Andmed seisuga: 30.11.2024 05:40 (GMT+2)
Eesti Telekom MAJANDUSTULEMUSED 24.04.2003 09:00
2003. AASTA 3 KUU TULEMUSED, EUR
24 aprill 2003
AS EESTI TELEKOM 2003. A. 3 KUU TULEMUSED
Eesti juhtiv telekommunikatsiooniteenuste pakkuja, AS
Eesti Telekom, avaldab
31. märtsil 2003 lõppenud kolme kuu tulemused.
Olulisemad finantsnäitajad
3 kuud 2003 3 kuud Muutus,
2002 %
Äritulud, mln EUR 71 67 5
Ärikasum enne põhivara 35 32 7
kulumit, mln EUR
Marginaal, % 49 48
Ärikasum, mln EUR 20 16 24
Marginaal, % 28 24
Kasum enne maksustamist, 20 16 27
mln EUR
Perioodi puhaskasum, mln 2 16 -84
EUR
Tulu aktsia kohta, EUR 0,02 0,12 -84
A-aktsiate arv 137 383 178 137 383 178
Investeeringud, mln EUR 3 5 -46
Netovõla suhe -34 -16
omakapitali, %
ROA, % 3 23
ROE, % 32 27
"Aasta on Eesti Telekomile hästi alanud," rõhutas
juhatuse esimees, Jaan Männik, Eesti Telekom grupi
tulemusi kommenteerides.
Täiendav informatsioon:
Krister Björkqvist, finantsdirektor 6 272 465
Hille Võrk, finantsjuht 6 272 460
JUHATUSE ESIMEHE ARUANNE
Eesti Telekom grupi ettevõtete areng on läbimas
murrangut.
Kui AS Eesti Telefon 1993. aastal tegevust alustas ootas
telefonijärjekorras peaaegu iga kümnes Eesti elanik - 146
000 inimest. 28. veebruariks 2003. aastal
telefonijärjekord likvideeriti. Kiire areng mobiilside
valdkonnas on tinginud olukorra, kus paljud eraisikutest
kliendid lauatelefonist üldse loobuvad. Äriklientidele on
fikseeritud telefoniside endiselt asendamatu ja nende
kasutuses olevate liinide arv kasvas ka esimese
kvartalis, samuti vahetab üha enam ärikliente tavalised
telefoniliinid ISDN-ühenduste või virtuaalsete
kodukeskjaamade ja teiste keerukamate kõnesidelahenduste
vastu. Kõneside mahtude ja tulude kahanemist kompenseerib
aga üha enam Eesti Telefoni edu andmeside valdkonnas.
2002. aasta jooksul ADSL-i ühenduste arv peaaegu
kahekordistus. Aasta lõpus müügile jõudnud stardipaketid
kiirendasid 2003. aastal uute klientide lisandumist
veelgi ning praeguseks kuulub Eesti ADSL-i levikult
Euroopas ja ka maailmas esirinda. Eesti Telefon on juba
astumas järgmisi samme - toetatakse arvutikoolitust, ID-
kaartide ja elektoonilise allkirja kasutuselevõttu,
propageeritakse kaugtöö võimalusi. Kõike seda eesmärgiga
laiendada andmeside võimaluste rakendamist erinevates
eluvaldkondades.
Mobiiltelefonide arv 100 elaniku kohta ületas Eestis
2002. aastal 60 piiri, mis on meie elatustaset arvestades
väga kõrge näitaja. Uute klientide lisandumine on
aeglustunud ja pigem toimub operaatoritevaheline
klientide ülemeelitamine soodsamate tariifide ja
lepingutingimustega. AS EMT sihiks on läbi aastate olnud
mitte madalaim hind vaid kõige innovaatilisemad teenused.
Mitmekesine lisateenuste valik on taganud SMS-ide mahu
jätkuva kasvu. Kiirelt on lisandunud uusi GPRS-i
kasutajaid. 2003. aastal on ettevõttel kavas soetada
kolmanda põlvkonna mobiilside luba.
Muudatused telekommunikatsioonisektori arengusuundades ei
ole suutnud kõigutada Eesti Telekom grupi
finantspositsiooni. Tegevuskasumi marginaal enne põhivara
kulumit tõusis 2003. aasta esimeses kvartalis 49%-ni.
