HANSAPANK

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE, 1 KV 2001



Käesolevas ülevaates on kõik andmed toodud eurodes. EEK/EUR  kurss  on

15,6466.



Hansapanga   Grupi   2001.  aasta  esimese  kvartali   konsolideeritud

auditeerimata puhaskasum oli 26,2 mln eurot. Grupi bilansimaht  ulatus

märtsi lõpus 3,10 mld euroni.



Grupi  konsolideeritud bilansimaht suurenes 2000.  aasta  märtsi  lõpu

seisuga  võrreldes  39,9%  3  102,4 mln euroni.  Kasv  tulenes  kahest

allikast   –   klientide   hoiuste  kasvust  ning   kahest   suuremast

võlakirjaemissioonist.

Grupi  hoiused suurenesid aastaga 41,5% 1,95 mld euroni.  Sellest  53%

tulenes Eestist, 24% Lätist, 9% Leedust ning 14% Ventspils UBB  ostust

eelmise  aasta  teises  kvartalis. 2000.  aasta  märtsi  lõpu  seisuga

võrreldes  suurenes hoiuste struktuuris tähtajaliste  hoiuste  osakaal

32,3%’lt   37,8%’le.   Tähtajalised  hoiused  kasvasid   aastaga   66%

võrrelduna nõudmiseni hoiuste 30% kasvutempoga.

Välisfinantseerimise maht suurenes viimase aasta  jooksul  49,6%  0,57

mld euroni. Kasvu põhjuseks on emiteeritud võlakirjade mahu 3,9-kordne

kasv 0,26 mld euroni. 2000. aasta aprillis korraldas pank 150 mln euro

suuruse  võlakirjaemissiooni ning käesoleva  aasta  veebruaris  laenas

täiendavad 70 mln eurot.



Grupi omakapital suurenes viimase 12 kuu jooksul 19,5% ning ulatus 31.

märtsi seisuga 0,41 mld euroni. Omakapitali suurendas puhaskasum  ning

vähendavalt mõjusid möödunud aastal makstud dividendid.

Märtsi lõpus oli grupi kapitali adekvaatsus 16,8% (Tier I 15,8%).



Grupi  laenuportfell kasvas aastaga 42,3%, ulatudes 31. märtsi seisuga

1,85 mld euroni. Grupi laenude ja hoiuste suhe oli 95,3%. Regionaalses

jaotuses olid laenuportfellide aastased kasvud ning vastavad mahud 31.

märtsi seisuga järgmised: Leedu +139% ja 0,19 mld eurot, Läti +68%  ja

0,44  mld  eurot, Eesti +27,4% ja 1,20 mld eurot ning muud  +22,3%  ja

0,02 mld eurot.

Grupi  laenukahjumite  reserv moodustas märtsi lõpul  laenuportfellist

2,40%  (aasta  alguses 2,45%). Üle 60 päeva tähtaja  ületanud  laenude

maht ulatus 11,9 mln euroni, moodustades grupi laenuportfellist 0,64%.



Likviidsete vahendite (sularaha, nõuded keskpangale, vahendid  teistes

pankades,  likviidsusportfell, repo-portfell)  maht  suurenes  aastaga

51,0%  0,92  mld euroni, moodustades grupi varades 29,7%. 2000.  aasta

märtsi lõpus oli nende vahendite osakaal varadest 27,3%.



Hansapanga   Grupi   2001.  aasta  esimese  kvartali   konsolideeritud

auditeerimata puhaskasum oli 26,2 mln eurot.

Grupi viie äriüksuse lõikes olid esimese kvartali tulemused järgmised:

Hansapank Eesti 8,46 mln eurot, Hansabanka 1,62 mln eurot, Hansabankas

–0,13 mln eurot, Hansa Capital 8,44 mln eurot, Hansabank Markets  7,57

mln  eurot  ja  muud  (toimingud, mis ei  ole  otseselt  seotud  ühegi

ärivaldkonnaga) 0,26 mln eurot. Nimetatud tulemused ei ole võrreldavad

vastavate  juriidiliste isikute tulemustega (AS  Hansapank  14,84  mln

eurot, a/s Hansabanka 2,14 mln eurot, AB bankas Hansabankas –0,03  mln

eurot ja AS Hansa Capital 8,79 mln eurot).



Intressitulu  suurenes 2000. aasta esimese kvartaliga võrreldes  46,2%

64,5  mln  euroni ning intressikulu kasvas samal ajal 64,9%  27,7  mln

euroni.  Selle  tulemusena kasvas puhas intressitulu  34,7%  36,9  mln

euroni.

Kogu intressitulust 79,0 mln eurot moodustavad laenu- ning liising- ja

faktooringintressid. Nende maht kasvas aastaga 36,3%, olles  mõnevõrra

madalam  laenuportfelli  kasvutempost (42,3%).  Erinevus  on  tingitud

riskimarginaalide  langusest  tulenevast portfelli  keskmise  tootluse

alanemisest  10,90%’le  11,28%’lt  2000.  aasta  esimeses   kvartalis.

Repotehingutelt  saadud  intressid  suurenesid  aastaga   9,4   korda,

ulatudes  käesoleva  aasta esimeses kvartalis 1,3  mln  euroni.  Suure

kasvu  põhjuseks on antud instrumendi kasutamine likviidsete vahendite

juhtimisel  selle aasta esimeses kvartalis, mille tulemusena  suurenes

repode maht 2000. aasta märtsi lõpuga võrreldes 26,8 korda.



