Atnaujinta: 2024.07.19 09:05 (GMT+3)

Leks Kindlustuse teade: ühinemisaruanne

1998.01.28, Leks Kindlustus, TLN
LEKS KINDLUSTUS
TEADE
28.01.98

LEKS KINDLUSTUSE AS JA AS ETAS KINDLUSTUSE ÜHINEMISARUANNE

Tallinn, 26.01.1998

Leks Kindlustuse AS (edaspidi - Leks Kindlustus) ja AS
ETAS Kindlustus (edaspidi - ETAS Kindlustus) juhatused
teatavad, et nad on alla kirjutanud 13.01.98 nimetatud
kindlustusseltside ühinemislepingule. Juhatused on saanud
volituse ühinemislepingu sõlmimiseks Leks Kindlustuse
nõukogult ja ETAS Kindlustuse nõukogult, mis toimusid
12.01.98.

Ühinemise tulemusel tekiks finantsinstitutsioon, mille
aktsiakapital on 72,1 miljonit krooni ja omakapital ligi
120 miljonit krooni. Nimetatud näitajaid arvestades oleks
tegemist suurima aktsia- ja omakapitaliga
kindlustusseltsiga Eestis.

Arvestades mõlema kindlustusseltsi turuosa (1997. a) ja
kindlustusmaksete kogulaekumist oleks ühinemise järgselt
tegemist suuruselt teise kindlustusseltsiga Eestis.
Kindlustusmaksete kogulaekumine oli kahel
kindlustusseltsil kokku 168,9 miljonit krooni ja turuosa
17,45 % (1997. a).

Leks Kindlustuse ja ETAS Kindlustuse ühinemine viiakse
läbi aktsiate ümbervahetamise teel nii, et iga ETAS
Kindlustuse 100-kroonise nominaal- väärtusega aktsia
vahetatakse välja 10 uue Leks Kindlustuse 10-kroonise
nominaalväärtusega aktsia vastu.

Vastavalt ühinemislepingu sõlmimise eelselt audiitorfirma
KPMG Estonia poolt teostatud aktsia hariliku väärtuse
hindamisele on nimetatud aktsiate vahetus majanduslikult
põhjendatud ja juurdemakseid aktsiale (asendamisel) ei ole
vaja teostada. Aktsia hariliku väärtusena on käsitatav
aktsionäridele tulevikus väljamakstavate dividendide
nüüdisväärtus. Peamine aktsia väärtust mõjustav tegur on
ettevõtte kasumipotentsiaal (s.o ettevõtte võime oma
ressursside ja oskuste abil teenida kasumit antud
tegevusalal turul tulevikus), dividendide väljamaksukord
ja aktsionäride poolt nõutav tulunorm, mis on vajalik
dividenditulu nüüdisväärtuse määramiseks.

Ühinenud kindlustusseltsi nimetuseks saab Leks Kindlustuse
Aktsiaselts, asukohaga Narva mnt. 59 Tallinn. Juhatuse
esimehena jätkab Raul Kastan.
ETAS Kindlustuse juhatuse esimees Kalle Kaldjärv asub
tööle ühinenud kindlustusseltsi tegevdirektorina ning
juhatuse liikmena.

Nõukogu koosseisuks on arvestatud seitse liiget, kelledest
kolm nimetab ETAS Kindlustuse üldkoosolek.
Juhatuse koosseis saab olema samuti seitsme liikmeline.
Juhatuse ja nõukogu liikmete arvu suurenemine
fikseeritakse Leks Kindlustuse põhikirjas (põhikirja
muudatus).

Kuivõrd ühinevate seltside kindlustusliigid on sarnased,
siis täiendavaid kindlustusliike ühinenud selts pakkuma ei
hakka ja seega pole vajadust taotleda täiendavaid
tegevuslitsentse enne kindlustusportfelli ülevõtmist.


