EESTI TELEKOM

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



KOMMENTAAR 2001.A. I KV. MAJANDUSTULEMUSTELE



26. aprill 2001









     AS EESTI TELEKOM 2001.A. ESIMESE KVARTALI TULEMUSED

           “Esimene aasta täielikus konkurentsis”

                              

                              



Eesti  juhtiv telekommunikatsiooniteenuste pakkuja, AS Eesti

Telekom,   avaldab   31.märtsil  2001.a.  lõppenud   esimese

kvartali tulemused.





Olulisemad finantsnäitajad



                             Q1 2001      Q1 2000     Muutus

Äritulud, mln EEK              1,050          939        12%

Tegevuskasum       enne          537          503         7%

põhivara  kulumit,  mln

EEK

Marginaal, %                      51           54           

Tegevuskasum, mln EEK            276          256         8%

Marginaal, %                      26           27           

Kasum              enne          276          247        12%

maksustamist, mln EEK               

Perioodi puhaskasum              275          246        12%

Tulu aktsia kohta, EEK          2,00         1.79        12%

A-aktsiate arv           137,383,178  137,383,178          0

Investeeringuid,    mln          195          244       -20%

EEK

Netovõla           suhe           -9           -5           

omakapitali, %





“Kogu    Eesti    Telekommunikatsiooniturg    on    nüüdseks

liberaliseeritud. Eesti Telekom grupil on siiski  õnnestunud

säilitada    kõrge   kasumlikkus   ja   tugev   finantsiline

positsioon,”  rõhutas juhatuse esimees, Jaan  Männik,  Eesti

Telekom grupi tulemusi kommenteerides.



Täiendav informatsioon:



Krister Björkqvist,finantsdirektor                6 272 465



Hille Võrk, finantsjuht                           6 272 460





JUHATUSE ESIMEHE ARUANNE



Kogu     Eesti    Telekommunikatsiooniturg    on    nüüdseks

liberaliseeritud. Eesti Telekom grupil on siiski  õnnestunud

säilitada    kõrge   kasumlikkus   ja   tugev   finantsiline

positsioon.



Äritulud ja kulud



Eesti Telekom grupi äritulud olid 2001.a. esimeses kvartalis

1  050  mln  krooni, kasvades eelmise aasta sama  perioodiga

võrreldes  12%.  Tegevuskulud olid 513 mln krooni,  kasvades

18%.  Grupi  EBITDA  (tegevuskasum  enne  põhivara  kulumit)

moodustas 537 mln krooni, EBITDA marginaal ulatus 51%-ni.



Eesti  Telefon  grupi äritulud moodustasid 758  mln  krooni,

kasvades 14%. Tulude analüüsimisel tuleks aga arvestada kahe

asjaoluga.   Tulenevalt  sellest,  et  OÜ  Albufent   loobus

kohtuasjast   AS   Eesti  Telefon  vastu  (vt.   “Muudatused

kohustustes  ja potentsiaalsetes kohustustes”),  vabanes  46

mln  krooni ulatuses reserve, mis kajastuvad 2001.a. esimese

kvartali  muude  tulude  all. Mobiiloperaatoritega  sõlmitud

uute  sidumislepingute ja sidumistasudes toimunud muudatuste

tõttu   on   oluliselt  kasvanud  fikseeritud  telefonivõrku

läbivatest  mobiilikõnedest saadavad  tulud  (kasv  36%)  ja

vastavad tegevuskulud.



