AS HANSAPANK

TEADE

20.10.1999

 

HANSAPANGA 9 KUU KONSOLIDEERITUD MAJANDUSTULEMUSED

 

Hansapanga 1999. aasta 9 kuu konsolideeritud puhaskasum oli 574,6  mln

krooni.  Grupi  bilansimaht  ulatus 30. septembri  seisuga  31,05  mld

kroonini.

 

Hansapanga konsolideeritud bilansimaht suurenes 1999. aasta esimese  9

kuuga   12,1%   31,05   mld  kroonini.  Kasv  tulenes   kahe   peamise

finantseerimisallika – klientide hoiuste ja teistelt finantsasutustelt

võetud  laenude  –  mahu suurenemisest. Aastaga  on  varad  suurenenud

15,4%.

Grupi  klientide  hoiused kasvasid 9 kuuga 19,4% 17,60  mld  kroonini.

Enamus kogukasvust tulenes nõudmiseni hoiustest, mille maht suurenes 9

kuuga  2,37  mld  krooni  võrra  12,45 mld  kroonini.  Intressimäärade

oluline   langus  käesoleva  aasta  veebruaris-märtsis  vähendas   aga

märgatavalt  pikemaajalise säästmise atraktiivsust,  mistõttu  vähenes

aasta  esimesel poolel tähtajaliste hoiuste maht kokku 0,16 mld võrra.

Tänu     majanduskeskkonna    jätkuvale    stabiliseerumisele     ning

inflatsioonitempo   alanemisele   taastus   kolmandas   kvartalis   ka

tähtajaliste  hoiuste kasv ning üheksa kuu kokkuvõttes suurenes  nende

maht  0,49  mld  krooni  võrra,  ulatudes  septembri  lõpus  5,16  mld

kroonini.  Aastaga  on Hansapanga grupi klientide  hoiused  suurenenud

27,2%. 30. septembri seisuga omas Hansapank hoiuste järgi Eestis 56,5%

turuosa (70,0% eraisikute hoiustest).

Teistelt  pankadelt  võetud laenude maht suurenes üheksa  kuuga  20,8%

4,90 mld kroonini. Jaanuaris võttis Hansapank välja teise osa (600 mln

krooni)  detsembris alla kirjutatud sündikaatlaenust ning  juunis  sai

Hansa  Capital  esimese osa (470 mln krooni) 626 mln krooni  suurusest

sündikaatlaenust.  Aastaga  on antud kohustuste  maht  vähenenud  4,6%

võrra.

Suuruselt  kolmanda  finantseerimise allika – emiteeritud  võlakirjade

maht  vähenes kolme kvartaliga 35,0% 1,33 mld kroonini. Aastane langus

42,4%.

Võõrkapital  kokku  suurenes üheksa kuuga 12,1%  25,83  mld  kroonini.

Aastane kasv oli 9,6%.

Grupi  omakapital  kasvas  esimese kolme  kvartali  jooksul  peamiselt

teenitud  kasumi arvel ning ulatus 30. septembril 4,75  mld  kroonini.

Perioodi  lõpus oli kapitali adekvaatsus (ilma auditeerimata kasumita)

grupil 18,60% (Tier I 16,56%).

 

Grupi laenuportfelli maht kasvas üheksa kuuga 6,9% 17,94 mld kroonini.

Kuigi  esimeses  kvartalis  laenude maht vähenes  (-1,6%)  ning  poole

aastaga   ulatus   kasv  vaid  0,2%’ni,  toimus  kolmandas   kvartalis

laenuturul  oluline elavnemine ning laenuportfelli kasv ületas  1  mld

krooni.  Aastaga on laenuportfell kasvanud 8,1%. 30. septembri seisuga

oli  Eestis  panga  turuosa laenude järgi 51,7%. Grupi  laenukahjumite

reserv moodustas septembri lõpul laenuportfellist 3,88% (aasta alguses

4,41%).

Hoiuste  suhteliselt  kiire ning laenuportfelli  tagasihoidliku  kasvu

tulemusena suurenesid grupis likviidsed vahendid üheksa kuuga enam kui

1,6  mld  krooni  võrra. Teistes finantsasutustes hoitavate  vahendite

maht   kasvas   üheksa   kuuga   16,0%  3,07   mld   kroonini,   grupi

likviidsusportfell suurenes 82,1% 2,66 mld kroonini ning  sularaha  ja

keskpangas hoitavad vahendid kasvasid 0,6% 3,28 mld kroonini.

 

Grupi põhivara maht oli 30. septembri seisuga 998,3 mln krooni, mis on

5,4%  rohkem  kui  aasta  alguses. Firmaväärtus  on  kolme  kvartaliga

vähenenud 183,1 mln krooni võrra 572,1 mln kroonini.

 

Hansapanga üheksa kuu konsolideeritud puhaskasum oli 574,6 mln krooni.

