EESTI TELEKOM

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



KOMMENTAAR KONSOLIDEERITUD MAJANDUSTULEMUSTELE 1999



AS-i Eesti Telekom 1999. aasta konsolideeritud aruanded kajastavad järgmiste 

ettevõtete majandustulemusi:

- AS Eesti Telekom - emafirma;

- AS Eesti Telefon - AS-i Eesti Telekom 100% tütarfirma;

- AS Eesti Mobiiltelefon - AS-i Eesti Telekom 100%  tütarfirma;

- AS Teabeliin - AS-i Eesti Telefon 60% tütarfirma;

- AS Telefonipood - AS-i Eesti Telefon 70% tütarfirma;

- AS Esmofon - AS-i Eesti Mobiiltelefon 100% tütarfirma;

- AS Esmofon Tartu - AS-i Esmofon 68% tütarfirma;

- AS Tarvin - AS-i Eesti Mobiiltelefon 100% tütarfirma.



Konsolideeritud aruanded on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamise

standardite (IAS) põhimõtetega.



Äritulud

Eesti Telekomi grupi äritulud kasvasid 1999. aastal 16%, ulatudes 3595 mln 

kroonini (1998. aastal 3099 mln krooni). Nii püsitelefonsideoperaator Eesti 

Telefon kui ka mobiilside-operaator Eesti Mobiiltelefon andsid arvestatava 

panuse selle kasvu saavutamiseks.



Eesti Telefoni grupi konsolideeritud äritulud olid 2457 mln krooni. 1999. aasta

oktoobrist alustas Eesti Telefon tasuta Interneti sissehelistamisteenuse 

pakkumist. Aasta lõpuks kasutas teenust ligi 25 000 klienti, mis vastab umbes 

40% turuosale. Sissehelistamisteenusele kulutatud aeg moodustas aasta lõpuks 30%

kohalike kõnede minutite koguarvust, aidates sellega kaasa äritulude kasvule 

ja kompenseerides mobiiltelefonide kiirest levikust tingitud mobiilside 

vahendamise tulude kasvu pidurdumist Eesti Telefonis.



Eesti Mobiiltelefoni grupi konsolideeritud äritulud ulatusid 1615 mln kroonini.

Mobiilside tulude suhe Eesti Telekomi grupi kogutuludesse on endiselt 44% 

tasemel. Eesti Mobiiltelefoni grupi tulude kasv tulenes mitmest tegurist: 

(a) 1999. aasta jooksul kasvas klientide arv 61%, ulatudes aasta lõpuks 

243 900-ni; (b) kõneminutite koguarv kasvas; (c) lisaks traditsioonilisele 

kõneedastusele kogusid populaarsust mitu uut teenust: näiteks SMS-teenuste 

tulud kasvasid aastaga 109%. Kuna umbes 2/3 firma uutest klientidest valis 

ettemaksega kõnekaardi, langesid tulud kliendi kohta.



Tegevuskulud

Eesti Telekomi grupi tegevuskulud moodustasid 1759 mln krooni (1998. aastal 

1571 mln krooni). Tegevuskulude kasv on olnud aeglasem äritulude kasvust. 

2000. aastaks on kavandatud mitu sammu, mis grupi tegevuse efektiivsust veelgi 

suurendavad.



Eesti Telefoni grupi tegevuskulud olid 1999. aastal 1402 mln krooni (1998. 

aastal 1261 mln krooni). Eesti Telefon vähendas 1999. aasta jooksul oma 

töötajate arvu 3228-lt 2771-le. Põhiliinide arv töötaja kohta kasvas 153-lt 

184-ni. Ka 2000. aastal on oodata töötajate arvu vähenemist.



Eesti Mobiiltelefoni grupi tegevuskulud ulatusid 1999. aastal 792 mln kroonini 

(1998. aastal 707 mln krooni). Eesti Mobiiltelefoni töötajate arv suurenes 

aasta jooksul vaid 17 inimese ehk 8% võrra, võrrelduna 61%-lise klientide arvu 

kasvuga. 