Jätkuvalt  kasvavad kohalike kõnede tulud.  Kohalike  kõnede

osakaal  ärituludes  on  tõusnud  20%-ni  (2000.a.  esimeses

kvartalis  18%). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga  on

tulud  kohalikest kõnedest kasvanud 31%. Umbes 40%  kohalike

kõnede  minutitest  moodustasid Internetti  sissehelistamise

minutid.  Märtsi lõpuks oli Interneti sissehelistamisteenuse

kasutajate arv kasvanud üle 50 000. Ettevõttel on ka  üle  6

800  ADSL-i  kasutaja,  mis vastab 79%-lisele  püsiühenduste

turuosale.  Tugev konkurents on avaldanud oma mõju  tuludele

teistest kõneside kategooriatest. 2001.a. märtsis oli  Eesti

Telefoni   turuosa   ettevõtte   võrku   läbivate   kohalike

kaugekõnede  ja rahvusvaheliste kaugekõnede minutite  põhjal

vastavalt   88%   ja  70%.  Tulud  kohalikest  kaugekõnedest

vähenesid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 26%, tulud

rahvusvahelistest kõnedest vähenesid 37%. Põhiliinide  tulud

langesid aastaga 7%.



Eesti Telefon grupi tegevuskulud olid esimeses kvartalis 467

mln   krooni,   kasvades   29%.   Kasv   tulenes   valdavalt

eelpoolmainitud uutest sidumislepingutest. Märtsi lõpuks oli

ettevõtte   töötajate  arv  langenud   1   993-ni   (2000.a.

31.detsembril  2  379).  Osaliselt  tuleneb  langus   mõnede

töötajate  üleviimisest uude tütarettevõttesse AS  Connecto,

mille  töötajate arv märtsi lõpus oli 349. Grupi EBITDA  oli

291  mln  krooni, neli protsenti väiksem kui  eelmise  aasta

samal perioodil. EBITDA marginaal ulatus 38%-ni.



EMT  äritulud  olid  506 mln krooni, kasvades  aastaga  27%.

Osaliselt tulenes kasv uuest sidumislepingust EMT  ja  Eesti

Telefoni  vahel, mis jõustus 1.jaanuarist 2001.a. ja  uutest

sidumistasudest.    Kõige   kiiremini    kasvavaks    tulude

komponendiks  olid SMS-i ja sündmuspõhise  andmeside  tulud.

Mitmete õnnestunud reklaamikampaaniate ja ürituste tulemusel

on  taas kiirenenud uute lepinguliste klientide lisandumine.

Kokku  liitus operaatoriga esimese kvartali jooksul 14 tuhat

uut  klienti, neist 13 tuhat olid lepingulised  kliendid  ja

vaid 1 tuhat valis ettemaksega kõnekaardi. Klientide koguarv

esimese kvartali lõpuks oli 341 tuhat, neist 232 tuhat (68%)

olid  lepingulised kliendid. Lepinguliste klientide osakaalu

tõusust   ja   muudatustest  sidumistasudes   tulenes   ARPU

(keskmine  tulu  kasutaja kohta) tõus. 2001.a.  märtsis  oli

ARPU  466 krooni (398 krooni 2000.a. detsembris; 479  krooni

2000.a.   märtsis).   2001.a.   1.maist   jõustuvad   mitmed

muudatused      lepinguliste     klientide     kõnepakettide

minutitasudes, mis hakkavad tõenäoliselt ARPU edasist  tõusu

piirama.



EMT  grupi  tegevuskulud olid 255 mln krooni, kasvades  34%.

Põhiliselt    tulenes    kasv   uutest   sidumislepingutest.

Oluliselt,  93%  eelmise  aasta sama  perioodiga  võrreldes,

kasvasid ka personalikulud. Grupi EBITDA oli 252 mln krooni,

kasvades 21%. EBITDA marginaal ulatus 50%-ni.



Puhaskasum ja tulu aktsia kohta



Eesti   Telekom   grupi  puhaskasum  oli  2001.a.   esimeses

kvartalis 275 mln krooni, kasvades eelmise aastaga võrreldes

12%.  Tulu aktsia kohta oli 2,00 krooni (1,79 krooni 2000.a.

esimeses kvartalis).



