HANSAPANK

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



2000 ESIMESE POOLAASTA KONSOLIDEERITUD MAJANDUSTULEMUSED



Hansapanga  2000 aasta esimese poolaasta konsolideeritud auditeerimata

puhaskasum  oli 610,9 mln krooni. Grupi bilansimaht ulatus  30.  juuni

seisuga 41,01 mld kroonini.



Hansapanga  konsolideeritud  bilansimaht  suurenes  esimese  poolaasta

jooksul  19,7%  41  014,7 mln kroonini (aastane kasv 32,8%).  Esimeses

kvartalis  kasvasid varad 0,44 mld krooni võrra ning teises  kvartalis

6,32  mld  krooni  võrra. Varade kasv tulenes klientide  hoiuste  ning

emiteeritud  võlakirjade mahu suurenemisest. Juunis  viidi  lõpule  ka

Ventspils  UBB  ühendamine  Hansabankaga,  mille  tulemusena  suurenes

Hansabanka bilansimaht täiendava 0,59 mld krooni võrra.

Grupi  hoiused suurenesid kuue kuu jooksul rekordilise 5,69 mld krooni

võrra 25,48 mld kroonini. Sellest 45% tulenes Eestist, 27% Lätist,  6%

Leedust  ning 22% Ventspils UBB liitmisest. Hoiuste aastane kasv,  mis

tänu  teise  kvartali  väga  heale  tulemusele  ulatub  50,7%,  ületab

jätkuvalt nii bilansimahu kui ka laenude vastavat näitajat.

Aprilli  alguses emiteeris Hansapank eurovõlakirjade programmi  raames

150   mln   euro   väärtuses  võlakirju.  Selle  tulemusena   suurenes

emiteeritud  võlakirjade maht kuue kuu jooksul 1,57 mld  krooni  võrra

2,84  mld  kroonini.  Emissioonist laekuvaid vahendeid  kasutab  grupp

olemasolevate laenude refinantseerimiseks.

Võõrkapital kokku suurenes esimese poolaasta jooksul 22,7%  35,36  mld

kroonini.



Grupi  omakapital suurenes esimesel poolaastal 4,2%  ning  ulatus  30.

juuni  seisuga  5,16  mld  kroonini.  Kui  esimeses  kvartalis  kasvas

omakapital  peamiselt  puhaskasumi arvel 0,36 mld  krooni  võrra  siis

teises  kvartalis vähenes omakapitali maht 0,15 mld krooni võrra,  mis

oli    tingitud   dividendide   maksmisest.   Vastavalt   aktsionäride

üldkoosoleku  otsusele  maksis Hansapank 10. mail  igale  aktsionärile

dividende  5  krooni aktsia kohta, kokku 393,8 mln  krooni  väärtuses.

Dividendide tulumaksukulu oli kokku 84,8 mln krooni. Nimetatud  summad

vähendavad panga eelmiste perioodide jaotamata kasumit.

Juuni lõpus oli kapitali adekvaatsus grupil 15,25% (Tier I 13,73%)  ja

pangal 13,73% (Tier I 12,05%), koos auditeerimata kasumiga oleks grupi

adekvaatsuse suhtarvud vastavalt 17,34% ja 15,97%.



Lisaks  hoiuste kiirele kasvule viitab majanduskeskkonna  elavnemisele

ka  laenutegevuse  hoogustumine teises kvartalis -  võrreldes  esimese

kolme  kuuga  laenuportfelli kasv rohkem  kui  kahekordistus  2,1  mld

kroonile.  Esimesel  poolaastal  kokku  suurenes  laenuportfell  15,4%

(aastane  kasv 33,5%), ulatudes juuni lõpus 22,46 mld kroonini.  Grupi

laenukahjumite  reserv  moodustas juuni lõpul  laenuportfellist  3,03%

(aasta  alguses  3,32%). Grupi laenude ja hoiuste  suhe  langes  aasta

alguse  98,4%’lt 88,2%’le. Osaliselt on selle suhtarvu langus tingitud

Venstpils UBB ostust. Nimelt oli Ventspils UBB laenude ja hoiuste suhe

35,8%.

