SAKU ÕLLETEHAS

ARUANNE



JUHATUSE TEGEVUSARUANNE 1999.A. KOHTA



Majanduskeskkond ja selle  mõjutused



Saku Õlletehase AS-i majandustegevusele ja –tulemusele avaldasid 1999. aastal

olulisemat mõju alljärgnevad  asjaolud:

·    õigusaktide, eelkõige alkoholi käitlemist ja maksustamist käsitlevate

  aktide, muutumine;

·    majanduskeskkonna jahenemine samaaegselt  konkurentsi olulise

  tugevnemisega õlleturul ja sellega kaasnenud tarbimise hoogsa kasvuga;

·    majanduskeskkonna korrastumine samaaegselt äriühingute

  sundlikvideerimiste ja pankrotistumiste kasvuga;

·    rahaturgude stabiliseerumine Eesti krooni ja tema intressimäärade osas

  samaaegselt USA dollari kõrge volatiilsusega;

·     Saku Õlletehase AS-i tegevus emaettevõttena  kontsernis.



Õigusaktide muudatustest ja jõustamistest omavad Saku Õlletehase AS-ile

mõjuvat tähendust:

·    alkoholiaktsiisi seaduse muutumine 1.04.1999, mis kehtestab õlle

  aktsiisimääraks 0,55 krooni absoluutalkoholi ühe mahuprotsendi kohta  toote

  liitris senise aktsiisimäära asemel, mis sõltus tootja aastasest

  tootmismahust  ja õlle kuuluvusest teatud kangusgruppi. Seni kehtinud

  diskrimineeriva iseloomuga maksustamise mõjude vähendamiseks ja

  alkoholiaktsiisi optimeerimiseks  korraldas Saku Õlletehase AS 1999. aasta I

  kvartalis vaadi- ja purgiõllede tootmise kogumahus 1  miljon liitrit koostöös

  kahe tütarettevõttega (Saku Keldri OÜ, Saku Purgiõlle OÜ). Nimetatud seaduse

  muudatus kaotas tütarettevõtete Saku Purgiõlle OÜ ja Saku Õlu OÜ majandusliku

  perspektiivi, mistõttu  nad likvideeriti oktoobris 1999;

·    alkoholiseaduse jõustumine 15.04.1999, mis annab üldise regulatsiooni

  alkoholi tootmisele, sisse- ja väljaveole, jae- ja hulgimüügile, riiklikule

  korraldusele ja järelvalvele ning vastutusele  rikkumiste eest. Muutus

  tegevuslubade väljastamise kord, moodustati Alkoholiregister. Kõrvuti

  alkoholi käitlemise süsteemi ja turu korrastamisega tõi seadus uusi

  piiranguid selles valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele (tegevuslubade

  väljastamise tingimustes, makseviisides ainult sularahata  arveldamise korra

  näol, kauplemistingimustes pakendamata õllega kauplemise ja kangemate õllede

  välitingimustes kauplemise keelu näol jms). Saku Õlletehase AS kohandas oma

  tegevuse seaduse nõuetele ning selle mõju majandusnäitajatele on vähetuntav

  (näit. keskmine nõuete tasumise aeg – 14 päeva – jäi samaks võrreldes

  eelnenud aastaga);

·    toiduseaduse jõustumine 01.01.2000, mis kehtestab nõuded toidu

  käitlemisele, kvaliteedile ja ohutusele ning määrab kontrolli ja järelvalve

  alused ning vastutuse piirid;

·    pakendiaktsiisi seaduse muutumine 1999. aasta detsembris  pakendi

  taaskasutamise miinimummäärade osas, mis ulatuvad nüüd 60%-ni. Selle nõude

  täitmist ringluspakendi osas korraldab Saku Õlletehase AS valdavalt oma

  jõududega koostöös vedajate ja kaupmeestega ning imporditud toodete osas

  kasutab spetsialiseeritud ettevõtete teenustööd;

·    äriseadustiku sätete jõustumine 01.09.1999 äriühingute osa- ja

  aktsiakapitali uue miinimumsuuruse osas, mille mittetäitmine tõi kaasa

  nõuetele mittevastavate äriühingute sundlikvideerimise;

·    tulumaksu seaduse jõustumine 01.01.00 mis tagasiulatuvalt mõjutab

  eelmiste perioodide jaotamata kasumi suurust ja sellest lähtuvaid näitajaid.



Majanduskeskkonna seisundit iseloomustav tarbijahinnaindeks kasvas Eestis

1999. aasta detsembris võrreldes eelnenud aasta detsembriga 3,9%.



Eksisteerinud majanduskeskkonna tingimustes parima majandusliku tulemuse

saavutamiseks toimis Saku Õlletehase AS ka 1999. aastal emaettevõttena

kontsernis, mistõttu on seda asjaolu oluline arvestada emaettevõtte ja

kontserni teiste ettevõtete  majandustegevuse ja –tulemuste analüüsimisel

ning  orienteeruda  hinnangutes kontserni andmetele, millest on elimineeritud

ettevõtete omavahelised varalised suhted.