EMT  grupi kasum kasvas tugevasti. Puhaskasum ulatus 193 mln

kroonini,  kasvades  34%.  Kasumi kasv  tulenes  märgatavast

tulude  kasvust,  millega  kaasnes kõrge  EBITDA  marginaal.

Teine   kasumi  kasvu  soodustanud  tegur  oli   suhteliselt

mõõdukas kulum tänavu esimeses kvartalis võrrelduna  eelmise

aasta  sama  perioodiga, mil toimus  NMT  võrgu  kiirendatud

amortiseerimine. Aastaga pea kahekordistusid  ka  EMT  grupi

neto finantstulud.



Eesti  Telefon grupi puhaskasum oli 94 mln krooni, kahanedes

eelmise  aastaga  võrreldes  15%.  Põhilised  tegurid  selle

vähenemise  taga  olid tugev konkurents  rahvusvaheliste  ja

kohalike  kaugekõnede  turul ja muudatused  sidumishindades.

Paranes  neto  finantstulemus. Neto finantskulud  vähenesid,

eelmise  aasta  sama  perioodiga võrreldes,  43%  tulenevalt

Eesti  Telefoni  laenude  restruktureerimisest  2000.a.   ja

välisfinantseerimise    osalise   asendamisega    soodsamate

tingimustega grupisisese finantseerimisega.



Investeeringud



Eesti  Telekom  grupp investeeris 2001.a.  esimese  kvartali

jooksul 195 mln krooni (2000: 244 mln krooni).



Eesti  Telefon  grupp  investeeris  129  mln  krooni.  Grupi

investeeringutest  suurima  osakaaluga  olid  investeeringud

ADSL  võrgu  arendamisse. Põhiliinide arv 100 elaniku  kohta

oli  märtsi  lõpu  seisuga 35,9 (260 liini  töötaja  kohta).

Digitaliseerituse tase Eestis oli tõusnud 71,2%-ni.



EMT  grupi  poolt  investeeriti esimeses  kvartalis  65  mln

krooni. Enamus investeeringutest läks tugijaamade ja  –võrgu

arendamisse.  7  mln  krooni paigutati uute  sidusettevõtete

soetamisse või osaluse suurendamisse tütarettevõtetes.



7.märtsil   2001.aastal  tulid  mitmed   Eesti   ettevõtted,

sealhulgas  ka  Eesti  Telefon ja EMT  ning  valitsus  välja

projektiga  “Vaata  maailma”, mille  eesmärgiks  on  toetada

Interneti kasutamist, seeläbi parandada elukvaliteeti Eestis

ja   tõsta   riigi  konkurentsivõimet  Euroopas.   Projektis

osalevad  kavatsevad  tõsta Interneti kasutustihedus  Eestis

kolme  aastaga  74%-ni,  möödudes seega  Interneti  levikult

Soomest.  Nii  Eesti Telefon kui EMT investeerivad  projekti

kolme aasta jooksul 30 mln krooni.



Eesti Telefoni põhiline panus projekti raames peaks seisnema

kvaliteetsete   Interneti   kasutamisvõimaluste    rajamises

võimalikult   paljudele,  sõltumata  nende   elukohast   või

sissetulekust;  soodustingimustel  Interneti   püsiühenduste

ehitamine   mitte-äriühingutele;  inimestele   igapäevaeluks

vajalike sisuteenuste ja Interneti-keskkonna infrastruktuuri

arendamine    ning    Interneti-alaste   koolitusprogrammide

toetamine.  EMT panus peaks seisnema Internetile juurdepääsu

tagamises  alati  ja kõikjal; avaliku ja erasektori  koostöö

korraldamises;    innovatsioonikeskuse     loomises     ning

Infotehnoloogiaalase hariduse toetamises ja propageerimises.



Ka  2001.aasta  esimese  kolme kuu  jooksul  juurutati  kahe

ettevõtte  poolt  mitmeid  uusi tehnoloogiaid  ja  tehnilisi

lahendusi,  mida  võiks vaadelda sammudena eelpoolpüstitatud

ülesannete täitmisel.