Kulum ja varade väärtuse muutus

1999. aastal ulatusid Eesti Telekomi grupi kulum ja amortisatsioonieraldised 

881 mln kroonini, kasvades 1998. aastaga võrreldes 157 mln krooni ehk 22%.



Eesti Telefoni grupi kulum ulatus 656 mln kroonini (kasv 18,4%). 48 mln krooni 

väärtuses hinnati ümber kinnisvara-objekte.



Eesti Mobiiltelefoni grupi kulum oli 1999. aastal 228 mln krooni, kasvades 

eelmise aastaga võrreldes 34%. Kasv on tingitud eelnevatel aastatel tehtud 

ulatuslikest investeeringutest.



Kasum

Eesti Telekomi grupi puhaskasum oli 580 mln krooni. 1999. aasta esimesel poolel 

toimunud restruktureerimise tõttu ei ole puhaskasum võrreldav 1998. aasta 

318 mln kroonise tulemusega.



Uue tulumaksuseaduse vastuvõtmine mõjutas 68 mln krooni ulatuses positiivselt 

Eesti Mobiiltelefoni kasumit ja 168 mln krooni ulatuses negatiivselt Eesti 

Telefoni kasumit. Eesti Telekomi grupi tulu aktsia kohta kasvas 1999. aastal 

10%, ulatudes 4,78 kroonini (4,33 krooni 1998. aastal). Tulu aktsia kohta, 

arvestamata erakorralisi kulusid, oli 5,48 krooni, kasvades 27%.



		                     Eesti   	Eesti  	   Eesti       

                                     Telekomi   Telefoni   Mobiiltelefoni    

                                     grupp      grupp      grupp    



Maksustamisjärgne kasum* (mln kr)    749	 42	   533

Marginaal (%)	                      20,8	  5,8	    33,0

Kasv (%)	                      17,0	-46,4	    36,7



EBIT (mln kr)	                     955	 98	   595

Marginaal (%)                         26,6	 16,2	    36,8

Kasv (%)	                      18,8	 13,7	    19,4



EBITDA (mln kr) 	           1 836      1 054 	   823

Marginaal (%)	                      51,1	 42,9	    51,0

Kasv (%)	                      20,2	 16,6 	    23,1

* enne vähemusosa



Investeeringud

Eesti Telekomi grupp tervikuna investeeris 1999. aastal 1,1 mld krooni.



Eesti Telefoni investeeringud ulatusid 712 mln kroonini. Enamik 

investeeringutest läks telefonivõrgu arendamisse. 1999. aasta jooksul 

paigaldati 49 000 uut põhiliini, analoog-liinide arv vähenes 29 000 võrra. 

Aasta lõpuks oli põhiliinide arv 515 486 ehk 35,7 liini 100 elaniku kohta. 

Digitaliseerituse tase oli 1999. aasta detsembris 55,3%. Telefonijärjekord 

oli aasta lõpuks vähenenud 39 000-ni. Alanud aastal on Eesti Telefonil plaanis 

100% digitaliseerida Tallinn.



Eesti Telefon omandas 70% osaluse AS-is Telefonipood.

AS-ile Telefonipood kuulub üks Eesti suuremaid telefonide müügikette, mis müüb 

ka mobiiltelefone ja sõlmib liitumis-lepinguid EMT-ga.



Eesti Mobiiltelefon investeeris 1999. aastal 306 mln krooni. Aasta jooksul 

kasvas firma GSM-raadiokanalite arv 34,2%. GSM-tugijaamade arv kasvas samal 

ajal 28,7%. Lõpetati Tallinna ja Tartu vahelise raadiolinkide ühendusliini 

ehitus. 1999. aastal parandas EMT nii maa- kui ka linnapiirkondade mobiilvõrgu 

kvaliteeti ja arendas välja täiendavaid teenuseid. 1999. aasta lõpuks kattis 

Eesti Mobiiltelefoni GSM-võrk 98% Eesti territooriumist (1998. aastal 95%). 

Kinnistamaks oma uuendaja mainet Eesti telekommunikatsiooniturul, lõpetas Eesti

Mobiiltelefon IN-süsteemi juurutamise ning võttis koos kahe juhtiva pangaga 

kasutusele VPN-teenuse (Virtual Private Network). Lõppenud on ka WAP- ja 

positsioneerimisteenuse pakkumise ettevalmistused. Mõlemad teenused on plaanis 

turule tuua 2000. aasta esimesel poolel.