Rahavoog oli tugevalt positiivne. Grupi netovõlg ulatub
-85 mln euroni (netovõla suhe omakapitali -34%).
Tulud, kulud ja kasum
Eesti Telekom grupi 2003. aasta kolme kuu konsolideeritud
äritulud moodustasid 71 mln eurot, kasvades 2002. aasta
kolme kuuga võrreldes 5%. Perioodi tegevuskulud
moodustasid 36 mln eurot, kasvades aastaga 5%. Grupi
tegevuskasum enne põhivara kulumit kasvas 7% ulatudes 35
mln euroni. Kulumieelse tegevuskasumi marginaal tõusis
49%-ni.
2003. aastal algas Eestis üleminek uuele raamatupidamise
seadusele, mille eesmärgiks on viia "Eesti hea
raamatupidamistava" vastavusse rahvusvaheliste
finantsaruandluse standarditega (International Financial
Reporting Standarts). Seoses sellega on 2003. aastal
muutunud kasumiaruande skeem ja kirjed "Valmis- ja
lõpetamata toodangu jääkide muutus" ja "Kapitaliseeritud
väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel" on
äritulude alt ümber paigutatud ärikulude alla.
Vastavasisuline muudatus on tehtud ka 2002. aasta
võrdlusandmetes. Uue kasumiaruande skeemi järgi on grupi
2002. aasta esimese kolme kuu konsolideeritud tulud ja
kulud 0,1 mln euro võrra väiksemad kui 2002. aastal
avaldatud aruannetes.
Põhivara kulumit arvestati 2003. aasta esimese kolme kuu
jooksul 15 mln eurot, mis on 11% vähem, kui 2002. aasta
samal perioodil. Kulumi vähenemine on põhiliselt tingitud
uute amortisatsiooninormide kehtestamisest AS-i Eesti
Telefon poolt 2003. aasta alguses. Uued normid on
diferentseeritumad kui eelnevalt kehtinud normid ja
arvestavad rohkem erinevate põhivara gruppide eeldatavat
kasulikku eluiga.
Esimese kvartali finantstulud ületasid -kulusid 0,5 mln
euro võrra (2002 kolm kuud: 0,1 mln eurot). Põhiosa
finantstuludest moodustasid grupi vabade vahendite
paigutamisest teenitavad intressid.
2003. aasta 4. märtsil toimunud AS-i Eesti Telefon
aktsionäride üldkoosolek otsustas maksta ettevõtja 2002.
aasta puhaskasumist dividendidena ettevõtja 100%-lisele
omanikule ehk AS-ile Eesti Telekom 13 mln eurot. 2003.
aasta 4. märtsil toimunud AS-i EMT aktsionäride
üldkoosolek otsustas maksta dividende 38 mln eurot.
Alates 2003. aastast maksavad äriühingud tulumaksu 26/74
kogu dividendidena jaotatavalt kasumilt. Seoses sellega
on AS Eesti Telefon kajastanud kasumiaruandes dividendide
tulumaksukulu 4 mln eurot ja AS EMT 13 mln eurot. Eesti
Telekom grupi dividendide tulumaksukulu kokku on 18 mln
eurot.
Mõjutatuna suurest dividendide tulumaksu kulust moodustas
Eesti Telekom grupi 2003. aasta kolme kuu puhaskasum 2
mln eurot (2002: 16 mln eurot).
AS Eesti Telekom teeb aktsionäride üldkoosolekule
ettepaneku jaotada 2002. aasta puhaskasumist
dividendidena aktsionäridele 53 mln eurot ehk 0,38 eurot
aktsia kohta. Kui koosolek otsuse kinnitab, kaasneb
dividendide maksmisega tulumaksukohustus 19 mln euro
ulatuses. Vastavalt tulumaksuseadusele võib AS Eesti
Telekom käsitleda tütarettevõtjate poolt dividendidelt
tasutud tulumaksu maksukrediidina. Seega võib AS Eesti
Telekom oma tekkivat 19 mln eurost maksukohustust
tütarettevõtjate poolt tasutud 18 mln euro võrra
vähendada.
Eesti Telefon grupi 2003. aasta kolme kuu äritulud
moodustasid 39 mln eurot, kahanedes aastaga 1% võrra.
