AS HANSAPANK

TEADE

28.07.1999

 

HANSAPANGA ESIMESE POOLAASTA KONSOLIDEERITUD MAJANDUSTULEMUSED

 

Hansapanga  1999.  aasta esimese poolaasta konsolideeritud  puhaskasum

oli 390,0 mln krooni. Grupi bilansimaht ulatus 30. juuni seisuga 30,88

mld   kroonini.   Käesoleva  aasta  esimesel  poolel   mõjutas   grupi

finantstulemusi  stagneeruv makromajanduslik keskkond  kõikides  Balti

riikides.

 

Hansapanga  konsolideeritud bilansimaht suurenes 1999. aasta  esimesel

poolaastal  11,5%  30  883,0 mln kroonini. Kasv tulenes  kahe  peamise

finantseerimisallika – klientide hoiuste ja teistelt finantsasutustelt

võetud laenude – mahu suurenemisest. Aastaga on varad suurenenud 15,1%

(pro-forma).

Grupi    hoiuste    kasv    jäi   esimeses    kvartalis    suhteliselt

tagasihoidlikuks, ulatudes vaid 4,7%’ni. Teises kvartalis  toimus  aga

oluline  hüpe  nii  Eestis  kui ka Lätis,  mille  tulemusena  kasvasid

hoiused  poole  aastaga  kokku  14,6% 16,90  mld  kroonini.  Seejuures

tulenes  kogu  kasv nõudmiseni hoiustelt, samal ajal kui  tähtajaliste

hoiuste  maht  vähenes.  Kui  aasta  esimeste  kuude  jooksul   jätkus

tähtajaliste  hoiuste  mahu  kasv kõrgete intressimäärade  toel,  siis

poolaasta  kokkuvõttes  vähenes  nende  maht  intressimäärade  olulise

languse   tagajärjel  3,4%  4,51  mld  kroonini.  Samal  ajal   kasvas

nõudmiseni   hoiuste  maht  23,0%  12,39  mld  kroonini.  Aastaga   on

Hansapanga  grupi  hoiused  suurenenud 46,2%  (pro-forma).  30.  juuni

seisuga  omas  Hansapank  hoiuste järgi Eestis  55,5%  turuosa  (69,9%

eraisikute hoiustest) ja Lätis 13,2% turuosa.

Teistelt pankadelt võetud laenude maht suurenes kuue kuuga 26,8%  5,15

mld  kroonini.  Jaanuaris võttis Hansapank välja teise  osa  (600  mln

krooni)  detsembris alla kirjutatud sündikaatlaenust ning  juunis  sai

Hansa  Capital  esimese osa (470 mln krooni) 626 mln krooni  suurusest

sündikaatlaenust.  Aastaga  on antud kohustuste  maht  vähenenud  2,0%

võrra (pro-forma).

Suuruselt  kolmanda  finantseerimise allika – emiteeritud  võlakirjade

maht  vähenes  esimese  poolaastaga 17,9% 1,68 mld  kroonini.  Aastane

langus 29,9% (pro-forma).

Võõrkapital  kokku suurenes aasta esimese kuue kuuga 12,1%  25,83  mld

kroonini. Aastane pro-forma kasv oli 7,5%.

Grupi  omakapital  kasvas  aasta esimesel  poolel  peamiselt  teenitud

kasumi arvel ning ulatus 30. juunil 4,59 mld kroonini. Perioodi  lõpus

oli  kapitali adekvaatsus (ilma auditeerimata kasumita) grupil  19,61%

(Tier I 17,42%) ja pangal 19,52% (Tier I 17,36%).

 

Intressitasemete  olulise  languse  ning  majanduskeskkonna  mõningase

stabiliseerumise  toel  asendus laenuportfelli esimese  kvartali  1,6%

langus  teises kvartalis kerge tõusuga, mille tulemusena kasvas  grupi

laenude  maht  esimesel poolaastal kokku 0,2% 16,83 mld  kroonini.  Ka

laenuportfelli  liikumine  toodete lõikes lubab  oodata  püsiva  kasvu

taastumist  aasta  teises  pooles. Laenude  ja  arvelduskrediidi  2,4%

langus  esimeses kvartalis asendus 0,5% kasvuga teises kvartalis  ning

liising- ja faktooringportfelli 0,2% langus esimeses kvartalis asendus

4,5%  kasvuga teises kvartalis. Aastaga on laenuportfell kasvanud 2,1%

(pro-forma).  30. juuni seisuga oli Hansapanga turuosa  laenude  järgi

Eestis  51,6%  ja  Lätis 8,2%. Grupi laenukahjumite  reserv  moodustas

juuni  lõpul laenuportfellist 4,57% (aasta alguses 4,41%). Kuigi grupi

tasemel   ei  ole  provisjoneerimise  määr  aasta  algusega  võrreldes

oluliselt    muutunud,   langes   sisemises   struktuuris   Hansapanga

hinnanguliste laenukahjumite kattereservi suhe laenuportfelli 3,17%’le

(3,79%’lt  aasta  alguses). Samal ajal suurenes Hansa Capitali  vastav

suhtarv  3,69%’lt  4,42%’le ja Hansabanka näitaja  6,32%’lt  7,12%’le.

