LEKS KINDLUSTUS

TEADE



BALTI KINDLUSTUSE JA LEKS KINDLUSTUSE ÜHINEMISARUANNE



Balti Kindlustuse AS (edaspidi - Balti Kindlustus) ja Leks Kindlustuse AS 

(edaspidi - Leks Kindlustus) juhatused teatavad, et nad on alla kirjutanud 

31.05.2000. a. nimetatud kindlustusseltside ühinemislepingule. 

Ühinemislepingu järgi on Balti Kindlustus ühendavaks ettevõtteks ja Leks 

Kindlustus ühendatavaks ettevõtteks. 



Juhatused on saanud volituse ühinemislepingu sõlmimiseks Balti Kindlustuse 

nõukogult ja Leks Kindlustuse nõukogult, mis toimusid 31.05.2000. a. 

Ühinemise tulemusel tekiks finantsinstitutsioon, mille aktsiakapital on 

arvestuslikult 127,5 miljonit krooni ja omakapital ligi 130 miljonit krooni. 

Nimetatud näitajaid arvestades oleks tegemist suurima aktsia- ja omakapitaliga 

kindlustusseltsiga Eestis.



Arvestades mõlema kindlustusseltsi turuosa ja kindlustusmaksete kogulaekumist 

oleks ühinemise järgselt tegemist suuruselt teise kindlustusseltsiga Eestis. 

Kindlustusmaksete kogulaekumine oli kahel kindlustusseltsil kokku 

101,6 miljonit krooni ja turuosa summaarselt 30,5 % (2000.a I kvartal). 



Ühinemise läbiviimisest



Balti Kindlustuse ja Leks Kindlustuse ühinemine viiakse läbi aktsiate 

asendamise teel nii, et iga Leks Kindlustuse aktsionär saab iga Leks 

Kindlustuse aktsia eest arvestuslikult 0,06 Balti Kindlustuse aktsiat ehk 

teisisõnu 16,6 Leks Kindlustuse aktsia eest saab ühe Balti Kindlustuse aktsia. 

Leks Kindlustuse aktsionäride mittetäisarvkordne osa aktsiast kompenseeritakse 

juurdemaksega, mille suuruse arvestamisel lähtutakse Leks Kindlustuse aktsia 

turuhinnast ühinemise kandmise hetkel Ühendava ettevõtte (Balti Kindlustuse) 

asukoha järgsesse äriregistrisse.



Vastavalt ühinemislepingu kontrolli kohta audiitorfirma AS PriceWaterhouse 

Coopers poolt teostatud aruandele on ühinemislepingus fikseeritud aktsiate 

asendussuhe kohaseks tasuks ühendatava ühingu aktsionäridele. Audiitori 

aruande kohaselt ei kahjusta ühinemine võlausaldajate huve.



Ühinemislepingu allakirjutamise hetkel kuulub Leks Kindlustuse 

väikeaktsionäridele 0,7 % Leks Kindlustuse AS aktsiakapitalist. Aktsiate 

asendamise läbiviimiseks Leks Kindlustuse AS väikeaktsionäridele korraldab 

Ühendav ettevõte Balti Kindlustus aktsiate emiteerimise. Aktsiate emiteerimise 

otsustab Balti Kindlustuse AS erakorraline üldkoosolek, mis toimub 30.06.2000. 

a. Leks Kindlustuse AS väikeaktsionäridele Balti Kindlustuse AS poolt 

emiteeritud aktsiad on asenduseks Leks Kindlustuse AS aktsiate eest ja seda 

lähtudes asendussuhtest 16,6 Leks Kindlustuse AS aktsiat ühe 

Balti Kindlustuse AS aktsia eest.



Ühendav ettevõte Balti Kindlustuse AS ja Ühendatav ettevõte Leks Kindlustus 

avaldavad aktsiate emissiooni tingimused pärast 30.06.2000. a. toimunud 

Balti Kindlustuse erakorralist üldkoosolekut.



Vastavalt Ühendatava Ühingu Leks Kindlustuse 20.05.1999. a. ja 22.06.1999. a. 

