BALTI KASVUFOND

TEADE

31.03.99

 

1998.A. FONDIHALDURI ARUANNE

 

1998. aasta oli Baltimaade majandusele ja seega ka aktsiaturgudele kriisiaasta. 

Kuigi Kagu-Aasia majanduskriisist alguse saanud aktsiaturgude järsk langemine sai 

alguse juba 1997.aastal, oli 1998. aasta esimene, kus aktsiaturud langesid ka 

terve aasta kokkuvõttes.  Enamus aktsiaindekseid langes isegi allapoole poolt oma 

aastaalguse väärtusest. Eestis TALSE -66,1%, Leedus LITIN-A -41,9%, Lätis RICI   

-74,9% ja Baltimaade koondindeks BAL30 -61,5%.

 

Sellise languse otseseks põhjuseks olid Venemaa majanduskriisi mõjud Baltimaade 

ettevõtetele. Paljud toodangut Venemaale müünud ettevõtted kandsid otsest kahju 

maksmata arvete näol. Kuid olulisemaks sai turu kadumine rubla devalveerimise 

tõttu. Aasta teine pool saigi ettevõtetele kahjude kokkulugemiseks ja uute 

strateegiliste tegevuskavade koostamiseks.  Majanduskriis tõi välja ka paljude 

ettevõtete puuduliku juhtimise ja majandusliku lühinägelikkuse. 

 

Majanduskriis väljendus ka ettevõtete likviidsuskriisis, mis tingis 

intressimäärade kiire kasvu teisel poolaastal. Kuigi intressimäärade kasvuga 

kaasnes ka emitentide krediidiriski suurenemine ja paljud ettevõtted ei suutnud 

võlakirju lunastada tähtaegselt, pakkus intressimäärade tõus siiski häid 

investeerimisvõimalusi.

 

Majanduskriis kandus otseselt ka Eesti fonditurule.  Likviidsuskriis ja hindade 

langemine tingis ka fondide mahtude olulise vähenemise, mistõttu paljude 

investeerimisfondide varade puhasväärtus langes alla seaduses nõutud 5 miljoni 

Eesti krooni ja need fondid kuulusid likvideerimisele. 

 

Balti Kasvufondi varade puhasväärtus oli 1998. aasta lõpu seisuga 15 275 868 

krooni ja osaku puhasväärtus 112,15 krooni. Fondi varade puhasväärtus vähenes 

seega aastaga  7 korda olles 1997.a. lõpus 107 775 172 krooni. Enamus fondi 

varade puhasväärtuse langusest oli põhjustatud osakute arvu vähenemise tõttu 3,35 

korda. Fondi osaku puhasväärtuse aastatootlus oli -52,5%, mis tähendab, et 

puhasväärtus vähenes aastaga umbes poole võrra võrreldes 1997.a. lõpu 236,14 

krooniga. 

 

Aasta tootlust -52,5% võib võrreldes eeltoodud investeerimiskeskkonda 

kirjeldavate näitajatega pidada rahuldavaks, sest tulemus oli parem, kui enamus 

regiooni aktsiaindekseid, jäädes alla vaid LITIN-A-le. Paljus aitas Balti 

Kasvufondi parema tootluse kujunemisele kaasa investeerimisportfelli jaotamine 

aktsiate ja võlakirjade vahel.  

 

 

Mihkel Õim

Fondijuht