AS Kalev             19.10.2005.        Börsiteade



Investorite liit heidab AS Kalevile halba varju



Täna, s.o. 19.10.2005 ajalehes Äripäev ilmunud artiklid

”Investorite liit tahab anda Kalevi tehingud politseisse” ja

”Väikeaktsionäriga peab arvestama” heidavad põhjendamatult

halba varju AS-ile Kalev, kahjustades avalikkuse silmis

ettevõtja mainet.



ASi Kalev õigusteeninduse juht Allan Viirma sõnul jääb

arusaamatuks, mis on Investorite liidu ASi Kalev vastase

tegevuse tegelik eesmärk. ”Investorite liidu süüdistused ei

põhine ühelgi dokumendil ega aruandel, vaid paraku ainult

ajakirjanduses avaldatud spekulatsioonidel,” ütles Allan

Viirma. Tema hinnangul liidu selline vastutustundetu tegevus

pigem kahjustab kui kaitseb aktsionäride huve. Vajab

rõhutamist, et AS Kalev tegutseb mitte asjassepuutumatu

Investorite liidu, vaid oma aktsionäride huvides.



”Põhjendamatu on artiklis esitatud väide, et Pärnu mnt 139

paikneva kinnistu mõttelise osa müük 2003 aastal oli ASile

Kalev kahjulik tehing. Väide, et kinnistu mõttelise osa ja

hoone tegelik väärtus on müügilepingus kokkulepitust

oluliselt kõrgem, on tõendamata ja absoluutselt

paljasõnaline,“ rääkis Allan Viirma. Vastupidi, hinna

adekvaatsus on tuvastatud atesteeritud erialaspetsialistide

arvamusega.  Paljasõnaline võrdlus, et „tavaline müügihind

on pigem 10 aasta rendimakse“, ei oma õiguslikku tähendust

ainuüksi juba seetõttu, et võrreldavate tehingute objektid,

eesmärgid ja tingimused on erinevad.



ASi Kalev esindaja vandeadvokaat Leon Glikman avaldas, et

tegemist on juba läbikäidud vaidlustega. Pärnu mnt 139

kinnistu mõttelise osa müügi vaidlustas 2003 aastal üks ASi

Kalev väikeaktsionär, esitades kaks hagi Tallinna

Linnakohtusse. Menetlused lõpetati asjakohatutest hagidest

loobumise tõttu, kusjuures  kohus mõistis AS Kalev kasuks

välja kohtu- ja advokaadikulud.



Samas artiklis antud hinnang Keila-Joa puhkeala kinnistute

müügile väidetavalt alla turuhinna on meelevaldne ja taas

vaid ajakirjanduslikel spekulatsioonidel põhinev.

Vandeadvokaat Leon Glikman rõhutas, et tehingu pooleks ei

olnud börsiettevõte, mistõttu huvi privaatautonoomial

rajaneva lepingu suhtes on arusaamatu. Tegemist ei ole ASi

Kalev vara võõrandamisega.   Keila-Joa puhkealal müüdud

krundid on kõik erineva väärtusega, mida mõjutab suurus,

asukoht, hoonestatus, muinsuskaitsenõuded jne. Kõik krundid

müüdi ostjatele õiglase hinnaga. Tagantjärele on selge, et

AS Kalev Real Estate Company hindas tookord enampakkumisel

oma pakkumist tehes turu olukorda kõige adekvaatsemalt:

tänaseks on ettevõtja realiseerinud Keila-Joal kinnistuid

kokku 69 miljoni krooni eest ja teeninud kasumit 17 miljonit

krooni.



Oluline on ka mainida, et ASi Kalev REC aktsionäride ASi

Kalev ja ASi Skanska EMV poolt 3.05.2002 sõlmitud

aktsionäride vahelise lepingu p.9.4. kohaselt leppisid

pooled kokku selliselt, et pooled ei alusta arendusprojekte,

mille eeldatav investeeringu tootlus on alla 14% või mille

eeldatav rahavoog võiks olla negatiivne. Sellest lähtuti ka

Keila-Joa puhkeala arendusprojekti puhul.





Ruth Roht

suhtekorraldusjuht

6 077 858