üldkoosoleku otsustele on Ühendatava Ühingu aktsionärid broneerinud Leks 

Kindlustuse warranteid. Leks Kindlustuse aktsionärid omavad seisuga 

31.05.2000. a. kokku 605 111 warrantit, milledest väikeaktsionäridele kuulub 

174 947 warrantit.Vastavalt 20.05.1999. a. ja 22.06.1999. a. Leks Kindlustuse 

üldkoosolekutel vastuvõetud otsustele on warrant elektrooniline väärtpaber, 

mis annab selle omanikule õiguse nõuda ajavahemikul 16.08.2000. kuni 

31.08.2000.  Ühendatavalt Ühingult aktsiate väljalaskmist väljalaskehinnaga 

12.- krooni aktsia.Nõukogu koosseisu suuruseks on ühinenud kindlustusseltsil 

kuni neli liiget ja juhatuse koosseisu suuruseks ka kuni neli liiget.

Ühinenud kindlustusseltsi juhatuse esimees on Olga Reznik.



Kuivõrd ühinevate seltside kindlustusliigid on sarnased, siis täiendavaid 

kindlustusliike ühinenud selts pakkuma ei hakka ja seega pole vajadust 

taotleda täiendavaid tegevuslitsentse enne kindlustusportfelli ülevõtmist.

Kindlustuslepingute portfelli üleandmine ja vastuvõtmine toimub juhatuste 

poolt eraldi sõlmitud lepingu alusel. Nimetatud lepingu kinnitavad mõlema 

seltsi üldkoosolekud ja EV Kindlustusinspektsioon.



Ühinevate kindlustusseltside lühiiseloomustus



Leks Kindlustuse AS



Ajalooline lühiülevaade



Leks Kindlustuse AS asutati 30.10.1990. Ettevõtte asutajateks olid vabrik 

"Sulev", "Lääne Kalur", ühisettevõte "Estviking" ja Agrotööstuspanga Haapsalu 

Osakond. Firma nimi tuletati nime "Lääne-Eesti Kindlustusselts" esitähtedest. 

1991 jaanuaris saadi tegevuslitsents Rahandusministeeriumilt ning alustati 

aktiivse tegevusega esialgu Haapsalus, aasta teisel poolel ka Kuressaares, 

Viljandis ja Valgas. Tegevuse algperioodil moodustasid ettevõtte töötajaskonna 

tuumiku Eesti Riikliku Kindlustuse kogemusega spetsialistid.



Leks Kindlustuse AS põhitegevuseks oli vastavalt põhikirjale ja väljastatud 

tegevus- litsentsidele kahjukindlustus oma erinevate alaliikidega 

(varakindlustus, õnnetusjuhtumite kindlustus, sõidukite kindlustus, 

liikluskindlustus, vastutuskindlustus jne.).1993. aastal omandas aktsiakapitali

laiendamise teel Leks Kindlustuse aktsiate kontrollpaki (90%) aktsiatest 

Tallinna Pank. 1994 jaanuaris toodi peakontor üle Haapsalust üle Tallinnasse.



1994. aasta sai seltsi arengus pöördeliseks. Komplekteeriti uus meeskond, 

sõlmiti lepingud edasikindlustajatega, alustati konkurentsivõimelise 

toodetepaketi väljaarendamist. Firma käive ja klientide arv mitmekordistusid.

Aktiivset elukindlustustegevust alustas 1992. aastal loodud tütarfirma Leks 

Elukindlustus (loodi nime all Aval Kindlustuse AS). 1994. aastal moodustati 

iseseisva üksusena kahjuosakond. 1995. aasta kujunes jätkuvate investeeringute 

aastaks, kus põhitähelepanu pöörati filiaalide kaasajastamisele - renoveeriti 

Tartu, Haapsalu, Valga ja Kuressaare filiaalid. Jätkus tootearendus, töötati 

välja mitmed spetsiifilised kindlustusliigid (vastutus-, garantii-, tehniliste 

riskide kindlustused). Kindlaks põhimõtteks sai, et klient peab saama kõik 

talle vajalikud kindlustuslepingud sõlmida ühes kohas. Täispakett 

elukindlustustooteid valmis ka tütarfirmal Leks Elukindlustusel. Aasta lõpuks 

oli ettevõte Eesti kindlustusturul igati arvestataval neljandal positsioonil, 

omades Kindlustusinspektsiooni andmetel 7,5% koguturust ning kogudes 38,5 

miljonit krooni preemiaid. 1995.aasta aprillis sai Leks Kindlustuse suuruselt 

teiseks aktsionäriks Hüvitusfond. Aasta jooksul tõsteti aktsiakapitali 24 

miljoni kroonini, millest 84% kuulus Tallinna Pangale, 12% Hüvitusfondile 

ning ülejäänu eraisikutele ja juriidilistest isikutest väikeaktsionäridele.