Sama perioodi tegevuskulud kasvasid 2%, ulatudes 24 mln
euroni. Grupi tegevuskasum enne põhivara kulumit oli 15
mln eurot, kahanedes eelmise aastaga võrreldes 7%.
Tegevuskasumi marginaal ulatus 38%-ni. Tulenevalt uute
amortisatsiooninormide rakendamisest 2003. aasta algusest
vähenes Eesti Telefoni grupi kolme kuu kulum 18%. 2002.
aasta algusega võrreldes on oluliselt vähenenud ka grupi
intressikulud. 2003. aasta kolme kuu finantstulude ja
-kulude vaheks kujunes -0,1 mln eurot (2002. aasta kolm
kuud -0,5 mln eurot). Eesti Telefon grupi
maksustamiseelne kasum moodustas 6 mln eurot, kasvades
2002. aasta sama perioodiga võrreldes 31%. Grupi perioodi
puhaskasum oli 1 mln eurot, tingituna dividendidelt
tasutavast tulumaksust.
AS-i Eesti Telefon äritulud kahanesid 2003. aasta
esimeses kvartalis 2002. aasta esimese kvartaliga
võrreldes 4%. Ettevõtja tegevuskulud vähenesid 3%.
Kõneside osas on enim vähenenud tulud riigisisestest
kõnedest, mis vähenesid 12%. Tulude languse taga on
eelkõige konkurents mobiilioperaatoritega.
Rahvusvaheliste kõnede tulud ja tulud kõnedest
mobiilivõrku on stabiliseerumas, langus mõlema kategooria
puhul 2%. Tulud kuu- ja liitumistasudest jäid eelmise
aasta sama perioodi tulemusele alla 6%-ga. 40% vähenesid
sissehelistamisteenusest saadavad tulud, samas muud
internetiühendustega seotud tulud kasvasid 50% ning
ettevõtte tulud internetist ja andmesidest tervikuna
kasvasid 6%. Ettevõtja võrguteenuste tulud kahanesid 5%
ja tulud IT-teenustest kasvasid 35%.
AS-i Eesti Telefon turuosad on jätkuvalt stabiilsed.
Märtsi lõpu seisuga hindas ettevõtja oma turuosaks
kõneminutitest kokku 88% (märts 2002: 90%), kohaliku kõne
minutitest 87% (89%), rahvusvaheliste kõnede minutitest
68% (70%), mobiiltelefonidele tehtavate kõnede minutitest
74% (74%) ja sissehelistamisminutitest 95% (95%)
EMT grupi 2003. aasta kolme kuu äritulud ulatusid 40 mln
euroni kasvades aastaga 13%. Tegevuskulud kasvasid 7%
ulatudes 19 mln euroni. Grupi kolme kuu tegevuskasum enne
põhivara kulumit moodustas 20 mln eurot, kasvades aastaga
19%. Kulumieelse kasumi marginaal oli 51%. Grupi kulum
kasvas 2002. aasta sama perioodiga võrreldes 3%.
Finantstulud ületasid -kulusid 0,2 mln euro võrra. EMT
grupi kasum enne maksustamist kasvas aastaga 27% ulatudes
15 mln euroni. Kuna märtsikuu kasumiaruandes on juba
kajastatud dividendidelt tasumisele kuuluv tulumaks 13
mln eurot, moodustas EMT grupi 2003. aasta kolme kuu
puhaskasum 1 mln eurot.
2003. aasta esimese kolme kuu jooksul kasvasid EMT grupi
emaettevõtja, AS EMT, kõik põhilised tululiigid, v.a.
tulud kuutasudest. Kõige kiirema kasvuga on jätkuvalt
tulud ettemaksega kõnekaartidest ja SMS-idest ning
andmesidest. EMT klientide poolt saadetavate SMS-ide arv
on aasta-aastalt kasvanud. Tänavu kolme kuu kokkuvõttes
olid SMS-i tulud tõusnud juba 5%-ni ettevõtte
realiseerimine netokäibest (2002. aasta kolm kuud: 4.4%).
AS-i EMT klientide arv kasvas 2003. aasta märtsi lõpuks
2002. aasta detsembriga võrreldes 3,2 tuhande võrra.
Kokku oli AS-il EMT perioodi lõpuks 430,7 tuhat klienti.
Lepinguliste klientide arv tõusis 5,5 tuhande võrra.