Ühinevate kindlustusseltside lühiiseloomustus

Leks Kindlustus

Leks Kindlustus on asutatud Haapsalus 30. oktoobril 1990.
aastal. Põhikiri on kinnitatud Lääne Maakonna Valitsuse
määrusega 19. detsembril 1990. a. Asutajaliikmed on vabrik
Sulev, ettevõte Lääne Kalur, ühisettevõte Estviking ja
Agrotööstuspanga Haapsalu Osakond. Tegevuslitsents saadi
24. jaanuaril 1991. a, olles sellega Eesti turul neljas
tegutsemist alustanud kindlusselts. Tegutsemise alg-
aastatel asutati esindused paljudes Eesti linnades
(Kuressaare, Viljandi, Tartu, Valga).
1992 aasta lõpul asutati tütarfirmana kindlustusselts
Leks–Elu.

1993. aastal loodi Tallinna esindus ja 1994. algul toodi
ka Leks Kindlustuse peakontor Tallinna. Kuigi Leks
Kindlustus on viimastel aastatel jõudsalt arenenud just
Tallinnas, siis vaatamata sellele on ta säilitanud juhtiva
positsiooni nendes Eesti linnades, kus algselt tegutsemist
alustati.

Käesoleval hetkel on Leks Kindlustusel üle-eestiliselt 13
filiaali ja esindust (filiaalina on käsitletav
müügikontor, millel on oma raamatupidamine).
1997 aasta algul asutati tütarfirmana kahjukäsitlemise
teenuseid pakkuv äriühing Kahjukäsitluse AS. Sama aasta
mais omandas Leks Kindlustus 69 % Läti Vabariigi
kindlustusseltsi Saules Laiks aktsiatest ja aasta lõpul
36,50 % Leedu kindlustusseltsi Ukio Draudimas aktsiatest.
Leks Kindlustus on esimeseks kindlustusseltsiks, kelle
aktsiad on noteeritud Tallinna Väärtpaberibörsil (1997. a
juulis).

Leks Kindlustuse põhitegevusala on kahjukindlustustoodete
ja sellega seonduvate teenuste pakkumine klientidele.
Käesoleval hetkel on väljatöötatud 20 erinevat ja
litsentseeritud kindlustusliiki.
Leks Kindlustuse auditeeritud kasum 1996 aastal oli 4 049
920 krooni. 1997. aastal kogus Leks Kindlustus (koos LKF)
eraldistega kindlustuspreemiaid 101,8 miljonit krooni.
Vastavalt Tallinna Väärtpaberibörsile 23.12.97 esitatud
Leks Kindlustuse esialgsele 1998. aasta kindlustusturu
prognoosile peaks Leks Kindlustuse poolt kogutavad
kindlustuspreemiad kasvama käesoleval aastal vähemalt 35
protsenti.


ETAS Kindlustus

ETAS Kindlustus on asutatud 1994. aasta augustis.
Kindlustusseltsi asutamise eesmärk oli Eestis
autoveondusega tegelevate ettevõtete kindlustus-vajaduste
rahuldamine.

1994. a novembris alustati kohustusliku liikluskindlustuse
lepingute sõlmimist. Aja jooksul lisandusid ettevõtete
varakindlustus, autode vabatahtlik kindlustus ja
autovedaja vastutuskindlustus. Esimesel majandusaastal
(asutamisest kuni 1995. a lõpuni) koguti 14 kuuga 14
miljonit krooni kindlustuspreemiaid. 69% kogutud
kindlustuspreemiatest moodustas kohustuslik
liikluskindlustus. Oma esimese majandusaasta lõpetas selts
1,6 miljoni kroonise kasumiga.

