Andmed seisuga: 28.11.2024 18:16 (GMT+2)
Eesti Telekom MAJANDUSTULEMUSED 25.04.2002
I KVARTALI 2002 TULEMUSED, EEK
25. aprill 2002
AS EESTI TELEKOM 2002.A. 3 KUU TULEMUSED
Eesti juhtiv telekommunikatsiooniteenuste pakkuja, AS Eesti
Telekom, avaldab 31. märtsil 2002.a. lõppenud kolme kuu
tulemused.
Olulisemad finantsnäitajad
3 kuud 2002 3 kuud 2001 Muutus, %
Äritulud, mln EEK 1 051 1 004 5
Tegevuskasum enne 507 537 -6
põhivara kulumit, mln
EEK
Marginaal, % 48 53
Tegevuskasum, mln EEK 250 276 -9
Marginaal, % 24 28
Kasum enne 251 276 -9
maksustamist, mln EEK
Perioodi puhaskasum 251 275 -9
Tulu aktsia kohta, EEK 1,82 2,00 -9
A-aktsiate arv 137 383 178 137 383 178
Investeeringuid, mln 84 195 -57
EEK
Netovõla suhe -16 -9
omakapitali, %
ROA, % 23 24
ROE, % 27 30
“2002.aasta esimene kvartal näitas stabiilsuse suurenemist
traditsioonilistes tegevusvaldkondades. Samas tõi aasta
algus kaasa ka mitmete grupi tulevikku puudutavate uute
projektide käivitumise,ö rõhutas juhatuse esimees, Jaan
Männik, Eesti Telekom grupi tulemusi kommenteerides.
Täiendav informatsioon:
Krister Björkqvist, finantsdirektor 6 272 465
Hille Võrk, finantsjuht 6 272 460
JUHATUSE ESIMEHE ARUANNE
2002.aasta algus annab põhjust rahuloluks. Eesti Telekom
grupi ettevõtted on 2001.aasta algul muutunud
tegevuskeskkonnaga, avanenud telekommunikatsioonituruga ja
maailmamajanduse ebakindlusega, kohanenud ning lõppenud
kvartali tulemused kinnitavad majandustulemuste
paranemistrendi jätkumist. Tulud ja kasum on kvartalist
kvartalisse kasvanud, rahavoog on tugevalt positiivne ja
netovõla suhe omakapitali on jõudnud juba –16%-ni.
Positiivse hinnangu Eesti Telekomile on andnud ka investorid
– ettevõtte aktsiat on 2001.aasta sügisest iseloomustanud
tõusutrend.
Rõõmustavad ka mitmed grupi ettevõtete poolt esimese
kvartali jooksul astutud uued sammud. Eesti turg on väike,
telekommunikatsiooniteenuste kvaliteet kõrge ja seega on
juba mõnda aega tunda andnud kasvuvõimaluste piiratus.
Tänavuse aasta esimeste kuude jooksul on mõlemad grupi
operaatorid astunud esimesed sammud sisenemaks naaberriikide
turgudele.
Tulud, kulud ja kasum
Eesti Telekom grupi 2002.aasta kolme kuu konsolideeritud
äritulud moodustasid 1 051 mln krooni, kasvades möödunud
aasta esimese kvartaliga võrreldes 5%. Tegevuskulud ulatusid
545 mln kroonini kasvades aastaga 17%. Kulude suur kasv
eelmise aastaga võrreldes tuleneb OÜ Albufent nõudega seotud
reservi likvideerimisest 2001.a. veebruaris (vt. Eesti
Telefon grupi finantsnäitajad). Grupi tegevuskasum enne
põhivara kulumit oli 507 mln krooni, kahanedes mullusega
võrreldes 6%. Tegevuskasumi marginaal oli 48%. Eesti Telekom
grupi 3 kuu puhaskasum oli 251 mln krooni ehk 1,82 krooni
aktsia kohta, kahanedes eelmise aasta vastava perioodiga
võrreldes 9%.
2001.aasta esimese kvartali tulemustega võrreldes näitavad
2002.aasta alguse kasuminumbrid ja marginaalid väikest
tagasiminekut. Võrreldes aga tänavuse aasta kolme kuu
tulemusi 2001.aasta teise, kolmanda ja neljanda kvartaliga,
võib taas kinnitada, et turu avanemisest tulenenud raskused
on ületatud. Turuosade ja tulude kaotus on peatunud.
