Estiko                        MAJANDUSTULEMUSED                 27.02.2002



KOMMENTAAR KONTSERNI MAJANDUSTULEMUSTELE 2001



AS Estiko majandustegevust iseloomustavad suhtarvud:     





    

                                         2001        2000



Müügikäibe üldine rentaablus              19,7%      21,1%

(brutokasum / netokäive)     





Müügikäibe ärirentaablus                  10,5%      10,2%

(ärikasum / netokäive)     





Müügikäibe puhasrentaablus                 4,7%       5,7%

(puhaskasum / netokäive)     





Omakapitali rentaablus                     8,5%      11,0%

(puhaskasum /aasta keskmine omakapital)     





Varade rentaablus                          3,7%       4,9%

(puhaskasum / aasta keskmised varad)     





Lühiajaliste kohustuste kattekordaja       0,71       0,86

(käibevara / lühiajalised kohustused)     





Omakapitalimäär                           41,0%      44,8%

(omakapital / varad)     





Estiko kontserni ettevõtete missioon - luua väärtusi omanikele, partneritele

ja ühiskonnale läbi omanikutundega töötajate ja loomingulise töökeskkonna.





AS  Estiko   2001. aasta konsolideeritud  auditeeritud  käive oli 172,4 milj.

krooni (11 milj. eurot),   puhaskasum    8,1 milj.  krooni  ( 517 tuh.eurot).

Eelmise aasta sama perioodi käive oli 168,1 milj. krooni  (10,7 milj. eurot),

puhaskasum 9,5 milj. krooni (607 tuh. eurot). Netokäibe kasv  võrreldes  eel-

mise aasta sama perioodiga oli 4,3 milj. krooni (298 tuh. eurot)  ehk  2,8 %.

Kasumit teeniti võrreldes eelmise aasta  sama  perioodiga  1,4  milj.  krooni

(90 tuh. eurot) vähem.     





Kontserni tegevus toimub kahel peamisel  tegevusalal:  tootmine ja kinnisvara 

haldamine. Finantsarvestusest on 2001 aasta toonud selgema ülevaate kaheks te-

gevussektoriks jagamisel võrreldes aastaga 2000. Kui 2000 aastal oli  jaotama-

tuid kulusid summas 5,3 milj. krooni (339 tuh. eurot), siis 2001  aastal  vaid

44 tuh. krooni (2,8 tuh.eurot).Jaotamatute kulude vähenemine on mõjutanud kõi-

ge rohkem kinnisvarasektori kasumit.Jaotamatute kuludena on aastal 2000 käsit-

letud eelkõige emaettevõtte üldhalduskulusid.



Aruandeperioodil arvestati kontsernis palkadeks  (koos sotsiaalmaksuga) kokku 

29 967 tuh. krooni (1 915 tuh.eurot), sealhulgas emaettevõttes 3 368 tuh. kro-

oni (215 tuh. eurot). Emaettevõtte palgakuludes kajastub ka juhatuse ja nõuko-

gu liikmetele makstud tasude summa. Keskmine töötajate arv kontsernis oli 290.

AS-i Estiko juhatuses on 3 liiget, kellele makstud tasud kokku moodustasid 730

tuh. krooni (46,7 tuh.eurot).  Nõukogus on 3 liiget,  neile makstud tasud olid

kokku 600 tuh. krooni (38,3 tuh. eurot).     





     

2001. aasta olulised sündmused:



* Tütarettevõtte likvideerimine



AS-i Estiko Soojus aktsionäride korralisel üldkoosolekul 04.05.2001 otsustati

lõpetada ettevõtte tegevus.  31.12.2000 seisuga oli AS-il Estiko Soojus bilan-

sis varasid 0,9 milj. krooni (57,5 tuh.eurot), kohustusi 0,5 milj. krooni (32

tuh. eurot) ja omakapital 0,4 milj. krooni (25,5 tuh.eurot). AS Estiko Soojus

tegevusvaldkond on üle läinud Estiko Investeeringute AS-ile. Majandustegevust

aastatel  2000 ja 2001 ei  toimunud.  Koosseisulisi  töötajaid  aktsiaseltsis

ei ole.    





* Tütarettevõtte aktsiakapitali suurendamine



AS-i Emajõe Ärikeskus aktsionäride korralisel üldkoosolekul 04.05.2001 otsus-

tati suurendada aktsiakapitali 4,0 milj. krooni (0,3 milj. eurot) võrra, emi-

teerides 399 955 aktsiat nominaaliga 10 krooni (0,64 eurot)  aktsia.  Aktsia-

kapitali suuruseks peale suurendamise läbiviimist oli 22,0 milj. krooni  (1,4

milj. eurot). 



