Andmed seisuga: 08.07.2024 04:10 (GMT+3)

Viisnurk: juhatuse tegevusaruanne 2000

14.02.2001, Trigon Property Development, TLN
VIISNURK
KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE

JUHATUSE TEGEVUSARUANNE 2000

2000. A. OLULISEMAD SÜNDMUSED

AS Viisnurk jätkas 2000. aastal majandustegevust edukalt
kõikides põhitootmisüksustes:
- spordikaupade vabrik (murdmaasuuskade ja hokikeppide
tootmine, sporditarvete vahendus)
- mööblivabrik (elukondliku mööbli tootmine)
- kiudplaadivabrik (isolatsioon- ja
siseviimistlusplaatide tootmine)
Tugitootmisüksustena kuuluvad ettevõtte koosseisu
katlamaja (soojusenergia tootmine), tehniline teenistus
(hooldus ja remont) ja metsakeskus (puidu hankimine ja
saematerjalide tootmine).

2000. aasta kõige olulisemaks sündmuseks Viisnurgas võib
pidada liimpuitkilpide vabriku rajamist, mis alustab
plaanide kohaselt tegevust 2001. aasta I kvartalis.
Liimpuiduvabrik on spetsialiseerunud kõrgekvaliteediliste
okas- ja lehtpuidust liimpuitkilpide, mööblikomponentide,
liimprusstoorikute tootmisele mööbli- ja
ehitusmaterjalide tööstusele. Liimpuiduvabriku aastaseks
tootmisvõimsuseks on planeeritud 16 500 m³
oksaspuitliimkilpi või 5 000 m³ lehtpuitliimkilpi. 2000.
a. jooksul investeeriti uude põhitegevusse 81 miljonit
krooni. Liimpuiduvabriku käivitamine koos 1999. aasta
lõpus soetatud metsakeskuse tegevuse pideva täiustamisega
peab järgmistel perioodidel kindlustama ühelt poolt
ettevõtte teiste põhitootmiste varustamise
puitmaterjalidega ning teiselt poolt andma olulise panuse
Viisnurga käibe ja kasumi kasvu.

2000. aasta oli nii Viisnurga juhatuse kui allüksuste
jaoks oluliste protsesside väljatöötamise ja korrastamise
aasta:
- Aasta lõpus kinnitati juhatuses koostöös KPMG-ga
valminud ettevõtte strateegilise juhtimise protsessi
mudel, mis peaks andma ettevõtte strateegilisele
juhtimisele vajaliku süstemaatilisuse ja järjepidevuse.
- Kiudplaadivabrikus ja mööblivabrikus tehti tõhusat
tööd kvaliteedisüsteemi ISO9001 juurutamiseks.
Kiudplaadivabrik sai tehtud töö kinnituseks detsembrikuu
keskel ka vastava sertifikaadi, mööblivabrikule peaks
ISO9001 sertifikaat üle antama 2001. aasta alguses.
- Mööblivabrikus sõlmiti maikuus tootmiskorralduse ja
infosüsteemi parendamiseks koostööleping
konsultatsioonifirmaga Baltic Goldratt Network. Vastav
projekt peaks lõpule jõudma samuti 2001. aasta jooksul.
- Metsakeskuses käivitati 2000. aastal tootmistegevus
saeveskis ning alustati metsa- ja puitmaterjalide
impordiga lähiregioonidest.
- Tehniline teenistus jõudis aruandeaastal lõpule
peaaegu kõigi allüksuste hooldus- ja remondialase
tegevuse tsentraliseeritud ülevõtmisega.
- Augustikuus sõlmiti leping osaühinguga Vattenfall
Estonia katlamaja rajamiseks rajatava liimpuiduvabriku
juurde, mis on esimeseks sammuks soojusenergia tootmise
lõpetamisel Viisnurgas ning täielikul üleminekul
soojusenergia sisseostmisele.


2000. A. FINANTSÜLEVAADE

2000. aasta oli Viisnurgale rekordite aasta.
Majandusaasta realiseerimise netokäive oli rekordiline
309,1 mln krooni. Samuti ei ole varem teenitud ärikasumit
summas 34,2 mln krooni ning puhaskasumit 31,6 mln krooni.
Ettevõtte põhi- ja tugitegevuste tulemused olid järgmised
(tuh kr):

Netokäive Majandustegevuse
kasum
Mööblivabrik 121 373 19 233
Spordikaupade 98 828 11 847
vabrik
Kiudplaadivabrik 72 252 19 362
Teised tegevused 16 630 -3 805

Võrreldes 1999. aastaga kasvas Viisnurga käive 45,4%;
ärikasum 72,8% ning puhaskasum 20,7%. Allüksustest toimus
suurim nii käibe (78%) kui majandustegevuse kasumi (3,2
korda) tõus mööblivabrikus.

