HANSAPANK

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



GRUPI KONSOLIDEERITUD MAJANDUSTULEMUSED, 9 KUUD 2000



Hansapanga  Grupi  2000.  aasta  esimese  üheksa  kuu  konsolideeritud

auditeerimata  puhaskasum  oli  933,9 mln  krooni.  Grupi  bilansimaht

ulatus 30. septembri seisuga 43,89 mld kroonini.



Grupi  konsolideeritud  bilansimaht suurenes  kolme  kvartali  jooksul

28,2%  43  894,7  mln  kroonini (aastane kasv 41,4%).  Pärast  esimese

kvartali  suhteliselt aeglast kasvu (+0,44 mld krooni), on  teises  ja

kolmandas  kvartalis aset leidnud majandustegevuse elavnemine  (kasvud

vastavalt  6,32  mld krooni ja 2,88 mld krooni.) Teise  kvartali  suur

kasv  sisaldab ka kahte erakorralist sündmust: Ventspils UBB ost (+0,6

mld  krooni) ning Eurovõlakirjade emissioon (+2,3 mld krooni).  9  kuu

9,64 mld krooni suurusest kasvust moodustasid klientide hoiused 90%.

Grupi  hoiused  suurenesid üheksa kuu jooksul 8,72  mld  krooni  võrra

28,50  mld  kroonini.  Sellest 52% tulenes  Eestist,  28%  Lätist,  6%

Leedust ning 14% Ventspils UBB liitmisest. Hoiuste aastane kasv ulatub

tänu  teise  ja kolmanda kvartali heale tulemusele 62%-ni.  Kui  aasta

esimesel  poolel  olid nõudmiseni ja tähtajaliste hoiuste  kasvutempod

suhteliselt  võrdsed (29% vs 28%), on kolmandas kvartalis tähtajaliste

hoiuste  kasv  märgatavalt hoogustunud (24%) ning  nõudmiseni  hoiuste

kasv aeglustunud (6%).

Välisfinantseerimise maht kasvas üheksa kuuga 0,64  mld  krooni  võrra

7,05  mld  kroonini. Kasvu põhjustas aprillis toimunud  150  mln  euro

suurune võlakirjaemissioon. Samas on üheksa kuuga grupp tagasi maksnud

mitu  teistelt pankadelt saadud laenu, sh. märtsis 51 mln euro suuruse

sündikaatlaenu.



Grupi  omakapital  suurenes  esimese 9 kuuga  12,2%  ning  ulatus  30.

septembri  seisuga  5,56 mld kroonini. Omakapitali suurendas  perioodi

933,9  mln krooni suurune puhaskasum. Samas maksis Hansapank vastavalt

aktsionäride   üldkoosoleku  otsusele  10.  mail  igale   aktsionärile

dividende  5  krooni aktsia kohta, kokku 393,8 mln  krooni  väärtuses.

Dividendide tulumaksukulu oli kokku 84,8 mln krooni. Nimetatud  summad

vähendasid panga eelmiste perioodide jaotamata kasumit.

Septembri  lõpus oli grupi kapitali adekvaatsus 16,6% (Tier I  15,4%).

Koos auditeerimata kasumiga on kapitali adekvaatsus 17,6%.



Pärast   tagasihoidlikku  esimest  kvartalit,   on   majanduskeskkonna

paranemise   toel  aktiviseerunud  ka  finantseerimistegevus.   Teises

kvartalis  paranes  laenuportfelli  kasvutempo  märgatavalt,   tõustes

esimese   kvartali   4,8%’lt  10,2%’le;  kolmandas  kvartalis   kasvas

laenuportfell 10,6%. Üheksa kuuga suurenes laenuportfell  kokku  27,7%

(aastane  kasv  38,5%), ulatudes septembri lõpus 24,85  mld  kroonini.

Grupi  laenude ja hoiuste suhe langes aasta alguse 98,4%’lt  87,2%’le.

Osaliselt  on  selle  suhtarvu langus tingitud Venstpils  UBB  ostust.

Nimelt oli Ventspils UBB laenude ja hoiuste suhe 35,8%.

Grupi laenukahjumite reserv moodustas septembri lõpul laenuportfellist

2,91%  (aasta  alguses 3,32%). Üle 60 päeva tähtaja  ületanud  laenude

maht  ulatus  319,5  mln kroonini, moodustades grupi  laenuportfellist

1,29%.



Likviidsete vahendite (sularaha, nõuded keskpangale, vahendid  teistes

pankades,  likviidsusportfell) maht kasvas hoiuste kasvu  toel  üheksa

kuuga 35,1% 13,73 mld kroonini, moodustades grupi varades 31,3%.  Neto

laenuportfelli  osakaal  varades oli samal  ajal  55,0%  (54,9%  aasta

alguses).

Seoses   Ventspils  UBB  ostuga  suurenes  grupi  bilansis  kajastatud

firmaväärtus  58,0 mln krooni võrra. Nimetatud summa  amortiseeritakse

lineaarselt 5 aasta jooksul.