1996. a algul jätkati esialgsete plaanide kohaselt
kindlustustoodete pakkumist vaid transpordiettevõtetele.
1996. a II poolaastast muudeti oluliselt seltsi
arengustrateegiat ja seati eesmärgiks ETAS Kindlustuse
ümberkujundamine universaalseks kindlustusseltsiks, kes
pakub kõiki kahjukindlustuse liike ja arendab välja üle-
eestilise müügivõrgu. Võeti tööle esimesed
kindlustusagendid Eesti erinevates piirkondades ja asutati
esimesed bürood väljaspool Tallinna (Pärnus, Kuressaares
ja Tartus). Tänu uue strateegia rakendamisele suudeti 1996
a. koguda 23 miljonit krooni kindlustuspreemiaid, mis oli
ligi 2 korda rohkem kui 1995. a Kahjukindlustusseltside
hulgas oldi 11. kohal turuosaga 3,1%. Teise majandusaasta
kasum oli 2,7 miljonit krooni.

1997. a jätkati müügivõrgu väljaarendamist, avati uued
bürood Rakveres, Viljandis, Jõhvis ja Jõgeval. Arendati
välja uued kindlustustooted ja parandati senipakutud
toodete kvaliteeti. Eesmärgiks seati hea klienditeenindus
nii lepingute sõlmimisel kui ka kahjude hüvitamisel.
Sellise müügistrateegia tulemusena kasvasid kogutud
kindlustuspreemiad kiiresti. Pidevalt kasvas seltsi
turuosa, jõudes viimastel kuudel 9 - 10% -ni. 1997 a.
koguti 67 miljonit krooni kindlustuspreemiaid, mis on ligi
3 korda rohkem kui 1996 a. Seltsi turuosa kasvas 3,8%
võrra 3,1%-lt 6,9%-le. Sellega ollakse
kahjukindlustusseltside hulgas kõige rohkem
kindlustusturgu juurdevõitnud kindlustusselts. Vaatamata
kindlustustariifide langusele, seltsi kiirele kasvule ja
tehtud investeeringutele lõpetas ETAS 1997 a. ligi 6
miljoni kroonise kasumiga (auditeerimata andmed).
Juhatuse poolt ettevalmistatud 1998. a arengukava nägi
ette jätkuvalt kiire arengu. Plaaniti lõpetada kogu Eestit
katva müügivõrgu väljaarendamine, avades uued bürood
Haapsalus, Raplas, Paides, Valgas, Võrus, Põlvas ja
Narvas. Plaanitud oli Eesti Ühispanga kui strateegilise
investori kaasamine ja seltsi aktsiate noteerimine
Tallinna Väärtpaberibörsil. Emissioonist saadud rahaga
plaaniti alustada elukindlustusseltsi loomist ja
strateegiliste investeeringute tegemist Läti ja Leedu
kindlustusturgudele.

Arengukava kohaselt oli plaanis 1998. a koguda
kindlustuspreemiaid 110-120 miljonit krooni, mis on
prognooside kohaselt ca 10% Eesti kahjukindlustusturust.
ETAS Kindlustuse 1998. a kasumiprognoos on 10 miljonit
krooni.

Kokkuvõttes võib eeldada, et vähenenud juhtimiskulud,
effektiivsuse kasv, üldine konkurentsivõime tõus ja
suurenev kindlustustegevuse operatiivsus lubab loota, et
ühinenud kindlustusseltsi kasum ületab iseseisvate
kindlustusseltside kasumi enam, kui 20% võrra.