Kvartaalsed tulu- ja kasuminumbrid on taas kasvama hakanud
ning marginaalid on tõusmas.
AS-i Eesti Telefon turg on 2001.aasta algusega võrreldes
oluliselt stabiisem. Konkurentide agressiivne turule
sisenemine on asendunud rahulikuma tegevusega. 2001.aasta
algul Telekommunikatsiooniseadusesse tehtud muudatused,
millega Eesti Telefoni kui olulise turujõuga ettevõtja
sidumishindadele kehtestati piirangud, kaotasid kehtivuse
31.detsembril 2001.aastal.
2002.aasta märtsikuu lõpus kuulus Eesti Telefonile
hinnangulistel andmetel 90% kogu fikseeritud sideteenuste
turust, 89% riigisiseste ja 74% mobiilikõnede turust.
Rahvusvaheliste kõnede osas hindab Eesti Telefon oma turuosa
70%-le. Sissehelistamisteenuse turuosa hinnati 73%-liseks.
Põhilistest tulukategooriatest kasvasid Eesti Telefoni tulud
andmesidest ja Interneti lahendustest 100% ja põhiliinide
tulud 22%, võrrelduna 2001.aasta sama perioodiga.
Riigisiseste kõnede tulud kahanesid 16%, tulud kõnedest
mobiilvõrkudesse 23%, sissehelistamise tulud 37% ja
rahvusvaheliste kõnede tulud 21%. 2002.aasta alguses tuli
Eesti Telefon turule uute hinnapakettidega, mis võimaldavad
telefonikasutajatel, nende konkreetsetest vajadustest
lähtuvalt, sobivaimat kuutasu ja minutitariifide
kombinatsioone valida ja seeläbi oma kulutusi optimeerida.
Nii uute toodete kui sooduskampaaniate kaudu on soodustatud
Interneti kasutamist elanike poolt.
Eesti Telefon grupi 2002.aasta kolme kuu konsolideeritud
äritulud moodustasid 616 mln krooni, kahanedes 2001.aasta
esimese kvartaliga võrreldes 14%. Grupi tegevuskulud
ulatusid 368 mln kroonini, kahanedes 13%. Grupi tegevuskulud
2001.a. esimeses kvartalis vähenesid seoses OÜ Albufent
nõude katteks moodustatud reservi likvideerimisega.
Veebruaris 2001.a. esitas OÜ Albufent Tallinna Linnakohtule
avalduse, milles loobus tingimusteta oma 55 mln kroonisest
hagist AS-i Eesti Telefon vastu. Aastate jooksul oli AS
Eesti Telefon moodustanud 46 mln krooni suuruse reservi
antud nõude katteks, mille ta nüüd läbi kasumiaruande
kulusid vähendades likvideeris. Albufenti reserve
arvestamata oleks tegevuskulud kahanenud mullusega võrreldes
21%. Nii Eesti Telefoni äritulusid kui ka tegevuskulusid
mõjutas esimeses kvartalis suure osa mobiilikõnede suunamine
otse ühe operaatori võrgust teise operaatori võrku.
Mobiilitransiidi vähenemise mõju nii tuludele kui kuludele
oli 85 mln krooni. Tegevuskasum enne põhivara kulumit oli
248 mln krooni ja tegevuskasumi marginal 40%. Grupi
puhaskasum oli 70 mln krooni, kahanedes 2001.a. esimese
kvartaliga võrreldes 26%. Albufenti reserve arvestamata
oleks Eesti Telefon grupi puhaskasum mullusega võrreldes
kasvanud 45%.
Eesti Telefon grupi puhul tahaks eriti rõhutada
finantstulemuste paranemist kolme eelneva kvartaliga
võrreldes. Kasuminumbrid on oluliselt kasvanud ja
marginaalid tõusnud.
AS-i EMT klientide arv kasvas 2002.aasta esimese kolme kuuga
8,3 tuhande võrra, jõudes 391 tuhandeni. Sealhulgas on
lepingulisi kliente 261 tuhat (kasv 5,3 tuhat) ja
ettemaksekaardi kasutajaid 130 tuhat (kasv 3 tuhat).