Põhiliste  tegevusalade  tulemused olid  järgmised:  pangandus  Eestis

345,9  mln  krooni,  pangandus  Lätis  20,5  mln  krooni,  liising  ja

faktooring  162,7 mln krooni, elu- ja varakindlustus 1,7  mln  krooni,

pangandustegevus Leedus –8,9 mln krooni ja muud tugitoimingud 1,8  mln

krooni.  Lisaks  nimetatud  tegevusharudele  sisaldab  konsolideeritud

kasum  ka  elimineerimisi ning grupi tasandil seoses Eesti Kindlustuse

müügiga erakorralise arvestusliku tuluna kajastatavat 49,5 mln krooni.

 

Intressitulu  ulatus üheksa kuu kokkuvõttes 1 763,0 mln kroonini  ning

intressikulu 658,2 mln kroonini. Puhas intressitulu oli seega 1  104,8

mln  krooni.  Kuigi kolmandas kvartalis kasvas laenuportfell  1,1  mld

krooni   võrra,   jätkus  kvartali  kuu  keskmise   laenudelt   saadud

intressitulu  vähenemine - 109,0 mln krooni aasta esimeses  kvartalis,

104,7  mln  krooni  teises  kvartalis ja 100,3  mln  krooni  kolmandas

kvartalis.   Languse   põhjustas  aasta  alguses  oluliselt   alanenud

intressitase.    Samas    kompenseeris    seda    langust    osaliselt

liisingtegevus, mille võrreldavad näitajad kvartalite lõikes olid 61,5

mln  krooni, 63,6 mln krooni ja 65,8 mln krooni. Samuti on märgatavalt

suurenenud    võlakirjadelt    ja   teistes    pankades    hoitavatelt

korrespondentarvetelt  ja  üleöödeposiitidelt  teenitud  intressitulu.

Viimase  taga on osaliselt ka keskpanga otsus maksta alates 1. juulist

1,5% intressi keskpangas hoitavale kohustuslikule reservile.

Intressikulu  peamiseks mõjuriks on grupi suurima finantseerimisallika

-  klientide  hoiuste  -  maht ning nende intressitase.  Paralleelselt

laenuintressidega  langetati  aasta alguses  ka  tähtajaliste  hoiuste

intresse   (tänaseks  on  12-kuulise  tähtajaga  EEK  hoiuse   intress

alandatud  13,0%’lt 5,75%’le). Tähtajaliste hoiuste  keskmine  intress

langes  9,26%lt  1998.  aasta neljandas kvartalis  6,57%’le  käesoleva

aasta  kolmandas  kvartalis.  Lisaks eeltoodud  muudatustele  viis  1.

juulist  Hansapank endiste Hoiupanga klientide ja Hansapanga klientide

arveldusarve  intressiarvestuse ühele põhimõttele (1%  kuu  keskmiselt

jäägilt).  Peamiselt  selle  muudatuse  tulemusena  langes  nõudmiseni

hoiuste  (k.a.  üleöödeposiidid) keskmine intress  selle  aasta  teise

kvartali  1,72%’lt  kolmandas  kvartalis  1,37%’le.  Võrrelduna  1998.

aastaga  langes  käesoleva  aasta 9 kuuga  intressi  teenivate  varade

tootlus  1,01%  võrra 10,09%’le. Samal ajal vähenes intressi  kandvate

passivate  hind  0,73% võrra 3,82%’le, mistõttu grupi  spread  vähenes

0,27%  võrra 6,27%’le. Grupi puhas intressimarginaal seevastu suurenes

esimese üheksa kuuga 0,08% võrra ning ulatus 5,02%’ni.

Üheksa  kuu  jooksul tegi grupp laenu-, liising- ja garantiiprovisjone

kokku  361,1  mln  krooni väärtuses. Samal ajal kirjutati  laene  maha

411,6  mln  krooni ulatuses. Kolmandas kvartalis võitis  grupp  tagasi

esimese  suurema mahakirjutatud laenu, 28 mln krooni ning  üheksa  kuu

kokkuvõttes ulatus tagasivõidetud laenude maht juba 52,5 mln kroonini.

Neljandas  kvartalis peaks tagasi saadud laenude maht panga  hinnangul

ulatuma  vähemalt 20 mln kroonini. Võrreldes jooksva aasta esimese  ja

teise  kvartaliga, mil provisjone tehti vastavalt 121,2 mln krooni  ja

153,9  mln krooni, vähenes kolmandas kvartalis provisjonide maht  86,1

mln  kroonile  väljendades laenuportfelli kvaliteedi paranemist.  Sama

suundumust näitab ka tähtaja ületanud laenude suhe laenuportfelli, mis

vähenes   grupis   mai  lõpu  11,36%’lt  10,55%’le  septembri   lõpus.

Tütarettevõtete  lõikes  olid vastavad suhtarvud  järgmised  (suhtarvu

arvutamisel  on laenuportfellist maha arvatud tütarettevõtetele  antud

laenud):  Hansapangas  6,09%  (mai lõpus  6,70%),  Hansabanka’s  8,30%

(10,41%) ja Hansa Capitalis 17,64% (18,50%).