Ühinemisprotsess, selle põhjused ja tulemused

Erinevalt pangandusturul juba toimunud ja toimuvatest
suurematest ühinemistest, pole kindlustusturul
prognoositud ühinemisi veel toimunud. Ühinenud on
kahjukindlustusseltsid Eesti Aeromet ja Farret. Valdav
turuosa kuulub kahjukindlustuses AS-le Eesti Kindlustus
(20%) ja ASA Kindlustus (15%), neile järgnevad
kindlustusseltsid Leks ja Nordika (kumbki ca 10%).
Ülejäänud kindlustusseltside (s.o. 10 kindlustusseltsi)
turuosa on väiksem, kui 10% ja moodustab 45% Eesti
kindlustusturust. Kahjukindlustusturg kujuneb lõplikult
välja lähemate aastate jooksul, mil toimuvad ka võimalikud
täiendavad kindlustusseltside ühinemised.
Leks Kindlustuse ja ETAS Kindlustuse ühinemine tagab Eesti
kindlustusturul ühinenud seltsile kindlama positsiooni,
kui see oleks kummalgi kindlustusseltsil eraldi. Leks
Kindlustuse ja ETAS Kindlustuse puhul on tegemist kahe
Eesti kindlustusturul väga kiirelt areneva seltsiga.

Ühinenud kindlustusseltsil:
- on tasakaalustatud kindlustusportfell ja suurenenud
kindlustus- kapatsiteet. Suureneb konkurentsivõime Eesti
kindlustusturul ja paraneb klientide rahulolu pakutavate
kindlustusteenustega ja nende kvaliteediga;
- vähenevad kindlustusriskide edasikindlustuse kulud;
- vähenevad administratiivkulud;
- tekib võimalus eraldi investeeringute osakonna
moodustamiseks;
- standardiseeritud tehnoloogilised süsteemid;
- korrastatud asjaajamine;
- omanike huvide kaitstus ja tulukuse tõus ressursside
efektiivsema kasutamise ja summaarsete kulude vähendamise
kaudu.

Ühinemine loob võimalused nende eesmärkide täielikuks
realiseerimiseks.
Erinevalt ETAS Kindlustusest on Leks Kindlustuses
arvestatavalt suured juhtimiskulud, mis on põhjendatavad
arvuka filiaalide võrgu välja- arendamisega ja suure
põhikohaga kontoritöötajate arvuga Tallinnas ja teistes
Eesti suuremates linnades ning Läti ja Leedu
kindlustusturule minekuga. Kuivõrd ETAS Kindlustuse
tegevus Eesti kindlustusturul on eriti hoogustunud just
1997 aastal, siis on see kaasatoonud ka vajaduse
täiendavate töötajate (raamatupidajad,
kindlustustehnilised töötajad, kahjukäsitlejad jne)
värbamiseks. Ühinemine võimaldab siin ühendada
tööfunktsioonid nii, et kindlustuslepingute ülevõtmise
järgselt ei ole vajadust oluliseks kaadri juurde
värbamiseks.

Üheks olulisemaks ühinemise peaeesmärgiks ongi
kindlustusseltsi efektiivsuse tõstmine. Kui arvestada
efektiivsus arvestamisel aastas laekunud kindlustusmaksete
hulka ühe töötaja kohta, siis on efektiivsuse kasv
vaadeldav käesoleva aruande lisas nr. 1 tabelis toodud
näitajate järgi. Selle järgi on 1997. a. näitajate alusel
seltside vastav arv 701 940 krooni Leks Kindlustus ja 1
765 550 krooni ETAS Kindlustus. Ühinenud seltsi vastav
näitaja oleks 922 800 krooni töötaja kohta.
Oluliseks kokkuhoiu allikaks on esinduste võrgu
ühildamine. Käesoleval hetkel on Leks Kindlustusel üle
Eestiliselt 15 esindust (müügikontorit) ja ETAS
Kindlustusel 7 esindust. Ühildatakse juhtimine ja
asjaajamine. Siin on kokkuhoiu allikaks juhtimiskulude
vähenemine regioonides, kus esindused asuvad, samas saab
tähelepanu pöörata asjaajamise korrastamisele,
infotehnoloogia arendamisele ja klienditeenindamise
parandamisele.