Hansapanga  Grupi 2000. aasta üheksa kuu konsolideeritud auditeerimata

puhaskasum  oli 933,9 mln krooni. Grupi kvartaalsed puhaskasumid  olid

325,9 mln krooni esimeses kvartalis, 285,0 mln krooni teises kvartalis

ja  323,0  mln  krooni kolmandas kvartalis. Kolmanda kvartali  tulemus

sisaldab   järgmisi  erakorralisi  tulusid/kulusid:  Venemaa  kriisist

jäänud   valitsusevõlakirjade  positsiooni  likvideerimine  (+23   mln

krooni),  Dnepropetrovski linna mahakantud laenu osaline tagasisaamine

(+28  mln  krooni), väliskaubanduse finantseerimise osakonnas toimunud

pettusega  seotud  laenukahjum (-82,9 mln  krooni)  -  lisaks  algselt

avaldatud  66  mln  krooni  suurusele  kahjumile,  otsustas  Hansapank

täielikult maha kanda ka antud kliendigrupi ülejäänud kohustused.



Grupi  viie äriüksuse lõikes olid 9 kuu tulemused järgmised: Hansapank

Eesti  553,9 mln krooni, Hansabanka 64,8 mln krooni, Hansabankas –25,2

mln  krooni,  Hansa Capital 272,7 mln krooni, Hansabank Markets  117,1

mln   krooni  (alates  käesoleva  aasta  märtsist  Hansabank  Marketsi

koosseisu  kuuluva korporatiivpanganduse divisjoni  esimese  kahe  kuu

tulemused kajastuvad Hansapank Eesti all) ja muud (toimingud,  mis  ei

ole otseselt seotud ühegi ärivaldkonnaga) –49,5 mln krooni.



Intressitulu suurenes 1999. aasta esimese üheksa kuuga võrreldes 35,8%

2,39  mld kroonini ning intressikulu kasvas samal ajal 40,5% 0,99  mld

kroonini.  Selle tulemusena kasvas puhas intressitulu 32,6%  1,40  mld

kroonini.

Kogu   intressitulust   1,82  mld  krooni  moodustavad   laenu-   ning

liisingintressid.  Nende maht kasvas aastaga 20,5%,  olles  ligi  kaks

korda  madalam laenuportfelli kasvutempost (38,5%). Suur  erinevus  on

ühelt poolt tingitud marginaalide langusest kuid teisalt ka asjaolust,

et  portfelli  kiire  kasv leidis aset viimase  poole  aasta  jooksul.

Kiireima   kasvutempoga  on  jätkuvalt  likviidsusportfelliga   seotud

tuluallikad: teistesse pankadesse paigutatud vahenditelt  saadud  tulu

(kasv  aastaga  79,2%  216,6 mln kroonini) ja  võlakirjadelt  teenitud

intressid  (kasv  95,7%  224,0 mln kroonini). Mõlema  tululiigi  kasvu

peamisteks  põhjusteks  olid  euro-intresside  tõus  ning  likviidsete

vahendite kasv viimase aasta jooksul.



Intressikulu  poolel ulatusid kulutused hoiustele 0,57  mld  kroonini.

Sellest 67,3 mln krooni olid maksed Hoiuste Tagamise Fondi. Aastaga on

hoiuste   intressikulu  kasvanud  30,6%  (võrrelduna   hoiuste   61,9%

kasvuga). Välisfinantseerimise kulu (teistelt pankadelt saadud  laenud

ja hoiused ning emiteeritud võlakirjad) suurenes võrreldes 1999. aasta

üheksa kuuga 21,6% 327,6 mln kroonini. Nimetatud vahendite maht kasvas

samal  ajal  9,6% võrra, mis on olulisel määral tingitud 150  mio  EUR

võlakirjaemissioonist.

Võrrelduna  1999.  aastaga  langes intressi teenivate  varade  tootlus

0,50%  võrra 9,43%’le. Samal ajal vähenes intressi kandvate  passivate

hind  0,40%  võrra 4,24%’le, mistõttu grupi spread langes 0,10%  võrra

5,19%’le.  Grupi  puhas intressimarginaal üheksa  kuuga  ei  muutunud,

olles     septembri     lõpus     4,86%.     Vaatamata     langevatele

laenumarginaalidele, toetasid puhast intressimarginaali kõrgemad euro-

intressid ja taastunud laenuportfelli kasv.



Saadud  teenustasude  maht  suurenes võrreldes  aastataguse  näitajaga

37,7%, ulatudes käesoleva aasta esimesel poolaastal 0,77 mld kroonini.