1999. aastal soetas Saku Õlletehase AS täiendavalt 50% AS-i Saku Linnas

aktsiatest eesmärgiga laiendada oma majandustegevust tütarettevõtte

territooriumile. Aruandeperioodil viidi läbi valdav osa ettevalmistustöödest,

eelkõige hoonete  lammutuse ja territooriumi korrastuse alal, selle

tütarettevõtte likvideerimiseks aastal 2000.



Saku Õlletehase AS-i tugevat turupositsiooni ja tulemuslikku tegevust

1999.aastal on  mõõtnud ettevõtte aktsia hinna pidev tõus kapitaliturul.



Eesmärgiga tugevdada Saku Õlletehase AS-i positsioone karastusjookide turul

ja vastavalt ettevõtte suuromaniku Baltic Beverages Holding ja PepsiCo Inc

vahelisele kokkuleppele võttis Saku Õlletehase AS esimesest jaanuarist 2000

üle PepsiCo karastusjookide müügivastutuse Eestis .





Turg ja tarbimine



1999. aastal kujunes Eesti õlleturu hinnanguliseks suuruseks 88,6 miljonit

liitrit, mis on 29% võrra suurem võrreldes eelnenud aastaga (1998 – 68,9

miljonit liitrit). Importõlle osakaal moodustas koguturus umbes 8,7 miljonit

liitrit ehk ligi 10%.



Pakendite lõikes oli Eesti õlleturul 1999. aastal suurim pudeli- ja purgiõlle

osatähtsus, mis ulatus 79,3 miljoni liitrini ehk 90%-ni turust. Lahtist õlut

müüdi 9,3 miljonit liitrit. Lahtise õlle osakaal turul moodustas 1999. aastal

10%. Võrreldes eelnenud aastaga kasvas pudeli- ja purgiõlle müügimaht Eesti

turul 34%, lahtise õlle müük seevastu vähenes 3% võrra. Pudeli- ja purgiõlle

tarbimise suurenemist soodustas peamiselt soe suvine ilm ja suuremate

õlletootjate senisest mahukamad investeeringud purgiõlle reklaamimisse.

Lahtise õlle tarbimise vähenemist mõjutas eelkõige üldise majanduskeskkonna

jahenemine ning lahtise õlle suhteliselt kõrgem hind võrreldes pudeli- ja

purgiõlle hinnaskaalaga.



Saku Õlletehase AS-i turuosa moodustas 1999. aasta koguturust 50%, olles kahe

protsendipunkti võrra suurem kui eelnenud aastal. Ettevõtte turuosa on

suurenenud eelkõige tänu hästi õnnestunud turundus- ja müügitegevusele.

Kevadsuvel ning sügisel toimusid Saku Originaali tarbijakampaaniad, mis

osutusid populaarseteks ning aitasid oluliselt kaasa õllemüügi

suurendamisele. Sel suvel esmakordselt läbi viidud Rock-õlle kampaania kaasas

samuti hulgaliselt tarbijaid. Väga hästi võtsid tarbijad vastu kevadel turule

toodud uue õlle Saku on Ice´i, millega Saku Õlletehase AS pani aluse uuele

pehmemaitseliste õllede segmendile Eesti turul ning tekitas juurde uusi

õlletarbijaid peamiselt nende inimeste arvel, kes varem eelistasid siidrit ja

gin long drinki.



Üldisele õlleturu kasvule aitas kaasa järjest tugevnev konkurents, mitmete

kohalike õlletootjate senisest aktiivsem turundustegevus ning väga soe ja

päikeseline suvi.



Õlletarbimise kasv Eestis 1999. aastal võrrelduna eelnenud aastaga oli

teadaolevalt suurim ajaloos. Tarbimine ühe inimese kohta kasvas vaadeldaval

perioodil 14 liitri ehk ligi 30% võrra, ulatudes 61 liitrini.



Kontserni kogumüügi suurus 1999. aastal ulatus 51,6 miljoni liitrini,

kasvades võrrelduna eelnenud aastaga 25%.  Õllede osakaal kogumüügist

moodustas 47,5 miljonit liitrit, mis on 9,5 miljoni liitri ehk 25 % võrra

suurem kui eelnenud aastal. Mineraalvee osakaal ulatus vaadeldava perioodi

kogumüügist 3,9 miljoni liitrini, kasvades võrrelduna      1998. aastaga 0,8

miljonit liitrit ehk ligi 29%.



