AS EESTI TELEKOM

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE

19.08.99

 

AS EESTI TELEKOM 1999.A. ESIMESE POOLAASTA TULEMUSED

 

Eesti juhtivad telekommunikatsiooniteenuste pakkujad, AS Eesti Telekom ning 

tema tütarettevõtted AS Eesti Telefon ja AS Eesti Mobiiltelefon avaldavad 

30.juunil 1999.a. lõppenud poolaasta majandustulemused.

 

 

Olulisemad finantsnäitajad

 

· Realiseerimise netokäive kasvas 17%, ulatudes 1 687 mln kroonini

 

· EBITDA kasvas 20%, ulatudes 870 mln kroonini

 

· EBITDA marginaal 52%

 

· Kasumimarginaal 21%

 

· Tulu aktsia kohta 2,52 krooni

 

"Telekommunikatsiooniteenuste areng Eestis on jätkuvalt kiire. Eesti Telekomil 

oli edukas esimene poolaasta, mis kajastus nii tulude kasvus kui efektiivsuse 

tõusus," rõhutas juhatuse esimees Toomas Sõmera Eesti Telekomi grupi tulemusi 

kommenteerides.

 

 

JUHATUSE ESIMEHE ARUANNE

 

1999.a. esimene poolaasta oli Eesti Telekomile edukas. 

Telekommunikatsiooniteenuste areng Eestis on jätkuvalt kiire. Grupi äritulud 

kasvasid esimesel poolaastal 17%, ulatudes 1 699 mln kroonini (1998.a. 1 457 

mln krooni). Mõlemate tütarettevõtete panus sellise tulemuse saavutamisel oli 

suur: Eesti Telefoni konsolideeritud tulud moodustasid 1 177 mln krooni (kasv 

14%) ja Eesti Mobiiltelefoni konsolideeritud tulud olid 740 mln krooni (kasv 

18%).

 

Tegevuskulud

 

Eesti Telekomi 1999.a. esimese poolaasta konsolideeritud tegevuskulud ulatusid 

820 mln kroonini. Tegevuskulude kasv (13% võrreldes 1998.a. vastava perioodiga) 

oli aeglasem äritulude kasvust, mille tulemusel langes tegevuskulude suhe 

ärituludesse vaadeldava perioodi lõpuks 48 protsendini, võrreldes 50 

protsendiga 1998.a. esimese poolaasta lõpus.

 

Emaettevõtte tegevuskulud kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 54%. 

Enamus sellest kasvust tuleneb ühekordsetest kulutustest seoses esmase avaliku 

aktsiamüügi ja ettevõtte noteerimisega Tallinna ning Londoni 

väärtpaberibörsidel.

 

Ebasoodsast majanduskeskkonnast hoolimata olid mõlema tütarettevõtte 

majandustulemused head:

 

· Eesti Telefoni efektiivsusnäitajad paranesid. Firma kasv jätkus ning äritulud 

suurenesid 14%. Tegevuskulude kasv oli samal ajal 11%. Jätkus töötajate arvu 

vähenemine. 1999.aasta juuni lõpuks töötas Eesti Telefonis 3 013 inimest.

 

· Eesti Mobiiltelefoni tulud kasvasid 18%. Perioodi tegevuskulud ulatusid 357 

mln kroonini.

 

Kulum ja varade väärtuse muutus

 

Käsitletava perioodi jooksul kasvasid kulum ja amortisatsioonieraldised 136 mln 

krooni võrra ehk 46%, võrreldes 1998.a. sama perioodiga, ning ulatusid 431 mln 

kroonini.

 

Eesti Telefoni kulum oli 323 mln krooni ( kasv 48%). 1998.a. lõpus alustas 

Eesti Telefon oma põhivarade ümberhindamist. Käesoleva aasta esimesel poolel 

hinnati varasid ümber 32 mln krooni ulatuses. Protsess peaks lõpule jõudma 

1999.a. lõpuks.

 

Eesti Mobiiltelefoni kulum vaadeldaval perioodil oli 108 mln krooni, kasvades 

aastaga 40%. Kasv tulenes 1998.a. tehtud ulatuslikest investeeringutest 

põhivaradesse.

