TALLINNA PANK

TEADE

03.04.97

 

Tallinna Pank lōpetas esimese kvartali 

18,8 miljoni krooni suuruse kasumiga

 

Tallinna Panga esimese kvartali 18,8 miljoni kroonine puhaskasum oli 

prognoositust 5,8 miljoni krooni vōrra suurem, kusjuures panga märtsikuu 

kasum oli vaid 149 tuhat krooni, kuna täielikult kanti kuludesse TH Ferriese 

laenu müügist tekkinud kahjum, teatas Tallinna Panga juhatuse esimees Rait 

Lukas.

 

.Kasum oleks vōinud kujuneda veelgi suuremaks, kuid mitmetel meedias 

levitatud alusetutel spekulatsioonidel oli kahjulik mōju panga 

majandustegevusele,. märkis Lukas. Kommenteerides Tallinna Panga esimese 

kvartali finantstulemusi, rääkis ta, et kui jaanuarikuus teeniti suur osa 

tuludest erinevatel väärtpaberiturgudel opereerimisest, siis kahel järgneval 

kuul oli suurem osakaal traditsioonilisemat laadi pangandustegevusest 

saadavail tuludel. Nii moodustasid näiteks märtsikuus väärtpaberitulud 25,1% 

panga kogutuludest. 

 

Häid tulemusi saab Lukase sōnul pōhjendada ka tegevuskulude optimaalse 

juhtimisega. 1997. aasta esimese kvartali tegevuskulude / tulude suhteks 

kujunes 57,6%. .Arvestades, et eelmisel aastal kujunes antud suhteks 68,1%, 

liigub pank nōukogu poolt püstitatud eesmärgi poole, milleks on 

tegevuskulude suhteline vähendamine,. lisas ta. Tallinna Panga jätkuvat 

kuulumist efektiivsemate pankade hulka näitab ka esimese kvartali tasuvus 

(puhaskasum/kogutulud) - 28,1%. 

 

Panga tulud olid esimese kvartali jooksul 71,3 miljonit krooni (kasv 65% 

vōrreldes 96a esimese kvartaliga), panga kulud olid 51,3 miljonit krooni, 

kasv 40%. Panga ROE (omakapitali tootlikkus) on tōusnud 33,1%-lt (1996 lōpp) 

46,5%-ni, ka ROA (aktivate tootlikkus) on paranenud. Kui 96 a lōpus oli 

panga vastav näitaja 3,2%, siis esimese kvartali lōpuks oli ROA tōusnud 

4,3%-ni.

 

Tallinna Panga bilansimaht kahanes esimese kvartali jooksul 1.1%, ehk 24,7 

miljoni krooni vōrra; seejuures märtsikuus toimus suurenemine 1,4% ehk 30,5 

miljoni krooni vōrra. Panga omavahendid kasvasid tänu esimese kvartali 

kasumile ligi 18,8 miljoni krooni vōrra. Vōōrvahendid kokku vähenesid 43,5 

miljonit, sellest 24,7 miljoni vōrra vähenesid teistest krediidiasutustest 

kaasatud vahendid.

 

Spekulatsioonid panga majandustegevuse edukuse ümber ning hoiustajate üha 

kasvav huvi väärtpaberituru vastu olid Lukase sōnul pōhjuseks hoiuste kasvu 

ajutisele pidurdumisele. Siiski kasvasid pangale stabiilsust tagavad 

tähtajalised hoiused esimese kvartali jooksul 4.2% ehk 15,6 miljoni krooni 

vōrra.

 

Krediidiasutustest kaasatud vahendite juures vähendati 113,4 miljoni krooni 

vōrra lühiajalisi laene Eesti rahaturult. Samal ajal suurenesid 89,6 miljoni 

krooni vōrra laenud välismaistelt finantsinstitutsioonidelt, mis näitab 

panga püsivat usaldusväärsust välisturgudel. Arvestades, et enamuses on tegu 

pikaajaliste vahenditega, annavad nad lisaks riskide hajutamise efektile 

täiendavat kindlust panga finantseerimisbaasile.

 

Varade poolel vähenes ilma pöördrepodeta brutolaenuportfell 61,3 miljoni 

krooni vōrra ning raha ja pangaarved kokku kasvasid 24,7 miljonit. Tallinna 

Panga laenuportfell moodustas märtsi lōpus 55,1% varadest ning 

laenuportfelli vähenemine toimus vastavuses panga nōukogu poolt kinnitatud 

aktivate kujunemise pōhimōtetele. Laenuprovisjonid moodustasid 1.3% 

laenuportfellist. Jätkuvalt alanes ka keskmine laenuintress - kui eelmise 

aasta lōpus oli see 14.4%, siis esimese kvartali lōpuks alanes keskmine 

laenuintress 13.7%-ni.

 

Usaldusväärsuse kindlustumine ja mitmed lähiajal toimuvad olulised 

majandustegevuse edukust parandavad sündmused nagu aprillis toimuv 

omavahendite suurendamine 40 miljoni krooni vōrra EBRD`lt saadava allutatud 

laenu arvelt ning 240 miljoni krooni suuruse sündikaatlaenu märkimise algus, 

peaks Lukase sōnul Tallinna Panga potentsiaali klientide teenindamisel ja 

kasumi tootmisel parandama veelgi.

 

Samuti peaks tulemuslikkusele positiivselt mōjuma panga finantsplaanides 

sisalduv tegevuskulude suhtelise vähendamise klausel, mis muuhulgas sisaldab 

tööjōukulude suhtelist vähendamist läbi personali arvu kasvu piiramise. 

Arvestades aga vajadusega olla edukas pikaajalises perspektiivis, on Lukase 

sōnul pank 1997. aastaks kavandanud mitmeid olulisi investeeringuid, millest 

tähtsamateks on uus peahoone, tegevuse laiendamine väljaspoole Eestit, 

infotehnoloogia täiustamine ning mitmete tehnoloogiliste toodete 

juurutamine.

 

1990. aastal Tallinnas tegevust alustanud Tallinna Pank on bilansimahu 

suuruselt Eesti neljas pank, mille aktsiad on noteeritud Tallinna 

Väärtpaberibörsi pōhinimekirjas. Tallinna Panga 1996. aasta auditeeritud ja 

konsolideeritud puhaskasum oli 50,4 miljonit krooni, mis on 52% suurem 1995. 

aasta näitajast. Tallinna Panga kontserni kasumiprognoos 1997. aastaks on 

87,3 miljonit krooni.

 

 

Lisainformatsioon: Rait Lukas, Tallinna Panga juhatuse esimees, tel. 6 405 

808