1996. aasta üheks olulisemaks sündmuseks Leks Kindlustuse ajaloos oli uue 

peakontori valmimine maikuus, Tallinnas aadressil Narva mnt. 59. Uue büroo 

avasid Pärnu, Viljandi, Rakvere, Narva ja Türi filiaalid. 



1997. aastal asus Leks Kindlustus ellu viima Baltikumi strateegiat, mis nägi 

ette kindlustustegevuse laiendamist ka Lätis ja Leedus. Leks Kindlustuse AS 

omandas 60% Läti kahjukindlustusfirma Saules Laiks ning 36,5% Leedu suuruselt 

kolmanda kindlustusseltsi Ukio Draudimas aktsiatest. 



1997. aastal noteeriti Leks Kindlustuse aktsiad esimese kindlustusseltsina 

Tallinna Väärtpaberibörsil ning Leksi aktsionäriks sai maailma juhtiv 

edasikindlustuskontsern Swiss Re. 1997. aasta lõpuks omas Leks Kindlustuse AS 

10,6% kogu Eesti kahjukindlustusturust ja Leks Elukindlustuse AS omas 7,1% 

Eesti elukindlustusturust.



22.03.1999. a. võttis Leks Kindlustuse AS nõukogu vastu otsuse, mille kohaselt 

ei investeeritud täiendavalt sidusettevõttesse Ukio Draudimas ja hakati otsima 

võimalusi omatavate 2372 aktsia (s.o 36,5% aktsiakapitalist) müümiseks. 

Leks Kindlustuse AS võõrandas 26.03.1999. a. Ukio Draudimase aktsiad Ukio 

Draudimase suuraktsionär Romualdas Bakutisele.



31.03.1999. a. otsustas Leks Kindlustuse AS nõukogu anda nõusolek Leks 

Elukindlustuse AS aktsiate võõrandamiseks Ühispanga Elukindlustuse AS-ile 

ostu - müügihinnaga 24 miljonit krooni.



15.04.1999. a. võõrandas Leks Kindlustuse AS oma osaluse (s.o 507 aktsiat) 

Läti tütarettevõttes Saules Laiks, Läti kindlustusseltsidele Balta, Latva ja 

Rigas Apdrosinasanas Sabiedriba.



Tulenevalt 1998. aasta majandustulemustest, mille kohaselt said Leks Gruppi 

kuuluvad ettevõtted kokku kahjumit summas 67,2 miljonit krooni ja arvestades 

asjaolu, et Leks Kindlustuse AS omakapital oli 26 299 791 krooni ehk alla 

poole aktsiakapitalist (mis on 76 116 800 krooni), määrati Leks Kindlustuse 

AS nõukogu poolt korralise üldkoosoleku päevakorda aktsiakapitali vähendamine 

4 900 000 aktsia ja 80 000 omaaktsia võrra ning aktsiakapitali suurendamine 

2 510 560 aktsia emiteerimise teel. Läbiviidud aktsiakapitali 

re-struktureerimine viis Leks Kindlustuse AS aktsiakapitali ja omakapitali 

vastavausse EV Äriseadustiku nõuetega ja tagas kindla baasi 

kindlustustehniliste reservide moodustamiseks.



15.detsember 1999. a. kirjutasid Eesti Ühispanga ja Balti Kindlustuse AS-i 

esindajad alla lepingule, millega Eesti Ühispank müüs oma 47,7%-lise osaluse 

(1,895,193 aktsiat) Balti Kindlustuse AS-ile.



13.01.2000. a. toimus Leks Kindlustuse AS aktsionäride erakorralise 

üldkoosolek, mille päevakorras oli nõukogu liikmete valimine ja 

tagasikutsumine ning põhikirja muudatuste kinnitamine. Aktsionäride 

üldkoosoleku otsusega kutsuti Leks Kindlustuse AS nõukogu liikme staatusest 

tagasi Kalle Kaldjärv, Otu Sukles, Christoph Dorschel ning Eero Sirendi. 

