Andmed seisuga: 26.11.2024 06:04 (GMT+2)
TALLINNA VÄÄRTPABERIBÖRS
TEADE
11.05.98
Hansapanga poolt täna avaldatud teatest Hansapanga ja Hoiupanga ühinemisest
jäi tehnilistel põhjustel 10. lõigust üks rida välja. See lõik peab välja
nägema järgmine:
.Hoiupanga ja Hansapanga ühinemise otstarbekus põhineb järgnevatel
olulisematel aspektidel: tegevuskulude kokkuhoid, tulude sünergia, parem
riskide hajutatus, parem likviidsus ja ühendatud oskusteave. Kahe panga
edukal ühinemisel tekkiv efekt on 170 - 280 miljonit krooni aastas.
Ühinemisega kaasnevate ühekordsete kulude mahuks kujuneb kuni 100 miljonit
krooni..
Parandatud teade järgneb.
TVB
---------------------------------------------------------------
AS HANSAPANK
TEADE
11.05.98
HOIUPANGA JA HANSAPANGA ÜHINEMISEL LUUAKSE BALTIKUMI JUHTIV FINANTSKONTSERN
Pangandus on üks kiiremini muutuvaid majandusvaldkondi, mistõttu
finantsinstitutsioonid peavad olema piisavalt paindlikud, et säilitada
efektiivsus ja jätkuv areng ka tulevikus. Konkurentsivõime säilitamiseks
vajalikud tehnoloogilised uuendused suurendavad püsikulusid ning
regioonidevaheliste piiride kadumine on kaasa toonud pankade ühinemise
rahvusvahelisteks finantskontsernideks.
Eelmisel nädalal jõudis järgmisesse faasi selle aasta alguses alanud
Hansapanga ja Hoiupanga ühinemisprotsess. 6. mail esitas ühinemise võimalusi
ja otstarbekust analüüsinud komisjon koos rahvusvahelise
konsultatsioonifirmaga McKinsey & Co kahe panga juhtkonnale oma lõpparuande.
Selles leidsid kinnitust vahekokkuvõtetes esile toodud olulised eelised, mis
on ajendanud osapooli ühinemist kiirendama. Maailma praktikale tuginedes
annab raport põhjaliku ülevaate ühinemisprotseduuridest ning potentsiaalsete
sõlmprobleemide lahendusteedest. Lähtudes eeltoodust, otsustati 7. mail
pankade juhatuste ühisnõupidamisel võtta komisjoni ettepanekud ühinemise
korraldamisel aluseks.
Konsultantide ettepaneku kohaselt jaotub ühinemisprotsess kahte etappi.
Esimesel etapil toimub organisatsioonide tehniline ühendamine. Kahe
Baltimaade juhtiva panganduskontserni ühendamisel luuakse mõlema
püsiväärtuseid kaasates uus finantskontsern. Uue organisatsiooni struktuur
lähtub neljast põhimõttest: struktuur toetab loodava ühendpanga missiooni ja
strateegilisi eesmärke, müügi- ja tugiüksuste suhe organisatsioonis on
tasakaalus, efektiivselt toimivad olemasolevad allstruktuurid säilivad ning
välditakse liigseid juhtimistasandeid ja bürokraatiat.
Organisatsiooni juhtorganid on 12-liikmeline nõukogu ja tähtsamate
valdkondade tegevjuhtidest koosnev juhatus. Uues organisatsioonis nähakse
ette nõukogu suuremat rolli tähtsamate juhtimisotsuste langetamisel.
Kontserni tegevjuht on juhatuse esimees Jüri Mõis, kellel on lõppvastutus
äriüksuste töö juhtimisel.
Äriüksuseid on viis:
- kommertspangandus Eestis
- kommertspangandus välisturgudel
- finantsturud
- liising
- kindlustus.
Juhatuse aseesimees Üllar Jaaksoo asub juhtima kontserni tasandi valdkondi.