Likviidsete vahendite (sularaha, nõuded keskpangale, vahendid  teistes

pankades,   likviidsusportfell)  maht  kasvas   hoiuste   kasvu   ning

võlakirjaemissiooni  tõttu  kuue  kuuga  28,4%  12,89  mld   kroonini,

moodustades  grupi varades 31,4%. Neto laenuportfelli osakaal  varades

oli samal ajal 53,1% (54,9% aasta alguses).



Hansapanga 2000. aasta esimese poolaasta konsolideeritud auditeerimata

puhaskasum oli 610,9 mln krooni. Grupi esimese kvartali puhaskasum oli

325,9  mln krooni ning teise kvartali puhaskasum oli 285,0 mln krooni.

Põhiliste  tegevusalade  esimese poolaasta tulemused  olid  järgmised:

pangandus  Eestis  352,8 mln krooni, liising ja faktooring  196,6  mln

krooni,  pangandus Lätis 69,0 mln krooni, varahaldus 6,0  mln  krooni,

elukindlustus  2,7  mln krooni ja pangandustegevus  Leedus  –10,2  mln

krooni.  Lisaks  nimetatud  tegevusharudele  sisaldab  konsolideeritud

kasum ka elimineerimisi.



Intressitulu suurenes 1999. aasta esimese poolaastaga võrreldes  28,0%

1,49  mld kroonini ning intressikulu kasvas samal ajal 26,8% 0,61  mld

kroonini.  Selle tulemusena kasvas puhas intressitulu 28,8%  0,88  mld

kroonini.

Kogu   intressitulust   1,15  mld  krooni  moodustavad   laenu-   ning

liisingintressid.  Nende maht kasvas aastaga  13,4%,  olles  üle  kahe

korra  madalam laenuportfelli kasvutempost (33,5%). Suur  erinevus  on

ühelt poolt tingitud marginaalide langusest kuid teisalt ka asjaolust,

et  portfelli  kiire  kasv  leidis aset  viimase  paari  kuu  jooksul.

Kiireima   kasvutempoga  on  jätkuvalt  likviidsusportfelliga   seotud

tuluallikad: teistesse pankadesse paigutatud vahenditelt  saadud  tulu

(kasv  aastaga  79,6%  120,9 mln kroonini) ja  võlakirjadelt  teenitud

intressid  (kasv  114,6% 143,3 mln kroonini). Mõlema  tululiigi  kasvu

peamisteks  põhjusteks  olid  euro-intresside  tõus  ning  likviidsete

vahendite kasv viimase aasta jooksul.



Intressikulu  poolel ulatusid kulutused hoiustele 0,34  mld  kroonini.

Sellest 42,7 mln krooni olid maksed Hoiuste Tagamise Fondi. Aastaga on

hoiuste   intressikulu  kasvanud  15,8%  (võrrelduna   hoiuste   50,7%

kasvuga). Välisfinantseerimise kulu (teistelt pankadelt saadud  laenud

ja hoiused ning emiteeritud võlakirjad) suurenes võrreldes 1999. aasta

esimese poolaastaga 15,9% 208,1 mln kroonini. Nimetatud vahendite maht

kasvas samal ajal 18,6% võrra, mis on olulisel määral tingitud 150 mio

EUR võlakirjaemissioonist.

Võrrelduna  1999.  aastaga  langes intressi teenivate  varade  tootlus

0,61%  võrra 9,32%’le. Samal ajal vähenes intressi kandvate  passivate

hind  0,50%  võrra 4,14%’le, mistõttu grupi spread langes 0,11%  võrra

5,17%’le.  Grupi  puhas intressimarginaal langes  esimesel  poolaastal

0,02% võrra ning ulatus 4,84%’ni.

Saadud  teenustasude  maht  suurenes võrreldes  aastataguse  näitajaga

35,1%, ulatudes käesoleva aasta esimesel poolaastal 0,50 mld kroonini.

Positiivne  on  ka  asjaolu,  et  kasv  tulenes  ühtlaselt   kõikidest

allikatest.  Kõikide  teenustasude  kasvutempo  oli  suurem  kui  20%.

