AS KALEV

TEGEVUSARUANNE

29.06.1999

 

JUHATUSE TEGEVUSARUANNE 1998.MAJANDUSAASTA KOHTA

 

ÜLDANDMED

AS KALEV

Aadress: Pärnu mnt.139

Aktsiakapital  78 775 000 krooni

Aktsiad     7 877 500 'a 10 krooni

Töötajate keskmine arv 1998.a. 892.

 

AKTSIONÄRID

 

Aktsionär                                    Osalus(%)

Seisuga 01.01.1999

Epeks AS                                     29,51

Hansapank                                    23,73*

Hüvitusfond                                  10,29

Eesti Forekspank                              8,54*

Eesti šhispanga AS Treasury                   7,53

Kokku                                        79,60

Väikeaktsionärid                             20,40

 

Seisuga 14.04.1999

Epeks AS                                     29,51

Hansapank                                    23,58*

Hüvitusfond                                  10,29

Optiva Pank                                   8,53*

Eesti Ühispank AS                             7,54

Kokku                                        79,45

Väikeaktsionärid                             20,55

* hääleõigust kasutab AS Talinvest

 

JUHTIMINE

Nõukogu

Ants Laos, nõukogu esimees alates 22.04.1998

Oliver Kruuda, nõukogu liige

Tiit Kõuhkna, nõukogu liige

Jaak Roosipuu, nõukogu liige

Priit Kotkas, nõukogu liige alates 29.05.1998

Märt  Vooglaid, nõukogu esimees kuni 22.04.1998 ja  liige

kuni 29.05.1998

 

Juhatus

Tõnis Allik, juhataja

Jaak Uus, juhatuse liige kuni 25.03.1999

 

Tegevjuhtkond

Boris Oks, arendusdirektor

Ragner Simson, turundusdirektor

Peeter Vaaks, ostudirektor

Tõnu Kaarelson, personalidirektor

Natalja Zaparoztseva, peakontroller

AS  Kalev juhtkonnale maksti töötasusid 1998.aastal 3 359

866 krooni

 

TKT Oš Bogatõr

Juht Ludmilla Mironova

 

AS TÕarodeika

Juhatus:

Boris Oks, juhatuse esimees

Rein Kaseleht, juhatuse liige

Juri DergatÕov, juhatuse liige

 

NåUKOGU, JUHATUSE JA TEGEVJUHTKONNA LIIKMETE OSALUS AS-is

KALEV

Ants Laos      osalus puudub

Tiit Kõuhkna   19,89%     (läbi  AS-i Epeks,  50%  AS  K-

               Halduse s.h.

                         Toomas    ja   Tarmo   Kõuhknale

                    kuuluvad aktsiad)

Oliver  Kruuda        11,92%     (läbi  AS-i  Epeks,  OKR

Äriteenus)

Jaak Roosipuu       osalus puudub

Priit Kotkas        osalus puudub

Juhatuse  liikmetel  ja direktoritel osalus  AS-is  Kalev

puudub

 

Olulisemad sündmused

* Nõukogu esimehe vahetumine

* Nõukogu liikme vahetumine

* TVB lisanimekirjas noteerimine

* Osaluse müük Vilniaus Pergales

 

Majandustulemused

AS  Kalev  konsolideeritud käive1998 aastal oli 433,4 mln

krooni    (langus    võrreldes    1997.aastaga    0,64%).

Realisatsioonimaht  oli  12 754 tonni  (langus  võrreldes

1997.aastaga  11,6%). Tavaliselt on  ettevõtte  eripäraks

tootmis-  ja realisatsioonimahtude kasv II poolaastal  ja

eriti IV kvartalis. 1998.aastal tõusis AS-i Kalev müük  I

poolaastal  võrreldes 1997.a. I poolaastaga  koguseliselt

26,7% e. 1522 tonni, sellest ekspordi arvel 53,3% e. 1456

tonni.  II  poolaastal langes müük võrreldes  1997.a.  II

poolaastaga  37% e. 3198 tonni. Langus ekspordi arvel oli

60% e. 3037 tonni  s.h. Venemaa  turu arvel 2772 tonni.

Kogutoodangust  moodustas  Õokolaadikondiiter  53%   ning

suhkrukondiiter 47%. Konsolideeritud kahjum oli 73,4  mln

krooni.