AS Viisnurk ärirentaablus oli 2000. aastal 11,1%;
kasvades võrreldes eelmise aastaga ca 2%-i.
Ärirentaabluse kasvu on võimaldanud eelkõige
turuvõimaluste paindlik ärakasutamine ning
tootmistegevuste üldise efektiivsuse tõus tänu eelmistel
perioodidel tehtud investeeringutele ning tootmise
juhtimise pidevale parendamisele. Puhasrentaablus
aruandeaastal küll langes (10,2% vs 12,3%), aga 1999.
aastal mõjutasid puhaskasumi kujunemist oluliselt (summas
8,6 mln krooni) muudatused tulumaksuseadustes
(potentsiaalse tulumaksukohustuse kandmine kasumisse)
ning erakorraline tulu tütarettevõtte müügist. 2000.
aastal analoogseid erakorralisi tulusid ega ka kulusid ei
olnud.

AS Viisnurk bilansimaht oli seisuga 31.12.2000 331,9 mln
krooni. Aruandeaasta jooksul suurendas ettevõte oluliselt
finantsvõimendust, võttes uue liimpuitkilpide projekti
käivitamiseks pikaajalist laenu summas 88,3 miljonit
krooni. Viisnurga võlakordaja oli aastalõpu seisuga 57%,
eelmisel aastal samal ajal 38%. Ettevõtte maksevõime tase
on jätkuvalt hea – 1,96. Keskmine koguvarade
puhasrentaablus oli 2000. aastal 12,4% ning omakapitali
puhasrentaablus säilitas neljandat aastat järjest taseme
üle 20%-i – 22,1%.

Rekordtasemed saavutas AS Viisnurk aktsia ka Tallinna
Väärtpaberibörsil. 20. novembril registreeriti aktsiale
ajaloo kõrgeim sulgemishind – 48 krooni, mis teeb
Viisnurga turuväärtuseks ca 216 mln krooni. Madalaim hind
fikseeriti Viisnurga aktsiale aasta esimesel
kauplemispäeval 3. jaanuaril – 22 krooni. Aasta lõpus oli
ettevõtte aktsia sulgemishind väärtpaberibörsil 47,3
krooni, mis teeb aktsia aastaseks tootluseks ~115%.


2000. A. PÕHITOOTMISÜKSUSTE ÜLEVAADE

- Mööblivabrik
Mööblivabrikust sai 2000. aasta jooksul Viisnurga suurim
ja edukaim tootmisüksus. Mööblivabriku käive oli
aruandeaastal 121,4 mln krooni ning majandustegevuse
kasum 19,2 mln krooni. Mööblivabriku edu taga on 1999.
aasta teisel poolel alanud ümberorienteerumine
kasvupotentsiaaliga klientidele ning vabriku
tootmisprotsessi kaasajastamine nii läbi tootmise
juhtimise automatiseerimise kui uue tehnoloogia
kasutuselevõtmise. 2000. aastal tehti mööblivabrikus
investeeringuid 14 mln krooni, eelkõige mööbli
lõppviimistlemise parendamisse. Mööblivabriku käibest
moodustas 96% eksport.

- Spordikaupade divisjon
Spordikaupade divisjoni käive oli 2000. aastal 98,8 mln
krooni (+36% võrreldes eelmise aastaga) ning
majandustegevuse kasum 11,8 mln krooni (+29% võrreldes
1999.a.). Spordikaupade divisjonis toodeti aruandeaastal
rohkem kui 300 tuhat suusapaari ning valmistati ca 40
tuhat hokikeppi. Spordikaupade vahenduse rahaline maht
oli 9,2 mln krooni. Toodetud suusapaaride arvult on
Viisnurk hetkel hinnanguliselt maailma suurim
murdmaasuuskade tootja. 2000. aastal panustati vabrikus
eelkõige kallima hinnaklassi suuskade tootmisesse ja oma
kaubamärgi edendamisse ning investeeriti senisest
oluliselt intensiivsemalt hokikeppide tootmisvõimsuse
väljaarendamisse. Just need abinõud peaksid ka tulevikus
tagama vabriku stabiilse ja kasumliku arengu.
Suusavabriku käibest moodustas eksport 87%.

- Kiudplaadivabrik
Kiudplaadivabrik sai 2000. aastal 72,3 mln kroonise käibe
juures 19,4 mln krooni majandustegevuse kasumit. Aastaga
tõusis vabriku käive 14,5% ja kasum 36%.
Kiudplaadivabriku tulemuste kasv sai ühelt poolt
võimalikuks tänu soodsatele turuarengutele ning teiselt
poolt suudeti vabrikus edukalt hoida kontrolli all
põhiliste tootmissisendite hindu (soojusenergia,
puiduhake). Rentaabluse kasvu taga on ka vabriku
strateegilises arengukavas võetud suund müügi
suurendamisele lähiregioonidesse, kuna tuntava osa plaadi
lõpphinnast moodustavad transpordikulud.
Kiudplaadivabriku käibest läks eksporti 74% toodangust.