Ettemaksega kaardi kasutajate arv langes 2,3 tuhande
võrra. Mobiilside tihedus Eestis ületas 2002. aastal 60%
piiri. AS-i EMT turuosa ulatub ligi 50%-ni. Selle tasutal
on klientide arvu kasvu pidurdumine paratamatu. Samas on
rõõmustav klientide huvi mobiilside uute võimaluste
vastu. AS EMT on alati püüdnud olla kõige innovaatilisem
operaator Eesti turul. Esimesena tuldi välja ka GPRS
teenusega. Viimase aasta jooksul on GPRS-i kasutajate arv
ligi kuuekordistunud ja teenusest teenitavad tulud
kasvanud üle seitsme korra. AS-i EMT tulu kliendi kohta
tervikuna 2003. aasta märtsikuus oli 27,0 eurot (2002.
aasta märtsis 26,9 eurot, 2002. aasta detsembris 27,0
eurot).
Bilanss ja rahavood
Eesti Telekom grupi bilansimaht 2003. aasta märtsi lõpu
seisuga oli 297 mln eurot (detsember 2002: 284 mln
eurot). Kolme kuu jooksul on grupi põhivara vähenenud 12
mln euro võrra ja käibevara kasvanud 25 mln euro võrra.
Käibevara kasv tuleneb valdavalt raha ja raha
ekvivalentide kasvust 26 mln euro võrra. Grupil oli
märtsi lõpu seisuga pikaajalisi võlakohustusi 1 mln euro
ulatuses ja lühiajalisi võlakohustusi 1 mln euro ulatuses
(2002. aasta lõpus vastavalt 1 mln eurot ja 2 mln eurot).
Netovõlg märtsi lõpus oli -85 mln eurot ning netovõla
suhe omakapitali -34%. Grupi muud lühiajalised kohustused
kasvasid 11 mln euro võrra, sh. 20 mln euro võrra on
kasvanud maksuvõlad. Põhiosa maksuvõla kasvust moodustab
AS-i Eesti Telefon ja AS-i EMT poolt makstavatelt
dividendidelt arvestatud tulumaks.
Eesti Telekom grupi raha ja ekvivalentide jääk kasvas
2003. aasta esimese kolme kuuga 26 mln euro võrra.
Äritegevuse rahavoog oli 29 mln eurot (2002. aasta 3
kuud: 24 mln eurot). Rahavoog investeerimistegevusse on
2002. aasta sama perioodiga võrreldes oluliselt vähenenud
- 2003. aastal 2 mln eurot, 2002. aastal 5 mln eurot.
Rahavoog finantseerimisse oli 1 mln eurot (2002. aasta 3
kuud: 1 mln eurot).
Investeeringud
2003. aasta esimese kolme kuuga on Eesti Telefon grupp
investeerinud 1 mln eurot (2002. aasta 3 kuuga 2 mln
eurot). Investeeringute vähenemist on mõjutanud aasta
alguse rasked ilmastikuolud, mis on sundinud töid edasi
lükkama ja muudatused investeeringute arvestuspõhimõtetes
- mõned väiksemamahulise investeeringud klientide juures
paiknevatesse seadmetesse kantakse otse kuludesse. AS-il
Eesti Telefon oli märtsi lõpu seisuga kasutuses 460 888
põhiliini (tihedus 34,0 liini 100 elaniku kohta). Kolme
kuuga on põhiliinide arv vähenenud 4 200 võrra. Põhiliine
töötaja kohta oli märtsi lõpus 329. Digitaliseerituse
aste on tõusnud 77,4%-ni.
ADSL-i ühenduste arv tõusis 2003. aasta märtsi lõpuks 34
659-ni (2,6 ühendust 100 elaniku kohta). ADSL-i leviala
on aastaga kasvanud kolmandiku võrra, ulatudes 200
asumisse üle Eesti. Üheksale telefoniliinile kümnest on
võimalik paigaldada ADSL interneti püsiühendust.
