AS VIISNURK

TEADE

17.02.1998

 

AS VIISNURK TEGEVUSARUANNE

 

Olulisemad sündmused ja suuremad investeeringud

 

1997. aastal töötas AS Viisnurk edukalt, ületades kõik kavandatud 

juhtnäitajad.  Koguinvesteeringute mahuks kujunes 13,9 miljonit krooni. 

Suusavabrikus investeeriti tehnoloogia uuendamiseks ja tootmisrajatiste 

parandamiseks 4,4 miljonit krooni ning mööblivabrikus peamiselt 

liimpuidujaoskonna seadmestuse lõpetamiseks 1,9 miljonit krooni. 

Puitkiudplaadivabrikus investeeriti tootmisseadmete tehniliseks täiendamiseks 

2,1 miljonit krooni. Muudest investeeringutest olid kesksemad soojustrasside 

väljaehitamine 3,2 miljoni krooni ja katlamaja energiasüsteemide uuendamine 

1,1 miljoni krooni eest.

 

Lisaks kasutati 369,8 tuhat krooni  ettevõtte varade kaitseks ja turvalisuse 

tõstmiseks ning 401,3 tuhat krooni töötajate koolituseks.

 

1997.  aastal  laiendati kahel korral AS Viisnurga aktsiakapitali. 11. 

aprillil emiteeriti

suunatud emissiooni teel 7100 aktsiat ning 12. - 26. maini toimunud avaliku 

emissiooni kaudu emiteeriti 90 000 aktsiat. AS Viisnurga aktsiakapital kasvas 

nimetatud emissioonide tulemusel 6 338 600 kroonini ning omakapital 11 771 

000 krooni.

 

5. juunist 1997. aastast on AS Viisnurga aktsiad noteeritud Tallinna 

Väärtpaberibörsi lisanimekirjas. Nii aktsiaemissioonid kui ka noteeringu 

börsil korraldas AS Hansa Investeeringud.

 

20. novembril 1997. aastal kinnitas Pärnu Linnavolikogu AS Viisnurga 

kasutuses oleva territooriumide detailplaneeringu.

 

8. detsembril 1997. aastal registreeriti OÜ Ülejõe Soojusvõrk osakapitaliga 6 

810 600 krooni, millest 50,7 % omandas AS Viisnurk peaasjalikult 

mitterahaliste sisssemaksete, olemasolevate ja vastrajatud soojustrasside 

eest.

 

Majandusministeeriumi korraldatud konkursil .PHARE projekt Eesti firmade 

konkurentsivõime tõstmiseks välisturgudel. jõudis AS Viisnurk kolme parema 

hulka, kes hakkavad välja töötama  ja juurutama ettevõtte kvaliteedisüsteemi.

 

ASi Viisnurk teenindab Hansapank ning krediteerib lisaks ka Eesti 

Investeerimispank.

 

 

Turumuutused ja uued tooted

 

1997. aastal jagunes ASi Viisnurk toodangu realisatsioon  tootmisüksuste 

kaupa järgmiselt:

 

suusavabrik				46,15%

kiudplaadivabrik			28,23%

mööblivabrik				20,80%

soojusenergia müük			 3,22%

plastmasstoodete jaoskond		 0,64%

muu					 0,96%

 

Kogu realisatsioonist moodustas eksport 76,7%.

 

Suusavabrik

 

ASi Viisnurk suusavabrik on toodetavate suuskade arvult Austria firma Fischer 

järel teisel kohal maailmas. Euroopas on Viisnurga koguseline turuosa üle 20% 

ja Ameerika mandril ligi 20 %. Uueks oluliseks koostööpartnerks sai 1997. 

aastal Atomic Austria GmbH.

 

Tootenomenklatuuris suurenes keerukamate artiklite, nagu cap-suusad, 

taljessuusad, plastikkandiga suusad jmt., osatähtsus. Tehnoloogiliselt 

paranesid nii geomeetrilised parameetrid kui ka viimistlus.

 

Suuskade  toetuskaupade vahenduse rahaline maht kasvas üle kahe korra. 