Hoiuste  tugeva kasvu tulemusena langes grupi laenude ja hoiuste  suhe

aasta  alguse  113,9%’lt  99,5%’le (aasta tagasi  oli  vastav  näitaja

119,6%).

Viimati  mainitud suundumuste tulemusena suurenes esimesel  poolaastal

oluliselt   likviidsete  vahendite  osakaal  grupi  varades.   Teistes

finantsasutustes hoitavate vahendite maht kasvas kuue kuuga 59,7% 4,23

mld   kroonini,  grupi  likviidsusportfell  suurenes  17,7%  1,72  mld

kroonini, sularaha ja keskpangas hoitavad vahendid kasvasid 8,6%  ning

viimase  aasta  jooksul aktiivsemalt likviidsuse juhtimisel  kasutatud

repo-portfelli maht suurenes 5,7 korda 0,71 mld kroonini.  Kokkuvõttes

suurenesid grupis likviidsed vahendid poole aastaga enam kui  2,7  mld

krooni võrra.

Grupi  põhivara  maht oli 30. juuni seisuga 985,1 mln krooni,  mis  on

4,0%  rohkem  kui  aasta alguses. Firmaväärtuse  tavapärasest  suurema

vähenemise  teises  kvartalis  tingis Eesti  Kindlustuse  müük,  mille

tulemusena arvati grupi bilansist välja ka Eesti Kindlustusega  seotud

firmaväärtus.

 

Hansapanga esimese kvartali konsolideeritud puhaskasum oli  390,0  mln

krooni.  Põhiliste  tegevusalade tulemused olid  järgmised:  pangandus

Eestis  233,4 mln krooni, pangandus Lätis 10,7 mln krooni, liising  ja

faktooring  95,5  mln krooni, elu- ja varakindlustus 1,0  mln  krooni,

pangandustegevus Leedus –2,6 mln krooni ja muud tugitoimingud 1,6  mln

krooni.  Lisaks  nimetatud  tegevusharudele  sisaldab  konsolideeritud

kasum  ka  elimineerimisi ning grupi tasandil seoses Eesti Kindlustuse

müügiga erakorralise arvestusliku tuluna kajastatavat 49,5 mln krooni.

Antud   tulu   tuleneb  asjaolust,  et  vastavalt  IAS’i  põhimõtetele

kajastatakse  tütarettevõtte  müügi  korral  kontserni  kasumiaruandes

vastassuunalise  tehinguna  tütarettevõtte poolt  kontserni  kuulumise

ajal teenitud kasum/kahjum.

 