 

 

Ettevõtte tulumaks

 

Esimese poolaasta finantsaruannetes kajastub tulumaks summas 69,9 mln krooni 

(efektiivne maksumäär 17%), sealhulgas 62,5 mln krooni jooksvat tulumaksu ja 

7,4 mln krooni edasilükkunud tulumaksu. Tulumaksu arvestamisel on kasutatud 

Tulumaksuseadusega lubatud soodustust, mille kohaselt on lubatud väljaspool 

Tallinna ja seda ümbritsevaid valdu tehtud investeeringud investeeringu 

tegemise aastal maksustatavast tulust maha arvata. 1998.a. oli viimane aasta, 

mil tütarettevõtetele kehtis tulumaksusoodustus. Alates 1999.a. hakkavad 

mõlemad ettevõtted maksustatavalt tulult arvestama 26-protsendilist tulumaksu.

 

Kasum

 

Eesti Telekomi konsolideeritud puhaskasum (pärast vähemusosaluse mahaarvamist) 

oli 265 mln krooni. 1999.aasta esimeses kvartalis toimunud restruktureerimise 

tõttu ei ole vaadeldava perioodi tulemus võrreldav 1998.a. vastava perioodiga.

 

Eesti Telekomi grupi tulu aktsia kohta 1999.a. esimesel poolaastal oli 2,52 

krooni.

 

                          Eesti Telekom  Eesti Telefon           Eesti

                                  Grupp          Grupp   Mobiiltelefon

                                                                 Grupp

Maksustamisjärgne kasum,            347            144             215

mEEK

marginaal, %                       20,6           12,3            29,1

kasv, %                             0,1          -15,3            19,3

EBIT, mEEK                          438            176             282

marginaal, %                       26,0           15,0            38,1

kasv, %                             1,6          -13,7            20,4

EBITDA, mEEK                        870            499             391

marginaal, %                       51,6           42,6            52,8

kasv, %                            19,6           18,2            25,2

 

Investeeringud

 

Eesti Telekomi grupi investeeringud moodustasid 401 mln krooni.

 

Eesti Telefon investeeris 1999.aasta esimesel poolel 297 mln krooni. Väljaspool 

Tallinna ja seda ümbritsevaid valdu tehti 72 mln krooni ulatuses 

investeeringuid. Nimetatud investeeringute suhtes on võimalik rakendada 

seadusega ettenähtud tulumaksusoodustust. Jooksvatest investeerimisprojektidest 

on kõige ulatuslikum RAS-1000, raadiolahendustel põhinevate telefoniühenduste 

pakkumine piirkondades, kuhu abonentliinide ehitamine pole otstarbekas. 

Teistest suurematest projektidest võib nimetada emajaamade ehitamist Tartusse 

ja Tallinnasse.

 

30.juuni 1999.a. seisuga oli 100 elaniku kohta 34,6 põhiliini. 

Digitaliseerituse tase oli 52%, mis on märkimisväärne tulemus võrreldes 5 

protsendiga 1995.a..

 

Eesti Mobiiltelefon investeeris oma võrgu arendamisse 103 mln krooni. 

Raadiokanalite arv GSM võrgus kasvas umbes 13%. Samal ajal kasvas GSM 

tugijaamade arv 10%. 1999.a. juuni lõpuks oli EMT GSM võrgu ulatus kasvanud 97 

protsendile, võrreldes 95 protsendiga 1998.a. lõpus.

 

Ettevõtte 1999.aasta teise poolaasta eesmärgiks on võrgu kvaliteedi parandamine 

ja täiendavate teenuste väljaarendamine.

 

Muudatused grupi struktuuris

 

1999.a. veebruaris jõudis lõpule Eesti Telekomi esimene avalik aktsiamüük, 

mille käigus müüdi 49% seni Eesti riigile kuulunud aktsiatest kohalikele ja 

rahvusvahelistele investoritele. Eesti Telekom noteeriti nii Tallinna kui 

Londoni väärtpaberibörsidel.

 

1998.a. detsembris Eesti riigi, Telia AB ja Sonera Holding B.V. vahel sõlmitud 

restruktureerimislepingus otsustati suurendada Eesti Telekomi aktsiakapitali                    

1 373 832 780 kroonini. 24.märtsil 1999 kirjutati alla Aktsiate märkimise ja 

mitterahaliste sissemaksete üleandmise lepingule ning emiteeriti 63 883 178 uut 

aktsiat. Emiteeritud aktsiad vahetati Telia, Sonera ja Baltic Tele AB omanduses 

olevate Eesti Telefoni ja Eesti Mobiiltelefoni aktsiate vastu.