Lisandus inline-rulluiskude Oxygen vahendus, ühtlustamaks turundustöö 

aastakoormust Eestis.

 

Suuskade turustuses oli 1997. aastal  ekspordi osakaal 85,9%.

 

Kiudplaadivabrik

 

Kiudplaadivabriku toodete mahuline osa Euroopa pehmete kiudplaaditootjate 

hulgas moodustas 3 - 4 %. Stabiilsed turustuskanalid on leitud 

ISOPLAAT-toodetele ning tänu ehitustegevuse elavnemisele kasvas nende 

siseturuosa 27 %-ni.

 

ISOTEX toodete turustamine oli Eestis plaanikohane, kuid Soomes seoses 

turustusskeemi ja maaletooja muutumisega 35 % plaanitust madalam.

 

Kiudplaadivabriku põhiliin saavutas töös stabiilse tõusu. 1997. aastal 

valmistati plaate mahuliselt 15,7% rohkem kui 1996. aastal. Toodete 

nomenklatuuri muutmise ja hea turundustegevuse tulemusena kujunes eelmise 

aastaga võrreldes mahuühiku hinnatõusuks 14,7%.

 

Kiudplaatidest läks 1997. aastal eksporti 68,4%.

 

Mööblivabrik

 

Mööblivabriku realisatsiooni maht oli 1997. aastal 41,7 miljonit krooni ja 

kasv 1996. aastaga võrreldes 50,62%. Seda võimaldasid tootmise käivitamine 

liimpuitkilpide jaoskonnas ning turunõudluse paindlik järgimine materjalide 

kasutusel.

 

Mööblivabriku toodang jaotub materjalide lõikes järgmiselt:

 

kase massiivtislerikilp				45,5%

männi massiivpuit				24,3%

fassaadiosad männi massiivpuidust,

laastplaadist naturaalspooni või

melamiiniga pealistatud korpused		30,2%

 

Võrreldes 1996. aastaga vähenes laastplaadi baasil toodete osatähtsus 18,5%. 

Tootmisse juurutati uued magamistoakomplektid GITTE, LENE ja  CARO. Laiendati 

mööblisarja BJÖRKNÄS ning tootmisvalmis sai projekt .66..

 

 

Mööbli turustuses oli 1997. aastal ekspordi osakaal 85,82%.

 

Soojusenergia tootmine

 

Tingituna 1997. aasta keskmisest soojemast temperatuurist müüdi 

soojusenergiat elanikkonnale 6,45 miljoni krooni eest ehk 3,4% vähem kui 

1996. aastal. Eeldused soojusenergia müügi kasvuks annab võrguettevõtte 

moodustamine ja energiaseaduse vastuvõtmine Riigikogus.

 

1997. aastal põletati küttemasuuti 778 tonni ehk 40,5% 1996. aasta vastavast 

kogusest. Hakkepuitu põletati 61 968 tihumeetrit ehk 5,6% rohkem kui 1996. 

aastal.

 

1997. aasta realisatsioon elanikkonnale ja teistele tarbijatele moodustas 

24,5 % soojusenergia kogutoodangust.

 

 

Olulisemad majanduslikud näitarvud ja majandustulemuste võrdlus

 

AS Viisnurk 1997. aasta esialgses eelarves oli ettevõtte realiseerimise 

netokäibeks planeeritud 185 miljonit ja puhaskasumiks 10 miljonit krooni. 

Aasta jooksul tõsteti netokäibeplaani 190 miljoni kroonini ning puhaskasumi 

prognoosi 14 miljoni kroonini.  

ASi Viisnurk 1997. aasta realiseerimise netokäive oli 200,6 miljonit ja 

puhaskasum 14,6 miljonit krooni. Positiivse majandustulemusega lõpetasid kõik 

tootmisüksused. Esialgsest arvestusest oluliselt paremad majandustulemused 

tagas ettevõtte puhasrentaabluse tõus 7,35%-ni (1996. aastal oli 

puhasrentaablus 5,3%).

