanenud, 

moodustavad ettevõtete pikaajaliste investeerimisprojektide

elluviimiseks ja käibekapitali finantseerimiseks antud 

laenud siiani Grupi laenuportfellist suurima osa. Ette-

võtetele väljastatud laenude jääk oli 2003. aasta lõpus

3,0 miljardit krooni, aastane suurenemine ulatus 26,2%ni ehk

631,2 mln kroonini. 2003. aasta lõpus moodustasid ette-

võtetele antud laenud 57,7% laenuportfellist, 2002. aasta 

lõpus 64,0%.



Laenuportfelli kõige kiiremini kasvavaks osaks on juba 

mitmendat aastat järjest olnud eraisikutele väljastatud 

laenud. Laenude võtmist on soosinud eraisikute suhteliselt 

madal laenukoormus, soodsad laenutingimused ja majandus-

keskkond. Aasta jooksul väljastatud eluasemelaenude keskmine

intressimäär alanes 1,7 protsendipunkti, tulenevalt kuue kuu

Euribori ning laenude marginaalide alanemisest. Keskmise 

eluasemelaenu tähtaeg pikenes 2003. aastal peaaegu kahe 

aasta võrra, 17 aastani.



2003. aastal kujunes eraisikutele antud laenude mahu 

aastaseks kasvuks 69,3% ehk 841,3 miljonit krooni. Seejuures

tuli enamik kasvust eluaseme soetamiseks antud pikaajaliste

laenude mahu tõusust, kasvutempo oli aga samal ajal kiirem

tarbimise lühiajalise finantseerimise osas. Eraisikutele 

antud laenude jääk ulatus 2003. aasta lõpus 2,1 miljardi 

kroonini. Eluaseme soetamiseks väljastatud laenud ja 

liisingud moodustasid sellest 81,1% ning tarbimise 

finantseerimiseks antud laenud ja liisingud 18,9%. Laenumahu

kiire kasv tõstis eraisikutele antud laenude osatähtsuse 

laenude kogumahus 2002. aasta 32,3%lt 2003. aasta lõpuks 

39,1%ni.



Majandussektorite lõikes on Grupp laenujäägi alusel kõige 

rohkem krediteerinud kinnisvarasektorit - 43,9% krediitide 

kogumahust (eraisikutele antud eluasemelaenud hõlmavad 

kinnisvarasektori laenudest 73,8%). Sellele järgnevad 

tööstus 16,9%ga ning hulgi- ja jaekaubandus 12,6%ga. 

Eelmise aasta lõpuga võrreldes vähenes tööstussektori 

osatähtsus laenuportfellis 4,0 protsendipunkti ja kaubanduse

osa 0,3 protsendipunkti, kinnisvarasektori osatähtsus ei 

muutunud.



Laenude allahindlus moodustas 2003. aasta lõpus 2,0% bruto-

laenuportfellist, 2002. aastal 2,7%. Allahindluste mahu 

vähenemine oli seotud Grupi laenude allahindluspõhimõtete

ümberkorraldamisega. Nimetatud muudatused võtavad arvesse 

uue Basel Capital Accord'i soovituslikke krediidiriskide 

mõõtmise printsiipe ning viimastel aastatel Eesti majanduses

valitsenud positiivseid arenguid.



Allahindlusi moodustati 2003. aastal 18,4 mln krooni 

ulatuses, 2002. aastal 23,3 mln krooni. 2003. aastal laekus

eelmistel aastatel maha kantud laene tagasi 1,3 mln krooni,

2002. aastal 2,5 mln krooni. Netoallahindlused (allahindluste

ja tagasi saadud laenude vahe) olid 2003. aastal 17,0 mln 

krooni ja 2002. aastal 20,8 mln krooni.



Tähtajaks tasumata laenude osakaal brutolaenuportfellis oli 

2003. aasta lõpus 6,3%, 2002. aasta detsembris 5,8%. Laenude

allahindlus moodustas tähtajaks tasumata laenudest 2003. 

aasta lõpus 31,8% ja 2002. aasta lõpus 45,9%.