 

Restruktureerimisjärgselt on Eesti Telekomil alljärgne vomandistruktuur:

 

Eesti Vabariik		37 485 000 A-aktsiat	=	27,28%

				    1 B-aktsia

Avalikud investorid	32 580 422 A-aktsiat	=	23,72%

Telia AB		16 142 523 A-aktsiat	=	11,75%

Sonera Holding B. V.	16 142 523 A-aktsiat	=	11,75%

Baltic Tele AB		35 032 710 A-aktsiat	=	25,50%

 

Ühtlasi sai Eesti Telekom eelpoolnimetatud lepingu alusel Eesti Telefoni ja 

Eesti Mobiiltelefoni 100-protsendiliseks omanikuks.

 

Aktsionäride aastakoosolek

 

Eesti Telekomi aktsionäride aastakoosolek toimus maikuus. Koosolekul valiti 

ettevõttele uus nõukogu. Uues nõukogus on esindatud strateegilised investorid, 

Eesti riik ja avalikud investorid. Lisaks neile kuulub nõukogusse kaks 

sõltumatut liiget, kellest üks, Hr. Aare Tark, valiti nõukogu esimeheks.

 

Kontserni struktuuris toimunud muudatused on toonud kaasa uute funktsioonide 

lisandumise emaettevõtte tasandil. Seoses sellega määras nõukogu kolmandaks 

juhatuse liikmeks ametisse arendusdirektori hr Mart Nurga, endise Telia AB 

asepresidendi.

 

Aastakoosolek tegi otsuse dividendide väljamaksmise kohta 1998. finantsaasta 

eest. Dividendidena maksti välja 20% puhaskasumist ehk 0,8537 krooni aktsia 

kohta. Dividendiõiguslikke aktsiaid oli 73 500 001.

 

Strateegia

 

Eesti Telekomi 1999.aasta teise poolaasta ülesandeks on kontserni strateegia 

ülevaatamine eesmärgiga viia see vastavusse grupi uue struktuuriga. Püüame 

arendada grupisisesest sünergiat, mis võimaldaks meil pidevalt muutuvas 

turukeskkonnas edukamalt kohaneda. 

 

ÜLEVAADE TÜTARETTEVÕTETEST

 

AS EESTI MOBIILTELEFON (EMT)

 

Eesti Mobiiltelefoni 1999 aasta esimese kuue kuu äritulud olid 746 mln krooni 

ning puhaskasum 215 mln krooni.

 

Vaatamata Eesti majanduskasvu jätkuvale aeglustumisele püsib EMT teenuste 

järele jätkuvalt kõrge nõudlus. 1999 aasta esimesel poolel võitis EMT juurde 

rekordilise arvu uusi kliente - 52 700. Poolaasta lõpuks oli klintide koguarv 

kasvanud 204 200-ni. Suures osas tulenes kliendiarvu kiire kasv ettemaksuga 

kõnekaardi SIMPEL, lühisõnumiteenuste (SMS) ning konkurentide kampaaniatele 

vastukaaluks algatatud tariifisoodustuste edust. 

 

Eesti Mobiiltelefon tutvustas ettemaksuga SIMPEL kõnekaarti esmakordselt mullu 

detsembris. Käesoleva aasta kuus kuud on tõestanud SIMPEL-i edu, keskmiselt 

valis igast kolmest EMTga liitujast kaks SIMPEL-i. Klientidelt saadava 

tagasiside abil loodame ka tulevikus tagada SIMPEL-i populaarsusele.

 

EMT on edukalt turule toonud tarbijate tähelepanu võitnud SMS-baasil töötavaid 

teenuseid, seal hulgas "Üritatud kõne", mis võimaldab näha helistaja 

telefoninumbrit, kes Kõneposti sõnumit ei jätnud. Samuti käivitus SMSi abil 

"Infosõnum 700", mis võimaldab võtmesõna saatmise abil lühinumbrile 700, saada 

SMS keskusest vastuseks horoskoobi, ilmateate, kinode või teatrite kava, 

valuutakursid, vms. Teenust täiustatakse pidevalt ning lähitulevikus on selle 

teenuse abil võimalik saada ka näiteks börsiinfot. Koostöös Opiva pangaga ning 

tulevikus ka teiste suuremate Eesti pankadega saab EMT klient SMSi abil näha 

oma pangasaldot, jms.

 

Järjest tugevnev konkurents tingib üha suurema tähelepanu pööramist 

olemasolevate klientide hoidmisele, seepärast on ettevõtte jaoks oluline 

klientide lojaalsuse tõstmine. Esimesel poolaastal käivitati soodustuste 

programm, mille soodustused sõltuvad kliendisuhte ajalisest kestvusest. Esmane 

klientide reaktsioon lojaalsusprogrammile on olnud positiivne.