Analüüsifirma Point-Topic 2002. aasta neljanda kvartali
ülevaates paigutatakse Eesti DSL-i tiheduse osas Ida-
Euroopas esikohale, seejuures edestab Eesti ka Lääne-
Euroopa riikidest näiteks Hollandit, Itaaliat ja
Suurbritanniat. DSL Forumi andmetel on Eesti DSL-
ühenduste absoluutarvult Ungari järel Ida-Euroopas teisel
kohal. 2002. aasta lõpus jõudsid müügile ADSL-i
stardipaketid, millega kliendid saavad endile ise ADSL-
ühenduse installeerida. Üle 75% tänavu lisandunud uutest
ADSL-ühendustest on installeeritud just stardipaketti
kasutades. AS Eesti Telefon püüab ADSL-i levikut veelgi
kiirendada, tutvustades klientidele kaugtöö võimalusi
interneti püsiühenduse kaudu.
29. detsembril 2000 sõlmisid Eesti Vabariik ja AS Eesti
Telefon kontsessioonilepingu lõpetamise lepingu, millega
reguleeritakse ettevõtja ja riigi vaheliste suhete
mõningaid aspekte kuni
1. jaanuarini 2004. Nimetatud lepinguga võttis AS Eesti
Telefon enesele kohustuse rahuldada peale
28. veebruari 2003. esitatavad telefonitaotlused 95%
juhtudel kahe nädala jooksul vastava arve tasumisest või
taotlusest ja likvideerima hiljemalt 28. veebruariks 2003
enne antud lepingu allakirjutamist laekunud taotluste
alusel tekkinud telefonitaotlejate järjekorra. Erandiks
mõlema kohustuse täitmisel on telefonitaotlused, mille
kohene rahuldamine pole võimalik AS-ist Eesti Telefon
sõltumatute objektiivsete asjaolude tõttu.
2000. aasta lõpus ootas telefoni paigaldamist 24 290
inimest. 2003. aasta veebruari lõpuks rahuldati lepingu
sõlmimisele eelnenud telefonijärjekord. Uued laekuvad
telefonitaotlused rahuldatakse 98% juhtudest kümne
tööpäeva jooksul.
AS Eesti Telefon on edukalt osalenud mitmel
riigihankekonkursil. 2002. aasta oktoobris võideti Maa-
ameti riigihankekonkurss virtuaalse privaatvõrgu
rajamiseks, mis ühendaks ameti peakontori ja 14
maakondlikku kontorit. Võrk rajati 2003. aasta
veebruaris. 2003. aasta veebruaris võideti
Kultuuriministeeriumi korraldatud konkurss raamatukogude
keskandmebaasi ja veebiraamatukogu rakenduse
majutusteenuse ostmiseks.
EMT grupp investeeris 2003. aasta esimese kolme kuuga 2
mln eurot (2002. aasta 3 kuud 3 mln eurot). Põhiosa
investeeringutest läheb jätkuvalt tugijaamade ja -võrgu
arendamisse.
11. veebruaril 2003. aastal otsustas Riigikogu väljastada
neli kolmanda põlvkonna luba tähtajaga 10 aastat. Esimese
etapina tehtaks otsepakkumine Eestis tegevusluba
omavatele mobiiltelefonivõrgu operaatoritele ühekordse
loatasuga 4 mln eurot. Teine etapp esimese etapis
väljastamata lubade avalik konkurss alghinnaga 4 mln
eurot luba. Lubade väljastamise tingimusteks on kohustus
hiljemalt seitsmendal aastal loa väljastamisest vähemalt
30 protsenti Eesti elanikkonda katva kolmanda põlvkonna
võrgu käitamine. Otsus jõustus 17. märtsil 2003. aastal.
AS EMT kui innovaatilisusele orienteeritud operaator on
kolmanda põlvkonna loa omandamisest jätkuvalt huvitatud.
Investeering loa omandamiseks on kavandatud 2003.
aastasse.
Suhted regulaatoriga
Sideamet alustas 2002. aasta novembris menetlust
mobiiltelefonivõrku kõne lõpetamise sidumistasude
alandamise osas. Sideamet analüüsis mobiiltelefonivõrgu
operaatorite sidumisteenuse tasusid ja jõudis
järeldusele, et operaatorid ei ole sidumistasude
arvutamisel lähtunud mõistlikust kasumist, nagu näeb ette
telekommunikatsiooniseadus. Sideameti hinnangul looks
sidumistasude alandamine eeldused välisriikidest Eestisse
tehtavate kõnede kvaliteedi paranemisele ja hilisemale
jaehinna langusele. 31. jaanuaril 2003 teatas AS EMT
otsusest alandada 1. märtsist 2003 kõne lõpetamise
sidumistasu määr 0,19 eurole minuti kohta praeguselt 0,20
eurolt ja allahindlusega tasu määr 0,176 eurole minuti
kohta praeguselt 0,178 eurolt.