Aktsionäride üldkoosoleku otsuse kohaselt valiti Leks Kindlustuse  nõukogusse 

täiendavalt kaks liiget Olga Reznik ning Thomas Schirmer. 



Ajavahemikul 10.01-07.02 2000 toimunud Leks Kindlustuse AS väikeaktsionäridele 

suunatud  aktsiate ostupakkumise käigus müüdi Balti Kindlustuse AS-ile kokku 

271 519 Leks Kindlustuse AS  aktsiat. Pärast Leks Kindlustuse AS 

väikeaktsionäridele tehtud ostupakkumist omandas Balti Kindlustuse AS kokku 

75,5% Leks Kindlustuse AS aktsiakapitalist.



Balti Kindlustuse AS omandas ka Swiss Re-le kuulunud 822 749 aktsiat, mille 

tulemusena kasvas Balti Kindlustuse AS-i osalus Leks Kindlustuse AS-I 

aktsiakapitalis 98,8 %-le.



Leks Kindlustuse AS-i ja Balti Kindlustuse AS nõukogu otsuste kohaselt 

(vastavalt 27.03. ja 28.03.00) on antud juhatustele volitused ühinemisega 

läbiviimisega seotud toimingute teostamiseks s.o. ühinemislepingu ja 

ühinemisaruande ning kindlustuslepingute portfelli üleandmise lepingu 

ettevalmistamine.



Balti Kindlustuse AS (BICO)



Balti Kindlustuse AS (edaspidi - Balti Kindlustus) on asutatud 10. detsembril 

1990 ühe esimese erakindlustusseltsina Eestis. Balti Kindlustuse 

suuraktsionäriks oli Harju Arengufond, teisteks aktsionärideks Esmar OÜ, 

Saue Agrofirma, Välisühingute Assotsiatsioon ja eraisikud. Seltsi 

tegevuslitsents anti välja 27. detsembril 1990.  Aktiivset tegevust alustati 

Tallinnas,  esimese kindlustuspoliisi andis Balti Kindlustus välja 

30. detsembril 1990.1991. aastal moodustas põhiosa Balti Kindlustuse 

portfellist vabatahtlik sõidukikindlustus. Esimesel tegevusaastal osutasid 

vastsele kindlustusseltsile tähelepanuväärset abi suure rahvusvahelise 

kogemusega seltsid Swiss Re, Münchener Rück, Kölnische Rück. Koolituskogemust 

on Balti Kindlustusele jaganud Soome kindlustusselts Yrittäjäin Fennia. 

Kui Balti Kindlustus alustas tegevust nelja inimesega, siis juba 1991. aasta 

lõpuks oli loodud arvestatav agentide võrgustik. Aasta teisel poolel laienes 

seltsi tegevus mujale Eestisse, esimese Balti Kindlustus esindusena väljaspool 

Tallinnat asutati esindus Tartus.



Järgnevatel aastatel arenes Balti Kindlustus järjekindlalt. Suurenes vara- ja 

õnnetusjuhtumikindlustuse osatähtsus seltsi portfellis. 1992 sõlmiti esimesed 

edasikindlustuslepingud. Suurenes agentide ja kindlustusspetsialistide arv 

firmas. 



Juunis 1993 asutati Balti Kindlustuse Leedu filiaal Vilniuses, ühtlasi  

suurendati ka Balti Kindlustuse aktsiakapitali.



Esimene muutus Balti Kindlustuse aktsionäride ringis toimus 27. juunil 1994, 

mil Harju Arengufond müüs oma osaluse Balti Kindlustuses Eesti 

Liikluskindlustuse Fondile, kes sai Balti Kindlustuse suuraktsionäriks.



Juunis 1995 sai aktsiate täiendava emissiooni teel Balti Kindlustuse 

aktsionäriks Alte Leipziger Europa, mis kuulus Saksamaa vanimasse, 1819. 

aastast tegutsevasse kindlustuskontserni Alte Leipziger. Alte Leipziger Europa 

oli varem asutanud Baltimaades Läti kindlustussseltsi Rigas Fenikss Riias ja 

Leedu kindlustusseltsi Drauda Vilniuses ning soovis tulla ka Eesti 

kindlustusturule.  Pärast  siinse kindlustustegevuse põhjalikku  uuringut 

valis Alte Leipziger Europa  Eestis selleks   kindlustusseltsiks, kus omandada 

osalus, juba mitu aastat tulemuslikult tegutsenud Balti Kindlustuse. 