 

Koostöös Eesti Telefoniga on EMT asunud välja töötama ühispakkette suuremate 

klientide võitmiseks. Koostöö kahe firma vahel võimaldab klientidele 

individuaalselt lähenedes pakkuda kombineeritud lahendusi mõlemalt 

operaatorfirmalt.

 

Teisel poolaastal kavandab EMT peamist tähelepanu pöörata seniste 

hinnapakettide ümberkujundamisele ning paindlikumaks muutmisele, arvestades 

erinevate sihtrühmade huve.

 

 

AS EESTI TELEFON (ET)

 

Eesti Telefoni 1999 aasta esimese kuue kuu äritulud olid 1 177 mln krooni ning 

puhaskasum 143 mln krooni.

 

Suurem osa ettevõtte tuludest laekus põitegevusaladelt, kõnetulud moodustasid 

60%, kuumaksud 16% ning võrguteenused (liinide rentimine, jms) 13% ärituludest.

 

Eesti Telefon kavatseb järkjärguliselt tasakaalustada oma tariifid kuni nad 

hakkavad kajastama teenuste osutamiseks tehtavaid tegelikke kulutusi ning 

lõpetab ristsubsideerimine klindigruppide ja teenuste vahel. Alates 01. 

veebruarist 1999 tõsteti eraklientidel kuutasu 32% ning vähendati äriklientidel 

kuutasu 10%.

 

Alates 01.maist kehtestas Eesti Telefon uue kõnehinna struktuuri. Kohalike 

kõnede hindu vähendati 50% ning kohalike kaugekõnede hindu 22%. Samast ajast 

kehtestus 48- sendiline kõnealustustasu.

 

Eesti Telefon (ET)  on jõuliselt sisenenud Eesti andmesideturule, olles 

praeguseks hetkeks Eesti üks suuremaid andmesideteenuste pakkujaid. Oluline 

roll selle tulemuse saavutamisel oli Eesti Telefoni poolt 1998.a. lõpus turule 

toodud uuel andmesidetoodete perekonnal ATLAS, mis sisaldab palju mitmesuguseid 

teenuseid, alates sissehelistamis-teenusest ja lõpetades ülikiirete 

ühendustega. ATLAS-e abil leiavad endale vajaliku kõik, kes andmesidega kokku 

puutuvad - algajast eraisikust suurte andmesidevajadustega firmadeni.

 ET andmesidekaubamärk ATLAS on kuue kuuga ettevõtte dial-up klientide hulka 

kahekordistanud. ISDN-ühenduste hulk on samal ajal kasvanud 39%.

 

1999 aasta teisel poolel on andmeside arendamine taas ET prioriteediks. 

Ettevõte valmistub 2000.aastaks pakkuma ADSL-ühendust, mis võimaldab kuni 18 

korda kiiremat ühendust. 

 

Jätkatakse tööd era- ja äriklientide segmenteerimisprintsiipide väljatöötamist, 

näiteks klientide eristamine tegevusalade lõikes. Segmenteerimise eesmärgiks on 

iga kliendi vajaduse väljaselgitamine ja kliendikesksete lahenduste pakkumine. 

Kliendirühmade alusel töötatakse järgmise poolaasta jooksul välja ka 

konkreetsed teenustepaketid, boonustesüsteem, jne. 

ET peab jätkuvalt oluliseks klienditeeninduse parandamist, mida toetatakse 

müügipersonali intensiivse erialase koolitusprogrammiga. 

 MÄRKUSED

 

· 1999.a. I poolaasta konsolideeritud vahearuanded on koostatud vastavalt 

rahvusvahelistele raamatupidamise standarditele (IAS).  

 

· Võrreldes 1998. aastaga on konsolideeritud aruannetes muudetud tulude ja 

kulude kajastamise põhimõtteid rahvusvahelistes arveldustes. Kui senini 

kajastati tuludes/kuludes kvartaalsete rahvusvaheliste tasaarvelduste 

netotulemust, siis alates 1999. aastast on vastav arvestus viidud üle Eestist 

väljuvate ning Eestisse sisenevate rahvusvaheliste kaugekõnede minutite mahul 

põhinevale brutomeetodile. Võrreldavuse tagamiseks on vastavalt korrigeeritud 

ka 1998. aasta näitajaid: suurendati aasta realiseerimise netokäivet ja 

tegevuskulusid toorme, materjali, kaupade ja teenuste osas 171 217 tuhande 

krooni võrra.

 

 

Täiendav informatsioon:

Raul Kalev, infojuht			646 0220, 250 77 797

Hille Võrk, finantsjuht			627 2460