Põhivarad ja muud varad



Immateriaalne ja materiaalne põhivara moodustasid Grupi 

varadest 2003. aasta lõpus 2,0%, 2002. aasta lõpus 2,4%. 

Tulenevalt uute tarkvaralitsentside omandamisest suurenesid 

Grupi immateriaalsed põhivarad 2003. aastal 2,2 mln krooni 

ehk 62,5%, ulatudes 5,7 mln kroonini. Materiaalsed põhivarad

suurenesid aastaga 3,9% (5,3 mln krooni), ulatudes 141,7 mln

kroonini. Grupi muud varad suurenesid aastaga 21,3% ehk 

9,5 mln krooni ja seda peamiselt müügiks mõeldud materiaalse

vara arvelt.



Kaasatud vahendid



Grupi poolt kaasatud võõrkapital suurenes 2003. aastal 

1,3 mld krooni ehk 24,7%, jõudes aasta lõpuks 6,7 mld 

kroonini. Grupi võõrkapitalis omavad suurimat osakaalu 

klientide hoiused (2003. aasta lõpu seisuga 60,4%, 2002. 

aasta lõpu seisuga 66,3%), teistelt pankadelt võetud laenud

(2003. aasta lõpu seisuga 16,6%, 2002. aasta lõpu seisuga 

10,5%) ja emiteeritud võlakirjad (2003. aasta lõpu seisuga 

13,8%, 2002. aasta lõpu seisuga 11,5%).



Klientide hoiused



Deposiitide kogumaht kasvas 2003. aastal 483,7 miljonit krooni

ehk 13,6%, jõudes aasta lõpuks 4,0 miljardi kroonini. Enamik

deposiitide mahu suurenemisest tuli seejuures klientide 

tähtajaliste deposiitide kasvust - need suurenesid 376,9 

miljonit krooni ehk 24,2%. Nõudmiseni deposiidid kasvasid 

samal ajal 5,4% ehk 106,8 miljonit krooni. Nõudmiseni hoiuste

mahuks kujunes 2003. aasta lõpus 2,1 miljardit krooni (mis 

moodustas hoiuste kogumahust 52,0%) ja tähtajaliste hoiuste

mahuks 1,9 miljardit krooni (48,0% deposiitide kogumahust).



Deposiitide struktuuris domineerisid ka 2003. aastal 

ettevõtete deposiidid. 2003. aasta lõpus moodustasid 

ettevõtete deposiidid 60,3% ja 2002. aasta lõpus 64,0% 

deposiitide kogumahust. Teise suure grupi moodustasid 

eraisikute deposiidid, mille osakaal deposiitide kogumahus 

oli 2003. aasta lõpus 26,0% ja 2002. aasta lõpus 23,8%.



Eraisikute deposiidid suurenesid 2003. aastal 24,2% ehk 

204,8 mln krooni, ulatudes 1,0 mld kroonini 2003. aasta lõpus.

Enamik eraisikute hoiuste kasvust tuli tähtajaliste 

deposiitide mahu suurenemisest. Tähtajalised deposiidid 

kasvasid 31,3% ehk 151,5 mln krooni, ulatudes 2003. aasta 

lõpus 635,1 mln kroonini. Investeerimishorisontide eelistustes

suuri muutusi 2003. aastal ei toimunud - eraisikute poolt 

sõlmitud hoiuste tähtaeg ei ületanud üldjuhul ühte aastat. 

2003. aastal suurenesid eraisikute nõudmiseni hoiused 14,7% 

ehk 53,2 mln krooni. 2003. aasta lõpus küündisid eraisikute 

nõudmiseni deposiidid 414,6 mln kroonini.