AS-i Emajõe Ärikeskus aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul 12.12.2001  ot-

sustati suurendada aktsiakapitali 3 milj. krooni (0,2 milj. eurot) võrra, emi-

teerides ettevõtte tänasele aktsionärile 300 000  uut  aktsiat nominaaliga 10

krooni (0,64 eurot)  aktsia. Aktsiakapitali  uueks  suuruseks pärast suurenda-

mise läbiviimist on 25 milj. krooni (1,6 milj. eurot). Väljastatavate aktsiate

eest tasutakse nimiväärtus kokku 3 milj. krooni (0,2 milj. eurot) ja  ülekurss

kokku 10,2 milj. krooni (0,7 milj. eurot). Aktsiate eest tasuti  mitterahalise

sissemakse teel. Mitterahalise sissemakse aluseks on AS-i Estiko ja AS-i  Ema-

jõe Ärikeskus vahel sõlmitud laenuleping, mille kohaselt on emaettevõte andnud

laenu tütarettevõttele 10.12.2000.a. seisuga  summas  13,2 milj.  krooni  (843

tuh. eurot). 





Estiko Investeeringute AS-i aktsionäride  erakorralisel  üldkoosolekul 18.12.

2001 otsustati suurendada  aktsiakapitali  21 milj.  krooni  (1,3 milj. eurot)

võrra, emiteerides ettevõtte  tänasele  aktsionärile   2 100 000  uut  aktsiat

nominaaliga 10 krooni  (0,64 eurot)  aktsia.  Aktsiakapitali  uueks  suuruseks

pärast suurendamise läbiviimist on 45 milj. krooni (2,9 milj. krooni). Aktsia-

te eest tasuti mitterahalise sissemaksena AS-i Emajõe Ärikeskus aktsiatega.





* Estiko kontserni muutuste strateegia



Aasta 2001 oli esimene aasta kohaldada uut süsteemset lähenemist  Estiko kont-

serni juhtimissüsteemile. Koos konsultatsioonifirmaga KPMG on  välja  töötatud

kaheaastane projekt,  mille eesmärgiks on kasvatada  ettevõtte  väärtust  läbi

intellektuaalse kapitali väärtustamise.  Majandusaastal viidi  edukalt  lõpule

ettevõtte strateegia arendamise esimene etapp, mille käigus analüüsiti ettevõ-

tete ärikeskkonda, täiendati kontserni ja tütarettevõtete visioone,  sõnastati

pikaajalised eesmärgid ning defineeriti kriitilised edutegurid. Järgmises eta-

pis on võimalik edasi minna tasakaalustatud mõõdusüsteemi (Balanced Scorecard)

põhimõtete juurutamisega kontserni ja tütarettevõtete tasandil.Projekt planee-

ritakse lõpetada detsembris 2002, mille tulemusena valmib  Balanced Scorecardi

mudel ettevõtte ja töötajate tasandil.



Novembris alustas juhatus projektiga AS-i Estiko restruktureerimise läbiviimi-

seks. Restruktureerimise eesmärgiks on korrastada kontsernisiseselt põhivarade

kuuluvus. Kinnisvarahaldusega seotud kinnisvarad koondatakse  Estiko Investee-

ringute AS-i  ja tootmisega seotud  kinnisvarad  AS-i Estiko.  Estiko juhatuse

hinnangul ei kajastanud kontserni kinnisvarade  bilansiline  väärtus  kõikidel

juhtudel nende turuväärtust. Tuginedes Kinnisvaraekspert Tartu OÜ poolt  läbi-

viidud  kinnisvaraobjektide  hindamisele, hinnati  detsembris kontsernis põhi-

varasid alla 7,6 milj. krooni (0,5 milj. eurot) ulatuses, mis otseselt  vähen-

das kontserni majandusaasta kasumit.









2001. aasta tootmissektori ülevaade     





Tootmissektori 2001. aasta käive oli 137,6 milj. krooni (8,8 milj. eurot) ning

kahjum 1,6 milj. krooni (0,1 milj. eurot). Eelmise aasta sama  perioodi  käive

oli 141,5 milj. krooni (9 milj. eurot) ning puhaskasum 6,4 milj.  krooni  (0,4

milj. eurot). Langus käibes oli 3,9 milj. krooni (0,3 milj. eurot)  ehk  -2,8%

ning kasumit teeniti aruandeaastal vähem võrreldes eelneva  aastaga  8,0 milj.

krooni (0,5 milj. eurot).     