 

 

1998.aastaks   püstitatud  peamised  eesmärgid   lähtusid

edukast  1997 a. ning olid ambitsioonikad nii  käibe  kui

kasumi  kasvu  osas. Oluline tähtsus peamiste  eesmärkide

täitmisel  oli  sidus-  ja  tütarettevõtete  käivitamisel

Venemaal  (  Bogatõr,  Tsharodeika)  ning  müügiesinduste

edukal  käivitamisel Ukrainas ning Leedus.  Ka  ettevõtte

organisatsiooni    ja   juhtimise   vastavusse    viimine

kavandatud   äristrateegiaga   (   kontsern,   erinevates

riikides   paiknevad   tootjad-kasumikeskused    )    oli

kavandatud 1998 aastaks.

 

Viimaste  edukate aastate reas kujunes 1998  a.  valusaks

tagasilöögiks  -  ettevõtte kahjum oli 73,4  mln  krooni.

Põhjuste  analüüsimisel on selge, et oluline  osa  selles

oli  puhkenud majanduskriisil (esimesel poolaastal teenis

ettevõtte  konsolideeritud kasumit 4,4 mln krooni),  kuid

peab    ka    tunnistama,   et   püstitatud    eesmärkide

ambitsioonikus  ja  keerukus ei arvestanud  ettevõtte  ja

juhtkonna reaalseid võimalusi.

 

Tootmine idaturgudel

Strateegiliselt  Kalevile  vajaliku  ja  õige   suuna   -

tootmise arendamine idaturgudel - tulemuslikkus oli  1998

a.  ebarahuldav.  Kahe  väikese tehase-tsehhi  (  mõlemas

sisuliselt   üks  kaasaegne  tootmisliin  )   äritegevuse

nullist   käivitamine   osutus  võõras   kultuuri-   ning

turukeskonnas      planeerimatult     koormavaks      nii

juhtimislikust      kui      finantsilisest      küljest.

Majanduslanguse   ja   rubla  devalveerimise   tulemusena

kandsid   ettevõtted   suuri   finantskahjusid,    mitmed

täiendavad   tootearendusprojektid  ei  andnud   soovitud

tulemusi. Täna on mõlemad tehased võimelised küll kulusid

katma  kuid  täiendavate tulude teenimine Kalevile  nõuab

lisainvesteeringuid.

1998.a.  müüs  AS  Kalev osaluse AS-is Vilniaus  Pergale.

Esialgsele tegevuskavale vastavalt osalust suurendada  ei

õnnestunud ning 26% aktsiapakist ei võimaldanud  soovitud

ja   vajalikul   määral   Vilniaus   Pergale   juhtimises

osalemist.  Leedu  investeeringust  loobumine  oli  üheks

põhjuseks,     miks     jäi     realiseerimata      ühise

müügiorganisatsiooni  ja turustustegevuse  loomise  plaan

Leedus.

 

Turud ja müük

1998.aastal   kasutas   AS  Kalev  vabakaubanduslepingute

sõlmimisel  tekkinud  soodsamaid võimalusi  oma  toodangu

turustamisel  Läti, Leedu ja Ukraina turgudel.  Ettevõtte

tegevust antud turgudel 1998.aastal võib hinnata edukaks.

Aktiivse  müügi ja distributsiooni parandamise tulemusena

kasvas  Läti ja Leedu Vabariigis Kalevi turuosa vastavalt

5%   ja   2,5%-ni.   Leedu  turul  jäi   tulemus   siiski

planeeritust   kehvemaks,  kuna  eesmärkide  püstitamisel

olime arvestanud ühistegevusega Vilniaus Pergalega.

Ukraina  majanduses toimusid 1998.aastal suured muutused.

Kohaliku    valuuta    devalveerimise    ning     Venemaa

majanduskriisi  mõjude tulemusena kindlustasid  kohalikud

tootjad  alates  1998 a. sügisest oma  positsioone  turul

kasutades   ära   odavnenud  tooraine.   Tulemuseks   oli

toiduainete    impordi    oluline    vähenemine    teisel

poolaastal.    Vaatamata   müügimahu   langusele   teisel

poolaastal  õnnestus  Kalevil  1998.aastal  oma  kohaliku

müügistruktuuri  kaudu  kinnistada  kohalolekut   Ukraina

turul.   Tollistatistika  järgi  oli  Kalev  1999   aasta

alguses  suurimaks kondiitritoodete importööriks  riigis.