 

Rentaabluse tõusu peapõhjusteks olid:

 

· eduka müügitegevusega saavutatud hinnatõus välisturgudel,

· palgasüsteemi rakendamisest tulenenud tööviljakuse kasv,

· põhimaterjalide õnnestunud hankepoliitika.

 

AS Viisnurga bilansimaht kasvas 1997. aastal 144,2 miljoni kroonini ehk 

23,5%. Paranesid kõik olulisemad finantssuhtarvud:

							1996		1997

 

· lühiajalise võlgnevuse kattekordaja		        1,58		1,79

· likviidsuskordaja					0,85		0,97

· võlakordaja (%)					63,3		52,0

· koguaktivate tootlus (%)				7,0		10,1

· omakapitali tootlus (%)				19,0		21,1

· tulu aktsia kohta (kr)				15		25

 

AS Viisnurga aktsia sulgemishind Tallinna Väärtpaberibörsil oli 31. detsembri 

1997. aasta seisuga 179 krooni. See teeb aktsia hinna ja tulu suhtarvuks 

(P/E) 7,16. Aktsia raamatupidamisväärtus oli 1997. aasta lõpul 109,2 krooni.

 

 

Tulevikukavad

 

ASi Viisnurk kaks tootmisüksust - suusa- ja kiudplaadivabrik - töötavad 

mahulise maksimumi lähedal. Nende kasv saab tulevikus võimalikuks 

kvalitatiivsete ja tootestruktuursete muudatuste kaudu. Installeeritud 

võimsuse seisukohalt on suurim arengupotentsiaal mööblivabrikul - 2,5 - 3 

korda, võrreldes 1997. aasta tasemega.

 

ASi Viisnurk strateegilised tegevuskavad järgmisteks perioodideks on:

 

1.  Töötada läbi laiendamisideed ning kirjeldada perspektiivsemaid äriplaani 

vormis.

2.  Töötada läbi ärikeskkonna eeliste optimaalsed kasutamismeetodid ning 

kirjeldada otstarbekamaid äriplaani vormis.

3.  Töötada välja laiendamiseesmärkidega kooskõlas olevad arengustrateegiad.

4.  Töötada välja ja rakendada kvaliteedijuhtimise süsteem.

5.  Tõsta ettevõtte efektiivsust.

 

Suusavabrik

 

Suusavabrikus vajab eeskätt konkretiseerimist juhtimisstruktuur, mille käigus 

tuleb täpsustada marketingi- ja tootmisdivisjoni ülesanded ning parandada 

kvaliteedijuhtimist. Vabrikusiseses majandusarvestuses tuleb kiiremaks ja 

täpsemaks analüüsiks kasutada programmi SCALA võimalusi ning 

finantsjuhtimissüsteemis rakendada kontrollingut.

 

Tootevalikut on vaja laiendada cap-konstruktsioonis ja turistiklassi 

taljessuuskadega, ühtlasi juurutada tootmisse kärgkiilu ja plastküljega 44-mm 

võistlussuusad. 

 

Tehnoloogiliselt tuleb töötlemistäpsuse ja tootlikkuse suurendamiseks lasta 

käiku nn CNC töötlemiskeskus suusa keskkiilude valmistamiseks, 

plastmaterjalide kasutusefektiivsuse tõstmiseks panna tööle duubeldusliin. 

Jätkama peab suusapresside rekonstrueerimist ning ühtlasi valmistama 

testseadmed suuskade geomeetria ja omaduste kontrollimiseks erinevatel 

rajaoludel. Samuti tuleb teha hoonete remonti ja püstitada vajalikud 

juurdeehitused.

 

Mööblivabrik

 

Mööblivabriku peamiseks eesmärgiks on saavutada tootmismahu ja realisatsiooni 

65%-line tõus 70 miljoni kroonini. Seejuures on esmatähtis likviidsuse 

tõstmine tegevusvarude vähendamise, kreditoorse ja debitoorse võlgnevuse 

suhte parandamise ning kliendisuhete edendamisega.