Viimaste  kuude  kiire  laenukasvu tulemusena  tõusis  taas  suurimaks

tululiigiks laenu-, garantii- ja liisingtoodetelt teenitud tasud,  mis

ulatusid  esimesel poolaastal 133,5 mln kroonini (kasv  87,2%).  Antud

tululiigi  kiire  kasvu põhjuseks on laenutegevuse madalseis  möödunud

aasta esimesel poolaastal. Elektrooniliste kanalite kaudu pakutavatelt

teenustelt  teeniti 2000. aasta esimesel poolaastal 130,3  mln  krooni

(kasv aastaga 32,9%). Juuni lõpus oli Hansapangal Eestis juba 136  000

Interneti  panga  klienti. Makstud teenustasude maht suurenes  aastaga

24,2%  105,9  mln  kroonini.  Kasvu põhjuseks  on  väärtpaberiteenuste

192,9% kasv 20,6 mln kroonini ning kaarditeenuste 44,7% kasv 30,8  mln

kroonini.  Puhas  teenustasutulu  suurenes  aastaga  38,4%  0,39   mld

kroonini.

Finantstuludena teenis grupp kuue kuuga 0,25 mld krooni, mis on  13,5%

vähem  kui  eelmise  aasta esimesel poolaastal. Languse  põhjuseks  on

eelmise  aasta  alguses  ülikõrgel  tasemel  olnud  tuletistehingutelt

teenitud  tulu  61,9%  vähenemine 41,7 mln  kroonile.  Samas  suurenes

valuutavahetusest  teenitud tulu aastaga  42,2%  169,5  mln  kroonini.

Aktsiatelt ja võlakirjadelt teenis grupp esimese kuue kuuga  44,4  mln

krooni.

Grupi  kogutulud  ulatusid 2000. aasta esimesel  poolaastal  1,59  mld

kroonini,  ületades  aastatagust tulemust  13,6%.  Tulude  jaotus  oli

järgmine: 55,7% puhas intressitulu, 24,8% puhas teenustasutulu,  15,9%

kasum  finantstegevusest  ja  3,6% muud tulud.  Grupi  kogutulud  olid

esimeses  kvartalis  0,77  mld krooni ja  teises  kvartalis  0,82  mld

krooni.



Tegevuskulud  ulatusid  2000.  aasta  esimese  kuue  kuuga  0,85   mld

kroonini,  kasvades  1999.  aasta sama perioodi  tulemusega  võrreldes

10,4%. Esimeses kvartalis ulatusid kulud 0,41 mld kroonini ning teises

kvartalis 0,45 mld kroonini.

Kuludest  moodustasid 37,2% personalikulu (kasv aastaga 12,1%),  21,5%

administratiivkulu  (kasv 4,0%), 20,5% muud kulud (k.a.  firmaväärtuse

amortisatsioon)  (kasv  9,8%),  14,9%  kulum  (kasv  28,3%)  ja   5,9%

andmetöötluskulud (kahanemine 8,2%). Kulumi keskmisest  kiirema  kasvu

põhjuseks on peahoone rekonstrueerimise lõpetamine ning Hansapanga  ja

Hoiupanga  infosüsteemide  ühendamise ja aasta  2000  projekti  raames

tehtud infotehnoloogilised investeeringud.

Kokkuvõttes jäi kulude 10,4% kasv alla nii tulude 13,6% kasvule kui ka

tegevusmahtude  (bilansimahu) 32,9% kasvule, mis  väljendab  paranenud

efektiivsust.  Grupi  kulu-tulu  suhe  enne  provisjone  oli  esimesel

poolaastal   47,5%   (peale  neto  provisjone  vastavalt   55,5%)   ja

tegevuskulude suhe keskmistesse varadesse oli 4,13%.



Laenu  ja garantiiprovisjonid ulatusid 2000. aasta esimesel poolaastal

180,3  mln  kroonini,  mis  on  34,5%  vähem  kui  1999.  aasta  samas

perioodis.  Samas kasvas provisjonide maht teises kvartalis võrrelduna

esimese  kvartaliga  103,7%  ehk 61,6 mln  krooni  võrra.  Kuue  kuuga

kirjutas  grupp  laene maha 122,9 mln krooni ulatuses.  Mahakirjutatud

laene võideti tagasi 53,0 mln krooni väärtuses.



Teises  kvartalis saadud 22,3 mln krooni suurune erakorraline tulu  on

seotud  Hansa Capitali poolt 1999 aastal kahjumisse kantud ettemakstud

tulumaksu tagasisaamisega.





Mart Tõevere

Investorsuhted

+372 6131 569