Varad ja kohustused

Eesti Telekomi grupi konsolideeritud varade maht kasvas aastaga 9% (3807 mln 

krooni 1998. aasta lõpus ja 4140 mln krooni 1999. aasta lõpus). Põhivara maht 

ulatus 1999. aasta lõpus 3011 mln kroonini (2977 mln krooni 1998. aasta lõpus) 

ja käibevara maht 1129 mln kroonini (830 mln krooni 1998. aasta lõpus).



Grupi pikaajaliste kohustuste maht vähenes aasta jooksul 675 mln kroonilt 

524 mln kroonile. Lühiajaliste kohustuste maht kasvas 535 mln kroonilt 589 mln 

kroonini. Intressi kandvate kohustuste maht vähenes aastaga 111 mln krooni, 

ulatudes aasta lõpuks 601 mln kroonini.





Muudatused aktsiakapitalis

1999. aasta 1. jaanuaril kuulus 100% AS-i Eesti Telekom aktsiatest Eesti 

riigile. AS Eesti Telekom omas 51% osalust AS-is Eesti Telefon ja AS-is Eesti 

Mobiiltelefon. 25. jaanuaril 1999 algas AS-i Eesti Telekom esmane avalik 

aktsiamüük, mille käigus riik müüs 49% tema omanduses olnud aktsiatest ehk 

36 015 000 aktsiat nimiväärtusega 10 krooni. Aktsiamüük lõppes 9. veebruaril. 

Aktsia müügihinnaks (tasakaaluhinnaks) kujunes esitatud ostusoovide põhjal 

85 krooni.



28. detsembril 1998 otsustas Eesti riik suurendada AS-i Eesti Telekom 

aktsiakapitali 638 831 780 krooni võrra, s.o 1 373 832 780 kroonini, lastes 

välja 63 883 178 uut A-aktsiat nimiväärtusega 10 krooni. 24. märtsil 1999 

sõlmiti "Aktsiate märkimise ja mitterahalise sissemakse üleandmise leping" 

ning kirjutati alla "Aktsiate märkimisnimekirjale", mille alusel märgiti 

emiteeritud aktsiad alljärgnevalt:

- Telia AB:             14 425 234 A-aktsiat nimiväärtusega	10 krooni;

- Sonera Holding B.V.:  14 425 234 A-aktsiat nimiväärtusega 	10 krooni;

- Baltic Tele AB:	35 032 710 A-aktsiat nimiväärtusega 	10 krooni.



Ülalmärgitud aktsiad vahetati vastavalt Eesti Telekomi restruktureerimiskavale 

kõigi Telia AB, Sonera Holding B.V. ning Baltic Tele AB valduses olnud 

AS-i Eesti Mobiiltelefon ja AS-i Eesti Telefon aktsiate vastu. 



Eelnevalt, aktsiate esmase avaliku müügi käigus, kasutasid Telia AB ning Sonera 

Holding B.V. restruktureerimislepinguga neile kummalegi antud õigust osta 

1 717 289 A-aktsiat.



Pärast IPO-d ja restruktureerimist jagunes AS-i Eesti Telekom aktsiakapital 

alljärgnevalt:

- Eesti Vabariik:	37 485 000 A-aktsiat (27,28%),	1 B-aktsia;

- Avalikud investorid:	32 580 422 A-aktsiat (23,72%);

- Telia AB:	        16 142 523 A-aktsiat (11,75%);

- Sonera Holding B.V.:	16 142 523 A-aktsiat (11,75%);

- Baltic Tele AB:	35 032 710 A-aktsiat (25,50%).



Ühtlasi muutus AS Eesti Telekom AS-i Eesti Telefon ja AS-i Eesti Mobiiltelefon 

100% omanikuks.



1999. aasta aprillis registreeris Tallinna Linnakohtu Äriregister Eesti 

Telekomi aktsiakapitali laiendamise 1 373 832 780 kroonini.





Raul Kalev

infojuht

6460 220