EESTI FOREKSPANGA GRUPP

TEADE

16.03.98

 

KOMMENTAAR AUDITEERITUD MAJANDUSTULEMUSTELE

FOREKSPANGA GRUPI BILANSIMAHT SUURENES AASTAGA ÜLE MILJARDI KROONI

 

Eesti Forekspanga grupi bilansimaht suurenes 1997. aasta jooksul 1,091 

miljardi krooni vōrra ehk 75,36%, moodustades aasta lōpus 2,539 miljardit 

krooni. Eesti Forekspanga grupi puhaskasumiks 1997. aastal kujunes 63 

miljonit krooni. Aastaga suurenes puhaskasum 47,90% ehk 20 miljonit krooni. 

Grupi tavaliseks tuluks aktsia kohta kujunes 1997. aastal 15 krooni ja 51 

senti. Grupi tavaline tulu aktsia kohta on leitud lähtuvalt IAS 33 

nōuetest, mille kohaselt keskmise aktsiate arvu leidmisel vōetakse arvesse 

ajafaktorit.

 

Ühelt poolt klientide vajadusi arvestades ning teiselt poolt grupi tegevuse 

efektiivsuse ja kasumlikkuse eesmärgil on loodud mitmed 

konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevōtted. Grupi emaettevōte AS Eesti 

Forekspank teenis 1997.a. puhaskasumit 74,9 miljonit krooni. Gruppi 

kuuluvatest teistest ettevōtetest teenisid 1997. aasta jooksul enim 

puhaskasumit AS Foreks Liising ja AS Foreksi Väärtpaberid, vastavalt kuus 

ja kaks miljonit krooni. AS Foreksi Varahaldus teenis 1997. aastal 311 

tuhat krooni kasumit ning AS-st Kaseväli & Co-st sai grupp 244 tuhat krooni 

kasumit. Viimased kaks ettevōtet on seotud grupile kuuluva kinnisvara 

haldamisega. 

 

Grupi varade mahu kasvu aluseks oli klientide nōudmiseni deposiitide kasv. 

 Aastaga suurenesid need 396 miljonit krooni ehk 49,56%, jōudes aasta 

lōpuks 1,196 miljardi kroonini. Klientide tähtajalised deposiidid 

suurenesid grupis aastaga 156 miljonit krooni ehk 90,55%. Tähtajaliste 

deposiitide kasvutempo ületas oluliselt nōudmiseni deposiitide kasvutempot. 

 

Grupi hoiuste kogumahuks kujunes 1997. aasta lōpus 1,523 miljardit krooni. 

Aastaga kasvas see 552 miljoni krooni vōrra ehk 56,82%. Tähtajalised 

hoiused moodustasid aasta lōpus 21,50% hoiustest (1996. aasta lōpus 

17,70%). Kokku moodustasid grupi kohustused 1997. aasta lōpus 2,367 

miljardit krooni, kasvades aastaga 1,027 miljardit krooni ehk 76,63%.

 

Grupi kohustuste struktuuris on tōusnud tähtajaliste ressursside osakaal ja 

vähenenud nōudmiseni ressursside osakaal. 1997. aasta jooksul muutusid 

grupi jaoks oluliseks ressursiallikaks teistelt pankadelt laenatud 

vahendid. 

 

Eesti Forekspanga grupi omakapitali 63 miljoni kroonise ehk 58,77% kasvu 

aluseks oli omakapitali efektiivne kasutamine aasta vältel. Grupi 

omakapitali tootlikkuseks kujunes 1997. aastal 41,52%. Aktivate tulusus oli 

16,14% ning tulude kasumlikkus 19,59%. Aktivate tootlikkuseks andis see 

3,16%. 1996. aastal oli grupi omakapitali tootlikkus 48,58%. Omakapitali 

suuruseks kujunes 1997. aasta lōpus 169,6 miljonit krooni.

 

Grupi aktivad suurenesid peamiselt laenuportfelli arvel. Netolaenuportfell 

kasvas aastaga grupis 701 miljonit krooni ehk 152,40%, moodustades aasta 

lōpus 45,74% varadest. Grupi aktiivsem laenutegevus tulenes nii 

majandusliku aktiivsuse tōusust Eestis kui ka grupi aktivate juhtimise 

poliitikast. Väärtpaberite tagatiselt antud laenud moodustasid 1997. aasta 

lōpus grupi neto laenuportfellist 11,81%. Vōimalike laenukahjumite reserv 

moodustas aasta lōpus 2,20% grupi brutolaenuportfellist (1996. aastal 

1,91%). Lisaks laenu individuaalse tagatise ja kvaliteediklassi alusel 

koostatud eraldisele on 1997. aastal moodustatud spetsiifilist 

laenuprovisjoni 0,3% brutolaenuportfellist. Nimetatud provisjon on 

moodustatud katmaks potentsiaalseid laenukahjumeid, mis vōivad tuleneda 

edaspidistest makromajanduslikest muudatustest. 