Edukalt lõppenud läbirääkimiste tulemusena sai Balti Kindlustus maineka ja 

professionaalse  aktsionäri, kelle osalus ulatus esialgu 35%ni. 

Samal ajal oli Alte Leipziger Europa strateegiliseks eesmärgiks asutada 

kõikides Balti riikides ka elukindlustusseltsid. Koos Balti Kindlustuse ja 

Münchener Rückiga asutatigi 31. augustil 1995 BICO Elukindlustuse AS.



Kuna aktsionärid pidasid otstarbekaks keskenduda kindlustustegevusele, siis 

haldusküsimustega ja kinnisvaraga  tegelemiseks otsustati rajada oktoobris 

1995 OÜ BICO-Invest. Seoses laienemise ja töötajate arvu kasvuga vajas Balti 

Kindlustus ajakohaseid tööruume. Oktoobris 1995 sõlmis OÜ  BICO-Invest lepingu 

maja ostuks Tallinnas, Lauteri t 5. Pärast hoone põhjalikku renoveerimist 

koliti sinna veebruaris 1997.  



1996. aastal omandas Balti Kindlustus maja ka Pärnus, kus töötas ja töötab 

praegugi Balti Kindlustuse Pärnu esindus. 



1997. aastal sai Balti Kindlustus liikluskindlustuse litsentsi ja alustas 

liikluskindlustuse müüki. Sellest tulenevalt müüs Eesti Liikluskindlustuse 

Fond oma  aktsiad Alte Leipziger Europale, kes  70% osalusega sai sestpeale 

Balti Kindlustuse suuraktsionäriks.



1997. aastast alates on pidevalt suurendatud Balti Kindlustuse aktsiakapitali. 

Selle käigus on Alte Leipziger Europa osalus pidevalt kasvanud, ulatudes 

käesolevaks ajaks ligi 99%ni.  Senise ninasarvikut kujutava logo asemel võeti 

kasutusele Alte Leipziger Europa logo. 



Detsembris 1999 omandas Balti Kindlustus 68,7% Leks Kindlustuse AS-i aktsiatest.

Praeguseks kuulub BICOle ligi 99% Leks Kindlustuse aktsiatest. 

Balti Kindlustuse suuraktsionär Alte Leipziger Europa pidas otstarbekaks kaks 

seltsi, Balti Kindlustuse AS ja Leks Kindlustuse AS,  omavahel ühendada. 

Mõlema seltsi nõukogud võtsidki 27. ja 28. märtsil vastu otsuse, millega 

mõlema seltsi juhatustele anti volitused ühinemise läbiviimiseks. 

Ühinemisprotsessis  on Balti Kindlustus ühendav ja Leks Kindlustus ühendatav 

selts.Märtsis 2000 teatas Münchener Rück, et ta omandas tagasiulatuvalt 

1. jaanuarist 2000 enamusosaluse Alte Leipziger Europas. Seega kuulub Alte 

Leipziger Europa aktsiatest 75% Münchener Rückile ja 25% kindlustusseltsile 

Helvetia Patria.



Balti  Kindlustuse tegevuse peamised tulemused.



Balti Kindlustuse kindlustusmaksete laekumine on aasta-aastalt järjekindlalt 

suurenenud. 

Balti Kindlustus kogus möödunud, 1999. aastal kindlustusmakseid 104,7 miljonit 

krooni. Suurema osa 1999. aasta  käibest moodustas vabatahtlik 

sõidukikindlustus (42,6%) ja juriidiliste isikute varakindlustus (23,1%). 

1999. aastal oli Balti Kindlustus oma 54,3%lise käibe suurenemisega kõige 

kiirema kasvuga kindlustusselts Eestis. 



