SAMPO PANK

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



KOMMENTAAR 2001 A. I KVARTALI MAJANDUSTULEMUSTELE



Sampo Panga grupi majandustulemused.



Sampo  Panga  grupi  2001.  a. esimese kvartali puhaskasum  oli  14,8  miljonit

krooni.  2000.  aasta  esimese  kvartali  tulemusega  võrreldes  on  puhaskasum

kahekordistunud. Aktivate tootlikkus on samal ajal tõusnud 0,8%-lt  1,3%-ni  ja

omakapitali   tootlikkus  9,1%-lt  23,4%-ni.  Grupi  varad  kasvasid   esimeses

kvartalis 528,1 miljoni krooni ehk 12,8%, moodustades kvartali lõpu seisuga 4,8

miljardit  krooni. Bilansimahu kiire kasvu peamiseks põhjuseks  olid  klientide

nõudmiseni ja tähtajaliste deposiitide mahu tõus.



Kaasatud vahendid



Grupi  võõrkapitali mahuks kujunes 2001.a. esimese kvartali lõpus 4,6 miljardit

krooni.  Esimese  kvartaliga suurenes see tulenevalt  hoiuste  kiirest  kasvust

12,6%  ehk  513  milj. krooni. Peamiselt klientide hoiuste 29,3%-se  ehk  586,1

milj.   kroonilise   suurenemise  tulemusena  tõusis   grupi   intressikandvate

kohustuste maht 16,6% ehk 580,1 milj. krooni. Grupi võõrkapitalist vähenes enim

muude  kohustuste  maht  –  s.o. 44,7% ehk 64,0  miljonit  krooni  ja  teistelt

pankadelt võetud laenud 4% ehk 19,2 milj. krooni.



Kuna  erinevatest  intressikandvatest võõrvahenditest on klientide  deposiitide

kasvutempo  kolme  kuu  kokkuvõttes olnud suurim,  siis  on  tõusnud  klientide

deposiitide   osakaal   intressikandvates   kohustustes.   Klientide    hoiused

moodustasid  märtsi  lõpus 63,5% intressikandvatest kohustustest,  2000.  aasta

lõpus   oli   nende  osakaal  aga  57,2%.  Deposiitide  kogumahust  moodustasid

nõudmiseni deposiidid 47,5% ja tähtajalised deposiidid 52,5%.



Tähtajalised  deposiidid  kasvasid käesoleva aasta esimese  kolme  kuu  jooksul

404,1  miljonit  krooni  ehk  42,3%. Eraisikute ja  eraettevõtete  tähtajalised

deposiidid  suurenesid vastavalt 11,3% (e. 42,3 milj, kr.) ja  13,1%  (e.  54,0

milj.  kr.).  Suurimaks kujunes kasv finantseerimisasutuse ja  krediidiasutuste

tähtajaliste deposiitide osas, ulatudes vastavalt 182,9% ehk 105,8 milj. krooni

ja 328,3% ehk 96,2 milj. krooni. Tähtajaliste hoiuste kogusumma ulatus kvartali

lõpus 1,4 miljardi krooni.



Nõudmiseni  hoiused  suurenesid esimese kvartaliga  17,8%  ehk  182,7  miljonit

krooni. Seejuures kasvasid eraettevõtete nõudmiseni deposiidid 16,4% ehk  138,4

miljonit  krooni  ja eraisikute nõudmiseni deposiidid 14,0% ehk  21,5  miljonit

krooni. Nõudmiseni hoiuste mahuks kujunes kvartali lõpus 1,2 miljardit krooni.



Grupi  omakapital  moodustas esimese kvartali lõpus 255,2 milj.  kr.  ehk  5,3%

grupi varadest. Grupi kapitali adekvaatsus oli samal ajal 11,5%.





Investeeringud



Grupi  likviidsete  varade mahus ja struktuuris toimunud muutused  olid  seotud

võõrvahendites  aset leidnud muudatustega. Oma mõju oli ka  Eesti  Panga  poolt

pankadele  kehtestatud  kohustusliku  reservi  nõude  arvestuspõhimõtetes  aset

leidnud  muudatustel.  Vastavalt uutele reeglitele on  alates  käesoleva  aasta

algusest  pankadele  antud võimalusest hoida kohustusliku likviidsusreservi  ka

likviidsetes välisvõlakirjades.



Eelmise  aasta lõpu seisuga võrrelduna kasvas likviidsetes varades  võlakirjade

kauplemisportfelli osatähtsus 10 protsendipunkti ning Eesti Panga arvelduskonto

jäägi osatähtsus kahanes 19 protsendipunkti.



Grupi  likviidsete  varade  maht  ulatus 2001.a.  esimese  kvartali  lõpus  1,7

miljardi  krooni, kasvades eelmise aasta lõpuga võrreldes 2,9% ehk  49,0  milj.

krooni. Likviidsed varad moodustasid märtsi lõpus varadest 35,5%, 2000.  aastal

38,7%.



