HANSAPANK

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



AUDITEERITUD 1999. AASTA MAJANDUSTULEMUSED



1999.  aastal teenis Hansapanga Grupp (edaspidi Hansapank)  815,0  mln

krooni   suuruse  puhaskasumi.  Rekordilise  tulemuseni   viis   Eesti

Hoiupangaga 1998. aastal toimunud ühinemise edukas lõpuleviimine aasta

esimesel  poolel  ning tulemuslik tegutsemine kogu  aasta  vältel  oma

koduturul  –  kolmes Balti riigis. Aasta tegi keeruliseks asjaolu,  et

esimest  korda  oma  ajaloo  jooksul pidi  pank  tegutsema  halvenevas

makromajanduslikus   keskkonnas  –  1999.  aasta  esialgsed   näitajad

viitavad  majanduslangusele kõigis kolmes Balti  riigis.  1998.  aasta

Venemaa   finantskriis  mõjutas  märkimisväärselt  pankade   klientide

krediidivõimelisust.   1999.   aasta   esimesel   poolel   oli   grupi

laenuportfelli  kasv  vaid 0,2% ning aasta keskel moodustasid  tähtaja

ületanud  laenud  grupi laenuportfellist 11,4% ja  probleemsed  laenud

1,9%.  Samas  on  Hansapanga riskijuhtimine  olnud  edukas  ning  tänu

efektiivsele  tööle probleemsete laenuklientidega  olid  aasta  lõpuks

vastavad näitajad langenud 6,5%-le ja 1,0%-le.

1999.    aasta    teisel   poole   võis   täheldada   majandusolukorra

stabiliseerumist ning tegevusmahtude kasvu järk-järgulist  taastumist.

Aasta  kokkuvõttes  suurenesid klientide  hoiused  Hansapangas  34,2%,

varad kokku 23,7% ja laenuportfell 15,9%.

Järgnevalt   lühike  ülevaade  aasta  jooksul  toimunud  olulisematest

sündmustest,   mis   otseselt   või  kaudselt   mõjutavad   Hansapanga

tegevuskeskkonda ja tegevust.

- Mais müüs Hansapank Soome kindlustuskontsernile ASi Eesti

Kindlustus, lõpetades seeläbi varakindlustustegevuse.

- Juulis avas Vilniuses klientidele uksed Hansapanga Leedu tütarpank –

Hansabankas.

- Juulis tõstis rahvusvaheline reitinguagentuur Moody’s Investors

Service Hansapanga pikaajaliste võlakohustuste reitingu tasemele Baa2.

- Septembris müüs Hansapank osaluse sidusettevõttes AS Hansa

Investments.

- Detsembris allkirjastas Hansapank Läti kommertspangaga Ventspils UBB

kavatsuste protokolli viimase ostmiseks.

- Detsembris suurendas FöreningsSparbanken (Swedbank) oma osalust

Hansapangas 2,66% võrra, tasemele 52,64%.



Tulud ja kulud

Siinkohal  on oluline rõhutada, et 1998. aasta esimesel seitsmel  kuul

kajastusid Hoiupanga tulud ja kulud ASi Eesti Hoiupank tulemustes ning

alates augustist sisalduvad ühinenud panga varadelt teenitud tulud  ja

makstud  kulud Hansapanga tulemustes. Sellest tulenevalt  on  soovitav

suhtuda    erinevatesse    kasvu   iseloomustavatesse    suhtarvudesse

respektiga.

Hansapanga  tulud  kasvasid 1998. aastaga võrreldes  1,22  mld  krooni

võrra, ulatudes 2,86 mld kroonini. Kogutuludest 53,6% moodustab  puhas

intressitulu,  21,0%  finantstulud, 19,4% puhas  teenustasutulu,  1,9%

netotulu kindlustustegevusest ning 4,1% muud tulud.

Puhta  intressituluna teenis Hansapank 1999. aastal 1,54  mld  krooni,

mis ületab 1998. aasta 1,02 mld kroonist tulemust 50,1%. Seejuures oli

intressitulu  kasv 37,0% ja intressikulu kasv 19,7%.  Aasta  keskmised

intressiteenivad  aktivad  kasvasid  15,97  mld  kroonilt  26,24   mld

kroonini ehk 64,3%. Keskmiste intressikandvate passivate maht suurenes

15.97  mld  kroonilt 26,24 mld kroonini ehk 64,3%. 1998.  aasta  lõpus

tippu  jõudnud  intressitasemed  hakkasid  1999.  aastal  järk-järgult

langema. Hansapank langetas Eesti krooni laenu baasintressimäära aasta

jooksul  17,5%-lt  11%-le,  samas alandati  ka  1-aastase  tähtajalise

hoiuse intressi 13%-lt 5,25%-le. Olulise muudatusena viis Hansapank 1.

juulist   endiste   Hoiupanga  klientide   ja   Hansapanga   klientide

arveldusarvete   intressiarvestuse   ühtsele   põhimõttele   (1%   kuu

keskmiselt jäägilt), mille tulemusena langes nõudmiseni hoiuste  (koos

üleöödeposiitidega) intressikulu ligi 30bp.

Laenu-, liising- ja garantiiprovisjonid ulatusid 1999. aastal 0,49 mld

kroonini,  mis on 17,5% vähem kui 1998. aastal. Tegeliku  laenukahjumi

suuruseks kujunes 0,57 mld krooni, mis omakorda ületab möödunud  aasta

näitajat 2,7 korda. Mahakantud laene võideti aasta jooksul tagasi 89,9

mln krooni väärtuses.