2001. aasta II kvartalis korrigeeriti eelarvelist  prognoosi,  võttes  aluseks

ümberkorraldustest  tingitud mõjud. Kasumit  tootmise  majandustulemustest  ei

planeeritud 2001 aastaks järgmistel asjaoludel:

* Tootmistehnoloogia ümberkorraldustest tingitud seisakud tootmisprotsessis;

* Suurenenud remondikulud;

* Töökorralduse muutustest tingitud tööjõukulude suurenemine;     

* Liisingkohustustest tingitud intressikulude suurenemine;

* Investeeringutest tulenev amortisatsioonikulu suurenemine;

* Uute tootmismasinate  ning uudsete materjalide katsetuskulud IV kvartalis.





Pakenditarbijate nõudmised kõrgema kvaliteediga toodete  järele  on  oluliselt

mõju avaldanud aruandeaasta  majandustulemustele ning  ilmekalt  välja toonud

meie vanade tootmismasinate puudused.Tootmissektori müügikasvu oodatakse järg-

mise aasta esimesel poolaastal, kui avalduvad ümberkorralduste ja investeerin-

gute mõjud ning turule sisenetakse uute toodetega.     





Tootmissektori kasvustrateegiast lähtuvalt kujunes aasta  suurte  ümberkorral-

duste aastaks. Lõpule viidi  ümberkorraldused tootmislogistikas,  mille lähte-

ülesandeks oli tootmisseadmete tehnoloogilise ahela  paigutamine  ringsüsteemi

ja territoriaalse logistika vähendamine.  Alustati strateegiliste ümberkorral-

dustega turunduses ja infotehnoloogias.





Investeeringuid tootmisse tehti  vastavalt  kinnitatud investeerimisplaanile.

Investeeringute valikul lähtuti põhimõttest, et tehnoloogia  võimaldab  tagada

maksimaalse kvaliteedi ja on sobiv ettevõttele sihtturul oma eesmärkide saavu-

tamiseks.



Investeeringud jagunesid alljärgnevalt:

Hoonete rekonstrueerimine    6,8 milj. krooni (0,4 milj. eurot)

Masinad, seadmed            39,6 milj. krooni (2,5 milj. eurot)



Olulises osas realiseeris ettevõte oma toodangut siseturul,mis moodustas 85,7%

kogukäibest. Ekspordi osatähtsus oli 14,3%.  Enim eksporditi  Lätti (37%), Uk-

rainasse (31%) ja Soome (19%). 



AS-i Estiko Plastar visioon on olla pakendi ja pakkematerjalide tootjana esi-

mene valik oma sihtturul.     





Kooskõlas kontserni strateegilisele juhtimissüsteemile läbiti projekti esimene

etapp ning jätkatakse projekti arendamist kooskõlas järgnevate etappidega kuni

meistritasemest allpool paiknevate töötajate eesmärkide  ja mõõdikute  määrat-

lemiseni.



Kinnitatud ja käivitatud on kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamise ja juurutam-

ise projekt, mille sertifitseerimine on planeeritud jaanuaris 2003.



Alanud on majandustarkvara Navision Axapta juurutamise ja arendamise  projekt.

Majandustarkvara  eduka  käivitamise  aluseks on  korrastatud ettevõttesisesed

protsessid, mida tarkvara abil on võimalik optimeerida,toetamaks juhtimisotsu-

seid õigeaegse ja vajaliku infoga.Ettevõtte infosüsteem on plaanis üles ehita-

da ettevõtte ressursside optimaalsest ja efektiivsest planeerimise põhimõttest

lähtuvalt, et seeläbi luua väärtusi omanikele.

     

Olulised muutused tootmisprotsessides on tinginud vajaduse  muuta  tootepõhine

kuluarvestussüsteem tegevuspõhiseks kuluarvestussüsteemiks.Kuluarvestussüstee-

mi muutmine on kooskõlas uue majandustarkvara juurutamisega aastal 2002.



     





2001. aasta kinnisvarasektori ülevaade     





Estiko kontserni kinnisvarasektori 2001 aasta käive oli 35,1 milj. krooni (2,2

 milj. eurot), puhaskasum 8,8 milj. krooni (562 tuh. eurot).  Samad   näitajad

eelmise aasta kohta olid 26,6 milj. krooni (1,7 milj. eurot) (suurenemine  8,5

milj. krooni (543 tuh. eurot)) ja 8,4 milj. krooni (537 tuh. eurot)(suurenemi-

ne 0,4 milj. krooni (25,5 tuh. eurot)).      