Võlakirjade  kauplemisportfell kasvas 68,8% ehk 187,6 miljonit  krooni,  nõuded

keskpangale  kahanesid  58,7%  ehk  309,9 milj.  krooni.  Teistesse  pankadesse

paigutatud  nõudmiseni  ja tähtajaliste deposiitide  20,5%  ehk  166,7  miljoni

kroonine suurenemine oli peamiselt seotud klientide deposiitide kasvuga.



Grupi  intressiteenivad varad suurenesid esimeses kvartalis  11,5%  ehk  448,2

milj. krooni. Suurima kasvu tegi läbi laenuportfell. Brutolaenuportfelli  maht

ulatus  märtsi lõpus 2,6 miljardit krooni, kasvades aasta esimese kolme  kuuga

381,3  miljonit  krooni  ehk 16,9%. Brutolaenuportfelli  osa  intressitoovates

varades  oli  esimese  kvartali lõpus 60,7% (2000.a. I kv.  70,3%)  ja  varade

kogumahus 54,6% (2000.a. I kv. 58,2%).



Eraettevõtetele  ja  eraisikutele antud laenude maht kasvas esimese  kvartaliga

vastavalt  16,3%  ehk  304,1  milj. krooni ja  11,3%  ehk  37,9  milj.  krooni.

Eraettevõtete  laenude  osatähtsus laenuportfellis oli  kvartali  lõpus  81,7%,

eraisikute laenude 14,1%. Liisingportfell moodustas laenuportfellist 24,4%.



Võimalike  laenukahjumite reservi osakaal brutolaenuportfellis kahanes  4,2%-ni

esimese  kvartali  lõpuks  4,5%-lt 2000. aasta lõpus  ning  tähtajaks  tasumata

laenude   ja   võimalike   laenukahjumite  reservi   suhe   18,4-ni   20,9%-lt.

Laenuprovisjone moodustati esimeses kvartalis 7,2 miljoni krooni ulatuses.





Intressitulud ja -kulud



Grupi  intressitulu kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes  43,7%  ehk

24,6  milj. krooni ning intressikulu 43,3% ehk 13,6 milj. krooni. Intressitulu

ja   -kulu   kasv  on  peamiselt  seostatav  intressiteenivate   varade   ning

intressikandvate  kohustuste  mahu kasvuga.  Aastaga  on  viimased  suurenenud

vastavalt 55,1% ehk 1,55 miljardit krooni ja 55,8% ehk 1,46 miljardit  krooni.

Puhas intressitulu moodustas kolme kuu kokkuvõttes 36,0 miljonit krooni, aasta

tagasi samal perioodil 25,0 milj. krooni.



Varade  intressitulusus  tõusis  6,5%-lt 2000.a.  esimeses  kvartalis  7,1%-ni

käesoleva  aasta esimeses kvartalis, intressikandvate kohustuste hind  4,4%-lt

4,7%-ni ja puhas intressimarginaal enne provisjone 2,9%-lt 3,1%-ni.





Mitteintressitulud



Grupi  mitteintressituludest  kasvasid esimeses  kvartalis  võrrelduna  eelmise

aasta  sama perioodiga enim komisjoni- ja teenustasu tulud s.o. 29,1%  ehk  4,7

milj. krooni ning kahanesid väärtpaberitehingutelt saadud tulud s.o. 85,7%  ehk

2,8  milj. krooni. Grupi investeeringud aktsiatesse vähenesid aastaga 33,3% ehk

28,1  milj.  krooni.  Saadud komisjoni- ja teenustasude  suurenemine  väljendab

laenutegevuse   aktiivsuse   tõusu   käesoleva   aasta   esimeses    kvartalis.

Mitteintressitulud    kokku   kasvasid   3,4%    ehk    1,2    milj.    krooni.

Mitteintressituludest  moodustasid saadud komisjonitasud  57,4%  (aasta  tagasi

45,9%), tulud valuutavahetustehingutelt 32,8% (33,3%).





Kulud



Käesoleva  aasta  esimese kvartali mitteintressikulud kokku  olid  57,8  milj.

krooni,   kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4,5 milj.  kr.  ehk

8,5%.  Grupi  suurimateks mitteintressikuludeks on administratiivkulud,  mille

osakaal  mitteintressikuludes  oli käesoleva aasta  esimeses  kvartalis  64,4%

(aasta  tagasi  55,7%).  Olulisemaks administratiivkuluks  on  personalikulud.

Eelmise  aastaga  võrreldes on toimunud personalikuludes 6,3%-line  (940  tuh.

krooni)  kasv  ning administratiivkuludes kokku 25,4%-line kasv  (7,6  milj.).

Administratiivkuludest on enim kasvanud reklaamikulud.





Ruth Laidvee

Turukommunikatsiooni direktor

6 302 500