Ukraina suhteliselt head müügitulemust vähendas oluliselt

grivna devalveerimisest saadud finantskahju.

Vene  turg andis Kalevile olulisima tagasilöögi, mis  sai

alguse   tollimäärade  karmistumisest   suhkrukondiitrile

aasta alguses ning lõppes turu kokkuvarisemisega sügisel.

Müük  tervikuna langes Vene turul võrreldes  1997.aastaga

43%.  Käesoleval  aastal  Kalev  tuludega  Venemaalt   ei

arvesta   kuna   tollide  tõttu  on   ettevõtte   toodang

hinnakonkurentsist väljas.

Turuosa   suurendamine  Eestis  Kalevil  ei   õnnestunud.

Majanduslangusest   tingituna   on   inimeste    ostujõud

märgatavalt   vähenenud,   mille   tulemusena    suureneb

lühiajaliselt   juhuslike   odavate   tootepartiide    ja

bränditute  toodete osakaal. Lähtuvalt  maailmapraktikast

on   selline   tendents   iseloomulik   kõigile   langeva

majandusega   riikidele.  Samas  näitab  statistika,   et

selline turukonjunktuur pole pikaajaline ning suhteliselt

lühikese  perioodi jooksul pöördub tarbija tagasi  tuntud

ja proovitud bränditoodete juurde.

 

 

Marketing ja tootearendus

1997.    a.    lõpus   lahutati   marketingi   funktsioon

juhtimislikult  müügist eesmärgiga tõhustada  brandi-  ja

tootearendust  kogu  loodavas  kontsernis.  1998  a.  töö

tulemuseks on küllaltki selge arengukava valmimine selles

valdkonnas,  mis paneb aluse Kalevi lähiaastate  arengule

ning mille peamiseks eesmärgiks on turuliidri positsiooni

kindlustamine  Eestis ning Kalevi toodangu  ekspordivõime

tõstmine.   Eduka  pilootprojektina  saab   ära   märkida

šokolaadibrändi  õKalev"  turuletoomise,   mis   saavutas

mahuliselt     Eesti     turul     1998.aasta      lõpuks

šokolaaditahvlite  segmendis teise  positsiooni.  Esimese

noortele suunatud tootega  õJeti" sisenes Kalev  uude  ja

konkurentsitihedasse tootesegmenti.

Kalev kulutas 1998 a. tootearendusele 3,6 mln krooni.

 

Investeeringud

Investeeringute kogumaht 1998.aastal oli 20,5 mln krooni.

Strateegilisema iseloomuga investeeringuid tootmisesse ei

tehtud.   Lähiaastate   äritegevuse   arendamiseks   ning

tootmise  euronõuetega vastavusse viimiseks on  vajalikud

suhteliselt mahukad investeeringud.

 

 

PåHILISED TEGEVUSSUUNAD 1999.AASTAKS

 

Ettevõte    keskendub   lähiperioodil   oma    tegevusses

stabiilsemale   Balti   turule   ning   otsib   võimalusi

Skandinaavia  turgudele  sisenemiseks.  Ettevõte   jätkab

tegevust  Ukraina turul, kuid tingimustel, mis vähendavad

valuutariske antud turgudel.

 

Põhitähelepanu    pööratakse    tootearendusele,     s.h.

investeeringutele   toote  konkurentsivõime   tõstmiseks.

Majandus-   ja   konkurentsisituatsioon  idaturgudel   on

vähendanud Kalevi  tänaste toodete konkurentsivõimet.

 

Kalevi edasise arengu huvides on elujõulise partneri  või

tütarettevõtte    omamine    idaturgudel.    Olemasolevad

tütarettevõtted   Venemaal  vajavad  lisa   finants-   ja

juhtimisressurssi, mis Kalevil puudub.  AS  Kalev  kaalub

praegustest   tütar-   ja   sidusettevõttest    loobumise

võimalust  ning tekkivate vabade vahendite ning võimsuste

paigutamist juba edukalt töötavasse ettevõttesse.

 

 

Tõnis Allik

Juhataja

 

 

Tiina Altmets

Infojuht

6508711