Aasta algul alustas Eesti Telefon ettevalmistustega traadita

andmesideteenuste pakkumiseks. DSL-lahendusel põhinev teenus

võimaldab   andmeside   kõrval   kasutada   ka   digitaalset

kõnesidet. Uus lahendus põhineb Airspan’i süsteemil  AS4000.

Tänu  uuele  tehnoloogiale saab Eesti Telefon  lähitulevikus

pakkuda  Interneti  püsiühenduse  kasutamise  võimalust   ka

piirkondades,  kuhu  Atlas  ADSL ühenduste  võrk  ei  ulatu.

Ettevõte   investeerib   traadita  Interneti   püsiühenduste

ehitamisse tänavu 20 mln krooni.



Alates   veebruarist  pakub  Eesti  Telefon   koostöös   IP-

kõnesidelahenduste    arendaja   Wicom    Communications’iga

ettevõtetele  IP-põhiseid  kõnesidelahendusi,  mille   puhul

kliendid   ostavad   sisse  kodukeskjaama   teenust.   Kõned

edastatakse  läbi tavalise arvutivõrgu Interneti  protokolli

vahendusel.  Kõnesideks  senini  vajalikku  telefoniaparaati

asendab  uue  lahenduse korral spetsiaalne  tarkvararakendus

mikrofoni   ja   kõrvaklappidega  varustatud  arvutis   ning

kodukeskjaama   rakendus  Eesti  Telefoni  teenusteserveris.

Eesti  Telefoni  hallatav  teenusserver  võimaldab  kasutada

kõiki  kodukeskjaama senituntud teenuseid. VoIP  tehnoloogia

kasutamine  kõne  ja andmete edastamisel  avardab  oluliselt

fikseeritud  kõneside  võimalusi.  Erinevalt  klassikalisest

lauatelefonist ei ole nn. Virtuaaltelefon enam seotud kindla

füüsilise  asukohaga,  tehes telefoni kasutatavaks  kõikjal,

kust  on võimalik juurdepääs firma kohtvõrku. Nii võib firma

töötaja võrguühenduse olemasolul kasutada oma töötelefoni ka

kodus töötades.



EMT  on  alustanud  GPRS-võrgu tehnilise testimisega.  GPRS-

mobiilside loob mobiiltelefoni püsiühenduse Internetiga ning

üle GPRS-i saab kasutada ka WAP-i, mille kasutamiskiirus sel

juhul  samuti kasvab. GPRS annab samuti võimaluse valmistuda

tuleviku  kolmanda põlvkonna (UMTS) süsteemi  rakendamiseks.

Kommertskasutusse  jõuab  EMT GPRS  käesoleva  aasta  teisel

poolaastal.

EMT  koos  firmaga  Mgine Technologies  juurutasid  tarkvara

PinPoint,  mis  tõstab mobiilide positsioneerimise  keskmist

täpsust  EMT võrgus 30%. Tehnoloogia põhjal hakatakse  järk-

järgult välja töötama asukohapõhiseid teenuseid.



Viimastel kuudel on toimunud mitmed muudatused Eesti Telekom

grupi struktuuris.



23.detsembril  2000.aastal  allkirjastas  AS  Eesti  Telefon

lepingu   täiendava   30%   aktsiate   omandamiseks    AS-is

Telefonipood. Lepingujärgsete maksete tasumise järel 2001.a.

jaanuaris sai Eesti Telefonist Telefonipoe 100%-line omanik.

Osaluse  suurendamine  oli osa Eesti  Telefoni  eraklientide

teenindamise    efektiivsuse   tõstmise    projektist.    AS

Telefonipood  on  Eesti  ühe  suurema  telefonipoodide  keti

omanik.  Keti poodides müüakse nii laua- kui mobiiltelefone.