Intressitulu vähenes eelmise aasta esimese poolaastaga võrreldes  0,5%

(pro-forma) 1 166,2 mln kroonini ning intressikulu vähenes samal  ajal

14,4%  (pro-forma) 449,9 mln kroonini. Selle tulemusena  kasvas  puhas

intressitulu  10,8%  716,3  mln  kroonini.  Intressitulu  poolel  tuli

laenuportfelli    nullkasvu    juures    selgelt    esile    langevate

intressimäärade mõju. Kui 1998. aasta neljandas kvartalis teenis grupp

keskmiselt  ühes kuus laenuintressidena 112,3 mln krooni,  siis  selle

aasta  esimeses kvartalis oli antud summa 109,0 mln krooni  ja  teises

kvartalis  juba 104,7 mln krooni. Samas on seda langust kompenseerinud

liisingtegevus, mille võrreldavad näitajad kvartalite lõikes olid 45,2

mln  krooni, 61,5 mln krooni ja 63,6 mln krooni. Ehkki intressimäärade

mõningane  langus  on tõenäoline ka aasta teisel poolel,  ei  ole  see

ilmselt   võrreldav   esimesel   poolaastal   toimunuga   (EEK   laenu

baasintressi  langetati 17,5%’lt 11%’le). Samas hindab  Hansapank,  et

intressitaseme languse mõju laenuportfellile avaldub täielikult  alles

kuue  kuu  möödudes,  mistõttu  võib kuu keskmine  intressitulu  isegi

stabiilse   portfelli  mahu  ja  intressitaseme  juures  väheneda   ka

kolmandas kvartalis. Intressikulu peamiseks mõjuriks on grupi  suurima

finantseerimisallika   -  klientide  hoiuste   -   maht   ning   nende

intressitase.   Paralleelselt  laenuintressidega  langetati   esimesel

poolaastal ka tähtajaliste hoiuste intresse (12-kuulise tähtajaga  EEK

hoiuse   intressi   alandati  13,0%’lt  6,25%’le),  mille   tulemusena

tähtajaliste  hoiuste  maht  kuue kuu kokkuvõttes  vähenes  ning  kogu

hoiuste kasv tulenes arveldusarvetest. Sellist suundumust väljendab ka

hoiuste kuu keskmine intressikulu, mis  1998. aasta viimases kvartalis

oli 49,2 mln krooni, selle aasta esimeses kvartalis 45,8 mln krooni ja

teises  kvartalis  42,9 mln krooni. 1. juulist viis Hansapank  endiste

Hoiupanga    klientide    ja    Hansapanga   klientide    arveldusarve

intressiarvestuse ühele põhimõttele (1% kuu keskmiselt jäägilt). Antud

muudatuse  tulemusena peaks arveldusarvetele (koos üleöödeposiitidega)

makstav keskmine intressimäär vähenema hinnanguliselt 0,3-0,4%  võrra.

Võrrelduna 1998. aastaga langes esimesel poolaastal intressi teenivate

varade  tootlus  0,95%  võrra 10,15%’le. Samal ajal  vähenes  intressi

kandvate  passivate hind 0,55% võrra 4,00%’le, mistõttu  grupi  spread

vähenes 0,4% võrra 6,15%’le. Aastataguse näitajaga võrreldes on spread

langenud   0,5%   võrra  (pro-forma).  Grupi  puhas  intressimarginaal

seevastu   suurenes  esimeses  poolaastas  0,03%  võrra  ning   ulatus

4,97%’ni.  1998. aasta esimese poolaasta pro-forma näitajaga võrreldes

on antud suhtarv langenud 0,05% võrra.

Laenu   ja  garantiiprovisjonid  on  aastataguse  pro-forma  näitajaga

võrreldes suurenenud 1,8 korda, ulatudes esimesel poolaastal 275,0 mln

kroonini.  Kuue  kuuga  kirjutas grupp laene  maha  256,1  mln  krooni

ulatuses. Samas moodustavad sellest summast 76 mln krooni laenud,  mis

provisjoneeriti 100% juba 1998. aasta detsembris, kuid kanti bilansist

välja käesoleva aasta jaanuaris.

Finantstuludena  teenis  grupp  kuue kuuga  291,4  mln  krooni.  Antud

tululiigis  domineerivad  kaks  kirjet: tulu  valuutatehingutelt,  mis

ulatus   esimesel   poolaastal   119,2   mln   kroonini   ning    tulu

bilansivälistelt  instrumentidelt (swapid, forwardid  ja  optsioonid),

mis   ulatus  vaadeldaval  perioodil  100,4  mln  kroonini.  Oluliselt

langenud   intressitaseme  ning  portfelli  mahu  olulise   vähenemise

tulemusena  langeb  teisel poolaastal antud tulu osakaal  finantstulus

märkimisväärselt.

Saadud  teenustasud ulatusid esimesel poolaastal 369,4  mln  kroonini,

mis  on  18,6% (pro-forma) rohkem kui möödunud aasta samal  perioodil.

Koondmahust    26,6%   moodustavad   elektrooniliste    jaotuskanalite

teenustasud,  19,5%  ülekannete tasud ja 10,6%  sularahaoperatsioonide

tasud.  Seoses laenutegevuse pidurdumisega vähenes esimeses  kvartalis

oluliselt laenude organiseerimise ning liisingteenuste tasude osakaal,

langedes    teenustasude   koondmahust   16,3%’le.   Koos    mõningase

tegevusmahtude  kasvuga teises kvartalis tõusis poolaasta  kokkuvõttes

nende osakaal 19,3%’le (1998. aastal 24,4%).

Muude  tulude hüppelise kasvu põhjuseks on Hansa Capitali poolt  Lätis

saadud  25,1  mln krooni suurune tulumaksutagastus 1998. majandusaasta

eest.  Tütar-  ja sidusettevõtetelt saadud tulu sisaldab muuhulgas  ka

esimesel  poolaastal tütarettevõtete müügist saadud tulu (sh.  eelpool

mainitud tulu Eesti Kindlustuse müügist).