Ettevõtete deposiidid suurenesid 2003. aastal 7,0% ehk 

158,1 mln krooni, ulatudes 2003. aasta lõpus 2,4 miljardi 

kroonini. Ettevõtete nõudmiseni hoiused kasvasid 2,4% ehk 

38,4 mln krooni, 1,6 miljardi kroonini. Tähtajaliste hoiuste

osas oli ettevõtete hoiuste kasvutempo 2003. aastal oluliselt

kiirem kui nõudmiseni hoiuste osas, ulatudes 17,4% ehk 

119,7 mln kroonini, mistõttu suurenesid need hoiused 

808,0 mln kroonini.



Emiteeritud võlakirjad ja pankadelt võetud laenud



Grupi intressikandvate kohustuste struktuuris suurenes 

2003. aastal emiteeritud võlakirjade ja pankadelt võetud 

laenude osatähtsus 8,5 protsendipunkti, 30,4%ni. Pankadelt 

võetud laenud kasvasid 550,5 mln krooni ehk 98,3% ja 

emiteeritud võlakirjad 306,7 mln krooni ehk 49,8%. 2003. 

aasta lõpus ulatus emiteeritud võlakirjade maht 922,0 mln

kroonini ja pankadelt võetud laenude maht 1,1 mld kroonini.



Omakapital ja allutatud kohustused



Grupi omakapital suurenes 2003. aastal teenitud kasumi arvel

19,9% ehk 86,6 mln krooni, moodustades 2003. aasta lõpus 

520,9 mln krooni. Allutatud kohustused kasvasid 15,3 mln 

krooni ehk 7,7%, 213,8 mln kroonini.



Grupi kapitali adekvaatsus oli 2003. aasta lõpus 12,6% ja 

2002. aasta lõpus 14,2%. Tier I kapitali suhtarv oli 

2003. aasta lõpus 8,9% ja 2002. aasta lõpus 9,8%.



Grupi majandustulemus



Grupi 2003. aasta puhaskasum oli 86,6 miljonit krooni, 

suurenedes eelmise aastaga võrreldes 63,6% ehk 33,7 mln 

krooni. Grupi omakapitali tootlikkuseks kujunes 2003. aastal

17,7%, 2002. aastal oli see 12,7%. Aktivate tootlikkus oli 

2003. aastal 1,3% ja 2002. aastal 1,0%.



Grupi tulud, mis koosnevad neto intressitulust, neto 

teenustasutulust ja muust mitteintressitulust, suurenesid 

2003. aastaga 18,8% ehk 56,3 mln krooni, ulatudes 355,6 mln

kroonini. Neto intressitulud moodustasid 2003. aastal Grupi 

tuludest 69,4% (2002. a 65,8%), neto teenustasutulud 18,9% 

(19,4%), tulud valuutavahetustehingutelt 6,7% (9,0%), 

väärtpaberitulud 2,3% (1,9%) ning muud tulud 2,7% (3,9%). 

Neto intressitulud kasvasid 25,3% ehk 49,7 mln krooni, 

ulatudes 246,7 mln kroonini. Neto teenustasutulud kasvasid 

15,4% ehk 9,0 mln krooni, 67,2 mln kroonini. Muud mitte-

intressitulud kahanesid 5,5% ehk 2,5 mln krooni, 41,7 mln

kroonini.



Intressitulud ja -kulud



Grupi 2003. a puhast intressitulu mõjutasid väliskeskkonna 

mõjul aasta alguseks välja kujunenud suhteliselt madal 

intressimäärade tase, intressimäärade jätkuv langus 2003. 

aastal, intressiteenivate varade ja intressikandvate 

kohustuste struktuurimuutused ning turul valitsenud 

tiheda konkurentsi mõjul alanenud intressimarginaalid.



Kuigi Grupi intressitoovate varade keskmine tootlus nendes 

tingimustes oodatavalt langes (2002. aasta 7,0%lt 2003. aasta

6,3%ni), suurenes teenitud intressitulu aastaga 10,6% ehk 

37,6 mln krooni, ulatudes 2003. aastal 391,1 mln kroonini. 