Kogu 2002. aasta jooksul jätkus AS-i Eesti Telefon
kohtumenetlus Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet tegi
24. aprillil 2001 AS-ile Eesti Telefon konkurentsiseaduse
alusel ettekirjutuse mitte rakendada oma võrgus ühtsele
võrgusisesele kõneteenusele minutihinda 2,2 euro senti
normaalajal, 1,8 euro senti soodusajal ja 0,9 euro senti
öösel. Konkurentsiamet kohustas AS-i Eesti Telefon
rakendama alates
1. aprillist 2001 kehtestatud tariifidest madalamat
hinda.
AS-i Eesti Telefon seisukoht on, et võrgusisese kõne
baashind vahemikus 0,9-2,2 euro senti on kulupõhine.
Seetõttu ei nõustunud AS Eesti Telefon Konkurentsiameti
ettekirjutusega ja vaidlustas 23. mail 2001 ettekirjutuse
kohtus. AS Eesti Telefon võitis esimese ja teise astme
kohtutes, kuid Konkurentsiamet kaebas otsuse edasi
Riigikohtusse, kes tühistas 18. detsembril 2002 varasemad
kohtuotsused ning saatis asja uueks läbivaatamiseks
halduskohtule (esimese astme kohus). Riigikohus leidis
oma otsuses, et Konkurentsiameti ettekirjutus võrgusisese
kõneteenuse minutihinna osas on puudulik ning antud
küsimuses pole võimalik lõplikku seisukohta võtta, kuna
esimese ja teise astme kohtud pole hinnanud kõiki
tõendeid. Riigikohus leidis, et uuel läbivaatamisel tuleb
halduskohtul asja õigeks lahendamiseks menetlusse kaasata
Sideamet.
Aktsionäride üldkoosolek
AS-i Eesti Telekom aktsionäride korraline üldkoosolek
toimub 22. mail 2003. aastal algusega kell 13.00
Vanalinnastuudios (Sakala 3, Tallinn). 2002.
majandusaasta aruande ning üldkoosoleku
otsuseprojektidega saab tutvuda alates 29. aprillist
2003. aastal interneti aadressil: <a href='http://www.telekom.ee' target='_blank'>http://www.telekom.ee</a>
ja Eesti Telekomis aadressil Roosikrantsi 2, Tallinn
tööpäeviti kell 10.00-14.00. Üldkoosolekuga seonduvaid
küsimusi võib esitada telefonil 6 311 212 või meilida
aadressil mailbox@telekom.ee.
AS EESTI TELEKOM JA TÜTARETTEVÕTJAD
KASUMIARUANNE
Finantsaruanded on koostatud tuhandetes eurodes (EUR)
3 kuud 3 kuud 2002
31. 31. märts Korrigeer
märts 2002 itud
2003 Korrigeerit
ud
Äritulud
Müügitulu 70 408 66 603 285 513
Muud äritulud 302 425 5 863
Äritulud kokku 70 710 67 028 291 376
Tegevuskulud
Valmis- ja 49 60 55
lõpetamata toodangu
varude jääkide
muutus
Kapitaliseeritud 137 112 4 179
väljaminekud oma
tarbeks põhivara
valmistamisel
Toore, materjal, (21 284) (20 112) (96 107)
kaubad ja teenused
Mitmesugused (6 535) (6 296) (27 792)
tegevuskulud
Tööjõukulud (8 168) (7 846) (32 787)
Muud ärikulud (408) (554) (2 735)
Tegevuskulud kokku (36 209) (34 636) (155 187)
Ärikasum enne 34 501 32 392 136 189
põhivara kulumit
Kulum (14 600) (16 392) (63 941)
Ärikasum 19 901 16 000 72 248
Finantstulud / (47) (141) (329)
(kulud) tütar- ja
sidusettevõtjate
aktsiatelt ja
osadelt
Muud finantstulud / 527 158 411
(kulud), neto
Kasum enne 20 381 16 017 72 330
tulumaksustamist
Dividendide tulumaks (17 883) - (5 835)
Perioodi puhaskasum 2 498 16 017 66 495
Tulu aktsia kohta
Baastulu aktsia 0.02 0.12 0.48
kohta (eurodes)
Lahustatud tulu 0.02 0.12 0.48
aktsia kohta
(eurodes)
AS EESTI TELEKOM JA TÜTARETTEVÕTJAD
BILANSS
Finantsaruanded on koostatud tuhandetes eurodes (EUR)
31. 31. dets 31.