Finantstuludena  teenis  grupp üheksa kuuga 400,9  mln  krooni.  Antud

tululiigis  domineerivad  kaks  kirjet: tulu  valuutatehingutelt,  mis

ulatus  üheksa  kuuga  189,8 mln kroonini ning  tulu  bilansivälistelt

instrumentidelt   (swapid,  forwardid  ja  optsioonid),   mis   ulatus

vaadeldaval perioodil 132,5 mln kroonini.

Saadud   teenustasud  ulatusid  üheksa  kuuga  560,3   mln   kroonini.

Koondmahust    27,4%   moodustavad   elektrooniliste    jaotuskanalite

teenustasud,  19,2%  ülekannete tasud ja 10,9%  sularahaoperatsioonide

tasud.   Seoses  laenutegevuse  hoogustumisega  kolmandas   kvartalis,

suurenes   ka  vastavate  teenustasude  maht  ning  osakaal.  Esimeses

kvartalis  teenis grupp laenu- ja liisingtoodetelt teenustasusid  27,3

mln krooni ehk 16,3% kõikidest teenustasudest; kolmandas kvartalis oli

vastav   näitaja   juba   45,8   mln  krooni   ehk   24,0%   kõikidest

teenustasudest.

 

Esimese  9  kuuga  ulatusid grupi tulud kokku 2  032,1  mln  kroonini.

Käesoleva aasta kolme kvartali tulude jaotus oli järgmine: 39,2% puhas

intressitulu  pärast  provisjone,  27,6%  saadud  teenustasud,   19,7%

finantstulu,  4,9%  tulu  tütar-  ja  sidusettevõtetelt,   2,4%   tulu

kindlustustegevusest ja 6,2% muud tulud ning dividendid.

 

Tegevuskulud (koos kulumi ja firmaväärtuse amortisatsiooniga) ulatusid

esimese 9 kuuga 1 323,4 mln kroonini.

Makstud  teenustasude  maht oli 9 kuu kokkuvõttes  157,9  mln  krooni.

Suurimaks  kuluallikaks makstud teenustasude hulgas on maksed  Hoiuste

Tagamise  Fondi,  mis  kolme kvartaliga ulatusid  47,2  mln  kroonini,

moodustades kõikidest makstud teenustasudest kolmandiku. Teine oluline

kulu on makstud kaarditasud, mis 9 kuuga ulatusid 35,7 mln kroonini.

Personalikulu  ulatus aasta esimese üheksa kuuga 414,5  mln  kroonini.

Tegemist  on  grupi  suurima  kuluga, mis  septembri  lõpus  moodustas

kõikidest  tegevuskuludest  31,0%. Samas on  selle  kululiigi  osakaal

viimase  aasta  jooksul vähenenud tingituna grupi restruktureerimisest

ning mittestrateegiliste ettevõtete müügist. Ühinemisjärgsel perioodil

on  Hansapanga Grupi töötajate arv vähenenud ligi 1 500 inimese võrra,

ulatudes  septembri lõpus 2 989’ni. 9 kuu keskmine töötajate  arv  oli

3 342.

Administratiivkulude maht oli esimesel üheksal kuul 284,1  mln  krooni

ja andmetöötluskulude maht 74,6 mln krooni.

Muud  kulud, mis üheksa kuuga ulatusid 242,6 mln kroonini,  sisaldavad

ka  firmaväärtuse amortisatsiooni 152,0 mln krooni väärtuses.  Muudest

kuludest  (v.a. firmaväärtuse amortisatsioon) ligi poole ehk 43,0  mln

krooni  moodustab turunduskulu, mis sisaldab ka Hansapanga jaotusvõrgu

ühtse  firmamärgi alla viimist. Tänaseks on see projekt lõpule jõudmas

ning  vahetada  on jäänud vaid üksikud märgid. Seega on  oodata  antud

kululiigi vähenemist viimases kvartalis.

Kulum  ulatus  esimese üheksa kuuga 149,7 mln kroonini. Sellest  113,0

mln  krooni tuleneb põhivaralt, 20,9 mln krooni kinnisvaralt  ja  15,8

mln krooni immateriaalselt varalt.

Septembri  lõpus  koosnes Hansapanga kontorivõrk  159  kontorist  (129

Eestis, 28 Lätis ja 2 Leedus) ning grupis töötas 2 989 inimest.  Kulu-

tulu  suhe  oli  9  kuu  kokkuvõttes 57,7% (65,1%  koos  firmaväärtuse

amortisatsiooniga)  ning  tegevuskulude  suhe  perioodi   keskmistesse

varadesse oli 5,3% (koos firmaväärtuse amortisatsiooniga 6,0%).

 

 

Alates 20.10.99 on Hansapanga koduleheküljel (www.hansa.ee) nähtaval

ka presentatsioon, mis annab ülevaate üheksa kuu finantstulemustest.

 

 

Mart Tõevere

Analüütik

+372 613 1569