Ettevõte hindab oma turuosaks 54%. Kuus kliendi kohta
teenitav tulu oli 2002.aasta märtsis 420 krooni. Tulu
kliendi kohta võrrelduna 2001.aasta märtsi või
detsembrikuuga on kahanenud (vastavalt 466 krooni ja 439
krooni). Aasta jooksul on langetatud erinevate kõnepakettide
minutitariife, toimunud on mitmeid sooduskampaaniaid. Selle
tulemusel on kasvanud klientide hulk, nende poolt
kasutatavate kõneminutite ja muude teenuste arv. EMT tulud
kõigist erinevatest tulukategooriatest on 2001.aasta vastava
perioodiga võrreldes kasvanud. Eriti ulatsulik on olnud SMS-
ist saadavate tulude kasv, võrreldes 2001.a. 1 kvartaliga
23%.
EMT Grupi finantsnäitajad on jätkuvalt head. Grupi
2002.aasta 3 kuu konsolideeritud äritulud moodustasid 539
mln krooni, kasvades aastaga 7%. Grupi tegevuskulud ulatusid
276 mln kroonini, kasvades 8%. Tegevuskasum enne põhivara
kulumit oli 264 mln krooni ja tegevuskasumi marginaal 49%.
Grupi puhaskasum oli 179 mln krooni, kahanedes 2001.a. kolme
kuuga võrreldes 2%. Puhaskasumi marginaal oli 33% ja
annualiseeritud ROA 42%.
Bilanss ja rahavood
2002.aasta märtsi lõpu seisuga oli Eesti Telekom grupil
varasid 4 405 mln krooni (detsembris 2001.a. 4 236 mln
krooni). Kolme kuuga on veelgi vähenenud grupi
võlakohustused ning kasvanud raha ja pangakontode jääk.
Esimese kvartali lõpuks oli grupi netovõla suhe omakapitali
–16%.
Eesti Telekom grupi esimese kvartali rahavoog oli tugevalt
positiivne. Raha ja raha ekvivalendid kasvasid kolme kuuga
294 mln krooni võrra (2001.a. kolme kuu kasv 72 mln krooni).
Rahavoog äritegevusest oli 380 mln krooni (2001.a. 3 kuud:
288 mln krooni).
2002.aasta kolme kuuga investeeriti grupi ettevõtete poolt
84 mln krooni, mis on oluliselt vähem kui 2001.a. kolme kuu
investeeringud, 195 mln krooni.
Eesti Telefon grupi poolt investeeriti kolme kuuga 35 mln
krooni (2001.a. 3 kuud: 129 mln krooni). Grupi üheks
prioriteediks on tegevusefektiivsuse tõstmine ja ka
investeeringute puhul on nende tootlus range kontrolli all.
Kolme kuu jooksul investeeriti ühe valdkonnana telefonivõrgu
kvaliteedi tõstmisesse. Digitaliseerituse tase oli märtsi
lõpuks tõusnud 73,1%-ni (detsembris 2001.a. 71.8%). 2,6
tuhandele kliendile paigaldati ADSL-ühendus. ADSL-i
klientide koguarv kvartali lõpuks tõusis 19,5 tuhandeni (1,4
liini 100 elaniku kohta). Eesti Telefonil oli perioodi
lõpuks kasutuses 485 tuhat põhiliini, 35,7 liini 100 elaniku
kohta. Põhiliinide arv töötaja kohta oli 322.
2001.aasta jaanuaris alustas tegevust AS Connecto, AS-i
Eesti Telefon 100%-line tütarfirma, mille põhitegevuseks on
telekommunikatsioonisüsteemide projekteerimine,
paigaldamine, ehitus ja hooldus. 2001.aasta lõpetas AS
Connecto 212 mln kroonise käibe ja 8 mln kroonise kasumiga.
Tänavu veebruaris teatas Eesti Telefon kavatsusest müüa
vähemusosalus AS-is Connecto strateegilisele investorile.
Osaluse müügi eesmärgiks on kiirendada Connecto tegevuse
laienemist teistesse Balti riikidesse. AS Connecto omakorda
omandas 11.veebruaril 2002.a. Lätis tegutseva SIA Link’i
kõik aktsiad (vt. “Tegevus väljaspool Eestitö).
