AS EESTI ÜHISPANK

TEADE

31.03.97

 

EESTI ÜHISPANGA JA POHJA-EESTI PANGA ÜHINEMISARUANNE

 

Tallinn, 5. jaanuar 1996

 

Eesti Ühispanga (edaspidi EÜP) ja Pohja-Eesti Panga (edaspidi PEP)

juhatused teatavad, et nad on alla kirjutanud pankade

liitumisotsusele. Selle otsuse tulemusena tekib finantsinstitutsioon,

mille liidetud varade kogumaht ulatub ligi 5 miljardi kroonini ja

klientide hoiuste kogumaht 3.3 miljardi kroonini. Liitunud panga

aktsiakapitaliks kujuneb 285 miljonit krooni ja omakapitaliks 375

miljonit krooni. Nimetatud näitajad tagavad pangale juhtiva

positsiooni Eesti pangandusturul.

 

Arvestuste kohaselt oleksid liitunud panga normatiivsed näitajad

1996. aasta lopu seisuga olnud järgmised: likviidsus 41,32% ja

kapitali adekvaatsus 10,16%, mis ületavad tunduvalt Eesti Panga

poolt kehetestatud minimaalseid tasemeid (vastavalt 35% ja 8%).

Nimetatud näitajad on piisavalt korged, et kindlustada kahe panga

sujuv liitumine, s.h. teha vajalikke investeeringuid ja katta

reorganiseerimisega seonduvad esialgsed kulutused. Panga küllaldane

likviidus tagab ülekannete torgeteta liikumise ka sel juhul, kui

ümberkorraldustega seoses peaks klientide vahendite väljavool

pangast ajutiselt ületama nende laekumisi.

 

Eesti Ühispanga ja Pohja-Eesti Panga liitumine viiakse läbi

aktsiate ümbervahetamise teel nii, et iga Pohja-Eesti Panga 100

kroonise nominaalväärtusega aktsia vahetatakse välja 10 uue Eesti

Ühispanga 10 kroonise nominaalväärtusega aktsia vastu.

 

Liitunud panga nimeks saab Eesti Ühispank peakontoriga praeguses

Eesti Ühispanga peakontoris Tallinnas aadressil Tartu mnt. 13.

Panga presidendina jätkab Eesti Ühispanga senine president

hr. Ain Hanschmidt. Hr. Lembit Kitter, Pohja-Eesti Panga juhatuse

esimees, asub tööle liitunud panga peadirektorina.

 

Liituvate pankade lühiiseloomustus

 

Eesti Ühispank on asutatud 1992. aasta detsembris ning tegutses

algselt kümmet iseseisvat väikepanka ühendava täisühinguna.

1994. aasta mais liitusid Eesti Ühispanga osanikpangad ühtseks

aktsiaseltsiks.

 

Kuigi viimastel aastatel on EÜP enim kasvanud Tallinna piirkonnas,

on ta säilitanud oma traditsioonilise liidrirolli Eesti maakondades.

Eesti Ühispanga kontoritevorku kuuluva 56 kontori ja teenindussaaliga

on pank esindatud enamikes mandri-Eesti linnades ning paljudes

väiksemates asulates.

 

Panga rahvusvahelist aktsepteeritust toestavad pangale avatud

krediidiliinid EBRD-lt ja teistelt rahvusvahelistelt

finantsinstitutsioonidelt, eelkoige aga Eesti Ühispanga aktsia

noteerimine lisaks Tallinna Väärtpaberite börsile ka Helsingi

Väärtpaberite börsil. Panka auditeerinud rahvusvaheline audiitorfirma

Delloitte & Touche on andnud Eesti Ühispanga finantsaruandlusele

viimaste aastate jooksul märkusteta järeldusotsused.

 

Eesti Ühispanga auditeerimata kasum ulatus 1996. aastal 57 miljoni

kroonini.

 

Pohja-Eesti Pank asutati 1993. aasta veebruaris Pohja-Eesti

Aktsiapanga ja Balti Ühispanga liitmise teel. Panga 4-aastase ajaloo

jooksul on ta üle votnud veel mitmete Eesti pankade varasid.

 

Pohja-Eesti Panga kontorite vork (15 kontorit) haarab eelkoige

Eesti suuremaid linnu rohuasetusega Tallinnale ja Kirde-Eestile.

Pohja-Eesti Pangal kui kunagise Eesti Panga Välisoperatsioonide

Valitsuse järeltulijal on hästi väljaarendatud

korrespondentpankade vork.

 

Audiitorfirma Delloitte & Touche järeldusotsus panga 1995. aasta

finantsaruandluse kohta oli märkusteta.

 

Pohja-Eesti Panga auditeerimata kasum 1996. aastal oli 15 miljonit

krooni.

 

Liitumisprotsess, selle pohjused ja tulemused

 

Liituvate pankade juhid tunnetavad liitumisprotsessi läbiviimisel

ja panga edasisel juhtimisel oma ühiskondlikku vastutust, kuna

ligikaudu neljandikku Eesti pangandusturust haarav pank mojutab

tulevikus oluliselt Eesti majanduslikku arengut ja monetaarset

stabiilsust.

 

Pankade liitmine viiakse läbi arvestades molema partneri tugevaid

külgi, et saavutada:

* klientide rahulolu kasv pankade poolt pakutavate teenuste ja nende

  kvaliteediga ning seeläbi oma turupositsiooni kindlustamine ja

  laiendamine;

* panga omanike huvide maksimaalne kaitstus ja tulukuse tous

  ressursside optimaalsema kasutamise ja summarsete kulude vähendamise

  kaudu.

