Andmed seisuga: 22.11.2024 23:29 (GMT+2)
TALLINNA PANK
TEADE
03.04.97
Tallinna Pank lōpetas esimese kvartali
18,8 miljoni krooni suuruse kasumiga
Tallinna Panga esimese kvartali 18,8 miljoni kroonine puhaskasum oli
prognoositust 5,8 miljoni krooni vōrra suurem, kusjuures panga märtsikuu
kasum oli vaid 149 tuhat krooni, kuna täielikult kanti kuludesse TH Ferriese
laenu müügist tekkinud kahjum, teatas Tallinna Panga juhatuse esimees Rait
Lukas.
.Kasum oleks vōinud kujuneda veelgi suuremaks, kuid mitmetel meedias
levitatud alusetutel spekulatsioonidel oli kahjulik mōju panga
majandustegevusele,. märkis Lukas. Kommenteerides Tallinna Panga esimese
kvartali finantstulemusi, rääkis ta, et kui jaanuarikuus teeniti suur osa
tuludest erinevatel väärtpaberiturgudel opereerimisest, siis kahel järgneval
kuul oli suurem osakaal traditsioonilisemat laadi pangandustegevusest
saadavail tuludel. Nii moodustasid näiteks märtsikuus väärtpaberitulud 25,1%
panga kogutuludest.
Häid tulemusi saab Lukase sōnul pōhjendada ka tegevuskulude optimaalse
juhtimisega. 1997. aasta esimese kvartali tegevuskulude / tulude suhteks
kujunes 57,6%. .Arvestades, et eelmisel aastal kujunes antud suhteks 68,1%,
liigub pank nōukogu poolt püstitatud eesmärgi poole, milleks on
tegevuskulude suhteline vähendamine,. lisas ta. Tallinna Panga jätkuvat
kuulumist efektiivsemate pankade hulka näitab ka esimese kvartali tasuvus
(puhaskasum/kogutulud) - 28,1%.
Panga tulud olid esimese kvartali jooksul 71,3 miljonit krooni (kasv 65%
vōrreldes 96a esimese kvartaliga), panga kulud olid 51,3 miljonit krooni,
kasv 40%. Panga ROE (omakapitali tootlikkus) on tōusnud 33,1%-lt (1996 lōpp)
46,5%-ni, ka ROA (aktivate tootlikkus) on paranenud. Kui 96 a lōpus oli
panga vastav näitaja 3,2%, siis esimese kvartali lōpuks oli ROA tōusnud
4,3%-ni.
Tallinna Panga bilansimaht kahanes esimese kvartali jooksul 1.1%, ehk 24,7
miljoni krooni vōrra; seejuures märtsikuus toimus suurenemine 1,4% ehk 30,5
miljoni krooni vōrra. Panga omavahendid kasvasid tänu esimese kvartali
kasumile ligi 18,8 miljoni krooni vōrra. Vōōrvahendid kokku vähenesid 43,5
miljonit, sellest 24,7 miljoni vōrra vähenesid teistest krediidiasutustest
kaasatud vahendid.
Spekulatsioonid panga majandustegevuse edukuse ümber ning hoiustajate üha
kasvav huvi väärtpaberituru vastu olid Lukase sōnul pōhjuseks hoiuste kasvu
ajutisele pidurdumisele. Siiski kasvasid pangale stabiilsust tagavad
tähtajalised hoiused esimese kvartali jooksul 4.2% ehk 15,6 miljoni krooni
vōrra.
Krediidiasutustest kaasatud vahendite juures vähendati 113,4 miljoni krooni
vōrra lühiajalisi laene Eesti rahaturult. Samal ajal suurenesid 89,6 miljoni
krooni vōrra laenud välismaistelt finantsinstitutsioonidelt, mis näitab
panga püsivat usaldusväärsust välisturgudel. Arvestades, et enamuses on tegu
pikaajaliste vahenditega, annavad nad lisaks riskide hajutamise efektile
täiendavat kindlust panga finantseerimisbaasile.
Varade poolel vähenes ilma pöördrepodeta brutolaenuportfell 61,3 miljoni
krooni vōrra ning raha ja pangaarved kokku kasvasid 24,7 miljonit. Tallinna
Panga laenuportfell moodustas märtsi lōpus 55,1% varadest ning
laenuportfelli vähenemine toimus vastavuses panga nōukogu poolt kinnitatud
aktivate kujunemise pōhimōtetele. Laenuprovisjonid moodustasid 1.3%
laenuportfellist. Jätkuvalt alanes ka keskmine laenuintress - kui eelmise
aasta lōpus oli see 14.4%, siis esimese kvartali lōpuks alanes keskmine
laenuintress 13.7%-ni.
Usaldusväärsuse kindlustumine ja mitmed lähiajal toimuvad olulised
majandustegevuse edukust parandavad sündmused nagu aprillis toimuv
omavahendite suurendamine 40 miljoni krooni vōrra EBRD`lt saadava allutatud
laenu arvelt ning 240 miljoni krooni suuruse sündikaatlaenu märkimise algus,
peaks Lukase sōnul Tallinna Panga potentsiaali klientide teenindamisel ja
kasumi tootmisel parandama veelgi.
Samuti peaks tulemuslikkusele positiivselt mōjuma panga finantsplaanides
sisalduv tegevuskulude suhtelise vähendamise klausel, mis muuhulgas sisaldab
tööjōukulude suhtelist vähendamist läbi personali arvu kasvu piiramise.
Arvestades aga vajadusega olla edukas pikaajalises perspektiivis, on Lukase
sōnul pank 1997. aastaks kavandanud mitmeid olulisi investeeringuid, millest
tähtsamateks on uus peahoone, tegevuse laiendamine väljaspoole Eestit,
infotehnoloogia täiustamine ning mitmete tehnoloogiliste toodete
juurutamine.
1990. aastal Tallinnas tegevust alustanud Tallinna Pank on bilansimahu
suuruselt Eesti neljas pank, mille aktsiad on noteeritud Tallinna
Väärtpaberibörsi pōhinimekirjas. Tallinna Panga 1996. aasta auditeeritud ja
konsolideeritud puhaskasum oli 50,4 miljonit krooni, mis on 52% suurem 1995.
aasta näitajast. Tallinna Panga kontserni kasumiprognoos 1997. aastaks on
87,3 miljonit krooni.
Lisainformatsioon: Rait Lukas, Tallinna Panga juhatuse esimees, tel. 6 405
808