EMT Grupi poolt investeeriti 2002.aasta esimese kolme kuu
jooksul 45 mln krooni (2001.a. 3 kuud: 65 mln krooni).
Enamus EMT Grupi investeeringutest läks tugijaamade ja
–võrgu arendamisse.
EMT üheks uurimis- ja investeerimisprioriteediks on juba
mõnda aega olnud GPRS-i ning seejärel ka UMTS-i juurutamine.
Tänavu veebruaris demonstreerisid EMT ja Soome
mobiilsideoperaator Sonera esmakordselt edukalt
multimeediasõnumite (MMS) roamingut ning sidumist
üldkasutatavate tasuliste GPRS võrkude vahel.
Demonstratsioon viidi läbi lõpptarbijalt-lõpptarbijani,
kasutades Nokia multimeediasõnumite teenusekeskuseid (MMSC-
sid) ning Nokia ja teiste tootjate viimase põlvkonna GPRS
telefone. Teenuse edukas käivitamine näitas, et
mobiiliomanikud võivad ka teistes võrkudes
multimeediasõnumeid saata ning vastu võtta. Lisaks sellele
näitasid EMT ja Sonera, samuti esmakordselt, et multimeedia
sõnumeid on võimalik saata erinevate operaatorite
telefonikasutajate vahel. See viitab omakorda sellele, et
MMS on turuletulekuks valmis ning võetakse laialdaselt
kasutusele.
Tänu uutele operaatoritevahelisele sidumiste võimalustele
nagu pakub näiteks Sonera GRX on võimalik saata
multimeediasõnumeid erinevate GPRS ja UMTS võrkude vahel
sama lihtsalt nagu praegu GSM võrgus SMS sõnumeid. Ka
lõpptarbija jaoks ei ole uute MMS telefonidega
multimeediasõnumite saatmine keerukam kui tavalise SMS
saatmine.
Tegevus väljaspool Eestit
Eesti turu maht on piiratud. Seetõttu on grupi ettevõtted
plaanitsenud tegevuse laiendamist väljapoole koduturgu.
2002.aasta esimese kvartali jooksul asusuid mõlemad grupi
operaatorid oma plaane realiseerima.
ASile Eesti Telefon täielikult kuuluv AS Connecto omandas
11. veebruaril 2002 Lätis tegutseva võrguehitusfirma SIA
Linki kõik aktsiad. Ostu-müügilepingu kohaselt ostis AS
Connecto 100 protsenti SIA Linki aktsiaid Microlinki gruppi
kuuluvalt SIA Fortechilt. Lepingu osapooled ei avalikusta
kokkuleppel ostu-müügitehingu hinda. SIA Linki ostuga tahab
AS Connecto laiendada teistesse Balti riikidesse oma
strateegilisi tegevusi, milleks on fiksvõrgu, raadiovõrgu ja
sisevõrgu lahenduste rajamine.
SIA Linki on asutatud 2000. aasta 28. septembril ning firma
tegeleb peamiselt ruumisiseste võrkude ning traadita
välisühenduste ehitamisega. SIA-l Linki on 20 töötajat,
ettevõtte käive on aastas umbes 10 miljonit krooni (639 000
eurot).
1. juulil 2000.a. käivitas AS EMT Eesti turul mobiilse
parkimise teenuse. Teenust on saatnud turul suur edu:
Tallinna parkimismaksetest tehakse üle 42% mobiili
vahendusel. 10.aprillil 2002 avas AS EMT ja Norra
mobiilsiderakendusi arendava ettevõtte Scangit AS koostöös
asutatud firma Mobile Payment Systems AS (mPay) Oslos
pilootprojekti mobiilse parkimise teenuse osutamiseks
Norras. Teenuse üleriigiline käivitamine on mPay-l plaanitud
käesoleva aasta suvel. Mobiilse parkimise süsteem võimaldab
VISA deebet– ja krediitkaartide kasutajatel tasuda parkimise
eest mobiiltelefoni vahendusel. Parkimissõnumeid saab saata
Netcomi ja Telenori võrkudest, mis katavad praktiliselt kogu
Norra elanikkonna. Norra avatud ala parkimiskäive oli 2001.
aastal 2 miljardit Norra krooni. Teenus kavandatakse turule
tuua koostöös VISA Norge ASi ja Sparbank 1-ga.