Keti kaudu sõlmitakse umbes 34% EMT kliendilepingutest.



23.jaanuaril   2001.a.  omandas  AS  EMT  26%-lise   osaluse

infotehnoloogiafirmas Voicecom OÜ.  Lisaks  EMT’le  kuuluvad

Voicecomi omanikeringi erinevad Eesti eraisikud. Voicecom OÜ

on   loonud   mitmeid  lahendusi  telekommunikatsiooni-   ja

pangandussektorile.



16.veebruaril 2001.a. allkirjastasid Eesti Telefon,  EMT  ja

kaks       suuremat      Eesti      kommertspanka       AS-i

Sertifitseerimiskeskus                      asutamislepingu.

Sertifitseerimiskeskus   hakkab   pakkuma   avaliku    võtme

infrastruktuuril   baseeruvaid  sertifitseerimisega   seotud

teenuseid.       Põhikirjajärgselt       on       peamisteks

tegevusvaldkondadeks   sertifitseerimine   ja    ajatemplid.

Sertifitseerimiskeskuse rajamisse on  investeeritud  12  mln

krooni, 3 mln krooni iga osaleja poolt.

Veebruaris  omandas  EMT  tütarfirma  AS  Esmofon  32%  AS-i

Esmofon  Tartu  aktsiates, saades seeläbi firma  100%-liseks

omanikuks.



11.aprillil  2001.a. allkirjastas AS Eesti Telefon  aktsiate

ostu-müügilepingu  AS-iga  Eniro  Eesti,  müües   Eniro   AB

tütarfirmale 60% AS-i Teabeliin aktsiatest. Tehingu  hinnaks

oli 43,5 mln krooni.



Muudatused kohustustes ja potentsiaalsetes kohustustes



2001.aasta  algusest  käivitus  Eesti  Telekom   grupi   uus

motivatsioonisüsteem. Süsteemi ühe osana emiteeriti  2001.a.

vahetusvõlakirju, mida saab 2003. ja 2004. aastal AS-i Eesti

Telekom aktsiate vastu vahetada. 18.detsembrist 2000.a. kuni

5.jaanuarini     2001.a.     toimunud     vahetusvõlakirjade

esmamärkimise käigus märgiti 144 grupi töötaja poolt 20  750

A  seeria  ja 20 750 B seeria võlakirja. AS-i Eesti  Telekom

juhatus  aktsepteeris  kõik  märkimistaotlused.  31.märtsiks

2001.a.  oli  grupist  lahkuvate töötajate  poolt  võlakirju

tagasi  müüdud ja täiendavaid võlakirju emiteeritud  grupiga

liitunud    juhtivtöötajatele.   31.märtsi    seisuga    oli

emiteeritud  kokku  21  500 A seeria  ja  21  500  B  seeria

võlakirja, mida võib vahetada 215 000 Eesti Telekomi  aktsia

vastu  2003.a.  ja  215  000  Eesti  Telekomi  aktsia  vastu

2004.aastal.



18.jaanuaril  2001.a.  sõlmis Eesti  Telekom  rahvusvahelise

pankade sündikaadiga 40 mln euro suuruse laenulepingu. Laenu

tähtajaks  on 5 aastat ja intressimääraks Euribor +  0,775%.

Sündikaati kuuluvad Bankgesellschaft Berlin AG, The Dai-Ichi

Kangyo Bank Ltd, Landesbank Schleswig Holstein Girozentrale,

Leonia Bank plc, Swedbank ja AS Hansapank.



OÜ  Albufent  (pankrotis)  poolt oli  Eesti  Telefoni  vastu

algatatud   kohtuasi   55   mln  krooni   suuruse   nõudega.

