TALLINNA PANK

TEADE

15.05.98

 

KOMMENTAAR TALLINNA PANGA GRUPI 1998 AASTA ESIMESE KVARTALI 

FINANTSTULEMUSTELE

 

Tallinna Panga grupi 1998 aasta esimese kvartali puhaskasum oli c.a. 6,14 

miljonit krooni. See on mõnevõrra enam kui aasta finantsplaanide tegemisel 

eeldati.

 

Kontserni kuuluvate ettevõtete osa kontserni kvartalikasumis oli järgmine 

(puhaskasum tuhandetes kroonides):

 

Tallinna Pank	1262

Saules Banka	759

Tallinna Panga Liisingu AS	525

TP Leasing Latvia SIA	2347

TP Leasing Vilinius	341

Tallinna Panga Varahalduse AS	- 938

AS Private Finance	416

TP Securities Latvia	91

AS FMI Baltijos Vertybiniai Popieriai	- 714

AS Bangalo	62

PT Investeeringute AS	741

Molten*	1252

 

* AS Prosperitas tütarfirma

 

Kontserni kogutulud moodustasid 112,4 miljonit krooni, mis teeb 33,7% 

eelmise aasta kogutuludest. Kuid siin ning ka kõikide teiste tulu- ja 

kulukirjete juures tuleb arvestada, et esimest korda on kontserni 

kasumiaruandesse rida-realt konsolideeritud Saules Banka tulemused. 

Kontserni kogutuludest 56,6% langes Tallinna Panga, 30,0% Saules Banka ning 

9,0% TP Liisingu grupi arvele.

Peamiste tululiikide kaupa jagunesid kogutulud järgnevalt: puhas 

intressikasum 53,5%, tulu pikaajalistest finantsinvesteeringutest 0,0%, 

puhas teenustasutulu 24,5%, finantstegevuse netokasum 16,0% ja muud 

tegevustulud 6,0%.

 

Puhtast intressikasumist 71,5% jäi Tallinna Panga, 21,2% Saules Banka ning 

12,6% TP Liisingu grupi arvele. 

Intressituludest enamuse moodustasid traditsiooniliselt intressitulud 

laenudelt ent nende osakaal on võrreldes 1997 aasta 76,7%`ga langenud 

61,3%`ni. Lisaks Saules Banka aktivate paigutamisest tulenevale suhteliselt 

suurtele deposiitide intressituludele (c.a 71% kontserni deposiitide 

intressituludest), on siin teiseks põhjuseks Tallinna Panga poolne Eesti 

krooni intressikeskkonna lühiajaliste muutuste suhteliselt oskuslik 

ärakasutamine (lisaks bilansilistele rahaturutehingutele mängisid siin oma 

osa ka bilansivälised tehingud).

Intressikulude struktuuris olulisi muutusi ei toimunud: tähtsamate kirjetena 

moodustasid laenud ja emiteeritud võlakirjad 51,8%, tähtajalised deposiidid 

20,2% ja nõudmiseni deposiidid 15,5% kontserni kogu intressikulust.

 

Puhtast teenustasutulust 48,9% andis Tallinna Pank, 40,1% Saules Banka, 4,4% 

Private Finance.

Teenustasu tuludest olulisemad olid: arveldustasud 12,1 miljonit (sh. Saules 

Banka 8,1 miljonit), teenustasud erinevatelt krediteerimisinstrumentidelt 

7,3 miljonit ning tulu makse- ja krediitkaartidelt 5,4 miljonit krooni. 

Eelmine aasta c.a. kolmandiku teenustasu tuludest moodustanud 

väärtpaberituru teenustega seonduvad komisjonitasud jäid peamiselt vastava 

tegevuse aktiivsuse languse tõttu 3,2 miljoni kroonini.

Teenustasu kuludest olulisemad olid valuutaarveldustasud 3,1 miljonit (sh. 

Saules Banka 2,4 miljonit) ning väärtpaberituru tehingutega seotud 

komisjonitasud 1,8 miljonit krooni.

 

Finantsturgude madalseis kontserni peamistes tegutsemispiirkondades tingis 

ka finantstegevuse netokasumi osatähtsuse märgatava languse enamike 

varasemate perioodidega võrreldes. Finantstegevuse netokasumist 55,1% jäi 

Saules Banka, 29,7% Tallinna Panga ja 13,9% Molteni arvele.

Finantstegevuse netokasum jagunes: valuutatehingud 15,6 miljonit (sh. Saules 

Banka 11,9 miljonit), aktsiatehingud (sh. optsioonid) 4,8 miljonit krooni; 

ning võlakirjatehingutest saadi kahjumit c.a 2,5 miljoni krooni ulatuses.

 

Muudest tegevustuludest olid traditsiooniliselt olulisemad PT 

Investeeringute ja AS Bangalo valduses olevate kinnistute renditulud.

 

Suhteliselt kõrgete tegevuskulude struktuuris on paljuski eelmise aasta 

teisel poolel alustatud tegevuse ümberkujundamise tõttu toimunud olulised 

muutused. Kui 1997 aastal moodustasid personalikulud 42,6% ning muud 

administratiivkulud 34,5% kõikidest tegevuskuludest, siis selle aasta 

esimeses kvartalis olid vastavad näitajad 36,4% ja 42,2%.