Estiko kinnisvarasektori visioon - oleme uuenduslikud ja koos klientidega are-

nemisvõimelised pakkudes parimaid lahendusi rendi- ja kinnisvaraobjektide osas

     





Estiko kontserni kinnisvara sektorisse kuuluvad  31.12.2001  seisuga järgmised

ettevõtted:

AS Emajõe Ärikeskus                osalus 100%

Estiko Investeeringute AS          osalus 100%

AS Estiko-Soojus (likvideerimisel) osalus 100%

AS Tartu Toidukaubad               osalus 100%

     





Olulised sündmused, mis avaldasid mõju 2001 aasta kinnisvarasektori  majandus-

tulemustele:



* Kesklinna Kaubahallis  lõpetati  0-korruse  ümberehitus  kaubanduspindadeks.

Kokku investeeriti III kvartalis nimetatud ehitisse 8,7 milj. krooni (556 tuh.

eurot). Peale 0-korruse valmimist on Kesklinna Kaubahalli  5600 m2  suurused 

äri- ja kaubanduspinnad saanud uue ilme ja tehnilise varustatuse.



* E-Kaubamaja projekti raames toimub uue arengukontseptsiooni väljatöötamine.

Eesmärgiks on kindla stiiliga kaubanduskeskuse arendamine, mis võimaldab kau-

banduspindade üha tihenevas  konkurentsitingimustes oma koht leida.  Projekti

alusel käivad hetkel  ettevalmistused 2002.a. algusesse planeeritud  rekonst-

rueerimiseks eesmärgiga avada kaubamaja uuel kujul mais 2002.     





* Ostueesõigusega erastati Tehase ja Teguri tn maaüksused kogumaksumusega 1,3

milj. krooni (83 tuhat eurot).



* II kvartalis realiseeris AS Estiko Tallinnas Vesse tn 4  asuvast  kinnistust

17473/22974 mõttelist osa, jäädes ise vaid 5501/22974 suuruse osa omanikuks ja

1998.a. rajatud 2600 m2 suuruse kauplusehoone  haldajaks.   Tehinguga  teeniti

raamatupidamislikku  kasumit  7,2 milj. krooni (460 tuh.eurot) Müügitehing  on

osa pikaajalisest strateegiast, mille alusel Estiko koondab oma kinnisvaraala-

se tegevuse Tartusse, tegeldes siin perspektiivikate kinnisvaraobjektide aren-

damisega.

     





* AS Emajõe Ärikeskus võttis kasutusvalduse lepingu alusel enda kasutusse Ema-

jõe Ärikeskuse büroohoone II ja III korrusel asuvad, eelnevalt Viru Vara  Lii-

singule ja Kinnisvara AS-le (pankrotis) kuulunud korterihoonestusõigused. Ees-

märk on need pinnad välja rentida teeninduspindadena.



* AS Emajõe Ärikeskus ostis tagasi  14. korruse  bürooruumid  suurusega  71 m2

eesmärgiga rajada sinna Estiko kontserni büroo. 



* Jätkati Emajõe Ärikeskuse  II etapi  projekteerimis-  ja  ettevalmistustöid.

Sealhulgas koostati  Tartus  Turu tn. 2 ja  Soola tn. 8  uus detailplaneering,

mille Tartu  linnavolikogu  kehtestas  21. juunil 2001.  AS Emajõe  Ärikeskus

soetas kinnistu aadressil Soola tn.1B.  Ärikeskuse II etapi hoonete  kavandid 

on arhitektidel ülevaatamisel.      





* Kinnisvarasektori  2001.a. plaanide kohaselt hinnati konservatiivsuse print-

siibist lähtuvalt kinnisvaraobjektide reaalset turuhinda.Tuginedes Kinnisvara-

ekspert Tartu OÜ poolt läbi viidud hindamisele,viidi läbi IV kvartalis kinnis-

vara objektide allhindlus 7,6 milj. krooni (486 tuh. eurot) ulatuses.Nimetatud

allahindlus avaldas otsest mõju kontserni majandustulemustele.



Seni ei ole käivitunud Emajõe Ärikeskuse II etapi rajamine, kuna olukord Tartu

kaubanduspindade turul on muutunud ja konkurents oluliselt  tihenenud.  See on

pannud nii operaatorfirmad kui ka finantseerijad väga  põhjalikult  analüüsima

projekti riske.





Ellen Tohvri

juhatuse esimees

07 371 000