2000. aasta esimese kvartali jooksul kasvas Balti Kindlustuse turuosa 2,8% 

(12,4%ni), koos Leks Kindlustusega (turuosa kokku 30,2%) oldi  2000. aasta 

I kvartali tulemuste põhjal Eesti kahjukindlustusturul Sampo-Eesti Kindlustuse 

järel teisel kohal. Balti Kindlustusel on  müügivõrk üle Eesti - 27 esindust 

ja müügipunkti 14-es maakonnas. Balti  Kindlustuse AS-i töötajate arv on 295, 

sellest 205 müügiesindajat ja klienditeenindajat. Balti Kindlustusel on 

koostöölepingud enamike kindlustusturul tegutsevate maakleritega. 



Nõukogu ja juhatus



Balti Kindlustuse nõukogusse kuuluvad:

Alte Leipziger Europa juhatuse liige Achim Naumann, Alte Leipziger 

Versicherung direktor Günther M. Parth, vandeadvokaat Kaido Pihlakas, 

Eesti Liikluskindlustuse Fondi peadirektor Veljo Tinn.

Balti Kindlustuse AS-i  juhatuse liikmed on Olga Reznik ja Georg Männik. 

Balti Kindlustuse audiitorfirmaks on  AS PricewaterhouseCoopers.



Aktsiakapital ja omakapital



Balti Kindlustuse AS-i aktsiakapital on 127,4 miljonit krooni.



Rahvusvaheline koostöö



Balti Kindlustus teeb koostööd mitmete rahvusvaheliste kindlustusfirmadega. 

Koostöö toimub eelkõige Alte Leipziger Europa tütarfirmadega  Baltimaades 

(Rigas Fenikss Lätis ja Drauda Leedus), samuti Alte Leipziger Europa teiste 

tütarfirmadega: Russ Venemaal, Baso Valgevenes, PnP Belgias, Hestia Poolas, 

O.S.A.T.S.A. Prantsusmaal. 



1992. aastast on  Balti Kindlustusel koostööleping Soome kindlustusfirmaga 

Yrittäjäin Fennia.Balti Kindlustuse pikaajalised lepingupartnerid 

edasikindlustuses on Swiss Re Šveitsis, Münchener Rück  ja Kölnische Rück 

Saksamaal. Rahvusvahelisel abil ja kogemusel on olnud ja on Balti Kindlustuse 

arengus väga oluline osa. See on aidanud Balti Kindlustusel areneda ja vastu 

pidada keerukates majandustingimustes Eesti ühiskonna  üleminekuaastatel ja 

jõuda käesoleval aastal Balti Kindlustuse esimese juubelini. Detsembris 2000 

tähistab Balti Kindlustus oma kümnendat tegevusaastat. 



Ühinemisprotsess, selle põhjused ja tulemused



Balti Kindlustuse ja Leks Kindlustuse ühinemine tagab Eesti kindlustusturul 

ühinenud seltsile kindlama positsiooni, kui see oleks kummalgi 

kindlustusseltsil eraldi. Balti Kindlustuse ja Leks Kindlustuse puhul on 

tegemist kahe Eesti kindlustusturul kiirelt areneva seltsiga.



Ühinenud kindlustusseltsil:



on tasakaalustatud kindlustusportfell ja suurenenud kindlustus- kapatsiteet. 

Suureneb konkurentsivõime Eesti kindlustusturul ja paraneb klientide rahulolu 

pakutavate kindlustusteenustega ja nende kvaliteediga;vähenevad kindlustus

riskide edasikindlustuse kulud;vähenevad administratiivkulud;standardiseeritud 

tehnoloogilised süsteemid;korrastatud asjaajamine;omanike huvide kaitstus ja 

tulukuse tõus ressursside efektiivsema kasutamise ja summaarsete kulude 

vähendamise kaudu.



Ühinemine loob võimalused nende eesmärkide täielikuks realiseerimiseks.

Ühinemine võimaldab ühendada tööfunktsioonid nii, et kindlustuslepingute 

ülevõtmise järgselt ei ole vajadust oluliseks kaadri juurde värbamiseks.

Üheks olulisemaks ühinemise peaeesmärgiks ongi kindlustusseltsi efektiivsuse 

tõstmine. 