Muudest administratiivkuludest oli oluliseks kuluarktikliks lisaks 

sellistele tavapärastelt suurematele kirjetele nagu ruumide - ja inventariga 

seotud kulud (sh. rent), kontorikulud (sh. side- ja postikulud) ja reklaami 

ning marketingi kulud, Tallinna Panga poolt faktooringfirmadele teatud 

laenude tagasinõudmise eest makstud teenustasud. Eespoolmainitud kulud 

moodustasid esimeses kvartalis vastavalt 9,4 miljonit, 7,5 miljonit, 5,6 

miljonit ning 6,0 miljonit krooni.

 

Laenuprovisjone tehti selle aasta esimeses kvartalis 15,2 miljoni krooni 

väärtuses (sh. 13,4 miljonit jäi Tallinna Panga arvele) ning varem 

proviseeritud laenudest tuli tagasi 7,3 miljonit krooni. 

 

Tallinna Panga grupi bilansimaht kasvas selle aasta esimese kvartaliga 336,9 

miljoni krooni võrra ehk 7,0%, moodustades 31.03.98 seisuga c.a. 5,15 

miljardit krooni. Grupi bilansimahust 62,0% jäi Tallinna Panga, 29,7% Saules 

Banka ja 7,3% TP Liisingu grupi arvele.

 

Peamiselt Tallinna Panga ning ka Saules Banka poolt kaasatud pikemaajaliste 

krediidiliinide tõttu (vastavalt 400 miljonit ja 37,4 miljonit krooni), 

kasvasid krediidiasutustelt kaasatud vahendid kvartaliga rohkem kui 

kolmandiku võrra ehk 494,3 miljonit krooni, moodustades 34,4% kontserni 

kogupassivatest (aasta lõpul oli vastav näitaja 26,6%). 71,9% nendest 

vahenditest on seotud pikemaajaliste laenudega.

Kuigi bilansi järgi vähenes võlgnevus klientidele eelmise kvartali lõpuga 

võrreldes 20,6% ehk 554,2 miljoni krooni võrra, ei vähenenud klientide 

hoiused tegelikkuses samas ulatuses. Põhjuseks on muudatused teel olevate 

summade arvestuses Saules Bankas. Kui 31.12.1997 seisuga kajastati antud 

vahendeid kliendihoiuste all, siis 31.03.1998 seisuga olid need 205,7 

miljoni krooni ulatuses kirjel rahad teel pankadesse (millest on tingitud ka 

antud kirje oluline suurenemine). Seega vähenesid kontserni kliendihoiused 

eelmise kvartali lõpu seisuga võrreldes 12,9% ehk 348,5 miljoni krooni võrra 

(seejuures Saules Bankas 16,2% ehk 207,5 miljonit ja  Tallinna Pangas 9,2% 

ehk 125,6 miljonit krooni). Klientide vahenditest 57,9% oli märtsi lõpu 

seisuga Tallinna Pangas ja 40,7% Saules Bankas; 75,1% kõikidest klientide 

vahenditest moodustasid samal ajahetkel  nõudmiseni hoiused.

Emiteeritud võlakirjade suurenemine on seotud TP Liisingu grupi poolt 

forfaitingu turult kaasatud vahenditega.

 

Tallinna Panga grupi omavahendid suurenesid eelmise kvartali lõpuga 

võrreldes 18,1% ehk 95,1 miljoni krooni võrra, millest 80 miljonit moodustas 

jaanuari alguses Tallinna Panga poolt kapitali adekvaatsuse tugevdamiseks 

kaasatud allutatud laen. Grupi omavahendid moodustasid märtsi lõpu seisuga 

12,1% bilansimahust ning kontserni kapitali adekvaatsus oli 13,7%.

 

Võrreldes eelmise aasta lõpuga on aktivapoolel kasv toimunud peamiselt 

intressiteenivate aktivate osas, kusjuures laenuportfellist tunduvalt 

kiiremini on kasvanud eelnevast enamlikviidsed deposiidid ning väärtpaberid. 

Nii kasvasid raha- ja pangaarved 19,0% ehk 242,4 miljoni krooni võrra ning 

väärtpaberiportfell 22,3% ehk 110,9 miljoni krooni võrra (kusjuures 

aktsiaportfell vähenes 12% ehk 21,3 miljonit krooni), moodustades 31.03.98 

seisuga vastavalt 29,5% ja 11,8% grupi bilansimahust. Pöördrepodeta 

laenuportfell kasvas eelmise kvartali lõpuga võrreldes 4,3% ehk 96,8 

miljonit krooni ning moodustas märtsi lõpu seisuga 45,3% bilansimahust.  

Ebatõenäoliselt laekuvad laenud moodustasid samal ajahetkel 2,02% 

laenuportfellist.

Kontserni bilansimahust suhteliselt olulise osa moodustavatest 

materiaalsetest aktivatest 33,3% paiknes märsti lõpu seisuga  PT 

Investeeringutes, 29,4% Saules Bankas, 18,7% Bangalos ning 17,6% Tallinna 

Pangas. 

 

Kasumiaruande juures ei ole välja toodud võrdlust eelmise aasta analoogilise 

perioodiga, kuna 1997 aastal Tallinna Pank konsolideeritud kvartaliaruannet 

ei koostanud.

 

 

Rändy Hütsi

Riski- ja varahalduse divisjoni juhataja

6 310 295