htlaselt  kasvasid  kõik suuremad tuluallikad.  Kõikide  teenustasude

kasvutempo   oli   vähemalt  25%.  Viimaste  kuude  kiire   laenukasvu

tulemusena   tõusis   suurimaks  tululiigiks  laenu-,   garantii-   ja

liisingtoodetelt  teenitud tasud, mis ulatusid  esimese  üheksa  kuuga

212,4 mln kroonini (kasv 81,4%). Antud tululiigi kiire kasvu põhjuseks

on  laenutegevuse  madalseis  möödunud aasta  esimesel  poolel.  Eriti

kiiresti  kasvasid  liising-  ja  faktooringtasud  –  246%  95,9   mln

kroonini.   Elektrooniliste  kanalite  kaudu  pakutavatelt  teenustelt

teeniti  2000.  aasta  üheksa kuuga 207,1  mln  krooni  (kasv  aastaga

34,9%). Septembri lõpus oli grupil Eestis juba 161 000 ja Lätis 12 200

Interneti panga kasutajat. Makstud teenustasude maht suurenes  aastaga

21,0%  161,3  mln  kroonini.  Kasvu põhjuseks  on  väärtpaberiteenuste

153,7% kasv 25,6 mln kroonini ning kaarditeenuste 38,0% kasv 49,3  mln

kroonini.  Puhas  teenustasutulu  suurenes  aastaga  42,9%  0,61   mld

kroonini.

Finantstuludena teenis grupp üheksa kuuga 0,40 mld krooni, mis on 0,9%

rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. 0-kasvu põhjuseks on eelmise

aasta alguses ülikõrgel tasemel olnud tuletistehingutelt teenitud tulu

65,1%  vähenemine  46,2 mln kroonile. Samas suurenes valuutavahetusest

teenitud  tulu  aastaga  46,6%  278,4  mln  kroonini.  Aktsiatelt   ja

võlakirjadelt teenis grupp esimese üheksa kuuga 56,9 mln krooni.

Grupi  kogutulud ulatusid 2000. aasta üheksa kuuga 2,53 mld  kroonini,

ületades aastatagust tulemust 22,6%. Tulude jaotus oli järgmine: 55,5%

puhas   intressitulu,   24,2%   puhas  teenustasutulu,   16,0%   kasum

finantstegevusest  ja 4,3% muud tulud. Grupi kogutulud  olid  esimeses

kvartalis  0,77  mld  krooni,  teises kvartalis  0,82  mld  krooni  ja

kolmandas kvartalis 0,94 mld krooni.



Tegevuskulud  ulatusid  2000.  aasta esimese  üheksa  kuuga  1,34  mld

kroonini,  kasvades  1999.  aasta sama perioodi  tulemusega  võrreldes

17,3%.  Esimeses  kvartalis ulatusid kulud 0,41 mld  kroonini,  teises

kvartalis 0,45 mld kroonini ja kolmandas kvartalis 0,49 mld kroonini.

Kuludest  moodustasid 36,1% personalikulu (kasv aastaga 16,7%),  22,4%

administratiivkulu (kasv 14,9%), 20,9% muud kulud (k.a.  firmaväärtuse

amortisatsioon)  (kasv  15,5%),  14,8%  kulum  (kasv  32,7%)  ja  5,8%

andmetöötluskulud  (kasv  3,6%).  Kulumi  keskmisest   kiirema   kasvu

põhjuseks on peahoone rekonstrueerimise lõpetamine ning Hansapanga  ja

Hoiupanga  infosüsteemide  ühendamise ja aasta  2000  projekti  raames

tehtud   infotehnoloogilised  investeeringud.  9  kuu   kulumist   36%

moodustas  IT  põhivara,  36% muu põhivara, 17%  kinnisvara  ning  11%

immateriaalne  vara.  Personalikulu 16,7%  kasvu  tingis  suures  osas

töötajate  arvu 12,0% tõus 3 348’ni. Kui Eestis on aastaga  Hansapanga

töötajate   arv  jäänud  praktiliselt  muutumatuks,  suurenes   seoses

tegevuse  laiendamisega märgatavalt Leedu ja Läti pankade  ning  Hansa

Capitali personal, mis moodustas kogukasvust 88%. Administratiivkulude

kiirenenud  kasvu  peamiseks põhjuseks on ostetud  teenuste  (eelkõige

konsultatsiooniteenuste) 50,6% aastakasv 64,8 mln kroonini.

Kokkuvõttes jäi kulude 17,3% kasv alla nii tulude 22,6% kasvule kui ka

tegevusmahtude  (bilansimahu) 41,4% kasvule, mis  väljendab  paranenud

efektiivsust.  Grupi kulu-tulu suhe enne provisjone oli  üheksa  kuuga

47,0%  (peale  neto provisjone vastavalt 57,0%) ja tegevuskulude  suhe

keskmistesse varadesse oli 4,11%.



Laenu ja garantiiprovisjonid ulatusid 2000. aasta esimese üheksa kuuga

352,7 mln kroonini, mis on 2,3% vähem kui 1999. aasta samas perioodis.

Esimeses  kvartalis moodustati provisjone 59,3 mln  krooni  väärtuses,

teises  kvartalis  120,9 mln krooni väärtuses ja  kolmandas  kvartalis

172,4  mln  krooni väärtuses. Kolmanda kvartali provisjonid sisaldavad

ka  eespool  mainitud 82,9 mln krooni suurust kahjumit.  Üheksa  kuuga

kirjutas  grupp  laene maha 261,5 mln krooni ulatuses.  Mahakirjutatud

laene võideti tagasi 99,5 mln krooni väärtuses.





Mart Tõevere

Investorsuhete juht

+372 6131 569