Mitteintressitulud  kasvasid 1998. aasta 0,62 mld  kroonilt  1,33  mld

kroonini   ehk   114,5%.  Peamiseks  kasvuallikaks  oli  finantstulude

taastumine pärast Venemaa 1998. aasta finantskriisiga seotud  langust.

Finantstulude maht, mis sisaldab ka tütar- ja sidusettevõtete  müügist

saadud  tulu,  suurenes aastaga 4,7 korda, 0,60  mld  kroonini.  Puhas

teenustasutulu  kasvas aastaga 56,8% ulatudes 1999.  aastal  0,56  mld

kroonini.

Grupi  tegevuskulud ulatusid 1999. aastal 1,62 mld  kroonini.  Suurima

osa kuludest moodustas 0,58 mld krooniga personalikulu. Kiireima kasvu

tegid  läbi andmetöötluskulud, mille maht suurenes 159,8%,  109,1  mln

kroonini. Andmetöötluskulude sedavõrd kiire kasvu põhjuseks olid  kaks

suuremat  projekti:  Hansapanga ja Hoiupanga infotehnoloogiasüsteemide

ja   klientide  andmebaaside  ühendamine  ning  Aasta  2000   projekt.

Administratiivkulud,  mis ühekordse iseloomuga  kuluna  sisaldavad  ka

Leedu  pangandusprojekti käivitamise kulusid, suurenesid  1998.  aasta

vastava  näitajaga  võrreldes 15,5% võrra, 0,40  mld  kroonini.  Muude

kulude  0,34  mld  krooni  suurusest  mahust  moodustas  firmaväärtuse

amortisatsioon kokku 0,20 mld krooni. Muude varade amortisatsioonikulu

ulatus  0,21 mld kroonini, mis ületab eelmise aasta vastavat  näitajat

44,7%.



Aktivad ja passivad

Hansapanga bilansimaht kasvas 1999. aastal 6,56 mld krooni  võrra  ehk

23,7%. 31. detsembri seisuga ulatus varade maht 34,25 mld kroonini.

Aktivatest  suurima  osa moodustab laenuportfell,  mille  maht  kasvas

aastaga  2,67  mld krooni võrra ning ulatus perioodi lõpus  19,46  mld

kroonini.  (Hansapank  Eesti laenuportfell oli samal  ajal  13,96  mld

krooni,   moodustades   klientide  hoiustest  90,8%.)   Laenuportfelli

kasvutempo  jäi oluliselt alla nii varade kui ka hoiuste kasvutempole,

mille tulemusena vähenes netolaenuportfelli osakaal kogu varades 58,0%-

lt  aasta  alguses 54,9%-le aasta lõpus ning laenude  suhe  hoiustesse

aasta   alguse   113,9%-lt   98,4%-le  aasta   lõpus.   Laenukahjumite

kattereservi  maht  oli  aasta  lõpus  0,65  mld  krooni,  moodustades

laenuportfellist 3,3%.

Grupi väärtpaberiportfell suurenes aasta lõpuks 4,73 mld kroonini  ehk

2,37  mld  krooni võrra. Seejuures kasvas likviidsusportfell 1,56  mld

krooni,  investeerimisportfell 0,74 mld krooni ning  kauplemisportfell

0,1   mld   krooni  võrra.  Väärtpaberiportfell  jaotus  aasta   lõpus

järgmiselt:  63,8% likviidsusportfell, 31,3% investeerimisportfell  ja

4,9% kauplemisportfell.

Ühinemise  käigus tekkis Hansapanga bilanssi 0,86 mld  krooni  suurune

firmaväärtus,  mis amortiseeritakse nelja aasta jooksul.  1999.  aasta

lõpus oli firmaväärtuse jääk 0,52 mld krooni.

Hansapanga  võõrkapital suurenes 1999. aasta jooksul 5,80  mld  krooni

võrra,  28,83  mld kroonini. Võõrkapitali kasvu peamisteks  allikateks

olid klientide hoiused ja teistelt finantsasutustelt saadud vahendid.

Klientide  hoiused  kasvasid  aasta jooksul  5,04  mld  krooni  võrra,

ulatudes detsembri lõpus 19,78 mld kroonini. Tähtajaliste hoiuste maht

oli  aasta  lõpus 6,29 mld krooni, moodustades hoiustest 31,8%  (aasta

alguses  31,7%).  Nõudmiseni hoiuste maht oli  samal  ajal  13,49  mld

krooni.

Teistelt  pankadelt saadud vahendid kasvasid aastaga 1,09  mld  krooni

võrra.  Jaanuaris  võttis Hansapank välja teise  osa  (38  mln  Eurot)

detsembris allakirjutatud sündikaatlaenust ning aasta keskel sai Hansa

Capital (Hansapanga garantiiga) 40 mln euro suuruse sündikaatlaenu.

Grupi  ettevõtete  poolt emiteeritud võlakirjade  maht  vähenes  aasta

jooksul 0,78 mld krooni võrra, 1,27 mld kroonile.

Grupi  allutatud  võlakohustuste maht aastaga ei muutunud,  suurenedes

vaid valuutakursi muutusest tingitud erinevusest 9,1 mln krooni võrra,

0,47 mld kroonini.



Omakapital

Grupi omakapital suurenes 1999. aastal 0,76 mld krooni võrra ehk 4,95

mld kroonini. 31. detsembri seisuga oli grupi kapitali adekvaatsus

20,8% ja Hansapank Eesti kapitali adekvaatsus 20,6%.



Täiendavad finantstabelid avaldatakse Hansapanga koduleheküljel <a href='http://www.hansa.ee' target='_blank'>http://www.hansa.ee</a>





Mart Tõevere

Investorsuhted

+372 6131 569