EMT on mPay kasutusse andnud tehnoloogia, mis on ühendatud
teiste mobiilse parkimise teenuse osutamiseks vajalike
osapoolte infosüsteemidega. mPay tasub EMT-le kokkulepitud
protsendi mPay netokäibest ning lisaks on EMT-l mPay
aktsiate ostuoptsioon, omandamaks märkimisväärne osalus
nimetatud firmas. Pilootprojektis on m-Pay
koostööpartneriteks Oslo Linnavalitsus ning
parkimisoperaatorid Nordisk Parkering ja Parkerings-
Compagniet.
EMT on ühes välispartneritega arendamas oma mobiilparkimise
lahendusi lisaks Eestile ja Norrale ka teistes Euroopa
riikides.
Kauplemine AS Eesti Telekom aktsiatega
2001.a. aprillis omandas HEX 62% Tallinna Börsi aktsiatest
saades nii börsi strateegiliseks omanikuks. 25.veebruaril
2002.a. võttis Tallinna Börs edukalt kasutusele HEXi
kauplemissüsteemi, luues sellega ühtse kauplemiskeskkonna
Soome ja Eesti börsidel noteeritud väärtpaberitele. Tallinna
Börsi ja Eesti Väärtpaberikeskust ühendava grupi nimeks sai
HEX Tallinn. Seega tekkis just Eesti väärtpaberiturul
esimesena Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas otseühendus
Euroopa turgudega. Tallinna Börsil noteeritud
väärtpaberitega kaubeldakse nüüd HEXi süsteemis ning
ühtlustatud reeglite alusel. Tallinna Börsi ametlikuks
kauplemisvaluutaks on euro, kuid tehingute eest saab
jätkuvalt tasuda ka Eesti kroonides.
Muudatuste eesmärgiks oli luua paremad eeldused Eesti
väärtpaberituru likviidsuse ja läbipaistvuse tõusuks ning
seeläbi Eesti majanduse kasvuks. Ühtne kauplemiskeskkond
tähendab, et potensiaalne investorite hulk, millega
börsiettevõtted saavad arvestada, on endisega võrreldes
kasvanud suurusjärgu võrra. Lisaks Eesti
väärtpaberivahendajatele saavad Tallinna Börsil noteeritud
väärtpaberitega kaubelda ka seda soovivad HEXi liikmed.
AS Eesti Telekom Londoni Väärtpaberibörsil noteeritud GDR-
idega kaubeldakse 18.märtsist 2002.a. alates International
Order Book (IOB) süsteemis. IOB süsteemi arvamise aluseks on
GDR-i käibega seotud kriteeriumid. IOB on täielikult
elektrooniline kauplemissüsteem, millega on hõlmatud ligi
100 kõige aktiivselmalt kaubeldavat GDR-i. IOB pakub
investoritele avatud ja paindlikku platformi, mille kaudu
teostada tehinguid arenevate turgude GDR-idega. IOB süsteemi
eeliseks on tehingute parem läbipaistvus ja korralduste
täitmise efektiivsuse tõus. Detailsemat informatsiooni IOB
süsteemi toimimise kohta võib leida internetiaadressilt
<a href='http://www.londonstockexchange.com/dr.' target='_blank'>http://www.londonstockexchange.com/dr.</a>
Oodatav muudatus omanike struktuuris
26.märtsil teatasid Eesti Telekomi suuromanikud Soome Sonera
ja Rootsi Telia plaanitavast ühinemisest. Telia teeb Sonera
aktsionäride ostupakkumise, pakkudes ühe Sonera aktsia vastu
1,51440 Telia aktsiat. Kahe firma ühinemisel tekib Põhja- ja
Baltimaade juhtiv telekommunikatsioonigrupp. Sonera ja Telia
ühinemise kava esitatakse kinnitamiseks mõne kuu jooksul
Euroopa Liidule, kes omakorda mõne kuu jooksul langetab
otsuse.