Oluliseks kokkuhoiu allikaks on esinduste võrgu ühildamine. Käesoleval hetkel 

on Balti Kindlustusel üle eestiliselt 27 esindust ja müügipunkti ning Leks 

Kindlustusel 16 esindust. Ühildatakse juhtimine ja asjaajamine. Siin on 

kokkuhoiu allikaks juhtimiskulude vähenemine regioonides, kus esindused asuvad,

samas saab tähelepanu pöörata asjaajamise korrastamisele, infotehnoloogia 

arendamisele ja klienditeenindamise parandamisele.



Selleks, et kindlustusselts saaks täielikult organisatsiooni funktsioone 

teostada on vaja kvalifitseeritud tööjõudu ja piisavalt käibe olemasolu 

(kindlustusmaksete laekumist), katmaks sellega seonduvaid kulutusi. Läbi 

ühinemise kasvab seltsi aktsia tootlikkus, efektiivsuse kasvades vähenevad 

kulutused. Pole vaja teha topelt kulutusi infotehnoloogia arendamisele, 

filiaalide ja esinduste ülalpidamisele, kvalifitseeritud spetsialistide 

värbamisele jne. 



Kindlustusseltside ühinemisel liidetakse mõlema seltsi kogemused ja 

kompetentsus, seega peaks toimuma nn kompetentsuse summeerimine (kasv). 

Kuna kasvab töötajate arv, siis on töö analüüsi tulemusena võimalik ja vajadus 

üle vaadata ametikohtade funktsioonid ning kasutada ametikohtade loomisel ja 

täitmisel võimalikult maksimaalselt ära  kõigi töötajate oskused, võimed, 

kogemused. 



Kuna peaks vähenema katmata funktsioonide hulk, väheneb ühinemisjärgsel 

perioodil organisatsiooni välise personali värbamise osatähtsus, seega 

vähenevad kulutused personali värbamisele ja valikule. Võimalik on rikastada 

ühinenud seltsi organisatsioonikultuuri mõlema osapoole positiivsete 

traditsioonidega. Töötajate lojaalsust ning kindlustunnet suurendab teadmine, 

et töötatakse Eesti kindlustusturul turupositsioonilt teisel kohal olevas ning 

tugeva omaniku taustaga firmas, kellel on ajalooliselt pikk kogemus 

kindlustusvallas.



Mõlemad seltsid kinnitavad, et struktuuriüksuste tööjõuga komplekteerimisel 

lähtuvad nad võrdsetest alustest, mitte ühendava ja ühendatava üksuse 

vahekorrast. See võimaldab kaasata parimad spetsialistid ühinenud seltsi 

eesmärkide saavutamisele. 



Balti Kindlustuse ja Leks Kindlustus ühinemisega tekib ühinenud seltsil 

stabiilne kindlustusportfell. Ümbervaatamisele kuuluvad sõlmitud 

edasikindlustuse lepingud. Suurenenud omakapital võimaldab taotleda 

suuremaid edasikindlustuse lepingute limiite, mis suurendab seltsi enda 

operatiivse otsustamise võimet kindlustusriskide hindamisel ja suurendab 

endale jäävate kindlustuspreemiate hulka. 



Leks Kindlustuse AS on kahjude käsitlemiseks asutanud 1996. detsembris eraldi 

juriidilise isikuna tegutseva tütarfirma nimega Kahjukäsitluse AS. 



Ühinenud kindlustusselts korraldab kahjude käsitlemise kindlustusseltsi 

siseselt.Balti Kindlustuse juhatuse ja Leks Kindlustuse juhatuse poolt 

allakirjutatud ühinemisleping kuulub kinnitamisele mõlema seltsi aktsionäride 

üldkoosolekul, mis toimuvad mõlemad 30.06.2000. a.



Täiendavalt käesolevale aruandele ja ühinemislepingule esitatakse 

aktsionäridele tutvumiseks kindlustuslepingute portfelli üleandmise ja 

vastuvõtmise lepingu projekt, audiitori aruanne ühinemislepingu kontrollimise 

kohta ja mõlema kindlustusseltsi kolme viimase majandusaasta aruanded.



Balti Kindlustuse AS juhatuse nimel

Olga Reznik

Juhatuse liige

Georg Männik

Juhatuse liige



Leks Kindlustuse AS juhatuse nimel

Ivo Viires

Juhatuse liige

Arvi Luhakooder

Juhatuse liige





Pille EIkner

avalike suhete juht

6267200