Suurenemise peamisteks põhjusteks olid intressiteenivate 

varade mahu kasv ning suuremat tootlikkust andva 

laenuportfelli osakaalu tõus intressiteenivates varades. Koos

laenuportfelli osatähtsuse kasvuga intressiteenivates varades

kasvas laenudelt ning liisingfinantseerimisest saadud 

intressitulude osatähtsus intressituludes 2002. aasta 85,1%lt

92,1%ni 2003. aastal.



Grupi intressikulud olid 2003. aastal 144,4 miljonit krooni, 

vähenedes aastaga 7,8% ehk 12,2 mln krooni. Intressikulude 

alanemise põhjuseks oli kohustuste hinna langus, mille mõju 

ületas oluliselt intressikandvate kohustuste mahu kasvu mõju. 

Intressikandvate kohustuste keskmine hind alanes 2003. aastal

0,8 protsendipunkti, 2,5%ni.



Hoolimata suurtest muutustest intressimäärade keskkonnas 

kasvas Grupi puhas intressitulu 2003. aastal 25,3% ehk 

49,7 mln krooni, ulatudes 246,7 miljoni kroonini. Puhta 

intressitulu tõusu soodustas Grupi intressitoovate varade 

ja kohustuste poolt genereeritavate rahavoogude struktuur, 

mistõttu turu intressimäärade langusest tulenev intressitulude

 vähenemine oli intressikulude langusest väiksem. Grupi 

intressimäärade vahe oli 2003. aastal 3,8%, 2002. aastal 3,7%.

Puhas intressimarginaal peale allahindlusi küündis 

2003. aastal 3,5%, 2002. aastal 3,2%ni.



Teenustasutulud ja -kulud, valuutavahetus



Saadud komisjoni- ja teenustasud olid 2003. aastal 89,3 mln

krooni, kasvades aastaga 4,4% ehk 3,7 mln krooni. Makstud 

komisjoni- ja teenustasud ulatusid 22,1 mln kroonini, 

vähenedes 2003. aastal 19,2% ehk 5,3 mln krooni. Puhas 

teenustasutulu moodustas 2003. aastal 67,2 mln krooni, 

tõustes 15,4% ehk 9,0 mln krooni.



Saadud teenus- ja komisjonitasudest moodustasid 2003. aastal 

teenustasud sularaha- ja pangaoperatsioonidelt 31,5% (2002. a

32,1%), laenu- ja garantiilepingute vormistamise tasud 28,9% 

(39,4%), kaarditehingute tasud 19,6% (16,1%), investeeringute

komisjoni- ja haldustasud 11,8% (6,0%) ning muud 

teenustasutulud 8,2% (6,3%).



Pangaoperatsioonidelt saadud teenustasud kasvasid 2003. aastal

4,4% ehk 1,1 mln krooni, ulatudes 25,3 mln kroonini. Panga-

operatsioonidelt makstud teenustasud suurenesid 0,5 mln krooni

ehk 8,4%, ulatudes 5,9 mln kroonini. Pangaoperatsioonidelt 

saadud puhas teenustasutulu suurenes 0,6 mln krooni ehk 3,2%, 

moodustades 19,4 mln krooni. Sularahaoperatsioonidelt saadud

teenustasud kahanesid 2003. aastal 11,8% ehk 0,4 mln krooni,

moodustades 2,8 mln krooni.



Laenu- ja garantiilepingute vormistamise tasud kahanesid 

aastaga 23,4% ehk 7,9 mln krooni, moodustades 2003. aastal 

25,8 mln krooni. Vähenemine tulenes peamiselt laenu- ja 

garantiilepingutest saadud teenustasude kajastamise 

erinevusest. Kuna teenustasude kajastamise erinevuse mõju 

algsaldodele ei olnud kogu aruande seisukohast oluline, siis

ei muudetud raamatupidamise aastaaruande algsaldosid.