Esimesel  poolaastal ulatusid grupi tulud kokku 1 367,6 mln  kroonini,

ületades  aastatagust  tulemust  46,3%  (pro-forma).  Käesoleva  aasta

esimesel   poolaastal   oli  tulude  jaotus  järgmine:   33,3%   puhas

intressitulu  pärast  provisjone,  27,0%  saadud  teenustasud,   21,3%

finantstulu,  7,2%  tulu  tütar-  ja  sidusettevõtetelt,   3,0%   tulu

kindlustustegevusest ja 8,2% muud tulud ning dividendid.

 

Tegevuskulud (koos kulumi ja firmaväärtuse amortisatsiooniga) ulatusid

esimesel   poolaastal   906,5  mln  kroonini,  vähenedes   aastataguse

tulemusega  (sisaldab  ka Hoiupanga kahjumit seoses  “Daiwa  laenuga”)

võrreldes  11,2%  (pro-forma).  Jättes erakorralise  kuluna  eelmisest

perioodist  välja  Daiwa  laenu  ja sellest  perioodist  firmaväärtuse

amortisatsiooni, saame tegevuskulude kasvuks aasta jooksul 1,2%.

Makstud  teenustasud ulatusid esimesel poolaastal 101,0 mln  kroonini,

mis  on  2,4% vähem (pro-forma) kui aasta tagasi. Aastaga on oluliselt

vähenenud investeerimispanganduse teenustasud, mille taga on  eelmisel

aastal  ühinemist nõustanud konsultantidele makstud tasud. Sel  aastal

on  makstud teenustasudest suurima osakaaluga maksed hoiuste  tagamise

fondi, mis esimese poolaastaga ulatusid 29,2 mln kroonini.

Personalikulu,  mis  suurima kuluartiklina  moodustab  tegevuskuludest

kolmandiku, ulatus esimesel poolaastal 283,0 mln kroonini. 1998. aasta

esimese  poolaastaga võrreldes on personalikulu vähenenud  2,9%  (pro-

forma).  Töötajate  keskmine arv selle aasta esimesel  poolaastal  oli

3533.  Samas  vähenes  juunis  töötajate arv  oluliselt  seoses  Eesti

Kindlustuse müügiga ning poolaasta lõpus töötas Hansapanga Grupis 2953

inimest.0

Administratiivkulud  on  aastaga vähenenud 5,5%  191,0  mln  kroonini.

Vähenemise üheks oluliseks allikaks oli üürikulude vähenemine, mis  on

seotud   ebaefektiivsete   kontorite  sulgemisega   ning   üüripindade

vähenemisega.

Tegevuskulude  osas  kasvasid  esimesel  poolaastal  kõige   kiiremini

andmetöötluskulud, mille maht suurenes aastataguse näitajaga võrreldes

24,8%  54,8  mln kroonini (pro-forma). Kiire kasvu taga  on  peamiselt

teises   kvartalis   toimunud  andmebaaside  ühendamine   ning   panga

süsteemide uuendamine.

Muud  kulud,  mis  esimesel poolaastal ulatusid  177,3  mln  kroonini,

sisaldavad   ka   firmaväärtuse  amortisatsiooni  101,9   mln   krooni

väärtuses.  Samas  sisaldab eelmise aasta esimese poolaasta  pro-forma

tulemus  ka  Daiwa  laenuga seotud Hoiupanga 225  mln  krooni  suurust

kahjumit.  Ilma  nende erakorraliste kuludeta on  muud  kulud  aastaga

kasvanud 12,9% (pro-forma).

Kulum  ulatus  aasta  esimese kuue kuuga 99,4 mln  kroonini,  ületades

eelmise aasta sama perioodi kulu 24,8% (pro-forma). Kulumi kiire  kasv

on peamiselt tingitud investeeringutest infotehnoloogiasse.

Poolaasta lõpuks vähendati grupi kontorivõrku 153’le (130 Eestis ja 23

Lätis)  ning  töötajate  arv on ühinemise hetkest  langenud  ligi  35%

2953’le.  Kulu-tulu  suhe esimesel poolaastal oli 58,83%  (66,3%  koos

firmaväärtuse  amortisatsiooniga)  võrrelduna  109,5%’ga   (pro-forma)

möödunud  aasta samal perioodil. Grupi tegevuskulude suhe keskmistesse

varadesse  on  langenud 5,6%’le (koos firmaväärtuse  amortisatsiooniga

6,3%).

 

Alates 29.07.99 on Hansapanga koduleheküljel (www.hansa.ee) nähtaval

ka presentatsioon, mis annab ülevaate esimese poolaasta

finantstulemustest.

 

 

Mart Tõevere

Analüütik

+372 613 1569