Ühendettevõtte osalusega operaatorid oleksid
liidripositsioonil Rootsi, Soome, Eesti, Läti ja Leedu
mobiiliturgudel ning suuremate seas ka Norras ja Taanis.
Ühendettevõte omaks osalust kõigi kolme Baltiriigi
juhtivates fikseeritud side operaatorites. Ühinemisjärgselt
kuuluks moodustatud uuele ettevõttele Eesti Telekomis 49%
osalus.
Informatsioon aktsionäridele
AS Eesti Telekom aktsionäride korraline üldkoosolek toimub
17.mail 2002.a. kell 14.00 Eesti Rahvusraamatukogus
(Tõnismägi 2, Tallinn). 2001.majandusaasta aruande ning
otsuste projektidega saab tutvuda alates 25.aprillist
2002.a. Interneti aadressil: <a href='http://www.telekom.ee' target='_blank'>http://www.telekom.ee</a> ja Eesti
Telekomis aadressil Roosikrantsi 2, Tallinn tööpäeviti kell
10.00-14.00. Üldkoosolekuga seonduvaid küsimusi võite
esitada ka telefonil 6 311 212 või meilida aadressil
mailbox@telekom.ee.
AS EESTI TELEKOM JA TÜTARETTEVÕTTED
KASUMIARUANNE
Finantsaruanded on koostatud tuhandetes kroonides (EEK)
3 kuud 3 kuud 2001
31.märts 31.märts
2002 2001
Korrigeerit
ud
Äritulud
Realiseerimise 1,042,106 991,406 4,154,438
netokäive
Lõpetamata toodangu 939 1,844 529
varude jääkide
muutus
Kapitaliseeritud 1,757 2,603 87,112
väljaminekud oma
tarbeks põhivara
valmistamisel
Muud äritulud 6,650 8,163 42,461
Äritulud kokku 1,051,452 1,004,016 4,284,540
Tegevuskulud
Toore, materjal, 311,716 254,617 1,290,730
kaubad ja teenused
Mitmesugused 101,485 70,740 494,962
tegevuskulud
Tööjõukulud 122,760 134,582 534,754
Muud kulud 8,673 7,349 33,118
Tegevuskulud kokku 544,634 467,288 2,353,564
Tegevuskasum enne 506,818 536,728 1,930,976
põhivara kulumit
Kulum 256,480 260,534 1,135,661
Tegevuskasum 250,338 276,194 795,315
Finantstulud (+) / -2,214 -392 26,828
kulud (-) tütar- ja
sidusettevõtetest
Muud finantstulud / 2,471 -134 -11,719
-kulud (neto)
Kasum enne 250,595 275,668 810,424
tulumaksustamist
Dividendide 0 0 30,932
tulumaksu kulu
Maksustamisjärgne 250,595 275,668 779,492
kasum
Vähemusosa 0 354 557
Puhaskasum 250,595 275,314 778,935
korralisest
tegevusest
Erakorralised kulud(- 0 0 0
) / tulud (+)
Perioodi puhaskasum 250,595 275,314 778,935
Tulu aktsia kohta
Baastulu aktsia 1.82 2.00 5.67
kohta (kroonides)
Lahustatud tulu 1.82 2.00 5.67
aktsia kohta
(kroonides)
AS EESTI TELEKOM JA TÜTARETTEVÕTTED
BILANSS
Finantsaruanded on koostatud tuhandetes kroonides (EEK)
31.märts 31 31.märts
2002 dets.2000 2001
Korrigeerit
ud
AKTIVA
Käibevara
Raha ja raha 619,070 403,633 681,430
ekvivalendid
Aktsiad ja muud 138,682 60,584 0
väärtpaberid
Nõuded ostjate vastu, 441,448 403,324 417,409
net
Mitmesugused nõuded 16,674 10,715 8,398
Viitlaekumised 114,524 99,242 81,288
Ettemakstud tulevaste 22,308 28,159 54,148
perioodide kulud
Varud 113,116 104,013 196,740
Kokku käibevara 1,465,822 1,109,670 1,439,413
Põhivara
Pikaajalised 24,257 26,464 35,237
finantsinvesteeringud
Materiaalne põhivara, 2,868,804 3,043,869 3,152,975