 

EÜP ja PEP.i ühinemine loob eeldused nende eesmärkide saavutamiseks ja

uue Eesti Ühispanga positsiooni kindlustumiseks tugeva

universaalpangana, millel on tasakaalustatud kontoritevork,

tipptasemel personal, standardiseeritud tehnoloogilised süsteemid ja

autoriteet nii Eesti kui rahvusvahelisel pangandusturul.

 

Liitunud panga strateegiline positsioon Eesti pangandusturul on lisaks

absoluutsele kasvule (turuosa 24%) ka märksa tasakaalustatum kui

kummalgi pangal üksikult. Hinnanguliselt jagunevad panga turuosad

regioonides järgmiselt:

 

        - Tallinn ja Pohja-Eesti        21%

        - Louna-Eesti                   32%

        - Kesk- ja Ida-Eesti            21%

        - Lääne-Eesti                   33%

 

Nimetatud tasemed voimaldavad üle Eesti senisest ühtlasemat

turunduspoliitikat.

 

Operatiivtasandilt vaadelduna voimaldab pankade liitumine vähendada

summarseid kulutusi ja tosta nii teenuste kui personali kvaliteeti,

ühendades paralleelse kontoritevorgu ja peakontorite funktsionaalsed

struktuuriüksused ning komplekteerides need kummagi panga parimate

töötajate baasil.

 

Tähtsaks kokkuhoiu allikaks on kontoritevorgu ühitamine. Praegusest

15 PEP.i kontorist kattuvad 9 geograafiliselt EÜP kontoritega, mis

voimaldab klienditeenindust häirimata oluliselt vähendada panga

kulutusi. Kontorite puhul ühendatakse esmalt juhtimine ja

asjaajamine, mis säästab eelkoige juhtimiskulutusi ja voimaldab

keskenduda pankade tehnoloogilisele ühendamisele.

Informatsioonitehnoloogia osas voetakse kasutusele EÜP.s rakendatud

NBS andmetöötlussüsteem. Pankade tehnoloogiline standardiseerimine

loob omakorda aluse klienditeeninduse ühtlustamiseks ning vastavalt

vajadusele ka koondamiseks ühtsetesse ruumidesse.

 

Seega voib lisakas juhtimiskuludele ette näha kokkuhoidu ka koigi

muude administratiivkulude osas. Ökonoomia on saavutatav arveldus-,

info- ja pangatehnoloogia-, side-, ruumide hoolduse-, reklaami-,

konsultsatsiooni-, kontrolli- ja teiste kululiikide osas. Ühendatud

ja optimiseeritud investeeringute programm tostab ressursside

kasutamise efektiivsust kontoritevorgu, tehnoloogia ja tööjöu

arendamisel.

 

Liitunud panga üheks olulisemaks eeliseks tuleb lugeda ühendatud

know-how.d ja voimalust tööjou efektiivsemaks ja säästlikumaks

rakendamiseks. Samas on koik panga personalisse puutuv äärmiselt

tundlik küsimus. Eesti Ühispangas oli 1996. aasta lopus enam kui 800

ja Pohja-Eesti Pangas ligi 430 töötajat. Liitunud panga prognoositav

tööjouvajadus on ligikaudu 1000 inimest, mis tähendab sisuliselt 250

töökoha koondamist. Kuigi on selge, et panga seisukohalt on tööjou

kulude vähendamine üks olulisemaid kokkuhoiu allikaid, ei saa

sellele probleemile läheneda puhtmatemaatiliselt. Pangad

deklareerivad, et ühendatud struktuuriüksuste komplekteerimisel

tööjouga lähtuvad nad vordsetest alustest, mitte liitja ja liidetava

üksuse vahekorrast. See voimaldab liitunud panka kaasata molema poole

parimad spetsialistid ning tosta seeläbi ühelt poolt tööjou

kvaliteeti ja selle kasutamise efektiivsust, mis loob teiselt poolt

aluse personali kvantitatiivseks kokkuhoiuks. Selline personali

konsolideerimine saab olema iseloomulik nii pankade reatöötajate kui

ka tippspetsialistide ja juhtkonna tasandil.

 

Arvestades ülaltoodut ning Eesti Ühispanga ja Pohja-Eesti Panga

strateegilist sobivust ja senise koostöö kogemusi, on oodata pankade

liitumisest tulenevat säästu ligikaudu 40 miljonit krooni aastas.

Sellisele kokkuhoiu tasemele joudmine on saavutatav 6 kuu jooksul

pärast pankade tehnoloogiliste, protseduuriliste ja

organisatsiooniliste süsteemide ümberkorraldamist ja loplikku

ühtesulamist.

 

Kuigi liitumise peamine eesmärk on panga töö efektiivsuse kasv, toob

liitumise esimene etapp endaga paratamatult kaasa kulutusi, mille

tingivad koondatavatele töötajatele kompensatsioonide maksmine,

pankade töö reorganiseerimine jmt. tegurid. Arvestuste kohaselt on

liitumisega seotud kulutused umbes 25 miljonit krooni.

 

Kokkuvottes voib eeldada, et liitunud panga kasum ületab iseseisvate

pankade summaarse kasumi enam kui 50% vorra.

 

Eesti Ühispanga ja Pohja-Eesti Panga juhatuste poolt allakirjutatud

liitumisleping tuleb kinnitada pankade aktsionäride üldkoosolekute

poolt, mis kutsutakse kokku 1997. aasta aprillis pärast audiitorite

hinnangut liitumislepingu ja 1996. aasta finantsaruannete kohta.

Aktsionäride poolt kinnitatud liitumisleping esitatakse koos loa

saamise taotlusega Eesti Pangale. Pärast loa saamist Eesti Pangalt

lopeb Pohja-Eesti Panga tegevuslitsentsi kehtivus ning pank loetakse

reorganiseerituks.

 

 

Teate edastas:

Urmas Neetar

Analüüsiosakonna juhataja