Andmed seisuga: 23.11.2024 00:37 (GMT+2)
SAKU ÕLLETEHASE AS
TEADE
08.02.98
JUHATUSE TEGEVUSARUANNE
2.1. Majandusruumi mõjutused
Saku Õlletehase AS-i majandustegevusele ja -tulemusele avaldasid olulisemat
mõju alljärgnevad õigusaktid:
· 1998. aastal kehtinud, Saku Õlletehase suhtes diskrimineeriva
alkoholiaktsiisi seaduse mõjude vähendamiseks ja maksude optimeerimiseks
korraldas Saku Õlletehas õllede ja mineraalvee tootmise kogumahus 7 9123,46 hl
koostöös kolme tütarettevõttega (Saku Õlu OÜ, Saku Keldri OÜ, Saku Purgiõlle
OÜ). 1. aprillil 1999 jõustuv alkoholiaktsiisi seaduse muudatus kehtestab õlle
aktsiisimääraks 0,55 krooni absoluutalkoholi ühe mahuprotsendi kohta toote
liitris senise aktsiisimäära asemel, mis sõltus tootja aastasest tootmismahust
ja õlle kuuluvusest teatud kangusgruppi. Nimetatud muudatus võib lähiajal esile
kutsuda õlletootjate konkurentsis tooteportfelli restruktureerimise ning
tegevuse ümberkorraldamise.
· 1.12.1998 rakendus varem ainult alkohoolsetele jookidele kehtinud
pakendiaktsiisi seadus ka karastusjookidele. Saku Õlletehas korraldab
maksustatava pakendi taaskasutamise nõutavas s.o. 40% ulatuses (alates
1.01.1999 60% ulatuses) valdavalt ise ning imporditud toodete osas kasutab
selleks spetsialiseeritud ettevõtete teenustööd.
· 1.01.1998 jõustus uus riigilõivu seadus, kehtestades kõrgema riigilõivu määra
riikliku tegevuslitsentsi väljastamisel ja pikendamisel alkoholi tootmiseks,
vahendamiseks ja hulgimüügiks (tõus 1 000-lt 15 000-le kroonile). Ka
toidukauba importimiseks Eestisse hakatakse alates 1.03.1999 nõudma riiklikku
tegevuslitsentsi, mille väljastamise eest makstava riigilõivu määr kasvas
samuti (tõus 2 000-lt 25 000-le kroonile). Saku kontserni ettevõtted omavad
vajalikke tegevuslitsentse.
· 1.01.1998 seisuga muutus tulumaksu seadus ning sätestas soodustuse
ettevõtluses kasutatavate seadmete soetusmaksumuse mahaarvamiseks
maksustatavast tulust, mis võimaldas Saku Õlletehasel vähendada
tulumaksukohustust 1 584 tuhande krooni võrra.
Tarbijahinnaindeks kasvas Eestis 1998. aasta detsembris võrreldes eelnenud
aasta detsembriga 6,5%.
Rahaturgude sündmused Eestis 1998. aastal avaldasid ettevõtte hea likviidsuse
tõttu otsest positiivset mõju majandustulemile hoiuste intressimäärade tõusu
kaudu kasvanud finantstulude näol.
Kapitaliturgude volatiilsus praktiliselt ei puudutanud Saku Õlletehast ning
tema aktsia kauplemishinda Tallinna Väärtpaberibörsil.
2.2. Saku toimimine kontsernina
1998. aastal toimis Saku Õlletehase AS kontsernis emaettevõttena kolme
tütarettevõtte suhtes, mistõttu on seda asjaolu oluline arvestada
üksikettevõtete ning kontserni majandustegevuse ja -tulemuste analüüsimisel
ning orienteeruda hinnangutes kontserni andmetele, millest on elimineeritud
ettevõtete omavahelised varalised suhted.
2.3. Õlleturu areng
Eesti õlleturu hinnanguline suurus 1998. aastal koos impordiga oli 68,9
miljonit liitrit. Võrreldes eelnenud aastaga suurenes õlleturu maht 15% (1997 -
59,8 miljonit liitrit). Importõlle osakaal koguturust moodustas Saku Õlletehase
andmetel umbes 7,6 miljonit liitrit ehk 11%.
Eesti õlleturul müüdud kohalike tootjate õllest moodustas 59,3 miljonit liitrit
ehk 86% pudeli- ja purgiõlu. Lahtise õlle osakaal turul oli 9,6 miljonit
liitrit ehk 14%. Võrreldes eelnenud aastaga kasvas pudeli- ja purgiõlle osakaal
turul 20%, lahtise õlle turuosa vähenes 9%. Pudeli- ja purgiõlle turuosa
suurenes peamiselt tänu uute toodete ja segmentide (eriti kanged ja odavad
õlled, hooajaõlled) tekkimisele õlleturul. Lahtise õlle turuosa vähenemise
peamisteks põhjusteks võib lugeda eelkõige külma ja vihmast suve ning
kioskiõlle tootmise lõpetamist Eesti suuremate õlletootjate poolt.
Saku Õlletehase turuosa moodustas 1998. aasta koguturust (s.h. import) 48%, mis
on ühe protsendi võrra suurem kui eelnenud aastal. Turuosa kasvule aitasid
peamiselt kaasa uue õllepudeli ja -kasti kasutusele võtmine vaadeldava perioodi
kevadel ning hästi õnnestunud tarbijakampaaniad kevadel ja sügisel.