neto
Immateriaalne 46,061 56,139 62,357
põhivara, neto
Kokku põhivara 2,939,122 3,126,472 3,250,569
KOKKU AKTIVA 4,404,944 4,236,142 4,689,982
OMAKAPITAL JA
KOHUSTUSED
Lühiajalised
kohustused
Võlakohustused 87,264 88,166 154,443
Ostjate ettemaksed 7,121 9,237 6,763
kaupade ja teenuste
eest
Võlad hankijatele 165,033 260,932 218,247
Mitmesugused võlad 0 168 11
Maksuvõlad 58,022 32,697 44,598
Viitvõlad 168,433 152,644 150,684
Lühiajalised 12,929 17,482 13,104
eraldised
Muud ettemakstud 2,423 10,350 44,969
tulevaste perioodide
tulud
Kokku lühiajalised 501,225 571,676 632,819
kohustused
Pikaajalised
kohustused
Pikaajalised 37,773 49,115 182,845
võlakohustused
Muud pikaajalised 0 0 0
võlad
Kokku pikaajalised 37,773 49,115 182,845
kohustused
Vähemusosa 0 0 6,971
tütarettevõtetes
Omakapital
Aktsiakapital 1,373,833 1,373,833 1,373,833
Aa˛io 309,964 309,964 309,964
Kohustuslik 137,384 137,384 124,963
reservkapital
Eelmiste perioodide 1,794,170 1,015,235 1,783,273
jaotamata kasum
Perioodi kasum 250,595 778,935 275,314
Kokku omakapital 3,865,946 3,615,351 3,867,347
KOKKU OMAKAPITAL JA 4,404,944 4,236,142 4,689,982
KOHUSTUSED
AS EESTI TELEKOM JA TÜTARETTEVÕTTED
RAHAVOOGUDE ARUANNE
Finantsaruanded on koostatud tuhandetes kroonides (EEK)
3 kuud 3 kuud
31.märts 31.märts
2002 2001
Korrigee
ritud
Rahavoog äritegevusest
Kasum enne tulumaksustamist ja 250,595 275,668
vähemusosalust
Korrideerimised:
Põhivara kulum 256,480 260,534
Kasum/kahjum põhivara 2,477 -271
müügist ja mahakandmisest
Tulu/ tulu tütar- ja 2,214 392
sidusettevõtetest
Intressidtulu/ kulu (neto) -2,232 -1,624
Muud mitterahalised 881 446
korrigeerimised
Tegevuskasum enne käibekapitali 510,415 535,145
muutusi
Lühiajaliste nõuete muutus -50,370 -28,041
Varude muutus -8,012 -47,517
Lühiajaliste kohustuste -73,661 -167,362
muutus
Korrigeeritud rahavood 378,372 292,225
äritegevusest
Tasutud intressid -1,478 -6,260
Rahavoog äritegevusest kokku 376,894 285,965
Rahavoog
investeerimistegevusest
Põhivara soetus -79,808 -169,706
Ostetud litsentsid -662 -4,026
Aktsiate, investeeringute jm. 0 -20,861
soetamine
Sissetulek põhivara müügist 7,709 2,405
Välja antud laenud -50 -106
Tagastatud laenud 19 16
Saadud intressid 2,195 3,478
Rahavoog -70,597 -188,800
investeerimistegevusest kokku
Rahavoog finantstegevusest
Konverteeritavate pikaajaliste 30 438
võlakirjade emiteerimine
Konverteeritavate pikaajaliste 0 -8
võlakirjade tagasimaksmine
Mittekonverteeritavate 621 0
pikaajaliste kohustuste võtmine
Mittekonverteeritavate -1,777 -1,692
pikaajaliste kohustuste
tagasimaksmine
Pikaajaliste laenude -11,636 -15,940
tagasimaksmine
Liisingkohustuste tasumine 0 -8,276
Rahavoog finantstegevusest -12,762 -25,478
kokku
Raha ja ekvivalentide 293,535 71,687
suurenemine/ -vähenemine
Raha ja raha ekvivalendid aasta 464,217 609,743
alguses
Raha ja raha ekvivalendid 757,752 681,430
perioodi lõpus
Hille Võrk
Finantsjuht
6 272 460
Sisukaart