 

Grupi lühiajaliste aktsiainvesteeringute suuruseks kujunes aasta lōpus 175 

miljonit krooni, mis andis aastaseks kasvuks 131 miljonit krooni ehk 

290,75%. 

 

Intressitoovad varad moodustasid 1997. aasta lōpus 75,62% varadest (1996. 

aastal 83,93%). Intressitoovate varade osatähtsuse languse pōhjustasid 

grupi lühiajaliste aktsiainvesteeringute kiirem kasv ja materiaalse 

pōhivara suurenemine 1997. aasta jooksul. Viimane on seotud eelkōige 

möödunud aasta lōpus Tallinnas Narva maanteel valminud uue pangahoonega.

 

Grupi kogutulud olid 1997. aastal 322 miljonit krooni, kasvades aastaga 

72,75%. Suurima kasvuga tululiigiks oli 1997. aastal intressitulu, mis 

moodustas 47,21% grupi kogutuludest (1996. aastal 40,46%). Puhast 

intressitulu teenis grupp 1997. aastal 98 miljonit krooni ehk 85,82% rohkem 

kui eelmisel aastal. Intressituludest moodustasid laenuiseloomuga 

instrumentidelt teenitud intressitulud 77,57%. Grupi puhtaks 

intressimarginaaliks peale laenuprovisjone kujunes 1997. aastal 3,96% 

(1996. aastal oli see 4,18%). 

 

Mitteintressituludest kasvasid aastaga enim saadud komisjonitasud, mis 

moodustasid 1997. aasta mitteintressituludest 42,87%. Saadud 

komisjonitasudest moodustasid teenustasud pangaoperatsioonidelt 40,62%, 

sularahaoperatsioonidelt 16,35%, väärtpaberiteenustelt 25,74%, laenu- ja 

garantiilepingute vormistamise tasudelt 12,53% ning muudelt teenustelt 

4,75%. Vōrreldes 1996. aastaga suurenes oluliselt väärtpaberiteenustelt 

saadud komisjonitasude osakaal saadud teenustasudes (1996. aastal oli see 

ainult 2,31%). Väärtpaberiteenustelt saadud teenustasude oluline kasv on 

seotud eelkōige mullu väärtpaberiturul aset leidnud arengutendentsidega. 

1996. aastal oli suurimaks mitteintressitulu liigiks tulu 

forex-operatsioonidelt, mis moodustas mitteintressituludest 38,03%, 1997. 

aastal 35,19%. 

 

Mitteintressikuludest kujunesid 1997. aastal suurimaks kululiigiks 

administratiivkulud, mis moodustasid 33,96% grupi mitteintressikuludest. 

1996. aastal olid olulisimaks mitteintressikulu liigiks personalikulud, mis 

moodustasid mitteintressikuludest 35,46% (1997. aastal 33,68%). Grupi puhas 

mitteintressimarginaal oli 1997. aastal 0,65% ja 1996. aastal 1,35%.

 

Grupi 1997.a. puhaskasum erineb varem avaldatud prognoosist järgmistel 

pōhjustel:

 

1. Vastavalt 1998. aasta 1. jaanuarist jōustunud tulumaksuseaduse 

muudatusele vähenes  brutolaenuportfellilt leitav tulumaksuvaba üldine 

pangandusreserv 5%lt 2%le, mistōttu kuuluvad üldise pangandusreservi 

summad, mis ületavad 2%, kandmisele tuludesse ja maksustamisele 26%ga. 

Seoses sellega on 1997.a. aruannetes kajastatud 1996. ja 1997. aastasse 

kuuluvad potentsiaalse tulumaksukulu summad 3%lt tulude-kulude aruandes 

vastavalt summades 4,3 miljonit krooni ja 4,9 miljonit krooni.

2. Grupp muutis arvestuspōhimōtteid Foreks Kapitalihaldamise AS-i omanduses 

olevate AS Eesti Forekspank konverteeritavate vōlakirjade suhtes. Kuigi 

vōlakirjade konverteerimisel ja aktsiate müügi korral on saadav tehingu 

tulu tunduvalt suurem vōlakirjade soetusväärtusest, kajastatakse vōlakirju 

grupi konsolideeritud aruannetes soetusväärtuses. 1998.a. jooksul toimuv 

konverteerimine ja hilisem aktsiate vōimalik müük kajastub Foreks 

Kapitalihaldamise AS-i aruannetes kasumina, kuid konsolideerimisel 

arvestatakse saadud tulu kui aktsiate emiteerimisel saadud ülekurssi 

aruande real .Aazio..

 

Eesti Forekspanga grupi 1997. aasta majandusaasta auditeeritud aruandega on 

vōimalik tutvuda alates 16.03.1998 Eesti Forekspanga peakontoris Tallinnas, 

Narva mnt 11 teenindussaalis panga tööpäevadel kell 9.00 kuni 16.30.

 

 

Eelarve ja planeerimisosakond

Tel. 6302 103