 

Eriti oluline on mööblivabriku efektiivsuse ja tööviljakuse tõstmine. Sel 

eesmärgil tuleb kasutada tootmisprotsessi planeerimise ja juhtimise 

ajakohaseid võimalusi, optimeerida tootenomenklatuur ja tööühikute suurused 

ning tõsta keskastme juhtide kvalifikatsiooni.

 

Marketingidivisjoni ülesandeks on laiendada turukaarti ja võita juurde 

kliente. Oluliselt peab kasvama omatoodete osatähtsus ja müük lähiturgudel, 

eriti Eestis. Liimpuitkilbi turustamiseks tuleb leida sobivad partnerid.

 

Keeruliste ja profiilsete mööblikomponentide töötlemiseks tuleb 

tootmistehnoloogiasse juurutada programmjuhtimisega töötlemiskeskus. 

Tööviljakuse tõstmiseks liimkilbijaoskonnas 

on vaja sidustada positsioonipingid liiniahelatesse. Valmistoodangu laos 

tuleb korrusriiulitel baseeruva skeemi juurutamisega tõsta 

kasutuskoefitsenti.

 

 

Kiudplaadivabrik

 

Kiudplaadivabrik peab säilitama saavutatud töörütmi põhiliinil. 

ISOTEX-toodete jaoskonnas laiendatakse valmistoodete ladustamisvõimalusi, mis 

omakorda suurendab vääristusliini töö efektiivsust.

 

Kiudplaadivabriku müügipoliitika 1998. aastaks on rajatud järgmistele 

põhimõtetele:

 

1.  Suurendada omatoodete müüki Eestis ja teistes Balti riikides.

2.  Tasakaalukalt optimeerida müüki vähemperspektiivsetes regioonides.

3.  Suurendada ISOTEX siseviimistlusplaatide müüki Soomes, hõivates 

minimaalselt 50% sealsest turust.

4.  Alustada müügitegevust Ukraina turul.

5.  Soodsama majanduskeskkonna tekkimisel alustada müüki Venemaale.

 

Toodete struktuuri seisukohalt on olulisim põhimõte valmistada maksimaalselt 

ratsionaalses valikus põhitooteid, nagu tuuletõkke- ja põrandaplaat, ISOTEX 

siseviimistlusplaat ja standardplaat.

 

Soojusenergia

 

Soojusenergia tootmisel on eesmärgiks saada keskkonnasõbralikult 100% soojust 

kohalikust kütusest, tagades ühtlasi soojuse hinna konkurentsivõime 

kütteturul. Samas tuleb teha investeeringuid hakkekatelde töökindluse 

tagamiseks ning hakketootmistehnoloogia täiustamiseks.

 

1998. aastal on eelarves kavandatud ettevõtte realiseerimise netokäibeks 226 

miljonit krooni ja puhaskasumiks 18 miljonit krooni.

 

 

Informatsioon

 

1997. aastal maksti AS Viisnurk juhatuse liikmetele töötasudena välja 2 

miljonit 124 tuhat krooni. Ettevõtte aasta palgafond oli 36 miljonit 618,6 

tuhat krooni. Aasta keskmine töötajate arv oli 812 inimest. Arengu- ja 

uurimisväljaminekuid oli 1997. aastal 125,2 tuhande krooni eest ning 1998. 

aastaks planeeritakse analoogseid väljaminekuid 200 tuhande krooni eest.

 

AS Viisnurk juhatuse liikmetele kuulus 31. detsembri 1997. aasta seisuga 

kokku 27 770 ettevõtte aktsiat, mis jaotusid järgmiselt:

 

Meelis Kukk		 16 898

Jüri Rokk		  6 230

Toivo Kuldmäe		  3 132

Toomas Matvere		  1 936

Alari Akermann		  1 554

Andrus Aljas		     20

 

Üle 5%-line osalus ASis Viisnurk:

 

VN Holding AS				 390 040 aktsiat ehk 61,534%

Customers Bank Bermuda Guernseyl Ltd	  45 500 aktsiat ehk   7,178%

 

 

Andrus Aljas

Finantsdirektor