Valdkonniti on üldjuhtideks:
- finantsdirektor
- riskide juhtimise ja krediididirektor
- personalidirektor
- infotehnoloogiadirektor
- suhtekorraldusdirektor
Uue organisatsiooni tegevjuhtkond komplekteeritakse regiooni juhtivatest
tippspetsialistidest ning kavade kohaselt lõpevad läbirääkimised kandidaatide
leidmiseks 20. mail.
Ka teised ametikohad uues organisatsioonis täidetakse sobivaimate
kandidaatidega ja nendele saavad konkureerida mõlema panga kõik töötajad. Kui
mõnele ametikohale ei leita sobivat kandidaati kummastki pangast,
korraldatakse töötaja leidmiseks avalik konkurss. Hinnanguliselt pakutakse
töötajate arvu suhteliseks vähenemiseks 20%. Arvestades finantssektori
kasvupotentsiaali, kujuneb tegelik töötajate arvu vähenemine eeldatavasti
väiksemaks.
Ühinemisprotsessi korraldamiseks moodustatakse projektorganisatsioon, et
võimalikult vähe häirida pankade igapäevast tööd. Projektorganisatsioon
koosneb valdkonniti neljast töörühmast: finantsanalüüs, juriidilised
küsimused, suhtekorraldus, personal. Töörühmad koordineerivad ühinemist eri
sihtrühmade, valdkondade ja üksuste kaupa.
Pankade ühinemisel loodav organisatsioon saab uue ärinime, mis on liitnimi
mõlema panga praegusest nimest. Nime täpse kuju määramiseks on alustanud
tegevust vastav töörühm.
Teisel etapil on põhitähelepanu ühinemisest tulenevate eeliste
realiseerimisel. Sealhulgas langetatakse otsused olemasolevate kaubamärkide
ja kontorivõrgu kohta.
Hoiupanga ja Hansapanga ühinemise otstarbekus põhineb järgnevatel
olulisematel aspektidel: tegevuskulude kokkuhoid, tulude sünergia, parem
riskide hajutatus, parem likviidsus ja ühendatud oskusteave. Kahe panga
edukal ühinemisel tekkiv efekt on 170 - 280 miljonit krooni aastas.
Ühinemisega kaasnevate ühekordsete kulude mahuks kujuneb kuni 100 miljonit
krooni.
Ühinemine tagab kiirema arengu ning tugeva konkurentsieelise säilimise. Uus
pank on Balti riikide finantssüsteemi lipulaevana atraktiivne ja kindel
investeerimisobjekt. Et mõlemad pangad täiendavad teineteist finantstoodete
ja kliendirühmade osas, luuakse Hansapanga ja Hoiupanga ühinemisega hästi
tasakaalustatud universaalpank, millel on oluline mõju kogu sektori
kujunemisele. Juhtiva finantsinstitutsioonina pakutakse praegustele ja
tulevastele klientidele veelgi kvaliteetsemat ja paindlikumat teenust
vastavalt iga kliendi konkreetsetele vajadustele ja soovidele.
Kuna nii Hoiupanga kui ka Hansapanga kaubamärgid on Eestis hästi tuntud ning
põhiklientuuri osas on sihtrühmad erinevad, analüüsitakse võimalust mõlema
kaubamärgi säilitamiseks.
Ühinemisotsus esitatakse praeguste kavade kohaselt mõlema panga
aktsionäridele kinnitamiseks juuli keskel. Uus tekkiv finantsinstitutsioon
alustab ühtse organisatsioonina tegevust pärast ühinemisotsuse heakskiitmist
aktsionäride poolt. Juriidiliselt on ühinemine kavas lõpule viia 1998. aasta
teisel poolel.
Hansapanga aktsionäride koosolekul heaks kiidetud aktsiaemissiooni
valmistatakse ette paralleelselt ühinemisega. Siiski põhjustab ühinemine
muutusi ajakavas. Emissiooni läbiviimine kavandatakse käesoleva aasta teise
poolaastasse.
AS HANSAPANK
Mart Tõevere
Ökonomist
Tel. 372 6260 569