märts 2002 märts
2003 2002
AKTIVA
Põhivara
Maa, ehitised ja 159 309 170 879 183 350
seadmed
Firmaväärtus 162 236 790
Litsentsid, patendid ja 2 206 2 483 2 154
kaubamärgid
Tütar- ja 1 404 1 451 1 005
sidusettevõtjate
aktsiad ja osad
Portfelliinvesteeringud 173 173 176
Mitmesugused 129 130 369
pikaajalised nõuded
Põhivara kokku 163 383 175 352 187 844
Käibevara
Varud 6 459 5 971 7 229
Nõuded ostjate vastu 26 942 27 504 28 214
Muud lühiajalised 12 124 13 483 9 811
nõuded
Raha ja raha 87 732 61 549 48 429
ekvivalendid
Käibevara kokku 133 257 108 507 93 683
AKTIVA KOKKU 296 640 283 859 281 527
OMAKAPITAL JA
KOHUSTUSED
Omakapital
Aktsiakapital 87 804 87 804 87 804
Reservid 28 591 28 591 28 591
Realiseerimata (3) (2) -
kursivahed
Eelmiste perioodide 132 870 66 375 114 668
jaotamata kasum
Perioodi puhaskasum 2 498 66 495 16 017
Omakapital kokku 251 760 249 263 247 080
Pikaajalised kohustused
Intressikandvad laenud 1 258 1 263 2 414
ja võlakohustused
Lühiajalised kohustused
Võlad tarnijatele 7 970 15 648 10 547
Muud lühiajalised võlad 11 472 12 536 11 375
Maksuvõlad 21 954 1 825 3 708
Intressikandvad laenud 1 430 2 282 5 577
ja võlakohustused
Lühiajalised eraldised 796 1 042 826
Lühiajalised kohustused 43 622 33 333 32 033
kokku
OMAKAPITAL JA 296 640 283 859 281 527
KOHUSTUSED KOKKU
AS EESTI TELEKOM JA TÜTARETTEVÕTJAD
RAHAVOOGUDE ARUANNE
Finantsaruanded on koostatud tuhandetes eurodes (EUR)
3 kuud 3 kuud
31. 31. märts
märts 2002
2003 Korrigeer
itud
Rahavood äritegevusest
Ärikasum 19 901 16 000
Korrigeerimised:
Põhivara kulum 14 600 16 392
(Kasum) / kahjum põhivara (54) 158
müügist ja mahakandmisest
Rahavood äritegevusest enne 34 447 32 550
käibekapitali muutusi
Äritegevusega seotud nõuete ja 1 877 (3 219)
ettemaksete muutus
Varude muutus (487) (512)
Äritegevusega seotud kohustuste (6 759) (4 708)
ja ettemaksete muutus
Rahavood äritegevusest 29 078 24 111
Makstud intressid (15) (95)
Rahavood äritegevusest kokku 29 063 24 016
Rahavood
investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetus (2 736) (5 101)
Litsentside soetus (25) (42)
Materiaalse ja immateriaalse 118 493
põhivara müük
Antud laenud (14) (3)
Antud laenude tagasimaksed 2 1
Saadud intressid 630 140
Rahavood (2 025) (4 512)
investeerimistegevusest kokku
Rahavood
finantseerimistegevusest
Emiteeritud konverteeritavad - 2
pikaajalised võlakirjad
Saadud mittekonverteeritavad 15 40
pikaajalised kohustused
Mittekonverteeritavate (128) (114)
pikaajaliste kohustuste
tagasimaksed
Pikaajaliste laenude (744) (744)
tagasimaksed
Rahavood finantstegevusest (857) (816)
kokku
Raha ja ekvivalentide 26 181 18 688
suurenemine
Raha ja raha ekvivalendid aasta 61 549 29 669
alguses
Valuutakursi muutuste mõju 2 72
Raha ja raha ekvivalendid 87 732 48 429
perioodi lõpus
Hille Võrk
Finantsjuht
6 272 460
Sisukaart