6.veebruaril   2001.a.   esitas    OÜ   Albufent    Tallinna

Linnakohtule avalduse, milles loobus tingimusteta oma hagist

Eesti   Telefoni   vastu.  19.veebruaril  lõpetas   Tallinna

Linnakohus oma määrusega menetluse antud kohtuasjas. Aastate

jooksul  oli Eesti Telefon moodustanud 46 mln krooni suuruse

reservi  antud  nõude  katteks,  mille  ta  nüüd  võis  läbi

kasumiaruande likvideerida.



Muudatuses seadusandluses



13.veebruaril    2001.aastal    võttis    Riigikogu    vastu

telekommunikatsiooniseaduse   muutmise   seaduse,    millega

määrati kindlaks sidumistasude suurused. Vastavalt seadusele

ei   tohi   olulise   turujõuga  operaatori  sidumisteenuste

tasumäärad 31.detsembrini 2001.a. ületada järgmisi tasemeid:



  ·     15%  tema riigisisese kõne tasumäärast minuti  kohta

     kohalikul tasandil sidumise korral;

·    25% tema riigisisese kõne tasumäärast minuti kohta

ühekordse transiidi tasandil sidumise korral;

·    35% tema riigisisese kõne tasumäärast minuti kohta

kahekordse transiidi tasandil sidumise korral.



Vastusena    seadusemuudatusele   muutis    Eesti    Telefon

1.aprillist 2001.a. oma kõnede klassifikatsiooni ja tariife.

Alates  sellest  kuupäevast saavad Eesti  Telefoni  kliendid

teha  nii  kohalikke  kui kohalikke kaugekõnesid  nii  Eesti

Telefoni võrgu piires kui teistesse Eesti võrkudesse ühtsete

tariifide alusel: 34 senti minut normaalajal, 28 senti minut

soodusajal  ja  14 senti minut öisel ajal.  Uute  soodsamate

minutihindade kehtestamiseks langetas Eesti Telefon  võrkude

sidumishindu, ühtlustades sideameti soovitusel  lõppkliendi-

ja    sidumishindade    kuluarvestuse    metoodikat.    Uued

sidumishinnad on:



  ·    Rahvuslikul, kahekordse transiidi tasandil 7-18 senti

     minut (erinevad hinnad normaal-, soodus- ja ööajal).

·    Regionaalsel ja kohalikul tasandil 6-14 senti minut.



Tariifid  on  ühtsed  kõigile Eesti operaatoritele.  Hindade

väljatöötamisel on tuginetud Euroopa parimaletele  tavadele.

Eesti  Sideamet  on  kinnitanud hindade arvutamisel  aluseks

olnud metoodika vastavust seadustega.



Uue   klassifikatsiooni   kasutuselevõtt   ei   olnud   vaid

reageering  seadusemuudatusele. See on vastavuses  ka  Eesti

Telefoni  võrgu  ülesehitusega.  Eesti  Telefon  on  rajanud

efektiivselt toimiva võrgu, mis võimaldab täna pakkuda Eesti-

siseselt  ühtset kõneminuti hinda ja teistele operaatoritele

vaid   kahte  võrkude  sidumise  tasandit:  rahvuslikku   ja

regionaalset.



Informatsioon aktsionäridele



AS  Eesti Telekom aktsionäride korraline üldkoosolek  toimub

23.mail   2001.a.   kell   14.00  Eesti   Rahvusraamatukogus

(Tõnismägi  2,  Tallinn).  2000.majandusaasta  aruande  ning

otsuste  projektidega  saab tutvuda alates  2.maist  2001.a.

Interneti   aadressil:   <a href='http://www.telekom.ee' target='_blank'>http://www.telekom.ee</a>   ja    Eesti

Telekomis aadressil Roosikrantsi 2, Tallinn tööpäeviti  kell

10.00-14.00.   Üldkoosolekuga  seonduvaid   küsimusi   võite

esitada  ka  telefonil  6  311  212  või  meilida  aadressil

mailbox@telekom.ee.





Hille Võrk

Finantsjuht

6 272 460