TUGIÜKSUSTE JA ADMINISTRATSIOONI TEGEVUS

- Katlamaja
Viisnurgas toodeti 2000. aastal 87,2 GWh soojusenergiat,
millest 83,5% kasutati ära ettevõttesiseselt ning 16,5%
(3,1 mln krooni) müüdi väljapoole. Soojusenergia
tootmisel Viisnurgas on jätkuvalt põhitooraineks
puiduhake ja järjest suuremas ulatuses tootmisjäätmed.
- Metsakeskus
Metsakeskuse oma saeveskis toodeti 2000. aastal 7 400 tm
saematerjali ning koostöös lähipiirkonna väiketootjatega
kokku 13 900 tm. Metsakeskuse toodangust ca 55%
kasutatakse ära teiste ettevõtte allüksuste poolt,
ülejäänud saematerjal läheb müügiks (2000. a. käive oli
11,9 mln krooni).
- Tehniline teenistus
Tehniline teenistus tegeleb Viisnurgas tsentraliseeritult
kõigi allüksuste teenendamisega. 2000. aastal tehtud
tööde rahaline kogumaht ulatus 23,8 mln kroonini.
- Infotehnoloogia
2000. aastal realiseerus Viisnurga korporatiivne
kodulehekülg aadressil www. viisnurk.ee ning lõpetati
ettevõtte kõigi territooriumite katmine ühtse
arvutivõrguga.
- Haldus
Aruandeaastal viidi lõpule ettevõtte valduses olevate
maade erastamine. Kokku on kinnistusraamatusse kantud 11
Viisnurgale kuuluvat kinnistut kogusuurusega 69,7 ha.


TULEVIKUPERSPEKTIIVID

AS Viisnurk sisenes 2000. aastal oma arengus peale
kaheaastast pausi (1998-1999) kiire kasvu faasi ning
ettevõtte juhtkond teeb tööd selle nimel, et saavutatud
kasvutempo säiliks ka lähiaastatel. 2000. aasta jooksul
koostasid kõik ettevõtte allüksused strateegilised
arengukavad kuni aastani 2004. Arengukavades fikseeritu
ning 2001. aastal käivituv suuremahuline liimpuitkilpide
tootmise projekt annavad kindluse, et Viisnurga
tegevusmahtude oluline kasv lähitulevikus ka teoks saab.

Viisnurk on vastavalt oma missioonile ettevõttesiseselt
üles ehitanud ideaalilähedase koostööahela, tegelemaks
oma põhitegevuse – puidu vääristamisega. Ettevõtte
metsakeskus tegeleb keskselt metsa- ja puitmaterjalide
hankimise ning esmase töötlemisega. Metsakeskus varustab
toorainega kõiki teisi tootmisüksusi alates katlamajasse
saadetavatest puidujääkidest kuni suusavabrikusse
tarnitavate suusatoorikuteni – kasutades seejuures
hangitud puidu ära pea 100%-liselt. Loodava
liimpuiduvabriku näol on samuti tegemist selle ahela
olulise lüliga, vääristades metsakeskuse saeveski
toodangut ning varustades lisaks liimkilpide müügile
vajaliku puitmaterjaliga ka mööblivabrikut.

Tulevikuperspektiivides näebki Viisnurk puidu
vääristamise ahela pidevat täiustamist ning liikumist
lähemale nii tarbekaupade tootmisele kui lõpptarbijale.
Metsakeskuse baasil on järgmise etapina plaanis rajada
toorikutööstus, liimpuitkilpide vabrikust kujundada välja
esmalt mööblidetailide tootja ning seejärel ka
mööblivabriku oluline laiendus. Spordikaupade divisjon
panustab lähitulevikus eelkõige hokikeppide tootmise
laiendamisse ning suuskade puhul oma kaubamärgi
edendamisele. Kiudplaadivabriku põhiülesanne on leida
uued turud lähiregioonist. Tugitegevuste (katlamaja,
tehniline teenistus) puhul on võetud suund nende
üleandmisele spetsialiseeritud organisatsioonidele,
keskendudes juhtkonna tähelepanu ja ressurssid eelkõige
põhitegevuste arenamisele.


Andrus Aljas
Finantsdirektor
044 78355

Kaubeldavad väärtpaberid

Aktsiad
Võlakirjad
Fondid

Turuinfo

Statistika
Kauplemine
Indeksid
Oksjonid

Turureeglid

Reeglid ja hinnad
Järelevalve

Alusta siit

Ettevõttele
Investorile
Liikmetele
First North turu nõustajatele

Uudised

Nasdaqi uudised
Ettevõtete uudised
Kalender

Meist

Ettevõttest
Kontorid