Grupi teenustasutulud kaarditehingutelt suurenesid kaartide 

arvu ja kaardimaksete mahu tõusu tõttu 2003. aastal 26,4% ehk

3,6 mln krooni, 17,5 mln kroonini. Kaarditehingutega seotud

teenustasukulud suurenesid samal ajal 37,2% ehk 3,3 mln krooni.

 Grupi puhas kaarditehingutelt saadud teenustasu tõusis 

aastaga 7,5% ehk 0,4 mln krooni. Kaardimaksete maht suurenes 

2003. aastal 59,4%, sularaha väljavõtt automaatidest samal 

ajal aga 24,3%. Grupi poolt väljastatud deebetkaartide arv 

kasvas 2003. aastaga 3,6% ja krediitkaartide arv 56,4%.



2003. aastal kujunesid saadud teenustasutuludest suurima 

kasvutempoga tululiigiks investeeringute komisjoni- ja 

haldustasud. Peamiselt Grupi poolt pakutavate kogumis-

pensionisüsteemi teise samba fondidega liitunute 

arvu kasvu ning seetõttu ka klientide poolt pensioni-

fondidesse tehtud investeeringute suurenemise tõttu, kuid ka

muudesse investeerimistoodetesse paigutatud rahaliste 

vahendite tõusu tulemusel peaaegu kahekordistus 2003. aastal

Grupi poolt hallatavate fondide ja privaatportfellide maht. 

Seetõttu kasvasid saadud investeeringute komisjoni- ja 

haldustasud 2 korda ehk 5,4 mln krooni, moodustades 10,5 mln

krooni.



Valuutavahetustehingutelt saadud tulud ulatusid 2003. aastal

24,0 mln kroonini, kahanedes aastaga 10,7% ehk 2,9 mln krooni.



Muu mitteintressitulu



Kokku teenis Grupp muud mitteintressitulu 17,7 mln krooni. 

Muud mitteintressitulud kasvasid aastaga 2,4% ehk 0,4 mln 

krooni.



Mitteintressikulud



Grupi mitteintressikulud suurenesid 2003. aastal tegevus-

mahtude kasvust tulenevalt 11,7% ehk 26,4 mln krooni, 

ulatudes 252,0 mln kroonini. Samal ajal aga kasvas kulu-

efektiivsus. Grupi kulu/tulu suhe langes 2002. aasta 75,4%lt

2003. aastal 70,9%ni ning mitteintressikulude suhe 

keskmistesse varadesse langes 2002. aasta 4,1%lt 3,8%le 

2003. aastal.



Grupi mitteintressikuludes on suurim osakaal personali-

kuludel (2003. aastal 51,8%, 2002. aastal 52,9%). 

Personalikulud olid 2003. aastal 130,5 mln krooni, kasvades

9,3% ehk 11,1 mln krooni. Suurenemise põhiliseks põhjuseks 

oli töötajate arvu ja ka töötasude kasv Grupis. Aasta 

keskmine töötajate arv suurenes 2003. aastal 7,2% (463-ni).



Muudest halduskuludest olid 2003. aastal suurimateks 

kululiikideks side- ja andmetöötluskulud (32,7% muudest 

halduskuludest ehk 32,3 mln krooni), mis kasvasid 2003. 

aastaga 7,3 mln krooni ehk 29,0%. 2003. aastal tegi 

Grupp olulisi investeeringuid võrgusüsteemide ja 

elektrooniliste müügikanalite arendusse, mis võimaldavad 

arendada klientidele osutatavate teenuste ja toodetega 

seotud protsesse ja tõsta seeläbi efektiivsust.



Ruumide rentimise ja haldamisega seotud kulud moodustasid 

muudest halduskuludest 18,1% ehk 17,9 mln krooni, suurenedes

aastaga 5,0% ehk 0,9 mln krooni. Reklaamikulud olid 2003. 

aastal 17,8 mln krooni, püsides eelmise aasta tasemel. 

Kulum oli 2003. aastal 16,2 mln krooni, tõustes 5,1% ehk 

0,8 mln krooni.





Anneli Rõuk

Kommunikatsioonijuht

6302103