Õlletarbimine Eestis ühe inimese kohta kasvas 1998. aastal võrrelduna eelnenud
aastaga märkimisväärselt - 40 liitrilt 47 liitrini.
Saku Õlletehase kogumüügi suurus 1998. aastal ulatus 41,2 miljoni liitrini,
kasvades võrrelduna eelnenud aastaga 30,8% . Ettevõtte omatoodangu müük
moodustas kogumüügist 37,8 miljonit liitrit ehk 91,8% (1997 - 29,8 miljonit
liitrit ehk 95%).
Saku Õlletehase omatoodangu ekspordi suurus 1998. aastal ulatus 4,6 miljoni
liitrini. Ekspordi osatähtsus omatoodangu müügist moodustas 12%. Võrreldes
1997. aastaga kasvas omatoodangu eksport vaadeldaval perioodil ligi neli korda
(1997 - 1,2 miljonit liitrit, 4% omatoodangu müügist). 1998. aastal eksportis
ettevõte oma toodangut Soome, Lätti, Leetu, Ukrainasse ja Ameerika
Ühendriikidesse. Saku Õlletehase peamine ekspordiartikkel oli Saku Originaal.
Import moodustas kontserni õllede ja mineraalvee müügist vaadeldaval aastal 3,4
miljonit liitrit, s.o. kaks korda enam kui eelnenud aastal (1997 - 1,7 miljonit
liitrit).
2.4. Majandustegevus ja -tulem
Kontserni realiseerimise netokäive moodustas 1998. aastal 541 852 tuhat
krooni, kasvades võrreldes 1997. aastaga 118 452 tuhat krooni ehk 28%. Saku
Õlletehase realiseerimise netokäive oli 600 202 tuhat krooni, mis oli 28% ehk
131 610 tuhande krooni võrra suurem kui eelnenud aastal.
Kontserni ärikulud summas 492 100 tuhat krooni kasvasid 29%, kusjuures kulude
osatähtsus realiseerimise netokäibes moodustas 91%. Saku Õlletehase ärikulude
kasv oli 30%, kulude osatähtsus realiseerimiskäibes 92%.
Saku Õlletehase ärikasum kasvas 12 097 tuhat krooni ehk 30%, ulatudes 52 018
tuhande kroonini. Finantstulud kasvasid 1 216 tuhat krooni ehk 39%. 1998. aasta
puhaskasumiks kujunes 42 269 tuhat krooni, mis võrrelduna eelnenud aastaga
kasvas 10 582 tuhat krooni ehk 33%.
Saku Õlletehase AS-i otsene maksukoormus Eesti Vabariigi riigieelarvesse ja
kohalikesse eelarvetesse moodustas 1998. aastal kokku 134 040 tuhat krooni ja
see kasvas 1997. aastaga võrreldes 13 142 tuhat krooni ehk 11%.
Alkoholiaktsiisi maksti summas 82 145 tuhat krooni, mis võrreldes eelnenud
aastaga on kasvanud 11 912 miljonit krooni ehk 17%. Kontserni maksude kogusumma
oli 151 789 tuhat krooni, millest aktsiis moodustas 97 263 tuhat krooni.
Võrrelduna eelnenud aastaga suurenes kontserni poolt makstud aktsiis 17 302
tuhande krooni ehk 22% võrra.
Majandustegevuse tulemuslikkust mõõtvatest finantssuhtarvudest omasid
positiivset kasvutendentsi omakapitali tootlikkus, koguvara puhasrentaablus ja
võlakordaja. Langesid maksevõimet ning maksekiirust iseloomustavad näitajad.
Puhaskasum aktsia kohta moodustas 5,28 krooni ja see kasvas 33% võrra.
Ettevõttes töötas 1998. aasta lõpu seisuga põhikohaga 231 töötajat. Ettevõtte
juhatuse liikmetele tasu nende tegevuse eest juhatuses ei makstud; nõukogu
liikmetele aruandeaastal makstud tasu moodustas 30 tuhat krooni.
2.5. Investeeringud
Investeeringuid tehti kontsernis ainult Saku Õlletehases, kus võeti 1998.
aastal arvele materiaalset põhivara kogusummas 45 858 tuhat krooni.
Investeeringud olid finantseeritud täies ulatuses ettevõttesiseste allikate
arvelt. Tootmisega seotud investeeringud kogusummas 23 437 tuhat krooni olid
suunatud efektiivsuse tõstmisse, pakendamisvõimaluste avardamisse ning toodete
kvaliteedi stabiilsuse tagamisse. Turundus- ja müügitegevust toetavaid seadmeid
ning pika kasutusajaga inventari soetati 18 417 tuhande krooni eest ning
töökorraldust ja sotsiaalset teenindamist parandavaid investeeringuid tehti
4 004 tuhande krooni ulatuses.
Finantsinvesteering summas 100 tuhat krooni oli seotud Saku Purgiõlle OÜ osa
ostmisega.
Ruth Roht
suhte- ja teabekorraldusjuht
Tel: 6 508 303, faks 6 508 401, e-mail: ruth@pruul.ee