Intressikulu  poolel  ulatusid kulutused hoiustele  15,7  mln  euroni.

Sellest  1,8 mln eurot olid maksed Hoiuste Tagamise Fondi. Aastaga  on

hoiuste   intressikulu  kasvanud  52,4%.  Kiire  kasvu  põhjuseks   on

tähtajaliste   hoiuste  osakaalu  tõus  ning  sellest  tulenevalt   ka

intressikulu kiirem (60,3%) kasv. Välisfinantseerimise kulu  (teistelt

pankadelt  saadud  laenud  ja  hoiused  ning  emiteeritud  võlakirjad)

suurenes  võrreldes  2000.  aasta esimese  kvartaliga  40,7%  8,0  mln

euroni.  Kasvu  põhjustas kaks suuremat võlakirjade emissiooni,  mille

tulemusena  suurenes  võlakirjadele makstud  intresside  maht  aastaga

145,5%.

Võrrelduna  2000.  aasta esimese kvartaliga langes intressi  teenivate

varade  tootlus  0,99%  võrra  9,02%’le. Samal  ajal  tõusis  intressi

kandvate  passivate hind 0,08% võrra 3,91%’le, mistõttu  grupi  spread

langes  1,08%  võrra  5,11%’le. Grupi puhas intressimarginaal  vähenes

aasta jooksul 0,07% võrra, olles 2001. aasta esimeses kvartalis 4,90%.

Vaatamata    langevatele    laenumarginaalidele,    toetasid    puhast

intressimarginaali    kõrgemad    euro-intressid     ja     kiirenenud

laenuportfelli kasv.



Saadud  teenustasude  maht  suurenes  võrreldes  2000.  aasta  esimese

kvartali näitajaga 23,4%, ulatudes 2001. aasta esimeses kvartalis 17,4

mln  euroni. Kasv tulenes kahest allikast. Ülekannete tasud suurenesid

aastaga  45,8%  3,9  mln  euroni.  Olulise  osa  kasvust  andis   Läti

Hansabanka, mille ülekannete tasud suurenesid aastaga 110,2%  1,5  mln

euroni.  Teiseks  suurenes  2000. aasta esimese  kvartaliga  võrreldes

internetipanga  kaudu tehtavate ülekannete arv Eestis 67,4%  1,94  mln

makseni  2001.  aasta esimeses kvartalis. Märtsi lõpus oli  Hansapanga

Grupil  juba 275 000 Internetipanga teenuse kasutajat. Pangakaartidelt

saadud  tasud  suurenesid samal ajal 51,9% 4,4 mln  euroni.  Seejuures

kasvasid  Hansabanka kaarditasud aastaga 75,4%. Suurim teenustasuliik,

laenu-,  garantii- ja liisingtoodetelt teenitud tasud kasvasid aastaga

4,5  mln  euroni  (kasv  26,7%). Makstud  teenustasude  maht  suurenes

aastaga   14,7%   3,7  mln  euroni.  Kasvu  peamiseks   põhjuseks   on

operatsioonide  teostamise  eest makstud tasude  67,2%  kasv  1,3  mln

euroni. Kaarditeenuste eest makstud tasud suurenesid aastaga 21,1% 1,0

mln  euroni.  Puhas  teenustasutulu  suurenes  eelmise  aasta  esimese

kvartaliga võrreldes 26,0% 13,7 mln euroni.

Finantstuludena  teenis grupp 2001. aasta esimeses kvartalis  7,6  mln

eurot,  mis on 19,7% vähem kui eelmise aasta samas perioodis.  Aastaga

vähenes   enamus   finantstulu   alamkirjeid,   mis   on   põhjustatud

negatiivsetest   suundumustest  väärtpaberiturgudel.   Ainsana   kavas

valuutavahetusest teenitud tulu, mille maht suurenes aastaga 9,2%  6,2

mln euroni.

Grupi  kogutulud  ulatusid 2001. aasta esimese kolme  kuuga  61,2  mln

euroni,  ületades eelmise aasta sama perioodi tulemust  24,3%.  Tulude

jaotus   oli   järgmine:   60,3%  puhas  intressitulu,   22,4%   puhas

teenustasutulu, 12,4% kasum finantstegevusest ja 4,9% muud tulud.



Tegevuskulud ulatusid 2001. aasta esimeses kvartalis 32,0 mln  euroni,

kasvades aastaga 23,4%.

Kuludest  moodustasid 40,9% personalikulu (kasv aastaga 32,2%),  18,6%

administratiivkulu  (kasv 5,4%), 19,6% muud kulud (k.a.  firmaväärtuse

amortisatsioon)  (kasv  20,6%),  14,8%  kulum  (kasv  24,0%)  ja  6,0%

andmetöötluskulud (kasv 42,7%).

Grupi   kulu-tulu  suhe  enne  provisjone  oli  2001.  aasta  esimeses

kvartalis  46,7%  ja  tegevuskulude suhe  keskmistesse  varadesse  oli

4,26%.



Laenu  ja  garantiiprovisjonid ulatusid  esimeses  kvartalis  7,8  mln

euroni,  mis  on 105,9% rohkem kui 2000. aasta samas perioodis.  Aasta

esimese  kolme  kuu jooksul kirjutas grupp laene maha  5,74  mln  euro

ulatuses. Mahakirjutatud laene võideti tagasi 5,73 mln euro väärtuses.





Mart Tõevere

Investorsuhete juht

+372 613 1569