Selleks, et kindlustusselts saaks täielikult enda, kui
organisatsiooni funktsioone teostada on vaja
kvalifitseeritud tööjõudu ja piisavalt käivet
(kindlustusmaksete laekumist), et katta sellega seonduvaid
kulutusi. Läbi ühinemise kasvab seltsi aktsia tootlikkus,
efektiivsuse kasvades vähenevad kulutused. Pole vaja teha
topelt kulutusi infotehnoloogia arendamisele, filiaalide
ja esinduste ülalpidamisele, kvalifitseeritud
spetsialistide värbamisele jne.

Kindlustusseltside ühinemisel liidetakse mõlema seltsi
kogemused ja kompetentsus, seega peaks toimuma nn
kompetentsuse summeerimine (kasv). Kuna kasvab töötajate
arv, siis on töö analüüsi tulemusena võimalik ja vajadus
üle vaadata ametikohtade funktsioonid ning kasutada
ametikohtade loomisel ja täitmisel võimalikult
maksimaalselt ära kõigi töötajate oskused, võimed,
kogemused. Kuna peaks vähenema katmata funktsioonide hulk,
väheneb ühinemisjärgsel perioodil organisatsiooni välise
personali värbamise osatähtsus, seega vähenevad kulutused
personali värbamisele ja valikule. Mõlema seltsi näol on
tegemist suhteliselt noorte organisatsioonidega, mille
organisatsiooni kultuur on alles välja kujunemas (st pole
välja kujunenud ka väga tugevaid negatiivseid hoiakuid).

Seega on võimalik rikastada ühinenud seltsi
organisatsioonikultuuri mõlema osapoole positiivsete
traditsioonidega. Töötajate lojaalsust ning kindlustunnet
suurendab teadmine, et töötatakse Eesti kindlustusturul
turupositsioonilt teisel kohal olevas ning kogu Baltikumis
tegutsevas firmas. Samas ei ole ühinemisega seotult
kavandatud töötajate koondamist. Struktuuri (osakondade,
esinduste) ühinemise järgne tööfunktsioonide läbirääkimine
on juba alanud. Mõlemad seltsid kinnitavad, et
struktuuriüksuste tööjõuga komplekteerimisel lähtuvad nad
võrdsetest alustest, mitte ühendava ja ühendatava üksuse
vahekorrast. See võimaldab kaasata parimad spetsialistid
ühinenud seltsi eesmärkide saavutamisele. Kahe
kindlustusseltsi senine koostöö kindlustusvallas on olnud
tugev, mis väljendub sõlmitud maaklerlepingutes,
kaaskindlustuse kokkulepetes (vastutuskindlustus,
garantiikindlustus jne). Läbi kaaskindlustuse riskide on
teostatud ühist kahjukäsitlust ja saadud kontakte
töötajate vahel.

Seni pole kumbki kindlustusselts eraldi väljaarendanud
eraldi investeeringute osakonda. Selle järgi tekib vajadus
seoses ühinemisega kaasneva käibe ja teostatavate
investeeringute kasvuga. Kindlustustehniliste reservide
investeerimise kohustus on sätestatud kohustuslikuna EV
kindlustus- seaduses.

Leks Kindlustuse ja ETAS Kindlustus ühinemisega tekib
ühinenud seltsil stabiilne kindlustusportfell. Kuivõrd
ETAS Kindlustuse käibest ca 45 % moodustab kohustuslik
liikluskindlustus, siis ühinemisel tasakaalustub selle
võrra ühinenud seltsi portfell (liikluskindlustus on oma
olemuselt riskivabam, ei ole võimalikud riskide
akumuleerumised). Ümbervaatamisele kuuluvad sõlmitud
edasikindlustuse lepingud. Suurenenud omakapital võimaldab
taotleda suuremaid edasikindlustuse lepingute limiite, mis
suurendab seltsi enda operatiivse otsustamise võimet
kindlustusriskide hindamisel ja suurendab endale jäävate
kindlustuspreemiate hulka.