Kontserni ettevõtete omatoodangu müügi suurus oli 47,4 miljonit liitrit ehk

ligi 92% kogumüügist (1998 – 37,8 miljonit liitrit). Kontserni ettevõtete

omatoodangu ekspordi maht ulatus 1999. aastal umbes 3 miljoni liitrini,

moodustades 6% omatoodangu müügist. Ettevõtted eksportisid oma toodangut

Soome, Lätti, Leetu ja Ameerika Ühendriikidesse. Peamiseks ekspordiartikliks

oli Saku Originaal.



Impordi osakaal Saku Õlletehase AS-i kogumüügist ulatus 1999. aastal 4,2

miljoni liitrini, mis on võrreldes eelnenud aastaga kasvanud 24% võrra (1998

– 3,4 miljonit liitrit).





Majandustegevus ja -tulem



Kontserni  realiseerimise netokäive moodustas 1999. aastal 715 040 tuhat

krooni, kasvades võrreldes 1998. aastaga 173 187 tuhat krooni ehk 32%. Saku

Õlletehase AS-i realiseerimise netokäive oli  720 694 tuhat krooni, mis oli

20% ehk 120 492 tuhande krooni võrra suurem kui eelnenud aastal. Netokäibe

struktuuris toimunud suurim muudatus on taara osakaalu tõus 3 protsendipunkti

võrra, mis tuleneb nii purgiõlle osakaalu kasvust tooteportfellis kui kallima

ringlustaara kasutamisest.



Kontserni ärikulud summas 641 054 tuhat krooni kasvasid 30%, kusjuures

kulude osatähtsus realiseerimise netokäibes moodustas 89%. Saku Õlletehase AS-

i ärikulude kasv oli 17%, kulude osatähtsus realiseerimiskäibes oli 92%.

Ärikulude struktuuris toimunud  muudatused on osalt analoogsed netokäibe

muudatustele – taarakulude ennakkasv ja osakaalu tõus 3 protsendipunkti võrra-

ja osalt seotud suuremahuliste lammutus- ja remonditöödega.



Saku Õlletehase AS-i ärikasum kasvas 24 073 tuhat krooni ehk 46%, ulatudes 76

081 tuhande kroonini. 1999.aasta puhaskasumiks kujunes 60 895 tuhat krooni,

mis võrrelduna eelnenud aastaga kasvas 17 198 tuhat krooni ehk 39%.



Otsene maksukoormus 1999. aastal moodustas kontsernis 208 412 tuhat krooni ja

emaettevõttes 206 540 tuhat krooni, kasvades eelnenud aasta suhtes vastavalt

56 623 tuhat krooni ehk 37% ja 72 500 tuhat krooni ehk 54%. Alkoholiaktsiisi

maksti kontsernis summas 137 886 tuhat krooni, mis võrreldes 1998. aastaga

kasvas 40 623 tuhat  krooni ehk 42% ja emaettevõttes 136 097 tuhat krooni

kasvuga 53 952 tuhat krooni ehk 66%. Alkoholiaktsiisi osakaal maksude

kogusummas aruandeperioodil  moodustas nii  kontsernis kui emaettevõttes

66%, kasvades eelnenud aastaga võrreldes vastavalt 2 ja 5 protsendipunkti

ning tulenedes erinevustest alkoholiaktsiisiga maksustamisel  vaadeldaval

perioodil.



Majandustegevuse tulemuslikkust mõõtvatest finantssuhtarvudest omasid

positiivset kasvutendentsi praktiliselt kõik varade, omakapitali ja netokäibe

suhtes mõõdetavad näitajad. Mõnevõrra pikenes keskmine rahamaksmise aeg ja

langesid maksevõime näitajad. Puhaskasum aktsia kohta moodustas 7,63 krooni

ja see kasvas 40% võrra.



Ettevõttes töötas 1999. aasta lõpu seisuga põhikohaga 256 töötajat. Ettevõtte

juhatuse liikmetele tasu nende tegevuse eest juhatuses ei makstud; nõukogu

liikmetele makstud  tasu moodustas aruandeaastal 50 tuhat krooni.





Investeeringud



Investeeringuid tehti kontsernis ainult Saku Õlletehase AS-is, kus võeti

1999. aastal arvele materiaalset põhivara kogusummas 52,5 miljonit  krooni.

Investeeringud olid finantseeritud täies ulatuses ettevõttesiseste allikate

arvelt. Tootmisega seotud investeeringud kogusummas 10,2 miljonit krooni olid

suunatud villimisliinide  efektiivsuse tõstmisse, kompressorite asendus- ja

täiendusvõimsustesse, pärmihoidla renoveerimisse. Suurim investeering

kogusummas 23,6 miljonit krooni oli seotud kaasaegse laokompleksi ehitamisega

väljaveo tarbeks. Turundus- ja müügitegevust toetavaid seadmeid ning pika

kasutusajaga inventari soetati 15 miljoni krooni eest. Arvutisüsteemide

arendust  ning autode soetamist tehti 3,7 miljoni  krooni ulatuses.





Ruth Roht

suhte- ja tabekorraldusjuht

6 508 303