Ühinemise läbi saab ETAS Kindlustus ka väljundi
elukindlustuse kui kindlustusliigi teostamiseks, mida enne
ühinemist oli kavandatud eraldi tütarfirma asutamisena.
Leks Kindlustuse AS on kahjude käsitlemiseks asutanud
1996. detsembris eraldi juriidilise isikuna tegutseva
tütarfirma nimega Kahjukäsitluse AS. ETAS Kindlustus
kahjude käsitlemine on korraldatud seltsi siseselt.
Põhikohaga on ETAS Kindlustuses Tallinnas tööl kolm
kahjukäsitlejat, regioonides teostavad kahjude käsitlemist
büroode juhatajad. Kahjukäsitlemise AS Tallinna büroos
töötab põhikohaga 12 töötajat. Leks Kindlustuse
filiaalides üle Eesti on kahjukäsitlejad tööl vastavalt
töö koormusele, kas täistööajaga või osalise tööajaga.
Ühinenud kindlustusselts korraldab kahjude käsitlemise
läbi Kahjukäsitluse AS-i.

Leks Kindlustuse juhatuse ja ETAS Kindlustus juhatuse
poolt allakirjutatud ühinemisleping kuulub kinnitamisele
mõlema seltsi aktsionäride üldkoosolekul, mis toimuvad
vastavalt 26.02.1998. a ETAS Kindlustus üldkoosolek ja
27.02.1998. a. Leks Kindlustuse üldkoosolek. Täiendavalt
käesolevale aruandele ja ühinemislepingule esitatakse
aktsionäridele tutvumiseks kindlustuslepingute portfelli
üleandmise ja vastuvõtmise lepingu projekt ning ka
põhikirja muudatused, mis on vajalikud seoses ühinemisega.


Leks ja ETAS preemiad töötaja kohta 1993 kuni 1997

Leks+ Leks-Elu 1993 1994 1995 1996 1997*
Preemiad (tuh.kr.) 3076 13200 39016 59730 101781
Kontoritöötajad 40 99 90 145
Agendid 99 79 116 272
Kokku 107 139 178 206 417
Preemiad kontoritööt. kohta 0,00 330,00 394,10 663,67 701,94
Preemiad agendi kohta 0,00 133,33 493,87 514,91 374,19
Preemiad töötaja kohta (tuh.kr) 28,75 94,96 219,19 289,95 244,08

ETAS 1994 1995 1996 1997*
Preemiad (tuh.kr.) 1959 11106 22324 67091
Kontoritöötajad 7 9 15 38
Agendid 0 0 20 90
Kokku 7 9 35 128
Preemiad kontoritööt. kohta 279,86 1234,00 1488,27 1765,55
Preemiad agendi kohta 0,00 0,00 1116,20 745,46
Preemiad töötaja kohta (tuh.kr) 279,86 1234,00 637,83 524,15

Leks+ETAS 1994 1995 1996 1997*
Preemiad (tuh.kr.) 15159 50122 82054 168872
Kontoritöötajad 47 108 105 183
Agendid 99 79 136 362
kokku 146 187 241 545
Preemiad kontoritööt.kohta 322,53 464,09 781,47 922,80
Preemiad agendi kohta 153,12 634,46 603,34 466,50
Preemiad töötaja kohta (tuh.kr) 103,83 268,03 340,47 309,86
*1997 aasta kindlustuspreemiad on koos LKF eraldisega


Lisainformatsioon,
Rivo Saarna
avalike suhete juht
6 307 046, 250 65 768

Vertybiniai popieriai

Akcijos
Obligacijos
Fondai

Rinkos informacija

Statistika
Prekyba
Indeksai
Aukcionai

Reguliavimas

Taisyklės ir nuostatos
Priežiūra

Kaip pradėti

Įmonėms
Investuotojams
Nariams
First North sertifikuotiems PATARĖJAMS

Naujienos

Nasdaq naujienos
Emitento naujienos
Kalendorius

Apie mus

Nasdaq Baltijos rinkoje
Biurai